Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Läti

Viimati muudetud: 19-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kahjutasu nõudmine teo toimepanijalt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude? 1.1.
1.2. Millisel menetluse etapil peaksin ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele ma peaksin nõude esitama? 1.3.
1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)? 1.4.
1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus saada tasuta õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid on vaja nõude toetuseks esitada? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks teo toimepanijalt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid? 2.2.
2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastustega kannatanud? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kuriteoohvri sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist ühes liikmesriigis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus? 2.7.
2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt nõuda hüvitist teo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks? 2.10.
2.11. Kas kahju hüvitamise avaldus aegub? 2.11.
2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise ettemaksena? Kui saan, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajaliku näidisvormi ja lisateavet, kuidas esitada kahju hüvitamise avaldust? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada tasuta õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioone, kes võiksid anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kahjutasu nõudmine teo toimepanijalt

1.1. Millistel tingimustel ma saan kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude?

Kriminaalmenetluse seaduses on sätestatud eeskirjad, mille alusel võivad kuriteoohvrid esitada kahjunõudeid. Hüvitamine on kriminaalmenetluse osa ja tsiviilkostja peab hüvitist maksma kas vabatahtlikult või kohtumääruse alusel. Kui kannatanu usub, et makstav hüvitis ei kata kogu tekitatud kahju, on tal õigus esitada kahjunõue kriminaalmenetluse seaduses sätestatud korra kohaselt. Kahjutasu määramisel arvestatakse kriminaalmenetluses määratud hüvitisi. Kui kahjunõuet ei esitata või ei menetleta kriminaalmenetluse käigus, võib nõude esitada tsiviilmenetluses. Nendes menetlustes kahjunõudeid esitavad kannatanud on vabastatud riigilõivu tasumisest.

Kui kahju on kannatanud alaealine, esindab kannatanut:

  1. tema ema, isa või eestkostja;
  2. üks vanavanematest või täiskasvanud õde või vend, kui alaealine on elanud asjaomase sugulase juures ja see sugulane on hooldanud alaealist;
  3. lastekaitseasutuse esindaja;
  4. laste õiguste kaitsega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni esindaja.
1.2. Millisel menetluse etapil peaksin ma nõude esitama?

Kannatanul on õigus esitada kahjunõudeid kriminaalmenetluse igas etapis kuni kohtuliku uurimise alguseni.

Kui kahjunõuet ei ole esitatud või menetletud kriminaalmenetluses, võib nõude esitada kohtule kirjaliku avaldusega.

ÜlesÜles

1.3. Kuidas ja kellele ma peaksin nõude esitama?

Kannatanul on õigus esitada kahjunõudeid kriminaalmenetluse igas etapis kuni kohtuliku uurimise alguseni. Avalduse võib esitada kirjalikult või suuliselt asja menetlevale ametiasutusele: riigiasutusele või ametnikule, kes vastutab menetluse algatamise, läbiviimise ja menetluse edenedes otsuste tegemise eest ning kes vastutab ka menetluse käigu ja selle tulemuste eest (kohus, kohtunik, prokurör või uurimisasutus). Suuliselt esitatud avalduse kannab menetlust juhtiv ametnik kohtus menetlemisele tulevate asjade nimekirja. Prokurör märgib kohtueelse uurimise ajal tehtud avaldused ja nõutud hüvitise suuruse ära kohtueelse uurimise lõppdokumendis.

Kui kahjunõuet ei ole esitatud või menetletud kriminaalmenetluses, võib nõude esitada tsiviilkohtumenetluses kirjaliku avaldusega. Avaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätetele nõuete esitamise kohta.

1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)?

Kannatanu peab kahjunõude avalduses märkima kahjunõude kogusumma ja põhjendama seda summat (vt küsimus 1.3.).

1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus saada tasuta õigusabi?

Riik tagab tasuta õigusabi andmise, kui kuriteoohver vajab õigusabi oma õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks, nõude koostamiseks ja hüvitise taotlemiseks menetluse käigus.

Riik annab tasuta õigusabi ka isikutele, kes esitavad kahjunõude tsiviilkohtumenetluses (vt teema Õigusabi).

ÜlesÜles

(vt punkt 2).

1.6. Milliseid tõendeid on vaja nõude toetuseks esitada?

Avaldus, mille kannatanu esitab hüvitise saamiseks, või nõue, mille kannatanu esitab tsiviilkohtumenetluses, peab sisaldama kõiki nõude aluseks olevaid olulisi tõendeid.

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks teo toimepanijalt?

Sissenõudev pool on vabastatud täitmisega seotud kohtutäituri kulude hüvitamisest, kui nõue on seotud invaliidsuse või muu tervisekahjustusest tuleneva kahjuga füüsilisele heaolule või kui asjaomane isik on surnud. Sel juhul katab riik kohtuotsuse täitmise kulud.

Tsiviilasja korral võib kannatanu taotleda riigilt menetlusabi kuni kohtuotsus on täidetud.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses on sätestatud võimalus saada hüvitist riigilt. Kõnealuse seaduse kohaselt on füüsilistel isikutel, kes on tunnistatud kannatanuks kriminaalmenetluse seaduse alusel, õigus saada riigilt hüvitist tahtlike kuritegudega põhjustatud moraalse kahju, füüsiliste kannatuste või tekitatud varalise kahju eest, kui kõnealune kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu või kui oli tegemist seksuaalkuriteoga.

Sotsiaalselt tõrjutud isikutel või vaestel või isikutel, kes nende isiklikku olukorda, varanduslikku seisu ja sissetulekuid arvestades ei suuda endale tagada kaitsjat, on õigus saada riigilt tasuta õigusabi.

ÜlesÜles

Kannatanu peab riigilt hüvitise saamiseks esitama õigusabi ametile riikliku hüvitise nõude, täites riikliku hüvitise avalduse vormi, mille on kinnitanud valitsus.

Kui riikliku hüvitise nõude esitamise ajal kriminaalmenetlus jätkub, peab kannatanu lisama riikliku hüvitise taotlusele menetlust juhtiva ametniku aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  1. vägivallakuriteo toimepaneku aeg ja koht;
  2. vägivallakuriteo liik, kriminaalmenetluse algatamise kuupäev ja kohtuasja number;
  3. kannatanuks tunnistatud isiku andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, kontaktandmed);
  4. vägivallakuriteoga põhjustatud vigastuste kirjeldus (kehavigastuse aste või seksuaalkuriteo toimepanekut tõendavad asjaolud);
  5. ekspertiisiaruande kuupäev ja number ning ekspertiisi teostaja nimi;
  6. kriminaalmenetluses kahtlustatava või tsiviilkostja andmed, kui see ei takista asjaolude tuvastamist.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid?

Riik maksab vägivallakuriteo ohvritele hüvitist vaid juhul, kui:

  • kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu ja kui asjaomane isik suri;
  • kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu ja kannatanu sai raske kehavigastuse;
  • kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu ja kannatanu sai keskmise raskusega kehavigastuse (kohaldatakse kannatanuks tunnistatud isikute suhtes alates 1. juulist 2007);
  • tegemist oli seksuaalkuriteoga.
2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastustega kannatanud?

Riigilt võivad hüvitist saada füüsilised isikud, kes on kuriteoohvrid (menetlust läbiviiv ametnik peab olema vastu võtnud otsuse, milles tunnistatakse isik kannatanuks või kuriteoohvriks) ja kes on kannatanud kahju tahtliku kuriteo tagajärjel. Kahju hõlmab nii füüsilisi kannatusi, varalist kahju kui ka moraalset kahju.

ÜlesÜles

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kuriteoohvri sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele?

Kui kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu ja asjaomane isik suri, võib kriminaalmenetluses tunnistada kannatanuks lese, otsese sugulase kas ülenevas või alanevas liinis, kasuvanema või esimese astme külgsugulase.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel?

Kõik isikud, kes on asja menetleva ametniku otsuse alusel tunnistatud kannatanuks, võivad saada riigilt hüvitist.

Piiriülestes kohtuasjades kahjunõuete esitamise kohta vt punkt 2.6.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist ühes liikmesriigis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Teises ELi liikmesriigis alaliselt elavad isikud võivad [Läti Vabariigis] taotleda hüvitist vaid selliste kahjude eest, mis on tekkinud Läti territooriumil toime pandud vägivallakuriteo tagajärjel. Lätis alaliselt elaval kannatanul, kes on saanud vigastuse teises ELi liikmesriigis toimepandud kuriteo tagajärjel, on õigus nõuda riiklikku hüvitist, esitades avalduse otse või õigusabi ameti vahendusel asjaomase ELi liikmesriigi pädevale asutusele.

2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus?

Isikule antakse kannatanu staatus asja menetleva ametniku või uurimises osaleva ametniku otsusega.

ÜlesÜles

Riikliku hüvitise saamiseks tuleb avaldusele lisada järgmised dokumendid:

  1. menetlust juhtiva ametniku aruanne, kui kriminaalmenetlus ei ole avalduse esitamise ajaks lõpetatud;
  2. menetlust juhtiva ametniku lõppotsus, kui hüvitise saamise avalduse esitamise ajaks on kriminaalmenetlus lõpetatud või kui on jõustunud menetlust juhtiva ametniku otsus lõpetada kriminaalmenetlus alustel, mis ei vabasta asjaomast isikut süüst.

Politseile tuleb seega kuriteo kohta esitada avaldus, kui soovitakse saada riigilt hüvitist.

2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Vägivallakuriteo ohvril on õigus saada riigilt hüvitist isegi juhul, kui teo toimepanijat või teost osavõtjat ei ole tuvastatud või kui nad ei ole karistusseadustiku alusel kriminaalõiguslikult vastutavad. Riigilt võib saada hüvitist ka juhul, kui kriminaalmenetlus veel kestab.

2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt nõuda hüvitist teo toimepanijalt?

Riigilt võib hüvitist saada sõltumata sellest, kas kuriteoohver on saanud hüvitist teo toimepanijalt või teost osavõtjalt. Kui vägivallakuriteo ohver on saanud hüvitist teo toimepanijalt või teost osavõtjalt ja kui seda tõendab makset kinnitav dokument, lahutatakse riigi hüvitisest juba saadud hüvitis.

2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks?

Vägivallakuriteo ohvril on õigus saada riigilt hüvitist, kui teo toimepanija või teost osavõtja ei ole tuvastatud või kui nad ei ole karistusseadustiku alusel kriminaalõiguslikult vastutavad. Sellisel juhul tuleb riikliku hüvitise avaldusele lisada asja menetleva ametniku aruanne või kohtuotsus, mis vabastab asjaomase isiku kriminaalvastutusest.

ÜlesÜles

2.11. Kas kahju hüvitamise avaldus aegub?

Riikliku hüvitise avaldus tuleb esitada õigusabi ametile aasta jooksul pärast asjaomase isiku tunnistamist kannatanuks (kuriteoohvriks).

Kui kuritegu oli suunatud isiku füüsilise heaolu vastu ja kannatanu sai keskmise raskusega kehavigastuse, on õigusabi ametilt riikliku hüvitise taotlemise õigus vaid isikutel, kes tunnistati selliste kuritegude ohvriks pärast 1. juulit 2007.

2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse?

Riik maksab hüvitist juhul, kui kuritegu oli suunatud isiku elu või füüsilise heaolu vastu ja kui asjaomane isik suri või sai raske või keskmise raskusega kehavigastuse, või kui tegemist oli seksuaalkuriteoga.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Hüvitise määr on:

  1. 100%, kui asjaomane isik suri;
  2. 70%, kui kannatanu sai raske kehavigastuse või kui kannatanu suhtes pandi toime seksuaalkuritegu;
  3. 50%, kui kannatanu sai keskmise raskusega kehavigastuse.

Kuriteoohvriks tunnistatud isikule makstava riikliku hüvitise määr on 50% kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse artikli 7 lõikes 2 sätestatud riikliku hüvitise summast.

Kui vägivallakuriteo ohver on saanud hüvitist teo toimepanijalt või teost osavõtjalt ja kui seda tõendab makset kinnitav dokument, lahutatakse riiklikust hüvitisest juba saadud hüvitis.

2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir?

1. jaanuarini 2008 võrdub ühele vägivallakuriteo ohvrile makstava riikliku hüvitise ülempiir miinimumkuupalga viiekordse määraga. Pärast 1. jaanuari 2008 võrdub ühele vägivallakuriteo ohvrile makstava riikliku hüvitise ülempiir Läti Vabariigis ettenähtud miinimumkuupalga kümnekordse määraga.

ÜlesÜles

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest?

Riik maksab kannatanule hüvitist vastavalt õigusaktides sätestatud eesmärkidele; kindlustusmaksed, mida isik on saanud kindlustusseltsilt, ei mõjuta riikliku hüvitise suurust.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses?

Punktis 2.13 kirjeldatud riikliku hüvitise määra vähendatakse 50% võrra, kui isik on tunnistatud kuriteoohvriks, kusjuures:

  • mõrv sooritati ägeda vaimse erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu enda vägivallategu või raske laim;
  • mõrv sooritati hädakaitse piire ületava teo tagajärjel;
  • mõrv sooritati tõkenditingimusi ületava teo tagajärjel;
  • raske või keskmise raskusega kehavigastus tekitati tahtlikult äkilises ägeda vaimse erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu enda vägivallategu või raske laim;
  • raske või keskmise raskusega kehavigastus tekitati tahtlikult hädakaitse piire ületava teo tagajärjel, kui sellise vigastuse tekkimise põhjuseks ei olnud kannatanu enesekaitse oma elu ohustava teo või vägistamise vastu;
  • kehavigastus tekitati tahtlikult tõkenditingimusi ületava teo tagajärjel.
2.17. Kas ma saan hüvitise ettemaksena? Kui saan, siis millistel tingimustel?

Lätis ei maksta riiklikku hüvitist ettemaksena.

ÜlesÜles

2.18. Kust ma saan vajaliku näidisvormi ja lisateavet, kuidas esitada kahju hüvitamise avaldust? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Avalduse vormid ja nende täitmise juhendid on saadaval tasuta:

  • õigusabi ametis;
  • asjaomase isiku elukohajärgse haldusüksuse kohalikus omavalitsuses;
  • õigusabi ameti (Juridiskās palīdzības administrācija) veebileheküljel www.jpa.gov.lv latviešu valoda. Alalised elanikud võivad helistada numbril 8001801.
2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada tasuta õigusabi?

Nõude esitamiseks tasuta õigusabi ei anta, kuna avalduse vorm hüvitise taotlemiseks on välja töötatud nii, et seda suudab täita iga õigusalaste teadmisteta isik.

Praktilist abi (teavet) vormi täitmiseks saab, kui helistada (alalised elanikud) numbril 8001801 või kui pöörduda isiklikult õigusabi ametisse.

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Täidetud vormid ja lisatud dokumendid võib saata posti teel või esitada isiklikult õigusabi ametisse.

Õigusabi ameti aadress on Brīvības gatve 214, Riga LV 1039.

Avalduse saab isiklikult üle anda tööpäevadel kell 9.00-17.00.

2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioone, kes võiksid anda edasist abi?

Valitsusvälised organisatsioonid:

  • Ohvriabikeskus;
  • naistele mõeldud abikeskus „Marta”.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 19-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik