Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Poola

Viimati muudetud: 06-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel saab esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude? 1.1.
1.2. Kuidas ja kellele tuleb nõue esitada? 1.2.
1.3. Millises menetluse etapis tuleb nõue esitada? 1.3.
1.4. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.4.
1.5. Kuidas tuleb nõue vormistada? Millised tõendid tuleb esitada nõude toetuseks? 1.5.
1.6. Kas on muid võimalusi saada hüvitist süüdlaselt (hüvitamismäärus)? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.

 

1. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

Kriminaalõiguse ja -menetluse 1997. aasta reform muutis oluliselt kuriteoohvrite seisundit kriminaal- ja ettevalmistavas menetluses. Kasutusele võeti uus lähenemisviis kriminaalmenetlusele, mis seisneb selles, et üks kriminaalmenetluse kõige tähtsamaid eesmärke on lahendada süüdlase ja ohvri vaheline konflikt, mis tuleneb viimase suhtes toime pandud kuriteost. Konflikti saab lahendada või oluliselt leevendada, kui kuriteoohvrile hüvitatakse talle tekitatud kahju.

1.1. Millistel tingimustel saab esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude?

Poola kriminaalseadustiku artikli 39 lõikes 5 on ühe võimaliku karistusena sätestatud kahju hüvitamise kohustus. Kõnealune kohustus on seotud nii kahju (damnum emergens) kui ka saamata jäänud tuluga (lucrum cessans). Kahju hüvitamise nõude esitamise põhitingimus on asjaolu, et ohver on kandnud kahju. Lisaks on võimalik nõuda hüvitist moraalse, st mittemateriaalse kahju eest.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 299 kohaselt on kuriteoohver ettevalmistava menetluse üks pool. Kõnealusest sättest tuleneb mitu olulist tagajärge, nagu üksikute tõendite esitamine, esitatud tõendite vaidlustamine ja seaduses ette nähtud taotluste esitamine, millest võib kuriteoohvrile kasu olla. Kõnealune säte on eriti oluline menetluse järgmiste etappide nõuetekohaseks teostamiseks.

Oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses võib kuriteoohver esineda täiendava süüdistajana (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 53–58), tegutseda koos prokuröriga (kaassüüdistajana) või prokuröri asemel (süüdistaja asendajana). Erasüüdistuse puhul võib kuriteoohver tegutseda erasüüdistajana (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 59–61). Rahaliste nõuete esitamiseks võib kuriteoohver esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi.

ÜlesÜles

Kahjutasuga seotud tsiviilnõude esitamine süüdlase vastu on eraldi teema. Sellise menetluse aluseks on Poola tsiviilseadustiku sätted, mis käsitlevad lepinguvälise kahju hüvitamise kohustust (artiklid 415–449).

Üldjuhul on isik, kes on süüdi teisele isikule kahju tekitamises, kohustatud kõnealuse kahju hüvitama (tsiviilseadustiku artikkel 415). Lepinguvälist kahju käsitlevates sätetes on üksikasjalikult sätestatud alkoholi või uimastite mõju all olevate alaealiste vastutus. Samuti on neis sätestatud nende isikute vastutus, kelle järelevalve all alaealine on või kes tema eest vastutavad jne. Tsiviilseadustiku artiklis 444 on sätestatud vastutus kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamise eest. Hüvitist saab nõuda kantud kahju eest (tsiviilseadustiku artikkel 445) ja surma või kehavigastuse põhjustamise eest (tsiviilseadustiku artikkel 446). Tsiviilseadustiku artiklis 448 on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 23 osutatud isiklike huvide kahjustamise eest hüvitise nõudmise üksikasjalik menetlus.

Tuleb lisada, et teo toimepanija süül, mis on kahju hüvitamise nõuete esitamise eeltingimuseks, on tsiviilõiguses veidi teistsugune tähendus kui kriminaalõiguses; see võib mõjutada kahjude hüvitamise nõude esitamise meetodi valikut. Samuti on nõude esitamise tähtajad tsiviilõiguses ja kriminaalõiguses erinevad – tsiviilõiguses on kõnealused tähtajad palju pikemad.

1.2. Kuidas ja kellele tuleb nõue esitada?

Kõnealust kriminaalkaristust käsitlevad üksikasjalikud sätted sisalduvad kriminaalseadustiku artiklis 46. Seadusandja on sätestanud, et surma, raske tervisekahjustuse, elundi talitlushäire või tervisehäire põhjustanud kuriteoga tekitatud kahju ning liikluseeskirja rikkumise või keskkonna, vara või äritehingute kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamine on süüdlase kriminaalvastutuse lahutamatu osa. Kohus peab tegema kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta otsuse, kui kuriteoohver või muu õigustatud isik (nt kriminaalseadustiku kohaselt lähisugulane) esitab taotluse sellise otsuse tegemiseks. Taotlus tuleb esitada asja arutamise ajal otse kohtule. Kuriteoohver võib taotluse esitada juba ettevalmistava menetluse ajal, kuid kohus lahendab selle lõpliku kohtuotsusega.

ÜlesÜles

Sellisel juhul teeb kohus (kohustusliku) otsuse, millega süüdlast kohustatakse kahju tervikuna või osaliselt hüvitama. Kohus ei või kõnealuse kohustuse määramisest keelduda, kui teo toimepanija süü ja tekitatud kahju on tõendatud. Kui tekitatud kahju ulatuse suhtes on kahtlusi, peaks kohus selle välja selgitama.

Kahju hüvitamise kohustust käsitleva kriminaalseadustiku artikli 46 kohaselt ei kohaldata siinjuures tsiviilõiguslikke sätteid, mis käsitlevad nõude aegumist ja annuiteedi määramise võimalust. Selline lahendus peaks olema ohvri jaoks soodne, võttes arvesse, et karistamise tähtajad, eelkõige need, mis on seotud loetletud kuritegudega, on tsiviilõiguses sätestatud tähtaegadest pikemad.

Sageli ei ole võimalik kuriteoga tekitatud kahju ulatust täpselt hinnata, eriti siis, kui kuriteost on möödunud kaua aega. Kriminaalseadustiku artikli 46 lõikes 2 on sätestatud kuriteoohvrile täiendava hüvitise määramise võimalus raske tervisekahjustuse, elundi talitlushäire või tervisehäire korral. Ka täiendava hüvitise saamiseks peab kuriteoohver esitama taotluse.

Kuriteoohvrile tulevikus hüvitise maksmise seisukohalt on oluline, et prokurör teavitaks kuriteoohvrit süüdistuse esitamisest. Kuriteoohvrit tuleks teavitada rahalise hüvitise saamise õigusest ja vajaduse korral õigusest tegutseda kaassüüdistajana. Seega peavad uurimisorganid teavitama kuriteoohvreid nende õigustest.

Kõnealused sätted ja kriminaalmenetluse seadustiku artikli 415 lõige 6, milles on sätestatud, et kui süüdistatav mõistetakse süüdi või kui kriminaalmenetlus seaduses sätestatud juhtudel teatavatel tingimustel lõpetatakse, määrab kohus täiendava hüvitise või kohustuse hüvitada tekitatud kahju, on omavahel lahutamatult seotud. Kõnealuse artikli lõikes 5 on kohtule antud veelgi suuremad võimalused, sest kui süüdistatav mõistetakse süüdi või kui kriminaalmenetlus teatavatel tingimustel lõpetatakse, võib kohus mõista kuriteoohvri kasuks välja hüvitise ametiülesande korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ÜlesÜles

Kui kriminaalmenetlus teatavatel tingimustel lõpetatakse, on kahjude hüvitamine kohustuslik. Kriminaalseadustiku artikli 67 lõike 3 kohaselt peab kohus teatavatel tingimustel kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustama süüdlast hüvitama tekitatud kahju.

Kui vangistusena või trahvina määratud karistuse täitmisele pööramine peatatakse tingimisi, võidakse sätestada ka kahju hüvitamise kohustus. Sellisel juhul võib kohus vastavalt kriminaalseadustiku artikli 71 lõikele 2 kohustada süüdlast hüvitama kahju, v.a juhul, kui talle on määratud kriminaalseadustiku artiklis 46 sätestatud karistus.

Seadusandja eesmärk on lahendada kuriteost tulenev konflikt. Kohtumõistmise eesmärk peaks olema lahendada konflikt kokkuleppe teel, kasutades muu hulgas vahendusmenetlust. Kui kuriteoohver ja süüdlane on leppinud või kahju on hüvitatud või kuriteoohver ja süüdlane on hüvitamise viisis kokku leppinud, võib kohus erandkorras karistust leevendada. Isegi kui karistust ei määrata, võib kohus hüvitise välja mõista, kui nii on võimalik saavutada seatud eesmärk.

Kui kriminaalseadustiku artiklit 46 ei saa kohaldada ja prokurör esitab kiirmenetluse taotluse, võib kohus taotluse rahuldamise tingimusena nõuda kahju hüvitamist tervikuna või osaliselt (vt kriminaalseadustiku artikkel 335).

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 299 kohaselt on kuriteoohver ettevalmistava menetluse üks pool. Kõnealusest sättest tuleneb mitu olulist tagajärge, nagu üksikute tõendite esitamine, esitatud tõendite vaidlustamine ja seaduses ette nähtud taotluste esitamine, millest võib kuriteoohvrile kasu olla. Kõnealune säte on eriti oluline menetluse järgmiste etappide nõuetekohaseks teostamiseks.

ÜlesÜles

Oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses võib kuriteoohver esineda täiendava süüdistajana (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 53–58), tegutseda koos prokuröriga (kaassüüdistajana) või prokuröri asemel (süüdistaja asendajana). Erasüüdistuse puhul võib kuriteoohver tegutseda erasüüdistajana (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 59–61). Rahaliste nõuete esitamiseks võib kuriteoohver esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 12 kohaselt võib kriminaalmenetluse käigus esitada kuriteost tulenevaid nõudeid kas tsiviilmenetluses või seaduses (st kriminaalmenetluse seaduses) ette nähtud juhtudel. Tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses on kriminaalmenetluses kasutatav vahend ning seda reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, kuid selle eesmärk on rahuldada tsiviilhageja tsiviilõiguslikud nõuded süüdistatava vastu. Kui kriminaalmenetluses esitatakse tsiviilhagi, tekib pooleliolev kohtuasi (lis pendens) ning see välistab tsiviilmenetluse. Tsiviilkohtus pooleli olev kohtuasi aga takistab tsiviilhagi arutamist kriminaalmenetluses, mistõttu tsiviilhagi ei võeta menetlusse või jäetakse rahuldamata.

Samamoodi loob kuriteoohvri nõuet käsitlev kehtiv kohtuotsus res judicata olukorra, mida ei saa tühistada ning mis välistab asja uuesti arutamise tsiviilmenetluses. Kui aga välja mõistetud hüvitis ei kata kogu kahju või ei ole kahju hüvitamiseks piisav, võib kuriteoohver esitada täiendava kahjunõude tsiviilmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 415).

1.3. Millises menetluse etapis tuleb nõue esitada?

Kuriteoohver saab kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 46 ette nähtud kahju hüvitamise nõude esitada ettevalmistavas menetluses koos kuriteoteatega või pärast seda, kui prokurör on esitanud süüdistuse. Kui on kindlaks tehtud, et vastav isik on langenud kuriteo ohvriks, võib ta esitada kohtule sellekohase taotluse; menetlust teostavad asutused peavad kuriteoohvrit sellisest võimalusest teavitama.

ÜlesÜles

Seoses kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise tähtajaga võib ohver esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi otseselt kuriteost tulenevate rahaliste nõuete rahuldamiseks kuni põhikohtuasja menetlemise alguseni. Tuleb rõhutada, et kohtumenetlus algab süüdistuse ettelugemise momendist.

Hagi tuleb esitada kohtule, kelle pädevusse kuulub kriminaalasja lahendamine. Tsiviilhagi võib esitada juba ettevalmistava menetluse käigus. Sellisel juhul liidab menetluse eest vastutav asutus hagi kriminaalasja toimikule ja kohus otsustab, kas see on vastuvõetav. Nõude esitamise kuupäevaks loetakse hagi esitamise kuupäeva. Ohver võib taotleda nõude tagamist samaaegselt hagi esitamisega ettevalmistavas menetluses. Otsuse selle kohta teeb prokurör ja tema otsuse võib kohtus vaidlustada.

Ohvri surma korral võivad kuni kohtumenetluse alguseni hagi esitada tema lähisugulased. Kui ohver (ja seega tsiviilhageja) sureb pärast hagi esitamist, võivad tema lähisugulased võtta üle surnud isiku õigused ja ohvri eest hüvitise sisse nõuda (vt kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 63).

Kui kriminaalkohus keeldub hagi vastuvõtmisest, võib ohver 30 päeva jooksul pärast keeldumise kuupäeva taotleda hagi arutamist tsiviilkohtus.

Ainult süüdimõistmise või teatavatel tingimustel menetluse lõpetamise korral võib kohus nõuet sisuliselt arutada tsiviilmenetluses, võttes hagi vastu või lükates selle tervikuna või osaliselt tagasi. Teistsuguse otsuse korral peab kohus hagi arutamisest loobuma. Sellisel juhul võib ohver esitada hagi tsiviilkohtusse.

Kohus võib jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Sellisel juhul tagatis tühistatakse, kuid kuriteoohver võib esitada hagi tsiviilkohtusse kolme kuu jooksul kohtuotsuse väljakuulutamisest; nimetatud tähtaeg on kohustuslik. Kui kahjude hüvitamise hagi esitatakse, jääb tagatis kehtima, v. a juhul, kui kohus otsustab tsiviilmenetluses teisiti (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 294).

ÜlesÜles

Kaassüüdistajana saab ohver kaitsta oma õigusi (sh rahalisi õigusi ja õigust saada kahju korral hüvitist), abistades prokuröri, kes esindab esmajoones avalikke huve.

Kui süüdistuse esitas prokurör, võib kuriteoohver teha avalduse (kirjaliku või suulise, suuline avaldus protokollitakse), et ta soovib tegutseda kaassüüdistajana kuni põhikohtuasja menetlemise alguseni. Sama kuriteo teised ohvrid võivad menetlusse astuda kuni põhikohtuasja menetlemise alguseni (seega sama aja jooksul).

Kui prokurör otsustab süüdistust mitte esitada, ei kaota kaassüüdistaja sellega oma õigusi.

Kaassüüdistaja surm ei välista menetluse jätkumist. Tema lähisugulased võivad astuda menetlusse kaassüüdistajatena igas menetluse etapis. Süüdistaja asendajana tegutsemisega seoses võib lähisugulane menetlusse astuda kolme kuu jooksul.

Kui kuritegu menetletakse erasüüdistuse korras, võib ohver kaitsta oma õigusi erasüüdistuse esitamisega. Sama kuriteo teised ohvrid võivad pooleliolevasse menetlusse astuda kuni põhikohtuasja menetlemise alguseni. Kui avalikud huvid seda nõuavad, võib prokurör algatada menetluse või astuda pooleliolevasse menetlusse. Praktikas tähendab see olukorda, kus menetluse alguses ei ole teada, kas esitatakse riiklik või erasüüdistus (nt kas teo suhtes kohaldatakse kriminaalseadustiku artiklit 156 või on tegemist lihtsalt teise isiku puutumatuse rikkumisega).

Kahju hüvitamine võib olla tihedalt seotud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud ennetavate meetmetega, mille puhul süüdistatav või muu isik tasub kautsjoni sularahas, väärtpaberites, võlakirjana või hüpoteegina (varaline kautsjon on esialgne abinõu, mida kohaldatakse menetluse nõuetekohase teostamise tagamiseks). Kautsjoniks olev konfiskeeritud vara või rahasumma antakse üle riigile või tasutakse riigikassasse. Kuriteoohvril on eesõigus kuriteost tulenevate nõuete rahuldamisele nimetatud summast, kui kahju ei saa hüvitada teisiti.

ÜlesÜles

Kui kuriteoohver nõuab ebaseadusliku teoga tekitatud kahju hüvitamist, on kahju hüvitamise kohustuse eelnev tagamine varaga sama oluline kui hüvitamise nõude esitamine vastavalt kriminaalseadustiku artiklile 46.

1.4. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Tsiviilmenetluse eeskirjade kohaselt võib tsiviilhagejale määrata advokaadi. Menetluses võib kohtu ette ilmuda kaassüüdistaja või erasüüdistaja advokaat.

Kuriteo korral, mille eest karistatakse trahvi või materiaalse vara konfiskeerimisega või tekitatud kahju hüvitamise või täiendava hüvitise maksmise kohustuse määramisega, võib hüvitise tagada ametiülesande korras, süüdistatava vara maksustamise teel (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 291). Tagatis seatakse vastavalt tsiviilmenetluse seadustikule. On võimalik arestida vallasvara või muud varalised õigused ja keelata kinnisvara müük või koormamine. Kõnealune keeld kantakse kinnistusregistrisse või sellise registri puudumisel registreeritakse asjakohastes dokumentides. Võimaluse korral registreeritakse süüdistatava vara või ettevõte pankrotivarana.

Kohus võib jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Sellisel juhul tagatis tühistatakse, kuid kuriteoohver võib esitada hagi tsiviilkohtusse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist; nimetatud tähtaeg on kohustuslik. Kui esitatakse kahju hüvitamise hagi, jääb tagatis kehtima, v. a juhul, kui kohus otsustab tsiviilmenetluses teisiti (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 294).

Kriminaalmenetluse seadustikus on ette nähtud võimalus tagada kuriteoohvri varalised nõuded menetluse algetapis (artikkel 295). Seega võib politsei kahtlustatava vallasvara ajutiselt arestida, kui on alust karta, et viimane võib selle kõrvaldada nii, et see kahjustab kuriteoohvri huve. Ajutiseks arestimiseks on vaja prokuröri korraldust, mis väljastatakse viie päeva jooksul.

ÜlesÜles

1.5. Kuidas tuleb nõue vormistada? Millised tõendid tuleb esitada nõude toetuseks?

Seoses kahju hüvitamise nõudega kriminaalasjas (kriminaalseadustiku artikkel 46), peab kuriteoohver esitama selleks taotluse ning kohus arutab taotlust ja hindab ohvrile tekitatud kahju; kuriteoohver ei jää siiski täiesti passiivseks osalejaks; tema tunnistused võivad osutuda kasulikuks.

Tsiviilhagi korral tuleks kooskõlas tsiviilmenetluse seadustikuga hinnata hagi eseme väärtust. Kohus peab kriminaalmenetlusega liidetud tsiviilmenetluse peatama, kui asja arutamise käigus esitatud tõenditest ei piisa kohtuotsuse tegemiseks ning täiendavate tõendite hankimine pikendaks menetlust oluliselt. Tsiviilmenetluses on ohvril suurem roll.

1.6. Kas on muid võimalusi saada hüvitist süüdlaselt (hüvitamismäärus)?

Kiirmenetluse korras menetletavate kuritegude puhul (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 469), st pisikuritegude puhul, võib kohus ettevalmistava menetluse käigus kogutud tõendite alusel teha kriminaalmääruse (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 500). Kriminaalmäärusega peab kohus lahendama kriminaalmenetluse seadustiku artikli 415 lõike 5 kohases tsiviilhagis esitatud nõude või kahju hüvitamise tervikuna.

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Kohus, kes on teinud otsuse varalise kahju hüvitamise kohta, peab õigustatud isiku taotlusel lisama otsusele täitmisele pööramise klausli (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 107). Silmas on peetud nii otsust, millega süüdlast kohustatakse kahjusid hüvitama, kui ka otsust, mis käsitleb varalise kahju hüvitamist, kui need saab täitmisele pöörata vastavalt tsiviilmenetluse seadustikule. Täitmisele pööramise klausli võib lisada ka kohtulikule kokkuleppele.

ÜlesÜles

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

21. septembril 2005. aastal jõustus teatud tahtlike kuritegude ohvritele hüvitise maksmise seadus. Hüvitis on rahasumma, mis makstakse riigieelarvest teatud tahtlike kuritegude ohvritele või nende lähisugulastele. „Ohver” tähendab füüsilist isikut (Poola Vabariigi või muu liikmesriigi kodanikku), kes on vägivaldse tahtliku kuriteo tagajärjel surnud või kellel on selle tagajärjel tekkinud elundi talitlushäire või tervisekahjustus vastavalt kriminaalseadustiku artikli 156 lõikele 1 ja artikli 157 lõikele 1.

Kõnealune seadus hõlmab ainult Poola Vabariigi territooriumil toime pandud tahtlikke kuritegusid. Seadusega võeti kasutusele riigipoolse hüvitamise põhimõte, mis tähendab, et hüvitist makstakse üksnes siis, kui õigustatud isik seda mujalt ei saa.

Hüvitist võidakse maksta olenemata sellest, kas teo toimepanijad on tuvastatud, kas neile on esitatud süüdistus ja/või kas nad on süüdi mõistetud.

Riikliku hüvitise määramine ei vabasta süüdlast kahjude hüvitamise kohustusest ega piira kuriteoohvri õigust nõuda süüdlaselt hüvitist kohtu kaudu.

Seaduse artikkel 3 sisaldab rangelt määratletud hüvitatavate kulude loetelu: hüvitatakse üksnes saamata jäänud tulu või muud elatusvahendid, ravikulud või matusekulud. Varaliste huvide kahjustamist või moraalset kahju ei hüvitata. Suurim võimalik hüvitise summa on 12 000 Poola zlotti.

Hüvitise taotluse peab esitama kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemist.

Teine hüvitise saamise tingimus on kriminaalmenetluse algatamine. Olukordi, kus kriminaalmenetlust ei algatata seda välistava sündmuse tõttu, näiteks teo toimepanija surma tõttu, käsitletakse erandkorras. Hüvitist ei maksta, kui algatatud kriminaalmenetlus lõpetatakse järgmistel põhjustel:

ÜlesÜles

  • kuritegu ei toimunud või puuduvad piisavad tõendid kuriteo toimumise kohta;
  • asjaomases teos puudub kuriteo koosseis või vastutav isik ei ole seaduse järgi kuritegu toime pannud;
  • asjaomase teo mõju ühiskonnale on tühine;
  • sama isiku suhtes sama kuriteo tõttu algatatud kriminaalmenetlus on õiguspäraselt lõpetatud või tema suhtes varem algatatud menetlus on pooleli;
  • volitatud prokurör ei ole esitanud vastavat kaebust;

või pärast seda, kui kohus mõistab süüdistatava pärast kriminaalmenetluse seadustiku artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude tuvastamist õigeks.

Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist või süüdistatava õigeks mõistmist ilmneb, et hüvitise maksmiseks puudus alus, tuleb hüvitis kõnealuse seaduse artikli 13 lõike 1 kohaselt tagasi maksta.

Hüvitise maksmise otsuse teeb ja hüvitise maksab riigieelarvest välja ringkonnakohus.

Taotleja saab kasutada hüvitise taotlemise vorme.

Poola territooriumil abistab taotlejaid ringkonnaprokurör.

Kuriteoohver võib taotleda hüvitist kahju eest, mille tekitas riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik oma ülesannete täitmisel (tsiviilseadustiku artiklid 415–421). Mõnel juhul, kui kuritegu pandi toime keskvalitsuselt saadud ülesandeid täites, on vastutus jagatud riigikassa ja kohaliku omavalitsuse asutuse vahel. 18. detsembril 2001. aastal otsustas konstitutsioonikohus, et tsiviilseadustiku artikkel 418, mis piiras oluliselt riigilt hüvitise nõudmise võimalust, on õigustühine, kuna see on vastuolus põhiseadusega.

Poola karistusseadustiku artikli 43 lõigetes 1, 2 ja 3 on sätestatud võimalus maksta kuriteoohvritele ja nende pereliikmetele toetust vanglast vabanenute abistamise fondist, mida haldab justiitsminister. See on ühekordne tagastamatu riigipoolne toetus, mida tulevaste hüvitiste maksmisel arvesse ei võeta. Sellise toetuse määrab pädeva kohtu esimees või volitatud kohtunik koos professionaalsete kriminaalhooldusametnike ja järelevalveametnikega. Kaudselt võib sellist toetust maksta valitsusväline organisatsioon, kes on saanud vahendid kuriteoohvrite ja nende pereliikmete abistamise fondist. Toetus kujutab endast rahalist toetust toidu, ravimite ja rõivaste ostmiseks ning üüri maksmiseks või õigusabi või psühholoogilise abi kulude katteks.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik