Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Iirimaa

Viimati muudetud: 11-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Iirimaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna 1.
1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas peaksin ma oma nõude esitama (näitama kogu summa ja/või näitama kõik kahjusummad eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid pean ma koos nõudega esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada konkreetset abi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt. 2.
2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatud liiki kuritegude ohvritel? 2.2.
2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatud riigi kodakondsust omavatel isikutel või ainult teatud riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Iirimaalt, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas politseile teatamine mängib mingit rolli? 2.7.
2.8. Kas enne taotluse esitamist on vaja oodata ära politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada? 2.9.
2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siis ikkagi võimalik saada hüvitist? Kui jah, siis milliseid tõendeid ma pean koos taotlusega esitama? 2.10.
2.11. Kas hüvitistaotluse esitamisele on seatud ka mingi tähtaeg? 2.11.
2.12. Milliseid kahjusid võidakse mulle hüvitada? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurust? 2.13.
2.14. Kas on olemas hüvitise alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mida ma sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse? 2.16.
2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotlemise kohta? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht? 2.18.
2.19. Kas mul on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, mis saaksid mulle abi osutada? 2.21.

 

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna

Seda, kuidas nõuda õigusrikkujalt kahjutasu väljaspool kriminaalmenetlust, vaata „Asja kohtusse andmine - Iirimaa” alt.

Näiteks piiriüleste olukordade puhul, kus kuritegu pandi toime väljaspool ohvri elukohaliikmesriiki, võib ohver esitada õigusrikkuja vastu kahjutasu saamiseks hagi kohtule, kus menetletakse kriminaalasja, kui see on siseriikliku õiguse alusel võimalik.

1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus?

Vastavalt 1993. aasta kriminaalasjades õigusemõistmise seadusele võib kohus anda korralduse (taotluse alusel või ilma selleta) hüvitise maksmiseks, kui õigusrikkuja on kuriteos süüdi mõistetud.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Seda pole Iiri õigusaktides täpsustatud. Üldiselt tuleks prokuratuuri kriminaalasja algatamisel nõudest teavitada.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Nõudest tuleks teavitada prokuratuuri.

1.4. Kuidas peaksin ma oma nõude esitama (näitama kogu summa ja/või näitama kõik kahjusummad eraldi)?

Kuna nõude esitamiseks kindlat vormi pole, tuleks esitada üksikasjalik jaotus.

1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi?

Iiri seadustes pole kannatanu esindamist ette nähtud, kuid prokuratuur abistab nõude esitajat.

ÜlesÜles

1.6. Milliseid tõendeid pean ma koos nõudega esitama?

Kriminaalkuriteoga kaasnenud kahjude puhul nõutakse harilikult dokumentaalsete tõendite esitamist. Kohus otsustab vägivallaaktiga tekitatud kahju suuruse üle.

1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada konkreetset abi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes?

Kohus määrab hüvitise maksmise tähtaja. Maksmatajätmise korral antakse õigusrikkuja suhtes välja kas vahistamismäärus või arestimiskorraldus.

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt.

2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada?

On. Kui te olete langenud vägivallakuriteo ohvriks, võite esitada taotluse järgmisele asutusele:

Criminal Injuries Compensation Tribunal,

13Lower Hatch Street,

Dublin 2.

Telefon: +353-1-6610604.

2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatud liiki kuritegude ohvritel?

Hüvitusskeemi eesmärk on ex gratia hüvitiste maksmine kulutuste ja kahjude katmiseks seoses isikukahjudega, mis on tekkinud otseselt vägivallakuriteo tagajärjel või mis on saadud kuriteo ennetamisel või inimelu päästmisel abi andes (või püüdes abi anda). Skeem ei hõlma liiklussüüteo tagajärjel saadud vigastusi, välja arvatud juhul, kui kohus on veendunud, et ohvrit püüti tahtlikult alla ajada. Skeem ei hõlma ka olukordi, kus ohver ja kallaletungija elasid vigastuse tekitamise ajal koos ühise leibkonnana.

ÜlesÜles

2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid?

Hüvitusskeem hõlmab kõiki kriminaalkuriteo käigus tekitatud isikukahjusid.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist?

Kui ohver on surnud, võivad hüvitist taotleda ohvri lähisugulased (rangelt võttes ohvri ülalpeetavad tsiviilvastutuse seaduse tähenduses).

2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatud riigi kodakondsust omavatel isikutel või ainult teatud riigis elavatel isikutel?

Ei. Te võite taotleda hüvitist, kui langesite vägivallakuriteo ohvriks Iirimaal ja kandsite kahjusid.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Iirimaalt, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Ei. Hüvitusskeemi kohaldatakse ainult vigastuste suhtes, mis saadi Iirimaal või Iiri laeva või õhusõiduki pardal pärast 30. septembrit 1972.

2.7. Kas politseile teatamine mängib mingit rolli?

Vahejuhtumist tuleb teavitada politseid niipea kui võimalik. Tegelikult on nii, et kui asjast pole politseid liigse viivituseta teavitatud, ei pruugi Te olla hüvitise saamiseks kvalifitseeruda.

Kõnealusest nõudest võidakse loobuda, kui kohus leiab, et asja uurimisel oli koostöö politseiga piisavalt tõhus.

2.8. Kas enne taotluse esitamist on vaja oodata ära politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Taotluse esitamiseks on aega kolm kuud. Kohus võib sellest nõudest loobuda teatud juhtudel, mil taotleja suudab viivitamist mõistlikult põhjendada.

ÜlesÜles

2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada?

Ei. Kuid kui ohver otsustab algatada õigusrikkuja suhtes tsiviilhagi, võib kohus oodata tsiviilmenetluse lõppu, kuna selle menetluse kaudu saadud hüvitist tuleb arvesse võtta. Sama kehtib ka siis, kui ohver saab hüvitist kriminaalmenetluse tulemusel. Kohus võtab ka seda arvesse.

2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siis ikkagi võimalik saada hüvitist? Kui jah, siis milliseid tõendeid ma pean koos taotlusega esitama?

Kohus saab politseilt vahejuhtumi kohta raporti ning sellest peaks piisama, et tõestada, et olete ohver.

2.11. Kas hüvitistaotluse esitamisele on seatud ka mingi tähtaeg?

Vt punkti 2.8.

2.12. Milliseid kahjusid võidakse mulle hüvitada?

Hüvitatakse saamata jäänud tegelik töötasu, tegelikud ravikulud (sealhulgas hambaarstikulud), mõistlikus ulatuses reisikulud (arsti juurde või haiglasse ja tagasi), ravimid, prillid ning valu ja kannatused (kui vigastus tekitati enne 1. aprilli 1986). Valu ja kannatusi pärast nimetatud kuupäeva ei hüvitata. Pikaajaliste tagajärgedega vigastuste puhul võib hüvitist nõuda eespool nimetatu eest ning lisaks saamata jääva tulevase töötasu, tulevaste prognoositavate ravikulude (sealhulgas hambaarstikulude), puudest tulenevate prognoositavate tulevaste kulutuste, näiteks hoolduskulude, erivarustuse jms eest ning tulevase töövõime kaotuse eest.

ÜlesÜles

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurust?

Kuna hüvitusskeemi alusel valu ja kannatusi ei hüvitata, vajab kohus hüvitise suuruse arvutamiseks Teie poolt kantud kahjude kohta dokumentaalseid tõendeid. Enamikel juhtudel võtab kohus Teie taotluse põhjendamiseks ühendust asjaomaste asutustega.

2.14. Kas on olemas hüvitise alam- ja/või ülempiir?

Hüvitist ei maksta, kui hüvitatav kahju on väiksem kui 63,49 eurot.

2.15. Kas hüvitis, mida ma sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest?

Hüvitise määramisel võetakse arvesse teistest allikatest saadud hüvitisi.

2.16. Kas on olemas veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse?

Hüvitiste maksmise asjaolude suhtes on kehtestatud mitmeid piiranguid.

Esiteks, hüvitist ei maksta järgmistel asjaoludel:

  • kui hüvitatav kahju on väiksem kui 63,49 eurot;
  • kui ohver ja kallaletungija elasid vigastuse tekitamise ajal koos ühise leibkonnana;
  • kui vigastused tekitati liiklussüüteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kohus on veendunud, et ohvrit püüti tahtlikult alla ajada;
  • kui taotleja pole osutanud kohtule mõistlikkuse piires kogu abi, mida ta oleks võinud osutada.

Teiseks, kohus võib vähendada hüvitise suurust või hüvitist üldse mitte määrata järgmistele asjaoludel:

ÜlesÜles

  • kui kohus leiab, et ohver oli vahejuhtumis osaliselt või täielikult süüdi, kutsudes seda esile kas provotseerides või muul viisil;
  • kui ohvri käitumise, iseloomu ja eluviisi tõttu on see asjakohane. Siin arvestatakse vajadusel ohvri karistatust.
2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Harilikult makstakse hüvitist ühekordse maksena. Mõnedel juhtudel võib kohus määrata vahemakse tegemise ning lükata lõppmakse tegemise tähtaega edasi, kuni saab selgeks, milliseks kujuneb vigastuse pikaajaline mõju.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotlemise kohta? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht?

Taotlusvormi võib taotleda aadressil Criminal Injuries Compensation Tribunal, 13 Lower Hatch Street Dublin 2, Ireland või telefonil: 00353-1-6610604. Spetsiaalset abiliini ega veebilehte ei ole.

2.19. Kas mul on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada?

Kohus kohtukulusid ei korva. Seda, kas vajate seadusjärgset esindajat, peate Te ise otsustama. Kohtu töötajad annavad teile nõude esitamisel heameelega nõu.

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Vt punkti 2.18.

2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, mis saaksid mulle abi osutada?

Võite võtta ühendust Ohvriabiga:

Victim Support

Haliday House,

32 Arran Quay,

Dublin 7

Telefon: +353-1-8780870.

e-post: info@victimsupport.ie

Täiendav informatsioon

  • Teave avalike teenuste kohta: Oasis – Information on Public Service English

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Iirimaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik