Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Kreeka

Viimati muudetud: 17-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna 1.
1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas peaksin ma oma nõude esitama (näitama kogu summa ja/või näitama kõik kahjusummad eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid pean ma koos nõudega esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada konkreetset abi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt 2.
2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatud liiki kuritegude ohvritel? 2.2.
2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatud riigi kodakondsust omavatel isikute või ainult teatud riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Kreekalt, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas politseile teatamine mängib mingit rolli? 2.7.
2.8. Kas enne taotluse esitamist on vaja oodata ära politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada? 2.9.
2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siis ikkagi võimalik saada hüvitist? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean ma koos taotlusega esitama? 2.10.
2.11. Kas hüvitistaotluse esitamisele on seatud ka mingi tähtaeg? 2.11.
2.12. Milliseid kahjusid võidakse mulle hüvitada? 2.12.
2.13. Kuidas hüvitise suurust arvutatakse? 2.13.
2.14. Kas on olemas hüvitise alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mida ma sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse? 2.16.
2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotlemise kohta? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht? 2.18.
2.19. Kas mul on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada? 2.19.
2.20. Kuhu ma taotluse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, kes saaksid mulle abi osutada? 2.21.

 

1. Hüvitise saamine õigusrikkujalt kahjutasuna

Seda, kuidas nõuda hüvitist väljaspool kriminaalmenetlust, vaadake veebilehte „Asja kohtusse andmine”.

Näiteks piiriüleste juhtumite puhul, kus kuritegu pandi toime väljaspool ohvri elukohariiki, võib ohver esitada õigusrikkuja vastu kahjutasu saamiseks hagi kohtule, kus menetletakse kriminaalasja, kui see on siseriikliku õiguse alusel võimalik.

1.1. Millistel tingimustel võin ma esitada kahjutasunõude õigusrikkuja üle peetava kohtuprotsessi (kriminaalmenetluse) käigus?

Kuriteost tuleneva kahjutasu või hüvitisega ning moraalsest kahjust või vaimsetest kannatustest tuleneva rahalise hüvitisega seotud tsiviilnõude võivad kriminaalkohtule esitada isikud, kellel on see õigus vastavalt Kreeka tsiviilseadustikule (Kreeka kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) artikkel 63). Kriminaalkohtule kahjunõude esitamise peamiseks tingimuseks on selle õiguse olemasolu vastavalt tsiviilseadustikule. Kreeka tsiviilseadustiku artiklis 914 on öeldud: „Isik, kes on ebaseaduslikult ja enda süül kahjustanud teist isikut, on kohustatud maksma hüvitist“. Tsiviilkohtule esitatud kahjunõude võib esitada ka kriminaalkohtule, kui tsiviilmenetluses pole lõplikku otsust tehtud. Kui seda õigust kasutatakse, siis tsiviilkohtus nõue enam ei kehti, välja arvatud juhul, kui kriminaalkohus suunab asja tagasi tsiviilkohtusse, et viimane mõistaks välja summa, mille ulatuses on nõue veel rahuldamata, ja seda tingimusel, et taotletav summa on suurem kui 44 eurot. 

ÜlesÜles

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Isikud, kellel on õigus esitada kahjunõudeid, võivad taotleda kahjunõude rahuldamist kriminaalkohtus kuni tõendusmenetluseni avalikul kohtuistungil. Kõik, mida teha tuleb, on esitada süüdistatu vastu hagi vastavalt Kreeka tsiviilkohtumenetluse seadustikule KrMS artiklis 167 sätestatud tähtaja jooksul ehk hiljemalt viis päeva enne kohtuistungi algust. Erandina võivad isikud, kes on tsiviilõiguse alusel õigustatud saama rahalist hüvitist seoses tekitatud moraalse kahju või vaimsete kannatustega, esitada kriminaalkohtule nõude enne tõendusmenetluse algust ilma, et kohaldataks eelmenetlust.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Teatise nõude esitamise kohta võib anda eeluurimist teostavale ametnikule, prokurörile [esitades hagi] või eeluurimiskohtunikule või teatada sellest kohtus kriminaalasja esimesel arutamisel. Viimasel juhul on oluline õigusrikkuja või tsiviilõiguse alusel vastutava isiku vastu hagi esitamise tähtaeg, mis lõppeb viis päeva enne kohtuistungi kuupäeva.

1.4. Kuidas peaksin ma oma nõude esitama (näitama kogu summa ja/või näitama kõik kahjusummad eraldi)?

Kui kahjunõue ei ole seotud moraalse kahju ja vaimsete kannatuste hüvitamisega, vaid ohvri kahjude korvamisega, kehtivad samad sätted, mida kohaldatakse mis tahes muu tsiviilkohtu hagi puhul (vt „Kohtusse pöördumine”).

ÜlesÜles

1.5. Kas mul on võimalik saada enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi?

Kahjunõude puhul kehtivad samad sätted, mida kohaldatakse mis tahes muu tsiviilkohtu hagi puhul (vt „Õigusabi”).

1.6. Milliseid tõendeid pean ma koos nõudega esitama?

Tuleb esitada kõik tõendid, mida nõutakse mis tahes muu nõude puhul (vt „Tõendid”).

1.7. Kui kohus määrab mulle kahjutasu, kas mul kui kuriteo ohvril on võimalik saada konkreetset abi kohtuotsuse jõustamisel õigusrikkuja suhtes?

Praegu sellist avalikku ega muud liiki teenust pole.

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt

2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada?

Üldiselt pole Kreeka õiguses veel ette nähtud, et riik korvaks kolmanda poole kriminaalse tegevuse tagajärjel tekkinud kahju. Juhud, kus riik on tsiviilõiguse alusel vastutav ja kohustatud hüvitama kahjud, on sätestatud tsiviilseadustikku sissejuhatava seaduse artiklis 105. Sellega reguleeritakse juhtumeid, kus avalik-õiguslikud asutused, omavalitsused, ühingud ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud on sooritanud ebaseaduslikke tegusid või jätnud midagi tegemata seoses neile määratud avalike ülesannete täitmisega. Kõik järgnevad vastused käsitlevad üksnes nimetatud juhtumeid.

ÜlesÜles

2.2. Kas hüvitist on õigus saada ainult teatud liiki kuritegude ohvritel?

Nagu eespool mainitud, eksisteerib see võimalus üksnes kahjude puhul, mida on tekitanud avalik-õiguslikud asutused, omavalitsused, ühingud ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud neile määratud avalike ülesannete täitmisel.

2.3. Kas hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on kandnud teatud liiki kahjusid?

Võidakse hüvitada sellise tegevuse tagajärjel tekkinud mis tahes kahjud.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulastel või ülalpeetavatel on võimalik saada hüvitist?

Jah, ohvri sugulased võivad nõuda kahjutasu ja ülalpeetavad võivad nõuda hüvitist vaimsete kannatuste eest.

2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on ainult teatud riigi kodakondsust omavatel isikute või ainult teatud riigis elavatel isikutel?

Kodakondsus või elukoht kõnealusele võimalusele piire ei sea.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Kreekalt, kui kuritegu sooritati teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Vastus on jah juhul, kui on täidetud eespool nimetatud tingimused ja avalik-õiguslik asutus kasutas oma volitusi teises riigis.

2.7. Kas politseile teatamine mängib mingit rolli?

Ei, kuriteost ei pea politseile teatama.

2.8. Kas enne taotluse esitamist on vaja oodata ära politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei.

ÜlesÜles

2.9. Kui õigusrikkuja on kindlaks tehtud, kas siis tuleb esmalt proovida õigusrikkujalt hüvitist saada?

Õigusrikkuja vastutab koos riigiga vastavalt ministeeriumite vastutust käsitlevatele sätetele.

2.10. Kui õigusrikkujat ei ole kindlaks tehtud ega süüdi mõistetud, kas mul on siis ikkagi võimalik saada hüvitist? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean ma koos taotlusega esitama?

-

2.11. Kas hüvitistaotluse esitamisele on seatud ka mingi tähtaeg?

Sama tähtaeg kehtib kõikidele nõuetele ning aegumisele.

2.12. Milliseid kahjusid võidakse mulle hüvitada?

Teile võidakse hüvitada mis tahes kahjud, isegi moraalsed kahjud.

2.13. Kuidas hüvitise suurust arvutatakse?

Samamoodi nagu kõikide teiste hüvitamisjuhtumite puhul [vt küsimust 1.4].

2.14. Kas on olemas hüvitise alam- ja/või ülempiir?

Sellist piiri ei ole. Hüvitise suurus sõltub sellest, millist liiki kahju tekitati.

2.15. Kas hüvitis, mida ma sain või võin saada sama kahju eest, kuid erinevast allikast (näiteks kindlustuselt), arvatakse maha riigilt saadavast hüvitisest?

Kõikide teiste hüvitamisjuhtumite puhul kehtivad eeskirjad on kohaldatavad ka siin.

2.16. Kas on olemas veel mingeid kriteeriume, nagu näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustanud sündmuse ajal, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist või seda, kuidas hüvitise suurust arvutatakse?

Nagu kõikide teiste hüvitamisjuhtude puhul, kus leitakse, et ohvri käitumine aitas kaasa kahjude tekkimisele või mõjutas nende suurust [kaasaaitav hooletus], vähendatakse vastavalt ka hüvitise suurust.

2.17. Kas mul on võimalik saada hüvitist ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Nagu kõikide teiste hüvitamisjuhtude puhul võite Te üldiselt kohaldatavate eeskirjade alusel taotleda [vt „Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud”] hüvitise osalist ettemaksmist ajutiste kergendavate meetmete rakendamise kaudu isegi enne peaasja arutamist.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet taotlemise kohta? Kas on olemas spetsiaalne abiliin või veebileht?

Midagi sellist ei ole olemas.

2.19. Kas mul on võimalik taotluse tegemisel õigusabi saada?

Õigusabi on võimalik saada samadel tingimustel, mis kehtivad mis tahes muu õigusküsimuse puhul [vt „Õigusabi”].

2.20. Kuhu ma taotluse saadan?

Taotlused tuleb esitada kohtule, mitte mõnele muule asutusele.

2.21. Kas on olemas ohvriabi organisatsioone, kes saaksid mulle abi osutada?

Ei. Selliseid organisatsioone veel ei eksisteeri.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik