Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Portugal

Viimati muudetud: 22-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna 1.
1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas peaksin oma nõude esitama (näitama ära kogusumma ja/või täpsustama kõik kahjusummad eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetluse alustamist ja/või menetluse ajal õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid pean koos nõudega esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada eriabi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt 2.
2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatavat liiki kuritegude ohvritel? 2.2.
2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatava riigi kodakondsust omavatel isikutel või ainult teatavas riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan Portugalis hüvitist taotleda, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vajalik, et kuriteost oleks politseile teatatud? 2.7.
2.8. Kas on vajalik enne taotluse esitamist oodata ära politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada? 2.9.
2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean ma koos taotlusega esitama? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamiseks on seatud tähtaeg? 2.11.
2.12. Millised kahjud võidakse mulle hüvitada? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurust? 2.13.
2.14. Kas hüvitise määramisel kehtib ülem- ja/või alampiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse? 2.16.
2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma leian vajalikud vormid ja täiendavat teavet taotluse esitamiseks? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht? 2.18.
2.19. Kas on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, kes võiksid edasist abi osutada? 2.21.

 

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna 

1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus?

Kannatanu, st kuriteo tagajärjel kahju kandnud isik võib esitada tsiviilkahju hüvitamise nõude ka juhul, kui ta ei osale või ei saa osaleda menetluses tsiviilhagejana (menetluse pool, kelleks võib olla ohver, tema pärija, seaduslik esindaja või mõni muu isik, teatavat liiki kuritegude puhul, nagu rahu- või inimsusevastased kuriteod, teod õigusemõistmise võimaldamise vastu või selle takistamine ning kuriteod, mis hõlmavad tsiviilhagi esitamist kriminaalmenetluse käigus).

Prokuratuur on vastutav tsiviilkahju nõude esitamise eest riigi, isikute ja huvide nimel, keda ta peab seaduse kohaselt esindama.

Kannatanu roll menetluses piirdub tõendite esitamisega kahjunõude toetuseks.

Kahjunõudeid kuriteo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb käsitleda kui vastava kriminaalmenetluse osa ja neid võib tsiviilkohtule esitada eraldi üksnes juhul, kui:

  1. kriminaalmenetluses ei ole kaheksa kuu jooksul kuriteost teatamise hetkest esitatud ühtegi süüdistust ja selle ajavahemiku jooksul ei ole toimunud mingit arengut;
  2. kriminaalmenetlus on jäetud läbi vaatamata, on katkestatud või aegunud enne kohtuliku arutelu algust;
  3. menetlus põhineb erakaebusel või –süüdistusel,
  4. süüdistuste esitamise ajal ei olnud kahju veel tekkinud või ei olnud selle tekkimise fakt või täielik ulatus teada;
  5. seoses kriminaalmenetluse käigus käsitletavate küsimuste eripära või konkreetse menetlusega seotud asjaoludega ei sisalda tehtud otsus tsiviilkahju hüvitamise otsust, kui seadus lubab kriminaalkohtul sellise nõude puhul otsuse tegemata jätta;
  6. nõue on esitatud kostja ja teiste isikute vastu, kellel on üksnes tsiviilvastutus või ainult mainitud teiste isikute vastu, kui kostja on põhimenetluses osalev pool;
  7. nõude väärtus osutab, et selle võib esitada mitmeliikmelisele kohtule, samas kui kriminaalmenetlus peab aset leidma ainuisikuliselt otsustava kohtuniku ees;
  8. kriminaalmenetlus toimub lihtsustatud menetlusena või lihtmenetlusena;
  9. kannatanut ei ole teavitatud tsiviilnõude esitamise võimalusest kriminaalmenetluse raames või talle ei ole seda eelnevalt teatavaks tehtud.

Selle teemaga seoses vaata ka lehekülge Asja kohtusse andmine.

ÜlesÜles

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 

Kui teil on õigus esitada tsiviilkahju hüvitamise nõue, peate oma vastavast kavatsusest märku andma enne, kui lõpetatakse juurdluse etapp menetluses. Seejärel teatatakse teile otsusest nõude esitamise kohta või edastatakse teile süüdistusakt ning seejärel võite te soovi korral 20 päeva jooksul esitada asjakohaselt põhjendatud nõude. Kui te ei ole kinnitanud oma soovi esitada kahjunõue või kui teile ei ole sellest ülalkirjeldatud korras teatatud, võite esitada kahju hüvitamise nõude 10 päeva jooksul pärast seda, kui kostjale on teatatud nõude esitamise otsusest või esitatud süüdistusakt.

Kui nõude esitab prokuratuur või tsiviilhageja, esitatakse nõue koos süüdistusega või selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Kahjunõue ei pea olema kindlas vormis ja võib seisneda kohtumaterjalidele lisatud avalduses, milles on ära näidatud kantud kahju suurus ja selle kohta käiv tõendusmaterjal. Nõudele lisatakse tavaliselt ka koopiad kostjate ja sekretäri jaoks.

Nõue tuleb esitada kriminaalasju menetlevale kohtule.

1.4. Kuidas peaksin oma nõude esitama (näitama ära kogusumma ja/või täpsustama kõik kahjusummad eraldi)?

Tsiviilkahju hüvitamise nõuet esitades peate te üksikasjalikult välja tooma erinevad kahjud koos põhjustega ning seejärel näitama ära nõude koguväärtuse.

1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetluse alustamist ja/või menetluse ajal õigusabi?

Õigusabi on võimalik saada menetluse igal etapil eeldusel, et täidetakse kohustuslikke tingimusi ja järgitakse kohaseid vorminõudeid, mida on täpsemalt kirjeldatud seda teemat käsitleval leheküljel.

ÜlesÜles

1.6. Milliseid tõendeid pean koos nõudega esitama?

Kõik väidetavate asjaolude tõestamiseks sobivad ja kohtuotsuse langetamist toetavad vahendid on vastuvõetavad eeldusel, et need on õiguslikult kehtivad, asjakohased, tõendusmaterjaliks sobivad ja kättesaadavad. Eelkõige võetakse vastu dokumentaalset tõendusmaterjali, poolte ülestunnistusi ning ekspertide ja tunnistajate selgitusi.

1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada eriabi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes? 

Muud eriabi peale advokaadi määramise ei ole õigusabi korras ette nähtud. Määratud advokaat on tehniliselt asjatundlik ja pädev teostama täitmisele pööramise kindlustamiseks vajalikke menetlustoiminguid. 

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt

2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada?

Vastavalt Portugali seadustele võivad teatud kuritegude ohvrid saada riigilt hüvitist.

2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatavat liiki kuritegude ohvritel?

Hüvitusskeem hõlmab üksnes tahtlike vägivallakuritegude ohvreid.

Riik võib teha hüvitise ettemakse koduvägivalla ohvritele, kuid üksnes selliste kuritegeliku väärkohtlemise juhtumite puhul, mis on aset leidnud abikaasade või elukaaslaste vahel.

2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid?

Riiklikku hüvitist võib maksta üksnes raskeid kehavigastusi saanud ohvritele ja isikutele, kellel on ohvri surma korral õigus saada elatist. Käesolev skeem hõlmab vigastusi, mis põhjustavad püsivat töövõimetust, ajutist täielikku töövõimetust vähemalt kolmekümne päeva ulatuses või surma.

ÜlesÜles

Tekitatud kahju on sel juhul põhjustanud ohvri või nende isikute elatustaseme arvestatavat halvenemist, kellel on ohvri surma korral õigus saada elatist.

Käesolev skeem hõlmab koduvägivalla ohvritele füüsilise või vaimse vägivalla tagajärjel tekitatud kahju.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist? 

Ohvri surma puhul võivad riigilt hüvitist taotleda isikud, kellel on tsiviilõiguse kohaselt õigus saada elatist.

Nimetatud isikute kindlaksmääramiseks tuleb lisada, et elatist makstakse allpool kirjeldatud järjekorras järgmistele isikutele:

  1. abikaasa või endine abikaasa;
  2. alanejad sugulased;
  3. ülenejad sugulased;
  4. õed-vennad;
  5. tädid ja onud, kui elatise saaja on alaealine; ning
  6. võõrasisa ja võõrasema, kui tegu on alaealiste võõraslastega, kes on või olid abikaasa surma ajal viimase ülalpidamisel. Lisaks on lahkunu pärandist õigus elatist taotleda neil, kes vallalise või ametlikult lahutatud isiku surma ajaks olid olnud tema elukaaslaseks enam kui kahe aasta jooksul.

2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatava riigi kodakondsust omavatel isikutel või ainult teatavas riigis elavatel isikutel? 

Ei. Käeoleva hüvitusskeemi alusel saavad hüvitist kõik Portugali territooriumil, Portugali laeva või õhusõiduki pardal aset leidnud tahtliku vägivallateo tagajärjel raskeid kehavigastusi saanud ohvrid.

See ei kehti aga välismaal toime pandud kuritegude kohta ning käesolevat skeemi kohaldatakse üksnes juhul, kui kannatanu on Portugali kodanik, kellel ei ole õigust saada hüvitist riigilt, mille territooriumil kahju kanti.

ÜlesÜles

2.6. Kas ma saan Portugalis hüvitist taotleda, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Jah, eelmise küsimuse vastuses kirjeldatud tingimustel.

2.7. Kas on vajalik, et kuriteost oleks politseile teatatud?

Praegu kehtivad õigusaktid sellist nõuet ei sisalda.

Koduvägivalla juhtumi puhul on vajalik, et oleks esitatud kaebus või ametlik ettekanne.

2.8. Kas on vajalik enne taotluse esitamist oodata ära politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Sellist nõuet ei ole.

2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada?

Kõigepealt peate üritama saada hüvitist õigusrikkujalt, sest ohvritel on võimalik riigilt hüvitist taotleda üksnes juhul, kui nad ei ole saanud hüvitist tsiviilkahju nõudele järgnevalt välja kuulutatud karistuse täitmisele pööramisel. Sellest tingimusest loobutakse, kui võib põhjendatult eeldada, et ei õigusrikkuja ega teised tsiviilvastutust kandvad isikud ei kavatse kahju heastada ning muudest allikatest ei ole võimalik tõhusat ja küllaldast hüvitist saada.

2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean ma koos taotlusega esitama?

Jah, ülalmainitud olukorras on võimalik hüvitist taotleda isegi juhul, kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud, talle süüdistust esitatud ega teda süüdi mõistetud.

ÜlesÜles

Vastav komisjon vaatab taotluse läbi ja võtab kõik meetmed, mida antud eesmärgil tarvilikuks peab, seejuures:

  1. kuulab ära taotlejad ja hüvitise maksmise eest vastutavad isikud;
  2. nõuab õigusrikkumisega seonduvaid asjaolusid sisaldavate kaebuste ja teatiste koopiaid; ning
  3. nõuab füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt või riiklikelt ametkondadelt teavet kahju heastamise eest vastutavate isikute ametialase, rahalise või sotsiaalse olukorra kohta.

Kõnealuses olukorras peab tõendusmaterjal keskenduma kuriteo tegelikule toimumisele.

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamiseks on seatud tähtaeg?

Jah, selleks on tähtaeg. Taotlused tuleb esitada ühe aasta jooksul pärast kuriteo toimumise kuupäeva, vastasel juhul õigus hüvitisele aegub. Kui on alustatud kriminaalmenetlust, saab tähtaega pikendada ühe aastani pärast seda, kui otsus menetluse lõpetamise kohta on välja kuulutatud. Mõlemal juhul võib justiitsminister võtta taotlusi vastu ka pärast tähtaega, kui taotluse õigeaegset esitamist takistasid õigustatud psühholoogilised või rahalised asjaolud.

Hüvitistaotlused koduvägivallast tuleneva kahju kohta tuleb esitada kuue kuu jooksul, kuid ülalloetletud tingimustel võib justiitsminister võtta vastu ka hilisemaid taotlusi.

2.12. Millised kahjud võidakse mulle hüvitada?

Hüvitatakse üksnes tekitatud varaline kahju.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurust?

Hüvitis arvutatakse välja õiglusel põhinevate kriteeriumide alusel. Muu hulgas võetakse arvesse ka kahju ulatust, ohvri või nende isikute elatustaseme halvenemise määra, kellel on õigus hooldusele, ohvri või taotleja käitumist ja teistest allikatest saadud vahendeid.

ÜlesÜles

2.14. Kas hüvitise määramisel kehtib ülem- ja/või alampiir?

Jah, riigilt saadavale hüvitisele kehtib ülempiir.

2.15. Kas hüvitis, mille sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Arvesse võetakse kõiki teistest allikatest, eriti õigusrikkujalt endalt või sotsiaalkindlustuselt saadud summasid. Erakindlustusseltsi makstavad elukindlustuse või õnnetusjuhtumi kindlustuse summad arvatakse kogusummast maha üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik õigluse huvidest lähtudes.

Kui ohver saab pärast riikliku hüvitise väljamaksmist tõhusat abi või kahjuhüvitist ka mõnest teisest allikast, peab justiitsminister vastavalt ülalmainitud komisjoni arvamusele nõudma saadud summa täielikku või osalist tagasimaksmist.

2.16. Kas on veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse?

On. Riiklikku hüvitist võib vähendada või kinni pidada seoses ohvri või taotleja käitumisega enne või pärast toimepandud tegu või selle toimepanemise ajal, samuti lähtuvalt tema suhetest teo toimepanija või viimasega seotud isikutega või juhul, kui tema käitumine on vastuolus õigusemõistmise või avaliku korra eeskirjadega.

2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Hädaolukorras võite hüvitissumma arvel taotleda ettemakset, mille suurus tuleb eraldi kindlaks määrata; ettemakse ei tohi ületada veerandit hüvitise maksimumsummast.

ÜlesÜles

Koduvägivalla ohvritele makstava ettemakse suuruse määramisel võetakse arvesse seda, kas kuriteo tagajärjel tekkis tõsine rahaliste vahendite puudus, seejuures ei või ettemakse summa ületada riigis kehtiva miinimumpalga üht kuupalka; ettemakse tehakse kolme kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada veel kolme kuu võrra või äärmise rahaliste vahendite puuduse korral täiendavalt veel kuue kuu võrra.

2.18. Kust ma leian vajalikud vormid ja täiendavat teavet taotluse esitamiseks? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht? 

Riik maksab hüvitist selleks õigust omavate isikute palvel ja eri vormi ei ole vaja kasutada. Vormid on sellegipoolest tasuta saadaval järgmisel aadressil: Comissão para a Instrução dos Pedidos de Indemnização às Vítimas de Crimes Violentos (Vägivallakuritegude ohvrite hüvitistaotluste läbivaatamise komisjon), Escadinhas de S. Crispim, n.º  7, 1149-049, Lisbon ; e‑mail: josé.duarte@tac.mj.pt.

Täiendavat abi saab Portugali ohvriabi ühingult: veebileht http://www.apav.pt/ português; e‑mail apav.sede@apav.pt; tel. +351 707 2000 77 (tööpäevadel kella 10.00 - 13.00 ja 14.00 - 17.00).

Täiendavat teavet leiate internetist aadressil:

http://www.portaldocidadao.pt/PORTAL/entidades/MJ/MJU/ português

ÜlesÜles

Koduvägivalla ohvritele on avatud ööpäevaringselt toimiv abiliin. See on anonüümne ja konfidentsiaalne teenus, mis pakub kannatanutele nõustamist ning teavet nende õiguste ja abivõimaluste kohta.

Telefoninumber on +351 800 202 148.

Koduvägivalla ohvrid leiavad teavet ka järgmiselt veebilehelt: http://www.portaldocidadao.pt/PORTAL/entidades/PCM/CIDM/ português

2.19. Kas on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada?

Õigusabi saab kõigi kohtumenetluste jaoks sõltumata nende vormist. Teatavate muudatustega kehtib see ka haldusõigusrikkumisi hõlmavate menetluste kohta.

Et riikliku hüvitise taotlust ei esitata kohtusse ning selle esitamine ei toimu haldusõigusrikkumisi käsitleva menetluse kontekstis, siis taotluse koostamiseks õigusabi ei saa.

Samas tuleb märkida, et taotluse esitamisega ei kaasne mingeid kulusid, sest vajalikud dokumendid (tõendid) saab tasuta.

Lisateavet leiate leheküljelt Õigusabi.

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Riikliku hüvitise taotlused tuleb saata Vägivallakuritegude ohvrite hüvitistaotluste läbivaatamise komisjonile, kuid adresseerida justiitsministri nimele. Komisjon asub Lissabonis, punktis 2.18 antud addressil, Justiitsministeeriumi peasekretariaadi poolt kasutada antud ruumides.

2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, kes võiksid edasist abi osutada? 

On olemas ülalmainitud Portugali ohvriabi ühing (APAV).

Täiendav informatsioon

Täiendavat teavet saab järgmistelt veebilehtedelt.

http://www.apav.pt português- Portugali ohvriabi ühing

http://www.iacrianca.pt português - Laste abistamise instituut

http://www.cidm.pt português - Võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste komisjon

http://www.portaldocidadao.pt/PORTAL/entidades/PCM/ CIDM/ português - Koduvägivald

http://mulher.sapo.pt/J92/276923.html português - Ühing Naised vägivalla vastu

http://www.mj.gov.pt/ English - português - Justiitsministeerium

http://www.dgsi.pt português - Õigusaktide andmekogud

http://www.dgaj.mj.pt português - Õigusemõistmise peadirektoraat (annab muu hulgas teavet ka kohtute kontaktandmete ja nende tööpiirkondade kohta)

http://www.oa.pt/ português - Advokatuur

http://dre.pt/ português - Õigusaktide sidusandmebaas (sisaldab ametliku väljaande I seeria õigusakte alates 1962. aastast)

http://www.gnr.pt português - Rahvuskaart (sõjaväepolitsei)

http://www.psp.pt português - Politsei

http://www.policiajudiciaria.pt English - português - Kriminaalpolitsei

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik