Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Ungari

Viimati muudetud: 07-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt 1.
1.1. Mis tingimustel saan ma kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude? 1.1.
1.2. Millises menetlusstaadiumis ma peaksin nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)? 1.4.
1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus saada õigusabi? 1.5.
1.6. Millised tõendid on vaja nõude toetuseks esitada? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid? 2.2.
2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastusi saanud kannatanud? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitist saada? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Ungaris, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus? 2.7.
2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kas hüvitist on võimalik saada ka juhul, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teisest allikast (nt kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui saan, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, kust abi saada? 2.18.
2.19. Kas ma võin taotluse esitamiseks saada tasuta õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioone, kes võiksid edasist abi anda? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt

1.1. Mis tingimustel saan ma kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude?

Kriminaalkohtumenetlust reguleeriva 1998. aasta XIX seaduse kohaselt võib kannatanu (füüsilise isikuna) esitada tsiviilhagi teo toimepanija vastu selliste kahjude korral, mis tulenevad otseselt hagi aluseks olevast teost – teisisõnu vastutab kriminaalmenetluses süüdistatav vaid kuriteoga tekitatud kahju eest.

1.2. Millises menetlusstaadiumis ma peaksin nõude esitama?

Tsiviilhagi võib esitada alates kriminaalmenetluse algatamise kuupäevast kuni (hiljemalt) karistuse mõistmiseni esimese astme kohtu istungil.

1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama?

Tsiviilhagi võib esitada kannatanu või kannatanu surma korral tema pärija. Teatavatel juhtudel võib hagi esitada prokurör.

Kannatanu võib esitada tsiviilhagi enne süüdistuse esitamist kohtueelse uurimise asutusele või prokuratuurile ja pärast süüdistuse esitamist kohtule.

1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)?

Hagi esitamise ja selle suuruse kohta õigusnormid puuduvad. Füüsiline isik võib lisaks tegeliku kahju hüvitamisele nõuda saamata jäänud tulu, intresside, sularahas tehtud väljaminekute ja esindaja tasu hüvitamist.

ÜlesÜles

1.5. Kas mul on enne menetlust ja/või selle käigus õigus saada õigusabi?

Füüsilist isikut tuleb tsiviilhagi otsustamise käigus teavitada hagi tagajärgedest.

Kohtute amet (justiitsministeeriumi haldusalas) pakub kannatanutele abi: annab kannatanule soovi korral enne kriminaalmenetluse algust teavet ja nõu.

1.6. Millised tõendid on vaja nõude toetuseks esitada?

Füüsiline isik peab tõendama neid kahjusid, millega seoses nõue esitatakse. Isik peab selleks esitama vastavasisulised tõendid. Füüsiline isik võib menetluse käigus kohtu loal vahetult küsitleda süüdistatavat ja tunnistajaid.

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult?

Füüsilise isiku taotlusel võib tsiviilhagi tagamiseks anda arestimismääruse. Arestimine võib laieneda ka varale, mis ei ole kuriteoga seotud. Kohtu poolt heakskiidetud tsiviilnõude täitmisele pööramise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud täitemenetlust reguleerivas 1994. aasta LIII seaduses.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

On küll. Ohvriabi ja riikliku hüvitise maksmist reguleeriva 2005. aasta CXXXV seaduse kohaselt võib hüvitist taotleda kohtute ameti ohvriabitalituselt.

2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid?

Kahjuhüvitist makstakse vaid sellistele füüsilistele isikutele, kes on kahju kannatanud nende isiku vastu suunatud tahtliku vägivallakuriteo tagajärjel.

ÜlesÜles

2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastusi saanud kannatanud?

Kahjuhüvitist makstakse vaid juhul, kui kannatanu kuriteo tagajärjel suri või sai raske kehavigastuse või tervisekahjustuse.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitist saada?

On küll. Hüvitist makstakse füüsilisele isikule, kes teo toimepaneku ajal oli surnud või vigastatud isiku lähisugulane, lapsendaja, kasuvanem, lapsendatud laps, kasulaps, abikaasa või elukaaslane ja elas samas leibkonnas, kus elas isik, kes tahtliku vägivallakuriteo tagajärjel suri või sai raske kehavigastuse või tervisekahjustuse. Hüvitist makstakse ka füüsilisele isikule, kes oli seaduse, kohtuotsuse, ametiasutuse otsuse või kehtiva lepingu kohaselt ühe eespool nimetatud isiku ülalpeetav.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel?

Hüvitist võivad saada Ungari kodanikud, ELi liikmesriikide kodanikud, ümberasustatud isikud, kes elavad seaduslikult Ungari Vabariigi territooriumil, inimkaubanduse ohvrid, isikud, kellel on õigus hüvitist saada rahvusvahelise lepingu või isiku päritoluriigi ja Ungari vahelise kahepoolse lepingu alusel, ning isikud, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes ELi liikmesriigis. Hüvitist makstakse ka kannatanutele, kellel on Ungari elamisluba või Ungarisse sisserändamise luba.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Ungaris, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Saate küll. Kui kuritegu pandi toime Ungaris, võib taotluse esitada mis tahes ELi liikmesriigis. Kahjuhüvitist makstakse juhul, kui taotleja vastab ohvriabi ja riikliku hüvitise maksmist reguleeriva 2005. aasta CXXXV seaduse nõuetele.

ÜlesÜles

2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus?

On küll. Kui kriminaalmenetlust ei ole algatatud, ei saa hüvitistaotlust heaks kiita.

2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, taotluse võib esitada kriminaalmenetluse ajal.

2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt?

See ei ole vajalik.

2.10. Kas hüvitist on võimalik saada ka juhul, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks?

Kannatanul on õigus saada hüvitist ka juhul, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud.

Kui süüdistatav on süüdistusest vabastatud, makstakse kahjuhüvitist vaid juhul, kui süüdistusest vabastamise aluseks oli alaealisus, süüdimatus, jõu või ähvarduse kasutamine, viga, õiguskaitse, hädaolukord, auastmelt kõrgema ohvitseri korraldus, teo toimepanija surm, aegumine või armuandmine või teo ühiskonnaohtlikkuse kadumine või ebaoluliseks muutumine või kui süüdistusest vabastamine toimus muudel kriminaalseadustikku käsitlevas 1978. aasta IV seaduses sätestatud alustel.

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

On küll.

Hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul kuriteo toimepaneku päevast arvates. Sellest reeglist on kolm erandit.

ÜlesÜles

Kui taotlust ei esitatud vältimatu takistuse tõttu, võib selle esitada kolme kuu jooksul pärast takistuse lõppemist.

Kui tegu, mida on varem uuritud haldusmenetluses, osutub hiljem kuriteoks, võib taotluse esitada kolme kuu jooksul pärast kriminaalmenetluse algatamist.

Kui põhjuslik seos kannatanu kehavigastuse või tervisekahjustuse ja kuriteo vahel ilmneb alles hiljem, võib taotluse esitada kolme kuu jooksul pärast seose ilmsikstulekut.

2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse?

Kahjude kindlaksmääramiseks tuleb avalduses täpsustada kuriteo tagajärjel tekkinud materiaalse kahju, saamata jäänud tulu (selle kohta tuleb esitada tõendid) ja kuriteo tõttu kantud või kuriteo põhjustatud kahju likvideerimise kulude suurus.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Hüvitis makstakse välja ühekordse summa või igakuise hüvitisena.

Ühekordse summana makstava hüvitise suurus on:

  • 100% kahjusummast, kui kahjusumma ei ületa lähtesumma viiekordset väärtust;
  • lähtesumma viiekordne väärtus, kui kahjusumma jääb viie- kuni kümnekordse lähtesumma vahele,

millele lisandub 75% lähtesumma viiekordset väärtust ületavast osast.

  • Kui kahjusumma on suurem kui lähtesumma kümnekordne väärtus, makstakse hüvitisena lähtesumma 8,75kordne väärtus, millele lisandub 50% lähtesumma kümnekordset väärtust ületavast osast, kuid ainult kuni lähtesumma 15kordse väärtuseni.

Kui kannatanu kuriteost tulenev töövõimetus kestab eeldatavasti rohkem kui kuus kuud, võib ta nõuda oma regulaarse sissetuleku vähenemise osalist hüvitamist. Hüvitise summa on järgmine:

ÜlesÜles

  • 75% tõendatud summast, mille võrra kannatanu sissetulek väheneb, kui kannatanu on alaealine või sõltub teiste hoolitsusest,
  • 50% tõendatud summast, mille võrra kannatanu sissetulek väheneb, kui kannatanu ei sõltu teiste hoolitsusest.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir?

On küll.

Seaduses on sätestatud lähtesumma, mis on 43% riigi keskmisest brutokuutasust, mille Riiklik Statistikaamet on avaldanud üle-eelmise aasta kohta (2006. aastal oli see 62 651 Ungari forintit).

Kannatanu võib nõuda kuriteo tõttu tekkinud materiaalse kahju täielikku või osalist hüvitamist ühekordse väljamaksena. Ühekordne hüvitis määratakse kuni lähtesumma 15kordses väärtuses.

Igakuise hüvitise maksimaalne suurus võrdub lähtesummaga. Igakuist hüvitist makstakse kuni kolm aastat.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teisest allikast (nt kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest?

Lahutatakse küll.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmusega seoses?

On küll.

Riikliku hüvitise saamine sõltub kannatanu rahalistest vahenditest. Seetõttu hinnatakse taotleja sissetulekuid. Hüvitist võib saada taotleja, kelle netotulu (isiklik sissetulek, kui ta on leibkonna liige) võrdub maksimaalselt lähtesumma kahekordse väärtusega (st et 2006. aastal oli piirmääraks 125 302 Ungari forintit).

ÜlesÜles

Seaduse kohaselt on hüvitise maksmine mõnikord välistatud kannatanu käitumise tõttu: ta ei saa hüvitist teatava teo või tegevusetuse tõttu, kuigi tema tulud on piirmäärast väiksemad. Kannatanul ei ole õigust saada hüvitist ka juhul, kui kahju on juba kõrvaldatud; kui kindlustusnõue, mis eeldatavasti hüvitab kahju kas täielikult või osaliselt, ei ole veel sisse nõutud; kui kannatanu provotseeris kuritegu või aitas kaasa kahju tekkimisele; kui kannatanu ei tee kriminaalmenetluse või kahju hüvitamise käigus ametivõimudega koostööd või kui kannatanu sooritas kuriteo seoses kahju põhjustanud kuriteoga.

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui saan, siis millistel tingimustel?

Ei saa.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, kust abi saada?

Vajalikud vormid saab alla laadida Internetist:

http://www.im.hu/ Deutsch - English - français - magyar

Vorme võib saada ka kohtute ameti piirkondlikest esindustest. Piirkondlike esinduste kontaktandmete saamiseks tuleb helistada (tasuta) numbril 06-80-244-444.

2.19. Kas ma võin taotluse esitamiseks saada tasuta õigusabi?

Kohtute ameti piirkondlikud ohvriabitalitused aitavad taotlusvormi täita.

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Taotlused esitatakse kohtute ameti piirkondlikele ohvriabitalitustele.

2.21. Kas on olemas ohvriabiorganisatsioone, kes võiksid edasist abi anda?

Ungari Vabariigis tegutseb mitu kuriteoohvreid abistavat kodanikuühendust. Mõned abistavad teatavat liiki kannatanuid (nt naised), kuid teised abistavad isikuid, kes on kannatanud konkreetse kuriteo tagajärjel (nt koduga seoses).

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik