Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Rumeenia

Viimati muudetud: 12-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Rumeenias, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebisait, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Kriminaalmenetluses võib kuriteoohver nõuda kuriteo toimepanijalt hüvitist, osaledes menetluses tsiviilõigusliku menetlusosalisena.

Tsiviilhagi eesmärk on määrata kindlaks süüdlase ja tsiviilvastutust kandva isiku vastutus.

Kriminaalmenetluses võib tsiviilhagi esitada koos avaldusega kriminaalasja algatamiseks, kusjuures kannatanu osaleb menetluses tsiviilõigusliku menetlusosalisena.

Hüvitist makstakse mitterahalise hüvitisena ja kui mitterahaline hüvitamine ei ole võimalik, siis rahalise hüvitisena. Hüvitist makstakse ka kahju eest, mida on kandnud tsiviilõiguslik menetlusosaline.

Kannatanu võib tsiviilõigusliku menetlusosalisena esitada tsiviilhagi kostja või süüdlase vastu ja tsiviilvastutust kandva isiku vastu. Tsiviilõiguslik menetlusosaline võib esitada hagi kriminaalmenetluse käigus ning ka kohtus kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Tsiviilhagi esitamine kannatanu poolt ei mõjuta tema õigust osaleda kannatanuna samas kriminaalmenetluses.

Tsiviilhagi on tempelmaksust vabastatud.

Tsiviilhagi esitatakse ja seda menetletakse ametiülesande korras juhul, kui kannatanu ei ole võimeline oma õigusi teostama või on võimeline seda tegema üksnes piiratult.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Kannatanu võib esitada tsiviilhagi kostja või teo toimepanija vastu ja tsiviilvastutust kandva isiku vastu.

ÜlesÜles

Tsiviilhagi võib esitada kriminaalmenetluse ajal või kohtus kuni kohtuotsuse tegemiseni.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Kriminaalmenetluse ajal tuleb nõue esitada prokuratuurile ja kohtumenetluse ajal kohtule.

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Tsiviilhagisid käsitlevate õigusnormide kohaselt peab kahju hüvitamist nõudev isik märkima nõude summa.

1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Kõikidel hagi esitanud isikutel on õigus saada tasulist õigusabi.

Tasuta õigusabi antakse taotluse alusel järgmistele kuriteoohvritele:

  • tapmiskatse, tahtliku tapmise, mõrva, raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise, vägistamise, alaealisega suguühtesse astumise või seksuaalse väärkohtlemise ohvrid;
  • tapmise, tahtliku tapmise või mõrva või ohvri surma põhjustanud tahtliku kuriteo ohvri abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad.

Tasuta õigusabi antakse Rumeenias toime pandud kuritegude ohvritele või väljaspool Rumeeniat toime pandud kuritegude puhul ohvritele, kes on Rumeenia kodanikud või seaduslikult Rumeenias elavad välisriigi kodanikud, kui kriminaalmenetluse koht on Rumeenia.

Tasuta õigusabi antakse taotluse alusel teatavatel tingimustel muude kuritegude ohvritele, kui ohvri kuusissetulek pereliikme kohta ei ületa brutopalga miinimummäära aastal, mil kuriteoohver esitas õigusabi taotluse.

ÜlesÜles

Tasuta õigusabi antakse üksnes siis, kui kuriteoohver teatab kuriteost prokuratuurile või kohtule 60 päeva jooksul alates kuriteo toimepanemise kuupäevast või kuupäevast, mil ta sai kuriteo toimepanemisest teada, või töövõimetuse lõppemise kuupäevast.

Alla 18-aastased või teovõimetuks tunnistatud kuriteoohvrid ei pea prokuratuuri või kohut kuriteost teavitama. Prokuratuuri võib teavitada nende seaduslik esindaja.

1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks?

Kohtuasja asjaolud määratakse kindlaks järgmiste tõendite põhjal: kostja või kuriteo toimepanija seletused, kannatanu ütlused, tsiviilõigusliku menetlusosalise ja tsiviilvastutust kandva isiku seletused, tunnistajate ütlused, kirjalikud dokumendid, audio- või videosalvestised, fotod, materiaalsed tõendid, tehnilised ja teaduslikud järeldused, kohtu- ja muude ekspertide aruanded.

Ebaseaduslikult saadud tõendeid kriminaalmenetluses kasutada ei saa.

Tsiviilhagi menetletakse tsiviilõiguse kohaselt isegi juhul, kui see esitati kriminaalmenetluse ajal. Seetõttu võib tsiviilõiguslik menetlusosaline esitada oma nõude toetuseks tsiviilõiguslikke tõendeid (kirjalikud tõendid, kontrollaruanded, tunnistajate ütlused, ekspertide aruanded, paikvaatlus, küsitlused).

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses sisalduv otsus menetlusosalistele makstavate tsiviilhüvitiste ja kulude kohta pööratakse täitmisele vastavalt tsiviilõigusele.

ÜlesÜles

Hageja taotlusel arestib kohtutäitur võlgniku või kolmanda isiku, kelle varad arestitakse, varad nende elu- või asukohas. Kui lapse ülalpidamiskohustuse korral või surma, tervisekahjustuse või kehavigastuste tõttu põhjustatud kahju hüvitamise korral pööratakse otsus täitmisele võlgniku töötasu või muu regulaarse sissetuleku suhtes, kohaldab kohus arestimist ametiülesande korras viivitamata pärast otsuse jõustumist.

Kui täitemenetluse algatavad mitu hagejat või kui teised võlausaldajad on samuti esitanud oma nõuded enne täitmisega saadud summa vabastamist või jagamist, jaotab kohtutäitur summa järgmises järjekorras (välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti): kohtukulud, töötasu, elatisnõuded, eelarvenõuded, valitsuse antud laenudest tulenevad nõuded, õigusvastase teoga riigivarale tekitatud kahju hüvitamise nõuded, pangalaenudest tulenevad nõuded, riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvesse makstavad trahvid, muud nõuded. Kui nõuded kuuluvad samasse kategooriasse, jaotatakse saadud summa hagejate vahel proportsionaalselt vastavalt nõude suurusele.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

Jah, riigilt on võimalik saada rahalist hüvitist vastavalt seadusele nr 211/2004 kuriteoohvrite kaitse meetmete kohta.

2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega?

Rahalist hüvitist makstakse taotluse esitamisel järgmistele kuriteoohvritele:

ÜlesÜles

  • tapmiskatse, tahtliku tapmise, mõrva, raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise, vägistamise, alaealisega suguühtesse astumise või seksuaalse väärkohtlemise ohvrid;
  • tapmise, tahtliku tapmise või mõrva või ohvri surma põhjustanud tahtliku kuriteo ohvri abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad.

Rahalist hüvitist makstakse kuriteoohvritele juhul, kui kuritegu pandi toime Rumeenias ja ohver oli Rumeenia kodanik või Rumeenias seaduslikult elav välisriigi kodanik või kui kuritegu pandi toime Rumeenias ja ohver ei olnud Rumeenia kodanik ega elanud Rumeenias, siis vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, millega Rumeenia on ühinenud.

2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju?

Kuriteoohvrile makstakse rahalist hüvitist järgmiste kuriteo tagajärjel kantud kahjude eest. Tapmiskatse, tahtliku tapmise, mõrva, raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise, vägistamise, alaealisega suguühtesse astumise või seksuaalse väärkohtlemise ohvritele hüvitatakse:

  • ohvri haigla- ja muud ravikulud;
  • kahju, mida ohver kandis kuriteo tagajärjel varade hävimise, nende väärtuse vähenemise või kasutuks muutumise või nendest ilmajäämise tõttu;
  • kuriteo tagajärjel kaotatud tulu.

Tapmise, tahtliku tapmise või mõrva või ohvri surma põhjustanud tahtliku kuriteo ohvri abikaasale, lastele ja ülalpeetavatele hüvitatakse:

  • matusekulud;
  • toetus, mille ohver kuriteo tagajärjel kaotas.

Rahalist hüvitist makstakse hüvitise taotlemise aastal kehtestatud brutopalga miinimummäära kuni kümnekordses summas.

ÜlesÜles

Riigi poolt kuriteoohvrile makstava hüvitise summast arvatakse maha süüdlase poolt tsiviilhüvitisena makstud summa ja kuriteoga põhjustatud kahju summa, mille ohvrile hüvitas kindlustusselts.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Vt vastus küsimusele 2.2.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Vt vastus küsimusele 2.2.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Rumeenias, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Vastavalt seadusele nr 211/2004 makstakse hüvitist Rumeenias toime pandud kuritegude ohvritele.

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

Rahalist hüvitist makstakse kuriteoohvrile üksnes siis, kui ohver teatab kuriteost prokuratuurile või kohtule 60 päeva jooksul alates kuriteo toimepanemise kuupäevast või kuupäevast, mil ohver sai kuriteo toimepanemisest teada, või töövõimetuse lõppemise kuupäevast.

Alla 18-aastased või teovõimetuks tunnistatud kuriteoohvrid ei pea prokuratuuri või kohut teavitama. Prokuratuuri võib teavitada nende seaduslik esindaja.

2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada?

Seaduses kuriteoohvrite kaitse meetmete kohta ei nõuta kohtuotsuse, asja edasiandmise otsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise või süüdistuse tagasivõtmise määruse olemasolu. Siiski tuleb rahalise hüvitisena saadud summa tagastada, kui ohver ei vasta raha saamise tingimustele.

ÜlesÜles

Rahalist hüvitist ei maksta, kui:

  • on tuvastatud, et kuritegu ei toimunud, see ei kuulu kriminaalõiguse valdkonda või pandi toime enesekaitseks ohvripoolse rünnaku vastu;
  • ohver on süüdi mõistetud kuritegelikku rühma kuulumises;
  • ohver on süüdi mõistetud tapmiskatses, tahtlikus tapmises, mõrvas, raske tervisekahjustuse tahtlikus tekitamises, vägistamises, alaealisega suguühtesse astumises või seksuaalses väärkohtlemises;
  • kohus leiab, et kergendavateks asjaoludeks olid enesekaitse piiride ületamine või provokatsioon.

Kui tõendatakse eelnimetatud asjaoludest ühe olemasolu, peab rahalise hüvitise või selle ettemaksu saaja saadud summa tagastama.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

Jah, riigilt saadakse rahalist hüvitist teises järjekorras; see hõlmab kohtuasju, milles süüdlaselt hüvitist nõuda ei ole võimalik.

Kui süüdlane on teada, võib ohvrile rahalist hüvitist maksta juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • ohver taotleb rahalist hüvitist ühe aasta jooksul pärast seda, kui on jõustunud lõplik süüdimõistev või õigeksmõistev otsus, millega kriminaalkohus mõistis välja tsiviilhüvitise või mõistis kostja õigeks või peatas kohtumenetluse, või kui prokurör andis korralduse süüdistus tagasi võtta, kriminaalasi lõpetada või kriminaalmenetlust mitte alustada;
  • süüdlane on maksejõuetu või tema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha;
  • kuriteoohver ei ole saanud kindlustusseltsilt täielikku hüvitist kantud kahju eest.

Kui ohver ei ole võimeline hüvitist taotlema, algab üheaastase perioodi arvestamine töövõimetuse lõppemise kuupäevast või kuupäevast, mil tsiviilhagi menetlusse võtmise määrust ei saa enam edasi kaevata (kui kohus on teinud määruse eraldada tsiviilhagi kriminaalmenetlusest).

ÜlesÜles

Alla 18-aastased või teovõimetuks tunnistatud kuriteoohvrid ei pea tsiviilhagi esitama.

Esitatavad dokumendid:

  • Rahalise hüvitise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: kuriteoohvri ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht; kahju põhjustanud kuriteo toimumise kuupäev, koht ja asjaolud; kuriteo tagajärjel kantud kahju liik; asjaomane prokuratuur või kohus ja kohtuasjast neile teatamise kuupäev; kohtuotsuse või kriminaaltoimiku number ja kuupäev; surnud isiku abikaasa, lapse või ülalpeetava õiguslik seisund; karistatus; summad, mis süüdlane on maksnud kahjuhüvitisena või ohver on saanud kindlustusseltsilt kuriteo tagajärjel kantud kahju hüvitisena; taotletav summa.
  • Taotlusele tuleb lisada taotluses sisalduvaid andmeid kinnitavate dokumentide ja kõikide muude ohvri valduses olevate asjas tähtsust omavate dokumentide koopiad.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada?

Jah, kuriteoohvrid võivad saada hüvitist, kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud. Kui süüdlane ei ole teada, võib ohver taotleda hüvitist kolme aasta jooksul kuriteo toimepanemisest, kui ta ei ole saanud kantud kahju eest täielikku hüvitist kindlustusseltsilt.

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Kui süüdlane on teada, võib ohvrile hüvitist maksta, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • ohver taotleb rahalist hüvitist ühe aasta jooksul pärast seda, kui on jõustunud lõplik süüdimõistev või õigeksmõistev otsus, millega kriminaalkohus mõistis välja tsiviilhüvitise või mõistis kostja õigeks või peatas kohtumenetluse, või kui prokurör andis korralduse süüdistus tagasi võtta, kriminaalasi lõpetada või kriminaalmenetlust mitte alustada;
  • ohver esitab kriminaalmenetluses tsiviilhagi;
  • süüdlane on maksejõuetu või tema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha;
  • kuriteoohver ei ole saanud kindlustusseltsilt täielikku hüvitist kantud kahju eest.

Kui ohver ei ole võimeline hüvitist taotlema, algab üheaastase perioodi arvestamine töövõimetuse lõppemise kuupäevast või kuupäevast, mil tsiviilhagi menetlusse võtmise määrust ei saa enam edasi kaevata (kui kohus on teinud määruse eraldada tsiviilhagi kriminaalmenetlusest).

ÜlesÜles

Alla 18-aastased või teovõimetuks tunnistatud kuriteoohvrid ei pea tsiviilhagi esitama.

Kui süüdlane ei ole teada, võib ohver hüvitist taotleda kolme aasta jooksul kuriteo toimepanemisest, kui ta ei ole saanud kantud kahju eest täielikku hüvitist kindlustusseltsilt.

Kui ohver on alaealine ja tema seaduslik esindaja ei taotle hüvitist ettenähtud tähtaja jooksul, algab taotlemise periood kuupäevast, mil ohver saab 18-aastaseks.

2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse?

Vt vastus küsimusele 2.3.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Vt vastus küsimusele 2.3.

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista?

Vt vastus küsimusele 2.3.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Vt vastus küsimusele 2.3.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal?

Vt vastus küsimustele 2.8., 1.5. ja 2.9.

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Ohver võib taotleda rahalise hüvitise arvel ettemaksu kuriteoohvritele hüvitise maksmise eest vastutavalt komisjonilt ettemaksu taotlemise aastal kehtestatud brutopalga miinimummäära kuni kümnekordses summas.

ÜlesÜles

Ettemaksu saab taotleda hüvitise maksmise avalduses või eraldi avaldusega, mille võib esitada igal ajal pärast prokuratuuri või kohtu teavitamist ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast hüvitise taotluse esitamise kuupäeva.

Ettemaksu antakse juhul, kui ohver on rahalistes raskustes.

Kaks kohtunikku, kes kuuluvad kuriteoohvritele hüvitise maksmise eest vastutavasse komisjoni, vaatavad hüvitise ettemaksu taotluse läbi 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Hüvitise maksmisest keeldumise korral peab ohver ettemaksu tagastama, välja arvatud juhul, kui hüvitise taotlus jäeti rahuldamata üksnes seetõttu, et süüdlane oli maksejõuetu või tema asukohta ei olnud võimalik kindlaks teha.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebisait, mida kasutada?

Prokuratuur ja politsei peavad kuriteoohvreid teavitama riigilt hüvitise saamise tingimustest ja menetlusest. Ohvrile edastab teabe kirjalikult või suuliselt ohvrile arusaadavas keeles kohtunik, prokurör, politseiametnik või esindaja, kelle poole ohver pöördub.

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi?

Vt vastused küsimustele 2.18 ja 1.5.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Hüvitise taotlus esitatakse kohtule, kelle tööpiirkonnas ohver elab. Taotluse vaatavad läbi kaks kohtunikku, kes kuuluvad iga kohtu juures asuvasse kuriteoohvritele hüvitise maksmise eest vastutavasse komisjoni.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik