Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Leedu

Viimati muudetud: 11-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Leedu

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdlase vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?  1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada menetlusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Milliseid nõuet toetavaid tõendeid pean ma esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas ma võin kuriteoohvrina saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või riigiasutuselt. 2.
2.1. Kas riigilt või riigiasutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas see võimalus piirdub teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus piirdub teatavat liiki kahju kandnud ohvritega? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus piirdub teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Leedus, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas ma pean enne taotluse esitamist ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kas hüvitist on võimalik saada ka siis, kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioone, kes võiksid anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdlase vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Kuriteo tagajärjel varalist või moraalset kahju kannatanud isikul on õigus esitada kriminaalmenetluse käigus kahtlustatava, süüdistatava või kahtlustatava või süüdistatava tegude eest finantsvastutust kandvate isikute suhtes tsiviilnõue. Kohus uurib selliseid nõudeid koos kriminaalasjaga.

Kuriteo tagajärjel varalist või moraalset kahju kannatanud isikul, kes tsiviilnõuet kriminaalmenetluse käigus ei esita, on õigus esitada nõue tsiviilmenetluse teel.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Tsiviilnõude võib esitada kohtueelse menetluse etapis või kohtumenetluse käigus, kuid enne seda, kui kohus alustab tõendite uurimisega.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Tsiviilnõude esitamiseks tuleb esitada avaldus prokurörile või, kui asja lahendatakse kohtus, kohtule.

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Kahju hüvitamise nõuded peaksid olema võimalikult põhjalikud ning nendes tuleks täpsustada, milline oli konkreetne kahju (varade kaotamine või kahjustamine, ravi- ja muud kulud, asjaomasel isikul kuriteo tagajärjel saamata jäänud tulu) ning kui suur on moraalse kahju (füüsilise valu, hingeliste kannatuste, vaevuste, hingelise vapustuse, depressiooni, alanduste, maine kahjustamise, sotsiaalse suhtlemisvõime vähenemise) eest nõutav rahaline summa.

ÜlesÜles

1.5. Kas mul on õigus saada menetlusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Kuritegudega seotud hüvitiste menetlemisel, sealhulgas juhul, kui kahju hüvitamise küsimus moodustab osa kriminaalasjast, on kahju kannatajal õigus saada menetlusabi sõltumata tema varade või sissetuleku suurusest (majanduslikust seisundist). Muudel juhtudel võib menetlusabi anda juhul, kui kuriteo tagajärjel kahju kannatanud isiku varad või sissetulek ei ületa kindlaksmääratud summat.

1.6. Milliseid nõuet toetavaid tõendeid pean ma esitama?

Esitada tuleb kirjalikud tõendid kahju suuruse kohta (tervisekahjustust tõendavad raviasutuse dokumendid, kulusid tõendavad arved ja tšekid, puude raskust või töövõimetusastet tõendavad dokumendid, tööandja kinnitus sissetuleku suuruse kohta jne). Tervisekahjustuse raskuse kindlakstegemiseks võib kohus tellida kohtuekspertiisi.

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas ma võin kuriteoohvrina saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Kahju hüvitamist käsitleva jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele kohtutäitur.

2. Hüvitise saamine riigilt või riigiasutuselt.

2.1. Kas riigilt või riigiasutuselt on võimalik hüvitist saada?

Jah. Vägivallakuriteo tagajärjel saadud kahju võib hüvitada riigi vahenditest.

2.2. Kas see võimalus piirdub teatavat liiki kuriteo ohvritega?

Jah. Hüvitatakse ainult vägivallakuriteo ohvrite kahju. Vägivallakuriteoks peetakse mis tahes kriminaalseadustikus kirjeldatud tegu, mille tagajärjeks on isiku tahtlik tapmine, raske või mõõdukas tervisekahjustus või millega rikutakse isiku seksuaalse enesemääramise õigust või puutumatust.

ÜlesÜles

2.3. Kas see võimalus piirdub teatavat liiki kahju kandnud ohvritega?

Hüvitist võib maksta isiku tahtliku tapmise korral või kui talle põhjustati raske või mõõdukas tervisekahjustus. Hüvitist ei maksta kergete tervisekahjustuste korral. Isiku seksuaalse enesemääramise õiguse rikkumise korral hüvitatakse kahju sõltumata tervisekahjustuse raskusest.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Jah. Vägivallakuriteo tagajärjel surnud ohvri abikaasal ja ülalpeetavatel on õigus kahju hüvitamisele.

Ülalpeetavatena käsitletakse ohvri alaealisi lapsi, invaliidist vanemaid ja teisi töövõimetuid ülalpeetavaid, keda ohver toetas või kellel oli õigus saada ohvri surma ajal toetust, ning ohvrite lapsi, kes sündisid pärast ohvri surma.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus piirdub teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Kui vägivallakuritegu pandi toime Leedus, võivad kahju eest hüvitist saada Leedu Vabariigi või muude ELi liikmesriikide kodanikud, Leedus või muudes ELi liikmesriikides alaliselt elavad isikud ning isikud, kes on pärit väljaspool ELi asuvast riigist, millega Leedu on sõlminud välislepingud.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Leedus, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Ei. Kahju võib hüvitada aga juhul, kui vägivallakuritegu pandi toime Leedu lipu all sõitva või embleemi kandva laeva või õhusõiduki pardal.

ÜlesÜles

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

Jah, välja arvatud juhul, kui kriminaalmenetluse võib algatada ilma ohvri avalduseta või tema esindaja avalduseta ning politsei või mõni muu kohtueelse uurimisega tegelev asutus on saanud kuriteo kohta teavet ning algatanud kohtueelse uurimise.

2.8. Kas ma pean enne taotluse esitamist ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist?

Jah, välja arvatud juhul, kui tegemist on ettemaksuga varalise kahju hüvitamise korral, kui ohver suri või sai kuriteo tagajärjel raskeid tervisekahjustusi.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

Jah, välja arvatud juhul, kui tegemist on ettemaksuga varalise kahju hüvitamise korral, kui ohver suri või sai kuriteo tagajärjel raskeid tervisekahjustusi.

2.10. Kas hüvitist on võimalik saada ka siis, kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada?

Kui seoses vägivallakuriteoga, mille tagajärjel ohver suri või sai raskeid tervisekahjustusi, on alustatud kriminaalmenetlust (kusjuures teo toimepanijat ei ole tuvastatud ning kohtueelset uurimist ei ole peatatud), võib vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitada (ettemaksuna). Avalduses tuleb täpsustada kohtueelset uurimist teostav asutus või kriminaalasja lahendav kohus. Avaldusele tuleb lisada ka varalise kahju suurust tõendavad dokumendid.

ÜlesÜles

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Vägivallakuriteo tagajärjel saadud kahju hüvitamise nõuded tuleb esitada kolme aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune tähtaeg ületati erilistel asjaoludel.

2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse?

Hüvitist võib määrata nii varalise kahju – varade kaotamine või kahjustamine, ravi- ja muud kulud, asjaosalisel isikul kuriteo tagajärjel saamata jäänud tulu – kui ka moraalse kahju puhul – valu, hingelised kannatused, vaevused, hingeline vapustus, depressioon, alandus, maine kahjustamine, sotsiaalse suhtlemisvõime vähenemine.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Hüvitise määrab kohus kahju eest, mille hüvitamise nõuet ei ole veel rahuldatud, ning see ei ületa kindlaksmääratud maksimaalset summat. Kui otsuseks on teha hüvitise ettemakse (kui kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud), arvutatakse varalise kahju hüvitise suurus kahjunõudes esitatud summat tõendavate dokumentide põhjal (kulusid näitavad arved ja tšekid).

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista?

Hüvitisele, mida kohus võib kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamiseks sisse nõuda, ei ole kehtestatud ei miinimum- ega maksimumsummat.

Riigi poolt kahju hüvitamiseks makstavad maksimumsummad on järgmised.

Varalise kahju puhul ei ületa hüvitis:

  1. 9750 LTL, kui isik on vägivallakuriteo tagajärjel surnud;
  2. 6500 LTL, kui isikule tekitati raskeid tervisekahjustusi või kui rikuti tema seksuaalse enesemääramise õigust või puutumatust;
  3. 3250 LTL, kui isikule tekitati mõõdukaid tervisekahjustusi.

Moraalse kahju puhul ei ületa kohtu määratud hüvitis:

ÜlesÜles

  1. 3900 LTL, kui isik on vägivallakuriteo tagajärjel surnud;
  2. 2600 LTL, kui isikule tekitati raskeid tervisekahjustusi või kui rikuti tema seksuaalse enesemääramise õigust või puutumatust;
  3. 1300 LTL, kui isikule tekitati mõõdukaid tervisekahjustusi.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Jah. Hüvitissumma suurus väheneb vastavalt, kui avaldaja on saanud või tal on õigus saada riigilt, riigi sotsiaalkindlustusfondist, kohustuslikust ravikindlustusfondist või kindlustusandja käest muid hüvitisi.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal?

Kahjuhüvitist ei maksta, kui:

  1. hüvitist nõutakse kahju eest, mis saadi kahju kannatanud poole nõusolekul toimunud vägivallakuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui nõusolek saadi füüsilise või vaimse sunni rakendamisel, ohver oli alaealine või mõjutatavas seisundis, või mõne muu sarnase asjaolu olemasolul, või kui kannatanu nõusolek anti seadusjärgseks teoks (või tegevusetuseks) ning vägivallakuritegu pandi toime vastuolus sellise teo tegemist (või tegevusetust) käsitlevate õigusnormidega;
  2. hüvitist nõutakse kahju eest, mis tekitati kannatanu ebaseadusliku või vägivaldse käitumisega esilekutsutud vägivallakuriteo tagajärjel;
  3. kannatanu kandis kahju vajaliku enesekaitse tagajärjel või mõne muu asjaolu tagajärjel, mille tõttu vabastatakse õigusaktide kohaselt kriminaalvastutusest.

Kahjuhüvitist ei ole õigus saada järgmistel füüsilistel isikutel:

ÜlesÜles

  1. vägivallakuriteo toimepanijad, kes nõuavad oma kuriteo tagajärjel saadud kahju hüvitamist;
  2. isikud, kes osalesid oma kuriteojärgse tahtliku käitumisega otseselt kahju tekkimises või selle olulises suurendamises;
  3. isikud, kes keelduvad tunnistamast, annavad valetunnistusi või ei osuta muul moel abi asja uurivale või menetlevale kohtule, välja arvatud seaduses ette nähtud juhtudel, kui isik ei ole kohustatud tunnistama;
  4. isikud, kes kuritarvitavad oma õigust saada vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju eest hüvitist, või kui kahjuhüvitise maksmine oleks muul moel vastuolus õigusriigi põhimõttega.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Hüvitise võib ettemaksuna maksta juhul, kui isiku surma või raske tervisekahjustusega lõppenud vägivallakuriteo tagajärjel saadud varalist kahju käsitlev kriminaalmenetlus on käimas.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Teabe ja taotluste vormid leiate justiitsministeeriumi veebilehelt:

http://www.tm.lt/default.aspx?item=smurt English - lietuviu kalba

Tel: (+370 5) 266 2949

Faks: (+370 5) 262 5940

E-post: tminfo@tic.lt

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks õigusabi?

Kuritegudest tulenevate hüvitiste puhul, sealhulgas asjade puhul, kus kahju hüvitamine moodustab osa kriminaalasjast, on kahju kannatajal õigus saada õigusabi sõltumata tema varadest või sissetulekust (majanduslikust seisundist). Muudel juhtudel võib õigusabi anda juhul, kui kuriteo tagajärjel kahju kannatanud isiku varad või sissetulek ei ületa kindlaksmääratud summat. Vägivallakuriteo tagajärjel saadud kahju hüvitamise avalduse võib aidata täita justiitsministeerium.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Taotlused tuleb saata justiitsministeeriumile:

Ministry of Justice of the Republic of Lithuania

Gedimino pr. 30/1

LT-01104, Vilnius

Lithuania

Tel: (+370 5) 266 2980

Faks:(+370 5) 262 5940

E-post: tminfo@tic.lt

2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioone, kes võiksid anda edasist abi?

On olemas valitsusvälised organisatsioonid, mille eesmärgiks on anda teavet ja toetada kuriteoohvreid.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik