Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Itaalia

Viimati muudetud: 05-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt 1.
1.1. Mis tingimustel ma saan süüdistatava vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis peaksin ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)? 1.4.
1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus õigusabile? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid on vaja esitada nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid? 2.2.
2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastustega kannatanud? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist [liikmesriigis], kui kuritegu pandi toime muus riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus? 2.7.
2.8. Kas enne avalduse esitamist on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetuseks? 2.10.
2.11. Kas kahju hüvitamise nõue aegub? 2.11.
2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise nõude esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt

1.1. Mis tingimustel ma saan süüdistatava vastu esitada kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Tsiviilhagi esitamisega: Itaalia õiguses on tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku I osa (milles käsitletakse menetlusosalisi) V jaotises (artiklid 74 ja 75).

Eelkõige kõnealuse seadustiku artiklis 74 on sätestatud, et tsiviilhagi kahju hüvitamiseks võivad kriminaalmenetluses esitada kannatanu või tema pärijad või järglased. Hüvitist nõutakse süüdistatavalt või kahjuga seoses tsiviilvastutust omavalt isikult (isik, kes tsiviilõiguse alusel vastutab teise isiku tegude eest).

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 74 alusel võivad tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Seda õigust võib kasutada sõltumata sellest, kas kahjuhüvitise taotlemiseks on esitatud hagi tsiviilkohtusse.

Kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise õigus on erinormide alusel ka isikutel, kes ei ole kuriteo tagajärjel otseselt kahju kannatanud; see õigus laieneb neile nende huvide tõttu (nt eestkostja, kohtutäitur, pankrotihaldur ja mitmesugused ühendused ja konsortsiumid).

Tsiviilhagi ei või esitada kriminaalmenetluses, milles süüdistatav on alaealine presidendi dekreedi nr 448/98 artikli 10 tähenduses.

Kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise tingimusi reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku I osa (milles käsitletakse menetlusosalisi) V jaotis (artiklid 76—82).

ÜlesÜles

Tsiviilhagi võivad esitada üksnes teovõimelised isikud, kes võivad vabalt kasutada oma kodanikuõigusi.

Kui need eeldused ei ole täidetud, võib huvitatud isik tsiviilhagi esitada isiku kaudu, kellel on tsiviilmenetluse seadustiku kohaselt selleks nõuetekohane volitus, mida on sõnaselgelt nõutud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 77.

1.2. Millises menetluse etapis peaksin ma nõude esitama?

Tsiviilhagi tuleb esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist (st enne eelistungit või kohtuistungit). Hagi hilisema esitamise korral ei saa tsiviilhageja esitada taotlusi tunnistajate, ekspertide või tehniliste nõustajate kohtusse kutsumiseks.

Kui hagiavaldus on esitatud tsiviilkohtule, võib hagi liita kriminaalmenetlusega, kui tsiviilasjas ei ole otsust tehtud; sel juhul palub huvitatud isik tsiviilmenetluse peatada ja kriminaalkohus teeb otsuse ka tsiviilmenetluse kulude kohta. Tsiviilhagi liitmine kriminaalmenetlusega peatab tsiviilkohtumenetluse; tsiviilkohtumenetlust jätkatakse pärast seda, kui kriminaalkohus on teinud otsuse (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 75).

1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama?

Tsiviilhagi avalduses, mis esitatakse pädeva kohtu kantseleisse või vahetult kohtuistungil, tuleb vorminõudeid järgides täpsustada kõnealuse juhtumi subjektiivsed ja objektiivsed nõuded, mis on loetletud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 78, vastasel juhul ei ole hagi vastuvõetav. Kui hagiavaldust ei esitata kohtuistungil, peab hageja sellest teavitama teisi pooli, ning hagiavaldus hakkab poolte suhtes kehtima hagiavalduse kättetoimetamisest.

ÜlesÜles

1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)?

Tsiviilhagi avaldus esitatakse pädeva kohtu kantseleisse või kohtuistungil. Et hagiavaldus oleks vastuvõetav, tuleb selles märkida järgmised andmed:

  1. tsiviilhagejast füüsilise isiku andmed või ühingu või organi nimi ning tema/selle seadusliku esindaja andmed;
  2. tsiviilkostjast süüdistatava andmed või muud isikuandmed, mille abil on teda võimalik tuvastada;
  3. esindaja täielik nimi ja volikiri;
  4. nõude alused;
  5. esindaja allkiri.
1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus õigusabile?

On küll. 3. augusti 2004. aasta uue seaduse nr 206 alusel on terroriakti või muu sarnase teo ohvril ja tema pereliikmetel õigus saada kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja raamatupidamismenetluses riigipoolset abi.

1.6. Milliseid tõendeid on vaja esitada nõude toetuseks?

Tuleb esitada kõik tõendid, mis tõendavad, et kahju on tekkinud süüdistatava käitumise tagajärjel.

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult?

Ei või.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

On küll.

ÜlesÜles

2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid?

Seda saavad kasutada teatavate eriti raskete kuritegude (nt terroriakt või muu sarnane tegu, organiseeritud kuritegevus, liigkasuvõtmine, inimkaubandus) ohvrid. 3. augusti 2004. aasta uue seadusega nr 206 täideti seadusandlik lünk ja selle seaduse alusel kohaldatakse uusi meetmeid kõigi Itaalias või välisriigis toimepandud terroriakti või muu sarnase teo ohvrite suhtes, kui see mõjutab Itaalia kodanikke, samuti nende üleelanud pereliikmete suhtes, laiendades seega õigusakti kohaldamisala ka väljaspool Itaaliat toimepandud terroriaktis ellujäänud ohvritele.

2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastustega kannatanud?

Jah, nt kõigil sellistel terroriakti ohvritel, kellel on terroriakti või muu sarnase teo tagajärjel tekkinud kuni 80% ulatuses püsiv töövõimetus, on õigus sellele, et nende pensionifondi tehakse kümnele aastale vastav sissemakse, mis suurendab vastavalt ka nende pensioni suurust pensioni väljamakse tähtajal. Samavõrra suurendatakse ka vallandamistoetuse fondi või muud vastavat fondi. Kõiki, kellel on terroriakti või muu sarnase teo tagajärjel tekkinud vähemalt 80% ulatuses püsiv töövõimetus, käsitatakse õiguslikus kontekstis kui raskelt vigastatud sõjaveterane 23. detsembri 1978. aasta presidendi dekreedi nr 915 artikli 14 tähenduses.

Kõigil, kellel on terroriakti või muu sarnase teo tagajärjel tekkinud vähemalt 80% ulatuses püsiv töövõimetus, on koheselt õigus saada pensioni, mis arvutatakse isiku viimase palga alusel ja mida korrigeeritakse vastavalt dekreedi artikli 2 lõikele 2. Punkti 2 alapunktis 2 nimetatud kriteeriume kasutatakse ka toitjakaotuspensioni või kaudse pensioni kindlaks määramiseks, kui ohver suri terroriakti või muu sarnase sündmuse tagajärjel, kusjuures kõnealust pensioni ei saa õigusaktiga vähendada.

ÜlesÜles

Kõigil, kellel on terroriaktiga või muude sarnaste tegudega tekitatud haavade või vigastuste tagajärjel tekkinud vähemalt 25% ulatuses püsiv töövõimetus, või asjaomase isiku üleelanud pereliikmetel, sealhulgas täiskasvanud lastel, on õigus saada nimetatud seaduse jõustumisest alates lisaks eespool nimetatud hüvitistele eraldi tagastamatut toimetulekutoetust, mille määr on 1033 eurot kuus, mida korrigeeritakse automaatselt 30. detsembri 1992. aasta seadusandliku dekreedi nr 503 (viimase redaktsiooni) artikli 11 kohaselt. Kui ohver sureb, makstakse tema üleelanud pereliikmetele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, kahe aasta pension, k.a 13. kuu eest; see õigus laieneb ainult ohvri üleelanud abikaasale, alaealistele ja täiskasvanud lastele, vanematele ning õdedele-vendadele, kui nad elasid kõnealuse isikuga samas leibkonnas ja olid tema ülalpidamisel. Töövõimetuse määr, mida on tunnustatud ja mille eest on makstud hüvitist seaduse jõustumise ajal kehtinud kriteeriumide ja normide alusel, võidakse füüsilise seisundi halvenemise või mis tahes bioloogilise või psüühilise kahju ilmnemise korral uuesti läbi vaadata.

Terroriakti ja muu sarnase teo ohvril ning tema pereliikmetel on õigus saada riigi rahastatud psühholoogilist nõustamist. Pensionäril, kes on terroriakti või muu sarnase teo ohver, ja tema üleelanud pereliikmel on õigus sellele, et tema pension seotakse alaliselt indeksiga, mille alusel pension võrdsustatakse selliste töötajate pensioniga, kes on teinud samasugust tööd ja kellel on sama pikk tööstaaž.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele?

On küll. Vt vastus eelmisele küsimusele.

ÜlesÜles

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel?

Hüvitist võivad saada Itaalia kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist [liikmesriigis], kui kuritegu pandi toime muus riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

3. augusti 2004. aasta uues seaduses nr 206, millega täideti seadusandlik lünk selles valdkonnas, on sätestatud, et uusi meetmeid kohaldatakse kõigi Itaalias või välisriigis toimepandud terroriakti või sarnase teo ohvrite suhtes, kui see mõjutab Itaalia kodanikke, samuti nende üleelanud pereliikmete suhtes, laiendades seega õigusakti kohaldamisala ka väljaspool Itaaliat toimepandud terroriaktis ellujäänud ohvritele.

2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus?

On küll.

2.8. Kas enne avalduse esitamist on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei ole.

2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt?

Ei tule.

2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetuseks?

On küll, kui kuritegu kuulub selle õigusakti kohaldamisalasse. Nõude toetuseks tuleb esitada tõendid selle kohta, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

ÜlesÜles

2.11. Kas kahju hüvitamise nõue aegub?

Kui kahjuhüvitise taotlus esitatakse kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi osana, kohaldatakse eespool nimetatud, kõnealuses menetluses kehtivaid tähtaegu. Kui nõue esitatakse väljaspool kohtumenetlust, kohaldatakse tavapäraseid seaduses sätestatud tähtaegu.

2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse?

Hüvitatakse surm ja püsiv invaliidsus (töövõimetus); hüvitis arvutatakse seaduses sätestatud määrade alusel.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Vt vastus punktis 2.3 esitatud küsimusele.

2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir?

On küll, kuid need sõltuvad kuriteo laadist.

3. augusti 2004. aasta uues seaduses nr 206, millega täideti seadusandlik lünk selles valdkonnas, on sätestatud, et uusi meetmeid kohaldatakse kõigi Itaalias või välisriigis toimepandud terroriakti või sarnase teo ohvrite suhtes, kui see mõjutab Itaalia kodanikke või nende üleelanud pereliikmeid, laiendades seega õigusakti kohaldamisala ka väljaspool Itaaliat toimepandud terroriaktis ellujäänud ohvritele.

Seadusega ajakohastati ka terrorismi ohvritele varasema õigusakti alusel võimaldatud hüvitist.

20. oktoobri 1990. aasta seaduse nr 302 (viimase redaktsiooni) artikli 1 lõikes 1 sätestatud hüvitis on nüüd kuni 200 000 eurot. Määr sõltub invaliidsusastmest (st 2000 eurot ühe protsendipunkti kohta).

ÜlesÜles

Pädev riigiasutus võib isegi enne kohtu- või haldusmenetluse algatamist omal algatusel või poole taotlusel pakkuda terroriakti või muu sarnase teo ohvrile või sellise isiku pärijatele ja järglastele ühekordset hüvitist. Kui isik võtab kõnealuse hüvitise vastu, kaotab ta õiguse esitada muid võimalikke nõudeid ja hüvitisega on kaetud igasugune tekitatud kahju.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest?

Arvatakse küll.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses?

Terrorismi ohvrid ei peaks pöörduma sellega seoses kahjulike tegude või kuritegude komisjoni poole [commissione degli atti lesivi o dei reati].

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Nende muudatuste alusel, mis tehti 4. veebruari 2003. aasta seadusandlikusse dekreeti nr 13 samal ajal, kui see muudeti 2. aprilli 2003. aasta seaduseks nr 56, võib toimetulekutoetust maksta isikutele, kellel oli selleks õigus (28. juuli 1999. aasta presidendi dekreedi nr 510 alusel) juba enne otsuse tegemist, kui toetuse määramise tingimused on selged ning kui kahju tuleneb ilmselgelt ja vaieldamatult terroriaktist või muust diversiooniaktist või kui sellel on faktiline seos organiseeritud kuritegevusega ja kui teo enda ja surma või invaliidsuse põhjustanud sündmuse vahel on selge seos.

Õigusaktiga suurendati ka terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohvritele makstava ajutise hüvitise määra 90%ni ja sätestati võimalus anda varasemal õigusaktil põhinevat toimetulekutoetust Itaalia ja välisriikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele ja nende pärijatele juba enne kohtuotsuse tegemist, kui kahju on ilmselgelt tekkinud terroriakti või diversiooniakti või organiseeritud kuritegevuse tagajärjel.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise nõude esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Siseministeeriumist.

2.19. Kas ma võin nõude esitamiseks saada õigusabi?

Võite küll, kuid kulud tuleb endal tasuda.

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Siseministeeriumile.

2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi?

Terroriakti või muu sarnase teo ohvril ja tema pereliikmetel on õigus saada riigi rahastatud psühholoogilist nõustamist.

Täiendav informatsioon

Kas on olemas muid võimalusi saada teo toimepanijalt hüvitist (hüvitise maksmise määrus)?

Ei ole

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik