Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Sloveenia

Viimati muudetud: 05-12-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Mis tingimustel ma saan süüdistatava vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahjusid? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Sloveenias, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb taotluse toetuseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Millised kahjud mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja maksta? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada hüvitise suurust? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioon, kes võiks edasist abi anda? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

1.1. Mis tingimustel ma saan süüdistatava vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude?

Kriminaalmenetluses rahaliste nõuete esitamise tingimused on sätestatud Sloveenia kriminaalmenetluse seaduse (edaspidi „ZKP”) (Riigi Teataja nr 96/04 – ametlik konsolideeritud tekst – ja nr 101/05) 10. peatüki („Rahalised nõuded”) artiklites 100–112. Kriminaalmenetluses võib rahalise nõude esitada isik, kellel on õigus esitada selline nõue kohtuvaidluses. Kuriteost tulenevat rahalist nõuet arutatakse kriminaalmenetluse osana hageja taotluse alusel, kui see ei pikenda üleliia menetluse kestust. Rahaline nõue võib käsitleda ka kahju hüvitamist, vara tagastamist või konkreetse õigusliku tehingu tühistamist.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Rahalise nõude võib esitada kuni kohtuasja menetlemise lõpuni esimese astme kohtus. Kui õigustatud isik ei ole esitanud rahalist nõuet kriminaalmenetluses süüdistuse esitamise ajaks, teavitatakse teda võimalusest esitada nõue kohtuasja menetlemise lõpuni (ZKP artikli 102 lõige 2).

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Kannatanu võib esitada rahalise nõude kohe pärast kuriteost teatamist (ZKP artikli 147 lõike 1 kohaselt kuulub see riigiprokuröri pädevusse) või hiljemalt menetluse kestel, esitades konkreetse taotluse või esinedes asja menetlevas kohtus vastava avaldusega.

ÜlesÜles

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Hagejad peavad oma nõuet üksikasjalikult kirjeldama ja esitama tõendid. Rahalise nõude üksikasjalik kirjeldamine tähendab seda, et hageja peab täpselt määratlema kahju liigi ja suuruse ning hüvituse vormi.

1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Kannatanul on menetluse vältel õigus nimetada volitatud esindaja, kes ei pea olema advokaat.

1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks?

Asjaomane kohus kuulab ära kostja seisukohad avalduses esitatud faktide kohta ja uurib rahalise nõude lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kui rahalise nõude uurimine pikendaks kriminaalmenetlust liigselt, võib kohus lihtsalt koguda teavet selle kohta, mida hiljem oleks võimatu või väga raske kindlaks teha (ZKP artikkel 104).

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Kriminaalasja menetlev kohus võib hageja taotluse alusel ja täitemenetluse suhtes kohaldatavatest õigusnormidest lähtudes teha määruse kuriteost tuleneva rahalise nõude esialgse tagamise kohta.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

Võlaõigusseadustiku (Riigi Teataja nr 83/01 ja nr 32/04) artiklis 156 on sätestatud, et terrorismi või avalike meeleavalduste põhjustatud kahjude eest, mille tagajärjeks on surm või tervisekahjustus, vastutab riik või need, kes vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele oleksid pidanud kahjusid ennetama. Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduses (edaspidi „ZOZKD”) (Riigi Teataja nr 101/05), mis jõustus Sloveenias 1. jaanuaril 2006, on sätestatud, et tahtlike vägivallategude ohvritel ja nende ülalpeetavatel on õigus saada kahjude eest hüvitist. Lisaks on seal sätestatud nõuete esitamise kord ja määratud kindlaks organid, kes vastutavad nende õiguste kohta otsuste tegemise eest ja osalevad kõnealuses menetluses.

ÜlesÜles

2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega?

ZOZKD artiklis 6 on sätestatud hüvitise maksmise olulised tingimused. Ühe tingimuse kohaselt peab kannatanule tekitatud kahju tulenema kriminaalset laadi tahtlikust vägivallateost, milleks karistusseadustiku (Riigi Teataja, konsolideeritud tekst) kohaselt võib olla kuritegu, mis sooritatakse tahtlikult, millega kaasneb jõu kasutamine või seksuaalne rünnak ning mille eest võib karistada vähemalt üheaastase vangistusega.

2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahjusid?

Seda võimalust saavad kasutada ohvrid, kellele on kuriteoga põhjustatud kehavigastus, tervisekahjustus või hingeline valu.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Võivad küll. Kui kannatanu suri, võivad hüvitist taotleda tema ülalpeetavad (tema ülalpidamisel olnud isikud või isikud, kellel oli seaduse kohaselt õigus ülalpidamisele).

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Hüvitise maksmine sõltub ametlikust tingimusest, et kannatanu peab olema Sloveenia või muu ELi liikmesriigi kodanik.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Sloveenias, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Ei saa. Hüvitist makstakse ainult siis, kui kuritegu sooritati Sloveenia Vabariigi territooriumil, Sloveenia vee- või õhusõiduki pardal, sõltumata selle asukohast kuriteo toimepaneku hetkel.

ÜlesÜles

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

On küll. Kuriteost tuleb politseile teatada ja politsei peab seejärel kuriteost teatanud isiku taotlusel seda kinnitama.

2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada?

Ei ole vaja. Kannatanu võib esitada nõude sõltumata kriminaalmenetluse algatamisest.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

Kui kahtlustatava vastu on algatatud kriminaalmenetlus, peab kannatanu esitama rahalise nõude vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivale õigusaktile ning teavitama ZOZKD kohaselt hüvitise maksmise otsuse tegemise eest vastutavat komisjoni.

2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb taotluse toetuseks esitada?

Kannatanul on õigus saada hüvitist olenemata sellest, kas süüdlane on tuvastatud, või kas kriminaalmenetlus on algatatud.

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Nõue tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast asjaomase kuriteo toimepanekut. Kui kannatanu ei ole tervisekahjustuse tõttu suuteline nõuet nimetatud tähtajaks esitama, peab ta nõude esitama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast teda takistavate põhjuste äralangemise kuupäeva ja mitte hiljem kui viie aasta jooksul pärast teo toimepaneku kuupäeva.

ÜlesÜles

2.12. Millised kahjud mulle hüvitatakse?

ZOZKD kohaselt võib hüvitist nõuda järgmist liiki kahjude korral:

kehavigastus või tervisekahjustus, hingeline valu, toitja kaotus, ravikulud, matusekulud ja vara hävimine.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Kehavigastuse või tervisekahjustuse korral võetakse hüvitise suuruse arvutamisel arvesse järgmisi tegureid: asjaomase juhtumi asjaolud, vigastusest või tervisekahjustusest tingitud valu suurus ja valu kestus. ZOZKDs on sätestatud sellist liiki hüvitise tariifid. Teiste hüvitise liikide puhul on ZOZKDs viidatud kõnealuseid õigusi Sloveenias reguleerivatele rakendusaktidele.

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja maksta?

ZOZKDs on sätestatud iga üksiku kahjuliigi korral makstava hüvitise maksimumsumma.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Iga üksiku kahjuliigi puhul vastavalt ZOZKD-le makstavat hüvitist vähendatakse selliste hüvitiste, tagasimaksete ja muude maksete võrra, mida hageja on saanud sama kahjuliigi eest teistest allikatest.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada hüvitise suurust?

Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka kannatanu käitumist teo toimepaneku ajal või pärast seda, tema osa selles ning kahju ulatust. Kui kannatanu käitumine on aidanud kaasa teo toimepanekule või kahju suurenemisele, vähendatakse vastavalt hüvitist või nõutakse hüvitise tagasimaksmist vastavalt võlaõigusseadustiku (Riigi Teataja nr 83/01 ja nr 32/04) sätetele.

ÜlesÜles

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Ei.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Politsei ja justiitsministeerium annavad kannatanutele, kes kavatsevad nõuda hüvitist, vajalikku teavet õiguste teostamise ulatuse ja tingimuste kohta ZOZKD alusel.

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi?

On küll. Kannatanul võib menetluse ajal olla volitatud esindaja.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Taotlus tuleb esitada kirjalikult asjaomasel vormil järgmisel aadressil:

Ministry of Justice English - slovenšcina

Župančičeva 3

1000 Ljubljana, Slovenia

E-post: gp.mp@gov.si

2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioon, kes võiks edasist abi anda?

Kahjukannatajad või kuriteoohvrid võivad saada vajalikku teavet aadressilt http://www.policija.si/ English - slovenšcina. Kuriteoohvreid abistavad ka mitmed valitsusvälised organisatsioonid - Beli obroč, Ključ, Društvo za nenasilno komuniciranje (vägivallatu suhtluse ühing), Ženska svetovalnica (naiste nõustamiskeskus).

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-12-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik