Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Holland

Viimati muudetud: 09-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt 1.
1.1. Mis tingimustel saab teo toimepanija vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millisel menetluse etapil tuleks nõue esitada? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele tuleks nõue esitada? 1.3.
1.4. Mida tuleks nõudes kirjutada (kas märkida kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suurus)? 1.4.
1.5. Kas enne menetlust ja/või selle käigus on võimalik saada õigusabi? 1.5.
1.6. Milliste dokumentidega tuleks nõuet tõendada? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi, et nõuda kohtuotsusega määratud hüvitis sisse teo toimepanijalt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid? 2.2.
2.3. Kas kannatanud saavad seda võimalust kasutada vaid teatavat liiki vigastuste korral? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamiseks nõutakse mõne kindla riigi kodakondsust või mõnes kindlas riigis elamist? 2.5.
2.6. Kas hüvitist saab taotleda [liikmesriigilt], kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vaja, et politseile oleks kuriteoavaldus esitatud? 2.7.
2.8. Kas enne avalduse esitamist tuleks ära oodata uurimise või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui teo toimepanija on kindlaks tehtud, kas kõigepealt tuleks hüvitist nõuda teo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kas ka siis, kui teo toimepanija ei ole kindlaks tehtud või süüdi mõistetud, on võimalik saada hüvitist? Kui see on võimalik, siis milliste dokumentidega tuleks nõuet tõendada? 2.10.
2.11. Kas kahju hüvitamise nõue aegub? 2.11.
2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet nõude esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on ohvriabiorganisatsioone, kes võiks anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt

Kuriteoga põhjustatud kahju eest hüvitise saamiseks on mitu võimalust:

  • kui kuriteoga tegeleb politsei, siis politsei kaudu;
  • kui kuriteoga tegeleb riigiprokuratuur, siis prokuröri kaudu;
  • kui kuriteoga tegeleb kriminaalkohus, siis kohtuotsuse või -määrusega juhtumi arutamise käigus;
  • muudel juhtudel (isegi kui juhtum jäetakse läbi vaatamata) – tsiviilkohtumenetluses. Tegelikult on tegu tavalise tsiviilmenetlusega. Selle kohta saab teavet dokumendist „Referring cases to a judge – Netherlands“.
1.1. Mis tingimustel saab teo toimepanija vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Kannatanu nõue peab olema lihtne. See tähendab, et kohtunik peab suutma pikema uurimiseta kindlaks määrata kahju ja selle ulatuse. Samuti peab kahju otseselt tulenema kannatanu vastu suunatud kuriteosündmusest. Prokurör peab olema esitanud kahtlustatavale süüdistuse selle kuriteo eest (ja kohtunik leidnud, et süüdistus on tõendatud). Pole oluline, mis liiki süüteoga on tegemist.

Selleks et kriminaalkohtu kohtunik saaks määrata hüvitise, peab nõue olema lihtne (lihtsalt tõendatav). Kannatanu või kohus võib nõude jagada lihtsaks ja keerukaks osaks. Lihtsat osa võib käsitleda kriminaalkohus. Keeruka osa suhtes peab kannatanu pöörduma enne tsiviilkohtusse. Nõuda võib nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist; summa on põhimõtteliselt piiramatu. Tekitatud kahju peab olema tõendatud kirjalike tõenditega. Nõude esitamisel annab abi ohvriabiamet (Victim Support Bureau) (vt 2. 21).

ÜlesÜles

1.2. Millisel menetluse etapil tuleks nõue esitada?

Nõue tuleb saata riigiprokuratuuri enne esimese astme kohtu istungi algust (igal juhul enne ametliku süüdistuse esitamist). Kannatanutele, kes on teavitanud politseid hüvitise saamise soovist, saadetakse riigiprokuratuurist viivitamata nõudevorm, mis tagastatakse riigiprokuratuuri.

1.3. Kuidas ja kellele tuleks nõue esitada?

Täites nõudevormi – vt vastus 1. 2. Kannatanu ei ole kohustatud kohtuistungile ilmuma.

1.4. Mida tuleks nõudes kirjutada (kas märkida kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suurus)?

Kohtunikul peab olema võimalik nõude esitaja kirjalikest dokumentidest näha, et nõue on põhjendatud, samuti peab näha olema see, kui suurt summat nõude esitaja nõuab. Kohtunikul peab olema ka võimalik hinnata, kas see summa on mõistlik.

1.5. Kas enne menetlust ja/või selle käigus on võimalik saada õigusabi?

Kannatanul on võimalus valida, kas teda esindab advokaat. Lisateave on toodud veebilehel “Tasuta õigusabi - Madalmaad”.

1.6. Milliste dokumentidega tuleks nõuet tõendada?

Kõne alla võivad tulla järgmised kirjalikud tõendid: arved/ostukviitungid, tööandja avaldused, arstitõendid jne. Kui nõude suurust ei ole võimalik kirjalike tõenditega põhjendada, peab kohtunik seda hindama kooskõlas kehtiva õigusega.

ÜlesÜles

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi, et nõuda kohtuotsusega määratud hüvitis sisse teo toimepanijalt?

Kui kohtunik on nõuet tunnustanud, saadetakse kohtuotsus hagejale. Selle otsuse täitmist saab nõuda kohtutäituri abil. Lisateabe saamiseks vaadake palun juhendit kohtuotsuste täitmise kohta.

Teised võimalused on järgmised.

  • Kriminaalseadustiku artikkel 36f annab kohtunikule õiguse kohustada kuriteos süüdi mõistetud isikut maksma riigile teatava rahasumma. Seadustiku selle artikli alusel on kannatanul õigus sellele rahale. Riigiprokuratuur peab selle meetme pöörama täitmisele. Leeuwardenis asuv Central Judicial Collections Bureau (CJIB) nõuab süüdlaselt selle summa riigiprokuratuuri nimel sisse.
  • Kannatanule makstakse hüvitist eritingimustel, mille kohtunik süüdimõistetule määrab.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

See on võimalik üksnes tahtliku vägivallakuriteo korral, mis põhjustas raske kehavigastuse või surma. Kannatanud (või nende lähisugulased) võivad põhjustatud kahju hüvitamise nõude esitada vägivallakuritegude hüvitamise fondile.

2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid?

Vägivallakuritegude hüvitamise fond saab teha väljamakseid üksnes tahtliku vägivallakuriteo korral, mille tagajärjel kannatanu suri või sai raske kehavigastuse ja/või mis põhjustas raskeid vaimseid kannatusi. Väljamakse tegemise avalduse võib esitada kas kannatanu või kannatanu surma korral tema lähisugulane. Kannatanu nimel võib esitada avalduse tema advokaat või seadusjärgne esindaja (vanem või hooldaja). Ohvriabiamet võib hankida lisateavet ja aidata sellise avalduse esitamisel.

ÜlesÜles

2.3. Kas kannatanud saavad seda võimalust kasutada vaid teatavat liiki vigastuste korral?

Jah, nii see on . Kuriteoga tekitatud tervisekahjustus peab olema raske, raskete tagajärgedega. See kehtib nii füüsiliste kui ka vaimsete kahjustuste kohta. Raskeks tervisekahjustuseks peetakse kauem kui kuus nädalat kestvaid kahjustusi, mis põhjustavad töövõimetust ja võimetust täita igapäevaseid ülesandeid; kahjustusi, millel on pikaajalised või alalised nähtavad või funktsionaalsed tagajärjed (nt vaimne trauma, hirm väljaminemise ees, tõsised moonutavad armid); vigastusi, mis on otseselt eluohtlikud.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele?

Jah on. Lähisugulasele varalise kahju hüvitamine on siiski piiratud surma põhjustamisest tuleneva kahjuga. See tähendab, et hüvitatakse vaid matusekulud ja ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju. Teatavatel tingimustel võivad kuriteo üleelanud sugulased, kes olid kuriteo tunnistajaks, saada hüvitist trauma eest.

2.5. Kas hüvitise saamiseks nõutakse mõne kindla riigi kodakondsust või mõnes kindlas riigis elamist?

Kannatanu kodakondsus ei oma tähtsust. Õigusaktides on siiski sätestatud, et nõude võib esitada üksnes juhul, kui kuritegu sooritati Madalmaades.

2.6. Kas hüvitist saab taotleda [liikmesriigilt], kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Üksnes juhul kui te olete väljaspool Madalmaid Hollandi laeva või lennuki pardal tahtlikult toimepandud vägivallakuriteo ohver. Sellisel juhul peab teie elukoht olema Euroopa ühenduste liikmesriigis. Seepärast ei tegele hüvitusfond kahjudega, mis tulenevad Hollandi kodanike poolt väljaspool Madalmaid toime pandud kuritegudest.

ÜlesÜles

2.7. Kas on vaja, et politseile oleks kuriteoavaldus esitatud?

Avalduse esitamine ei ole vajalik, kuigi see on soovitatav, kuna aitab selgitada, et on toime pandud vägivallakuritegu.

2.8. Kas enne avalduse esitamist tuleks ära oodata uurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Uurimise või kriminaalmenetluse tulemust ei ole vaja ära oodata, sest võib tekkida oht ületada vägivallakuritegude hüvitamise fondi avalduse esitamise tähtaega.

2.9. Kui teo toimepanija on kindlaks tehtud, kas kõigepealt tuleks hüvitist nõuda teo toimepanijalt?

Põhimõtteliselt peaks kannatanu taotlema kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamist teo toimepanijalt. Siiski oleks ebapraktiline ja ebaõiglane, kui vägivallakuritegude hüvitamise fond teeks väljamakse üksnes siis, kui teo toimepanijalt hüvitise sissenõudmise tulemus on teada. Kui on selge, et kannatanu võimalus hüvitist saada on väike, teeb väljamakse fond.

2.10. Kas ka siis, kui teo toimepanija ei ole kindlaks tehtud või süüdi mõistetud, on võimalik saada hüvitist? Kui see on võimalik, siis milliste dokumentidega tuleks nõuet tõendada?

Kannatanu peab tõendama, et tegemist on vigastusega ja et vigastus tekitati tahtliku vägivallakuriteoga. Nõude esitamiseks saadetakse kannatanule teabevorm, millele ta saab märkida, mis temaga juhtus ja millised olid tema vigastused. Seda vabas vormis teksti tuleks võimaluse korral tõendada dokumentidega, (tunnistajate) ütlustega jne.

ÜlesÜles

2.11. Kas kahju hüvitamise nõue aegub?

Hüvitistaotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul pärast vägivallakuriteo toimumise kuupäeva. Kui mõistlikult ei saa eeldada, et kannatanu selle aja jooksul suudab kahju hüvitamise avalduse esitada, võetakse avaldus vastu ka hiljem.

Ent kui kannatanu on enne tähtaja möödumist konsulteerinud advokaadi või mõne muu õiguseksperdiga, ei suhtuta tähtaja ületamisse nii vastutulelikult.

2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse?

Mitte igasugust kuriteoga põhjustatud kahju ei hüvitata: hüvitatakse üksnes kehavigastuse tekitamisest või surma põhjustamisest tekkinud kahju. Vägivallakuritegude hüvitamise fond ei hüvita peale selle kogu kahju, vaid arvestab väljamakse tegemisel mõistlikkuse ja õigluse põhimõtteid. Ta saab hüvitist maksta üksnes juhul, kui kahju, selle ulatus ja selle seos vigastusega on tõendatud. Kahjusid on kahte liiki: varaline ja mittevaraline kahju. Varaline kahju põhjustab rahalist kaotust, s.t tekkinud või tekkivaid kulusid ja tulu, mis jäi või jääb saamata. Näiteks: arstiabi kulud, rikutud riietus, haiglaarved, töövõime kaotus jne. Mittevaraline kahju tähendab, et inimene kaotab kas ajutiselt või alatiselt elu kvaliteedis.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Vaata vastuseid küsimustele 2. 12 ja 2. 14.

2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir?

1. jaanuarist 2003 on kord järgmine. Varalise kahju eest on hüvitise ülemmäär 22 700 eurot ja mittevaralise kahju eest 9100 eurot. Mittevaralise kahju korral on hüvitise alammäär 454 eurot. Ülemmäära makstakse harva. Hüvitise keskmine suurus on 2723 eurot (varalise kahju eest keskmiselt 908 eurot ja mittevaralise kahju eest 1815 eurot).

ÜlesÜles

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest?

Vägivallakuritegude hüvitamise fond on täiendav võimalus. Sotsiaalkindlustusseaduste alusel makstavad summad lahutatakse kahjusummast. Kui teatava kindlustuslepingu alusel makstakse hüvitist, lahutatakse see summa (tavaliselt) vägivallakuritegude hüvitamise fondi väljamaksest.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses?

Väljamakse tegemisest võib keelduda kannatanu kaasvastutuse korral. Samuti võib vähendada nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitist. Küsimus on, kas kannatanu pani end ise asjatult olukorda, kus ta võis ja pidi eeldama, et süüdlane tegutseb tema vastu vägivaldselt (kaassüü).

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Avansilise makse (ettemakse) võib teha. Avansiline makse tehakse üksnes juhul, kui kannatanu on seda taotlenud ja tõendanud oma tungivat vajadust.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet nõude esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Väljamakse tegemise avalduse/aruande vormi (ja lisateavet) saab vägivallakuritegude hüvitamise fondist (telefon: +31 70 4142000). Teave on kättesaadav ka veebilehel www.schadefonds.nl Nederlands ja seda saab kasutada väljamakse tegemise avalduse esitamiseks. Vorme saab küsida ka e-posti teel aadressil info@schadefonds.nl. Ohvriabiameti ametnikud (vt 2. 21) võivad samuti aidata avalduse/aruande vormi täita ning esitada.

ÜlesÜles

2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada õigusabi?

Kannatanule saadetakse avalduse vorm põhimõtteliselt kannatanu taotluse korral. Kui kannatanul on esindaja (nt advokaat), toimub kogu suhtlus esindaja kaudu.

2.20. Kuhu taotlus saata?

Fund for Compensation of Violent Offences,

P.O. Box 1947,

2280 DX Rijswijk,

the Netherlands.

2.21. Kas on ohvriabiorganisatsioone, kes võiks anda edasist abi?

Kuritegudes ja liiklusõnnetustes kannatanud võivad saada teavet ja abi Hollandi ohvriabi fondilt (Dutch Foundation for Victim Support), millel on umbes 75 kohalikku bürood 13 regioonis. Ohvriabi on kannatanu jaoks esimene vahesadam. Pakutav abi hõlmab praktilist, juriidilist ja emotsionaalset toetust. Kui juhtum on juriidiliselt keerukas või kui vajatakse erilist psühhosotsiaalset abi, suunab ohvriabiamet juhtumi edasi teistele asutustele (tasuta õigusabi andev büroo, sotsiaaltööasutus, vaimse tervise ravi jne). Ohvriabiteenused on tasuta.

Lisateavet (sealhulgas aadressid) saab veebilehelt „Ohvriabi Madalmaad” Nederlands.

Teabe saamiseks kriminaalasja kohta võib kannatanu pöörduda kannatanute infopunkti (Victim Information Point). Igas piirkonnas on olemas selline infopunkt (mõnikord teise nime all), mille kaudu saab teavet nii politseist kui ka riigiprokuratuurist. Mõnes piirkonnas saab kannatanute infopunkti kaudu ühendust ka ohvriabi ja tasuta õigusabi andva bürooga. Lisateave on veebilehel „Riigiprokuratuur“ English - Nederlands.

Täiendav informatsioon

  • Kui hüvitisjuhtumiga tegeleb kindlustus, saab hüvitist nõuda asjassepuutuvast kindlustusseltsist.

    Madalmaade kodanikele võivad sotsiaalkindlustusasutused pakkuda täiendavat võimalust kahju osaliseks hüvitamiseks.

  • Asjakohased veebilehed:

    - Vägivallakuritegude hüvitamise fond Nederlands

    - Hollandi ohvriabiamet Nederlands

    - Riigiprokuratuur English - Nederlands.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik