Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Saksamaa

Viimati muudetud: 04-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kahju hüvitamine kurjategija poolt 1.
1.1. Kes võib kurjategijale esitada kahju hüvitamise nõude ja mis tingimustel (kriminaalmenetluses)? 1.1.
1.2. Missuguses menetluse staadiumis? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele need nõuded esitatakse? 1.3.
1.4. Missugusel kujul tuleb kahju hüvitamise avaldus esitada (kogusumma ja/või täpsemad andmed üksikute kahjude kohta)? 1.4.
1.5. Kas enne menetlust ja/või menetluse ajal antakse abi menetluskulude tasumiseks? 1.5.
1.6. Missuguseid tõendusmaterjale peab avalduse toetuseks esitama? 1.6.
1.7. Juhul kui kohtu otsuse kohaselt on õigus nõuda kahju hüvitamist, kas kahjustatud isiku kui kuriteoohvri käsutuses on siis mingi spetsiaalne abi kohtuotsuse täideviimisel kurjategija suhtes? 1.7.
2. Kahju hüvitamine riigi või avalike institutsioonide poolt 2.
2.1. Kas on olemas võimalus kahjude hüvitamiseks riigi või avalike institutsioonide poolt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus piirdub ainult kahjustatud isikutega, kes on langenud teatud kindlate kuritegude ohvriks? 2.2.
2.3. Kas see võimalus piirdub ainult kahjustatud isikutega, kes on kandnud teatud kindlaid kahjusid? 2.3.
2.4. Kas surnud kuriteoohvri lähedased sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on piiratud kindla kodakondsusega isikutega või isikutega, kelle alaline asukoht on teatud riigis? 2.5.
2.6. Kas kuriteoohver võib liikmesriigis hüvitist nõuda, kui kuritegu on toime pandud teises riigis? 2.6.
2.7. Kas kuriteost peab olema politseile teatatud? 2.7.
2.8. Kas enne avalduse esitamist peab ära ootama politsei juurdluse või kriminaalmenetluse eeluurimise tulemused? 2.8.
2.9. Kui kurjategija isik tuvastati, kas siis peaks esmalt üritama nõuda kahju hüvitamist tema käest? 2.9.
2.10. Kui kurjategija isikut pole tuvastatud või kui tema süüd pole kindlaks tehtud, kas on võimalik ikkagi kahju hüvitada? Kui jah, siis missuguseid tõendeid peab esitama avalduse toetuseks? 2.10.
2.11. Kas kahju hüvitamise avalduse esitamiseks on olemas kindlad tähtajad? 2.11.
2.12. Missugused kahjud kuuluvad selle reguleerimise alla? 2.12.
2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse? 2.13.
2.14. Kas on olemas minimaalne ja/või maksimaalne summa, mida võib toetusena anda? 2.14.
2.15. Kas riiklikust hüvitisest arvestatakse maha hüvitised, mida ohver nendesamade kahjude tõttu on saanud või eeldatavasti saab teistest allikatest (näiteks kindlustused)? 2.15.
2.16. Kas on teisi kriteeriume, mis võivad avaldada mõju hüvitise saamise võimalusele või hüvitissumma arvestamise viisile, näiteks ohvri käitumine seoses kahjustamist põhjustanud sündmusega? 2.16.
2.17. Kas kahju hüvitamisel on võimalik saada avanssi? Kui jah, siis missugustel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust saab avalduse esitamiseks vajalikke blankette ja täpsemat infot? Kas niisuguste juhtude jaoks on olemas infotelefon või spetsiaalne veebileht? 2.18.
2.19. Kas kahjustatud isik võib avalduse esitamisel saada menetlusabi? 2.19.
2.20. Kellele tuleb avaldus suunata? 2.20.
2.21. Kas on olemas täiendavat toetust pakkuvaid ohvriabiühendusi? 2.21.

 

1. Kahju hüvitamine kurjategija poolt

Kurjategija vastu väljaspool kriminaalmenetlust esitatud kahju hüvitamise nõuete korral viidatakse bülletäänile „Kohtu poole pöördumine”.

Piiriüleste juhtumite korral, kui kuritegu on toime pandud näiteks mingis liikmesriigis, mis ei ole samane kuriteoohvri asukohamaaga, võib ohver esitada kuriteo täideviijale kahju hüvitamise nõude selle kohtu juures, kus kriminaalmenetlus on pooleli, kui siseriiklik õigus seda lubab.

1.1. Kes võib kurjategijale esitada kahju hüvitamise nõude ja mis tingimustel (kriminaalmenetluses)?

Kriminaalmenetluses võib iga kuriteo tagajärjel kannatada saanu või tema pärija esitada süüdistatava vastu kuriteost tuleneva varalise nõude, mis kuulub korralise kohtu pädevusse ja mida kusagil mujal kohtulikult veel läbi vaadatud ei ole.

1.2. Missuguses menetluse staadiumis?

Avalduse võib esitada juba eeluurimise ajal, enne kriminaalmenetluse kohtulikku alustamist või kriminaalkohtu istungil enne lõppsõnavõttude algust.

1.3. Kuidas ja kellele need nõuded esitatakse?

Avalduse nõude teatavakstegemiseks võib esitada kirjalikult (prokuratuurile või pärast süüdistuse esitamist kohtule) või suuliselt kohtukantselei ametnikule protokolli kandmiseks või kriminaalkohtu istungil suuliselt. Pädevaks instantsiks on kahtlustatava vastu eeluurimismenetlust läbiviiv prokuratuur või kohus, kus süüdistus on esitatud.

ÜlesÜles

1.4. Missugusel kujul tuleb kahju hüvitamise avaldus esitada (kogusumma ja/või täpsemad andmed üksikute kahjude kohta)?

Avaldus peab kindlasti kirjeldama nõude objekti ja põhjust. Reeglina tuleb nõutav rahasumma arvuliselt ära märkida. Sellest võib loobuda, kui summa suuruse peab kindlaks tegema ekspert või kui valuraha nõue esitatakse kohtu äranägemise järgi.

1.5. Kas enne menetlust ja/või menetluse ajal antakse abi menetluskulude tasumiseks?

Kui avalduse esitaja ei suuda oma isikliku ja majandusliku olukorra tõttu menetluse läbiviimise kulusid kanda või suudab seda ainult osaliselt või osamaksete haaval, antakse talle avalduse alusel abi menetluskulude katmiseks kohe, kui hagi on esitatud. Lisaks peab kavandataval kohtulikul uurimisel olema piisavalt eduväljavaateid ja avaldus ei tohi olla pahatahtlik.

1.6. Missuguseid tõendusmaterjale peab avalduse toetuseks esitama?

Nõude esitamise avaldus peab sisaldama sobilikke tõendusmaterjale. Kui neid ei esitata, ei tulene sellest kahju, kuna kohus peab oma ametikohustuste tõttu tõe väljaselgitamiseks koguma tõendeid kõigi otsuse jaoks oluliste faktide ja asjaolude kohta.

1.7. Juhul kui kohtu otsuse kohaselt on õigus nõuda kahju hüvitamist, kas kahjustatud isiku kui kuriteoohvri käsutuses on siis mingi spetsiaalne abi kohtuotsuse täideviimisel kurjategija suhtes?

Ei.

2. Kahju hüvitamine riigi või avalike institutsioonide poolt

2.1. Kas on olemas võimalus kahjude hüvitamiseks riigi või avalike institutsioonide poolt?

Hüvitist võidakse anda vastavalt vägivallaaktide ohvrite hüvitise seadusele.

ÜlesÜles

2.2. Kas see võimalus piirdub ainult kahjustatud isikutega, kes on langenud teatud kindlate kuritegude ohvriks?

Hüvitist on õigus saada tahtliku õigusvastase kallaletungi, seega vägivaldse kuriteo ohvritel. Vägivaldse kallaletungi nõudeõiguslik ohver on ka isik, keda kahjustatakse ühiskonnaohtlike vahenditega kallaletungimise teel, näiteks lõhkeainerünnaku läbi, või kallaletungis kellelegi teisele isikule või end rünnaku eest kaitstes. Ka seksuaalse kuritarvitamise korral tekib õigus hüvitisele.

Kuritegusid, mis ei kujuta endast kuritegelikku kallaletungi isiku kehalisele puutumatusele, nagu näiteks sissemurdmine või pettus, ei hüvitata.

2.3. Kas see võimalus piirdub ainult kahjustatud isikutega, kes on kandnud teatud kindlaid kahjusid?

Hüvitisenõude eelduseks on kehaline või hingeline kahjustamine kuritegeliku rünnaku tagajärjel. Igakuist pensioni makstakse ainult püsiva tervisekahjustuse korral. Kui tegemist on üksnes varalise kahjuga, hüvitist ei anta.

2.4. Kas surnud kuriteoohvri lähedased sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Hüvitisele on õigus ka ohvri abikaasal ja lastel, erijuhtudel ka vanematel. Lahutatud abikaasa ja vanavanemad võivad hüvitist saada sel juhul, kui ohver on neid ülal pidanud või oleks pidanud seda tegema.

2.5. Kas hüvitise saamise võimalus on piiratud kindla kodakondsusega isikutega või isikutega, kelle alaline asukoht on teatud riigis?

Õigus hüvitisele on Saksamaa Liitvabariigi kodanikel ja välismaalastel, kes viibivad seaduslikult Saksamaal. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja välismaalased, kes viibivad Saksamaal seaduslikult juba kauem kui kolm aastat, saavad hüvitisi täies mahus. Välismaalased, kes ei ole Saksamaal veel kolm aastat seaduslikult viibinud, saavad sissetulekust sõltumatuid hüvitisi või lõpliku väljasõidu korral kompensatsiooni. Külalised ja turistid saavad raske kahju korral ühekordset hüvitist.

ÜlesÜles

2.6. Kas kuriteoohver võib liikmesriigis hüvitist nõuda, kui kuritegu on toime pandud teises riigis?

Vägivallaaktide ohvrite hüvitise seaduse aluseks on põhimõte, et kuritegeliku kallaletungi ohvritel on kompensatsiooni väljamaksmise nõue riigi vastu, kes neid kõikidele pingutustele vaatamata kaitsta ei suutnud. Kuna vägivallaaktide ohvrite hüvitise seadus põhineb territoriaalsel printsiibil, antakse hüvitist ainult sel juhul, kui kuritegelik kallaletung toimus seaduse kehtivusalal.

2.7. Kas kuriteost peab olema politseile teatatud?

Ohver peab tegema enda poolt kõik võimaliku kuriteo väljaselgitamiseks ja kurjategija jälitamiseks. Siia kuulub eelkõige kuriteost teatamine kriminaaljälituseks pädevale ametkonnale (politseile või prokuratuurile). Siiski võib teatud juhtudel (nt seksuaalne kuritarvitamine, kuriteod perekonnas) erandkorras kuriteost teatamise nõudest loobuda.

2.8. Kas enne avalduse esitamist peab ära ootama politsei juurdluse või kriminaalmenetluse eeluurimise tulemused?

Liidumaade hooldusametid, kellel on õigus vägivallaaktide ohvrite seaduse alusel hüvitisi maksta, peavad politsei, prokuratuuri või kohtu uurimistulemustest sõltumata ohvrihüvitise avalduse kohta ise otsuse langetama. Seetõttu tuleb taoline avaldus esitada esimesel võimalusel pärast juhtumit, mille tagajärjel on kahju tekkinud, sõltumatult politsei või prokuratuuri eeluurimismenetluse algatamisest ja kulgemisest.

2.9. Kui kurjategija isik tuvastati, kas siis peaks esmalt üritama nõuda kahju hüvitamist tema käest?

Vägivallaaktide ohvrite hüvitise seadusest tulenev nõudeõigus tekib sotsiaalse hüvitisesaamise õiguse koostisosana sõltumatult võimalikest kahju hüvitamise nõuetest kurjategija vastu. Niivõrd kui kurjategijalt saab nõuda maksmist, lähevad ohvri nõuded tema vastu ohvrihüvitise seaduse eeskirjadele vastava hüvitissumma ulatuses üle riiklikule kulukandjale.

ÜlesÜles

2.10. Kui kurjategija isikut pole tuvastatud või kui tema süüd pole kindlaks tehtud, kas on võimalik ikkagi kahju hüvitada? Kui jah, siis missuguseid tõendeid peab esitama avalduse toetuseks?

Nagu punktis 2.8 juba välja toodud, on hüvitise andmine täiesti sõltumatu kurjategija süüdimõistmisest või karistamisest. Avalduse esitaja peab – nagu sotsiaalõiguses tervikuna – ka ohvrihüvitise valdkonnas tõendama kõikide nõuet põhjendavate faktide olemasolu, seega eriti tema kallal toimepandud vägivallaakti toimumist ja selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste esinemist. Just nimelt nendel juhtudel, kus kurjategija ei ole teada või muud tõendid puuduvad, rakenduvad avalduse esitaja kasuks kaugeleulatuvad tõendamist kergendavad tingimused.

2.11. Kas kahju hüvitamise avalduse esitamiseks on olemas kindlad tähtajad?

Kahju hüvitamise avalduse esitamine ei ole seotud tähtaegadega. Hüvitisi antakse põhimõtteliselt avalduse esitamise kuust alates. Neid võib aga anda ka avalduse esitamisele eelneva ajavahemiku eest, kui avaldus anti sisse ühe aasta jooksul pärast kuriteo sooritamist.

2.12. Missugused kahjud kuuluvad selle reguleerimise alla?

Vastavalt ohvrihüvitise seadusele antakse hüvitisi kantud kahjude tervislike ja majanduslike tagajärgede kompenseerimiseks. Immateriaalseid kahjusid ei hüvitata.

2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse?

Vägivallaakti ohvritele tagatakse kõik tervise taastamiseks või parandamiseks vajalikud ravimeetmed (kaasa arvatud nt tervise või kutsealase rehabilitatsiooni meetmed, hooldusteenused, psühhoterapeutiline ravi jne), toetused ülalpidamise kindlustamiseks, samuti kestvad pensionimaksed tervisliku ja majandusliku kahju hüvitamiseks. Astmestatud pensionimaksete suurus sõltub nii tervisekahjustuse ulatusest kui ka kahjustuste tõttu saamata jäänud tulu suurusest.

ÜlesÜles

2.14. Kas on olemas minimaalne ja/või maksimaalne summa, mida võib toetusena anda?

Igakuist pensioni tervisekahjustuste hüvitamiseks makstakse kindlate summadena, mis sõltuvad kahjustuse ulatusest ja mida korrigeeritakse igal aastal. Praegu makstakse minimaalselt 118 eurot kuus. Kõigi täiendavate, s.t majanduslike tagajärgede kompenseerimiseks mõeldud pensionimaksete suurus sõltub vägivallaohvri sissetulekust. Igakuistel hüvitismaksetel või hüvitise kogusummal puudub ülempiir.

2.15. Kas riiklikust hüvitisest arvestatakse maha hüvitised, mida ohver nendesamade kahjude tõttu on saanud või eeldatavasti saab teistest allikatest (näiteks kindlustused)?

Hüvitisest arvestatakse maha ainult need maksed, mida ohver sellesama kahjustuse eest tegelikult saab ning mis lisaks sellele peavad täitma sama eesmärki.

2.16. Kas on teisi kriteeriume, mis võivad avaldada mõju hüvitise saamise võimalusele või hüvitissumma arvestamise viisile, näiteks ohvri käitumine seoses kahjustamist põhjustanud sündmusega?

Kahju hüvitamast võib keelduda, kui ohver on kahju ise põhjustanud (või selle tekkimisele kaasa aidanud) või kui hüvitise andmine tundub muul põhjusel ebaõiglasena.

2.17. Kas kahju hüvitamisel on võimalik saada avanssi? Kui jah, siis missugustel tingimustel?

Raviteenuseid võidakse otsekohe osutada või nende kulu koheselt tasuda. Pensionimaksete korral ei ole avanssi ette nähtud. Ohvrihüvitise avaldusi käsitletakse ja nende üle otsustatakse igal juhul eelisjärjekorras.

ÜlesÜles

2.18. Kust saab avalduse esitamiseks vajalikke blankette ja täpsemat infot? Kas niisuguste juhtude jaoks on olemas infotelefon või spetsiaalne veebileht?

Põhimõtteliselt võib avalduse esitada vabas vormis. Avalduseblanketid on saadaval pädevates liidumaade hooldusametkondades, kes nõustavad vägivallaohvreid nende nõuete osas. Täiendavat infot saab nt teistelt sotsiaalametkondadelt, sotsiaalkindlustusorganitelt, haigekassadelt, kindlustusseltsidelt ja politseiasutustelt. Föderaalne Tervishoiu ja Sotsiaalkindlustuse Ministeerium annab ohvrihüvitise kohta Saksamaal välja brošüüri, mida kodanikud ja ametkonnad võivad tasuta saada. Lisaks sellele võib ohvrihüvitist puudutavaid seadusetekste ja lisainfot alla laadida föderaalministeeriumi koduleheküljelt. Ka seaduse täideviimises pädevad liidumaad annavad välja vastavaid brošüüre ning jagavad oma veebilehtedel täiendavat infot. Spetsiaalset vägivallaohvritele mõeldud telefoninumbrit ei ole olemas. Kuriteo ohvrid võivad siiski igal ajal abi saada politsei üldisele hädaabinumbrile helistades.

2.19. Kas kahjustatud isik võib avalduse esitamisel saada menetlusabi?

Haldusmenetlus kahju hüvitamise avalduse üle otsustamiseks on tasuta. Samuti ei pea kohtukulusid tasuma võimaliku järgneva menetluse korral selleks pädeva sotsiaalkohtu juures.

2.20. Kellele tuleb avaldus suunata?

Ohvrihüvitise avalduse kohta langetab otsuse liidumaa kohalik pädev hooldusametkond, kuid avaldusi võtavad vastu ka kõik teised sotsiaalametkonnad.

2.21. Kas on olemas täiendavat toetust pakkuvaid ohvriabiühendusi?

On olemas mitmeid eraorganisatsioone, kelle ülesandeks on vägivallaohvrite aitamine. Nende hulgas on nii kohalikke kui ka üle kogu Saksamaa tegutsevaid ühendusi.

Täiendav informatsioon

Vägivallaohver võib nii tsiviilkorras kui ka kriminaalmenetluse raames (Adhäsionsverfahren) nõuda kurjategijalt finantshüvitist, mis hõlmab ka immateriaalset kahju.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik