Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Luksemburg

Viimati muudetud: 11-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas seda võimalust on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahjusid? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Luksemburgis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb taotluse toetamiseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Millised kahjud mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks menetlusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

  • Väljaspool kriminaalmenetlust kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta vaadake teemat „Kohtuasja algatamine”.
  • Piiriüleste olukordade puhul, näiteks kui kannatanu elab ühes liikmesriigis ja kuritegu pandi toime teises liikmesriigis, võib kannatanu esitada kahju hüvitamise nõude süüdlase vastu, kus iganes riigisisene õigus seda lubab.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Tsiviilasja võib algatada iga isik, kes on kuriteo tagajärjel kahju kannatanud. Kannatanu võib kas esitada tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses või oodata ära kriminaalmenetluse tulemuse ja esitada seejärel hagi kahju hüvitamiseks tsiviilkohtule.

Kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluses nimetatakse prantsuse keeles „partie civile” hagiks.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Kahju kannatanud kuriteo ohver võib esitada tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudega uurimise mis tahes etapis või isegi siis, kui kohtuistung on tegelikult juba toimunud, kuni esimese astme menetluse lõpuni.

Kriminaalseadustik võimaldab kuriteo ohvril algatada süüdistuse esitamine otsese kohtukutse registreerimisega asjaomases kriminaalkohtus. Kohtud on sedastanud: „Otsese kohtukutse registreerimiseks kriminaalkohtus peab menetluse algatanud  isik olema isiklikult kannatanud selle kuriteo tagajärjel, mille suhtes süüdistuse esitamine algatatakse, see tähendab, et ta peab tõendama, et ta oli kuriteo ohver ja kohtu ülesanne on seda faktilise asjaoluna hinnata”.

ÜlesÜles

Süüdistuse esitamise menetlust ega partie civile menetlust ei ole võimalik algatada, kui tegemist on kõige raskema astme kuriteoga. Ka muude takistuste korral ei või avaldusel olla süüdistuse esitamise algatamise mõju (nt aegumine).

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Kannatanu, kes soovib algatada süüdistuse esitamise, peab esitama uurimist juhtivale kohtunikule kaebuse ja lisama sellele tsiviilhagi. Uurimist juhtiv kohtunik registreerib kaebuse esitamise määrusega, milles määratakse ka tagatise suurus, mille tsiviilhageja peab hagimenetluse kulude katmiseks esitama. Tsiviilhagiga koos esitatud kaebus on vastuvõetav vaid pärast uurimist juhtiva kohtuniku määratud summa tasumist kohtule.

Kui süüdistuse esitamine algatati prokuratuuri (või mõne teise tsiviilhageja) ettepanekul, võib kuriteo ohver hagiga ühineda uurimise mis tahes etapis ja isegi siis, kui kohtuistungid on juba alanud. Hagi esitamisel puuduvad konkreetsed vorminõuded, kuigi tavaliselt esitatakse kirjalik avaldus. Kannatanu, kes ühineb tsiviilhagiga juba algatatud menetluses, ei pea tasuma kohtulõivu.

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Tsiviilhagi esitamise eesmärk on saada hüvitist kannatanule tekitatud kahju eest. Kannatanu peab avaldama tekitatud kahju üksikasjad ja esitama kohtule kõik vajalikud tõendid.

1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Õigusabi võib saada kannatanu, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele.

ÜlesÜles

1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks?

Kannatanu peab esitama kohtule kõik vajalikud tõendid, et tõendada tekitatud kahju ulatust. Olenevalt olukorrast võib ta olla kohustatud tõendama, et kuriteo ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Kohtud ei abista kannatanut lisaks kohtuotsusele kriminaalasjas tsiviilmenetluse käigus tehtud kohtumääruste täitmisel. Kannatanu peab laskma need kohtutäituril täitmisele pöörata.

Kuid asja menetlev kohus võib mõnikord määrata tingimisi karistuse tingimusel, et isik täidab kannatanutele kahju hüvitamise määrust. Kui süüdlane ei hüvita kannatanutele tekitatud kahju täielikult, võib tingimisi karistuse muuta reaalseks vangistuseks.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

Riiklik hüvitussüsteem loodi 12. märtsi 1984. aasta seadusega teatavatele kuriteo tagajärjel isikukahju kannatanud ohvritele hüvitise maksmise kohta.

2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega?

12. märtsi 1984. aasta seadust kohaldatakse vaid juhul, kui kannatanu kandis isikukahju tahtlikult toimepandud kuriteo tagajärjel. Ettevaatamatusest toimepandud kuriteo tagajärjel tekkinud kahju seetõttu ei hüvitata.

ÜlesÜles

2.3. Kas seda võimalust on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahjusid?

Hüvitise saamiseks peab kuritegu põhjustama „kannatanu surma või püsiva töövõimetuse või vähemalt ühekuulise täieliku töövõimetuse” ja isikukahju peab hõlmama „elukvaliteedi olulist halvenemist; selle põhjuseks võib olla sissetulekute kaotus või vähenemine või täiendavad kulud või mingi ameti pidamise võimetus või füüsiline või psüühikahäire”.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Hüvitist võib maksta lähisugulastele, kui neid võib pidada kuriteo ohvriteks. Seaduses on eraldi viidatud juhtudele, kus kuriteoga on põhjustatud kannatanu surm ja tõsiselt kahjustatud tema elukvaliteeti.

Kahju peab siiski olema tekkinud vanemale või lähisugulasele isiklikult. Seadust ei kohaldata näiteks juhul, kui kannatanu õigused läksid vanemale üle.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Kannatanu võib saada hüvitussüsteemi kaudu hüvitist, kui 1) tema seaduslik ja alaline elukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigis või 2) ta on Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik või 3) ta viibis kuriteo toimepanemise ajal seaduslikult Luksemburgi Suurhertsogiriigis ja on teise riigi kodanik, mis oleks maksnud Luksemburgi kodanikule hüvitist, kui viimane oleks olnud selles riigis samal ajal sama kuriteo ohver.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Luksemburgis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Seadust kohaldataks vaid juhul, kui kahju kanti Luksemburgi Suurhertsogiriigis.

ÜlesÜles

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

Seaduses ei ole sellist tingimust sätestatud.

2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada?

Justiitsminister ei või otsust teha enne, kui kriminaalkohus on teinud lõpliku kohtuotsuse.

Kui justiitsministrile esitatakse avaldus enne kohtuotsuse tegemist, võib minister lükata otsuse tegemise edasi, kuni kohus on teinud lõpliku otsuse.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

12. märtsi 1984. aasta seaduse kohaselt võib hüvitist maksta vaid juhul, kui kannatanu ei ole suutnud saada täielikku ja piisavat hüvitist mõnest muust allikast.

2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb taotluse toetamiseks esitada?

Süüdlase tuvastamine ei ole riiklikust süsteemist hüvitise taotlemise tingimus. Taotleja peab siiski tõendama, et kuritegu on tegelikult toime pandud ja et ta ei saa hüvitist mõnest muust allikast.

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Taotlus tuleb esitada ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest. Kui kuriteo toimepanijale on esitatud süüdistus, pikendatakse seda tähtaega ja see lõpeb üks aasta pärast asja menetlenud kriminaalkohtu lõpliku otsuse tegemist. Justiitsminister vabastab taotleja tähtaja tingimuse täitmisest, kui viimane tõendab, et taotluse tähtajaks esitamist takistab isiklik või materiaalne olukord (nt kuna kannatanu poolt kantud kahju suuruse kindlakstegemiseks on tellitud eksperdihinnang).

ÜlesÜles

2.12. Millised kahjud mulle hüvitatakse?

Hüvitatakse vaid isikukahjud.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Taotluse vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad kohtunik, justiitsministeeriumi vanemametnik ja advokatuuri liige. Komisjon kutsub taotleja isiklikult kohale ja võimaldab tal esitada oma seisukohad. Komisjon teeb otsuse taotluse nõuetele vastavuse ja makstava hüvitise suuruse kohta, tuginedes taotluse esitaja elukvaliteedi olulisele halvenemisele vastavalt 1. jao viimasele artiklile.

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista?

Hüvitise ülempiir kehtestatakse kord aastas suurhertsogi määrusega.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Kui kannatanu saab tekitatud kahju eest pärast hüvitise maksmist või ositimakse tasumist mis tahes vormis hüvitist, võib justiitsministeerium pärast 2. jao kohaselt loodud komisjoni arvamuse saamist ja selles täpsustatud tingimustel anda korralduse hüvitise või ositimakse kas täielikuks või osaliseks tagasimaksmiseks.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal?

Seaduses on sätestatud, et hüvitise maksmisest võib keelduda või hüvitist vähendada, tuginedes kannatanu tegevusele kuriteo toimepanemise ajal või tema suhtele teo toimepanijaga.

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Ettemakse tegemine on lubatud.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Justiitsministeeriumi veebilehekülg français

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks menetlusabi?

On küll. Taotluse esitajad, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendeid, võivad taotleda menetlusabi nii hagiga kui ka hagita kohtumenetluses.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Taotlus tuleb saata advokatuuri esimehe aadressil (Luxembourg või Diekirch). Vormid võib saada siit: tellimine Deutsch - English - français.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik