Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 09-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Hüvitise saamine süüteo toimepanija makstava rahalise hüvitise kujul 1.
1.1. Millistel tingimustel võin esitada hüvitise saamise taotluse süüteo toimepanija vastu suunatud protsessi (kriminaalmenetluse) käigus? 1.1.
1.2. Millises protsessi faasis pean taotluse esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean taotluse esitama? 1.3.
1.4. Kuidas pean taotluse vormistama (kas märkima üldsumma ja/või täpsustama konkreetseid kahjusid)? 1.4.
1.5. Kas ma saan enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid pean oma nõudele lisaks esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, siis kas mulle kui kuriteoohvrile on ette nähtud mingi eriline abi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüteo toimepanija suhtes? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt. 2.
2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kuritegude ohvritel? 2.2.
2.3. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kahju saanud ohvritel? 2.3.
2.4. Kui ohver on surnud, kas tema lähisugulastel või tema eestkoste all olnud isikutel on õigust saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitist võivad saada ainult teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavad isikud? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda Prantsusmaal hüvitist, kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas süüteost tuleb tingimata teatada politseile? 2.7.
2.8. Kas enne taotluse esitamist tuleb tingimata ära oodata politsei uurimise või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui süüteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas hüvitist tuleb siis kõigepealt püüda saada süüteo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kui süüteo toimepanijat pole kindlaks tehtud või kui tema suhtes pole rakendatud vajalikku menetlust, kas on siiski mingi võimalus hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean oma taotlusele lisama? 2.10.
2.11. Kas hüvitisetaotlus tuleb esitada mingi tähtaja jooksul? 2.11.
2.12. Milliste kahjude eest on mul õigus saada hüvitist? 2.12.
2.13. Kuidas hüvitisesumma arvutatakse? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mida võidakse määrata? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mida ma olen saanud või mida ma võin saada sama kahju hüvitamiseks teistest allikatest (nagu näiteks kindlustus) arvatakse riigi hüvitisesummast maha? 2.15.
2.16. Kas on muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või hüvitisesumma arvutamise viisi, nagu näiteks minu käitumine kahju tekitanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas mul on võimalik saada osa hüvitisest ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud dokumendivormid ja täiendavat infot taotluse esitamiseks vajalike sammude kohta? Kas selleks on olemas eraldi telefoninumber või veebileht? 2.18.
2.19. Kas mul on võimalik saada taotluse esitamisel õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu pean taotluse saatma? 2.20.
2.21. Kas on ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone, kes võivad pakkuda täiendavat abi? 2.21.

 

1. Hüvitise saamine süüteo toimepanija makstava rahalise hüvitise kujul

1.1. Millistel tingimustel võin esitada hüvitise saamise taotluse süüteo toimepanija vastu suunatud protsessi (kriminaalmenetluse) käigus?

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 2 kohaselt on kuriteo või väärteo tulemusel tekitatud kahju hüvitamiseks õigus tsiviilhagi esitada igaühel, kes on isiklikult kandnud süüteoga tekitatud kahju.

Seega piisab süüteoga tekitatud kahju tõestamisest, et taotleda hüvitist, ilma et taotletavatele summadele oleks kehtestatud mingit ülempiiri (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 420-1).

1.2. Millises protsessi faasis pean taotluse esitama?

Hüvitisetaotluse võib esitada alates uurimise ja kriminaalmenetluse algatamise hetkest. Kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 53-1 ja 75 sätestatakse, et kriminaalpolitseiasutused peavad ohvreid igal võimalikul viisil teavitama nende õigustest ning eelkõige õigusest kantud kahjude hüvitamisele. Samas aga on taotlust võimalik esitada veel kohtuliku uurimise ajal ja koguni kohtuistungil.

1.3. Kuidas ja kellele pean taotluse esitama?

Vabariigi prokuröri nõusolekul võib ohver uurimise ajal esitada hüvitustaotluse kriminaalpolitseiametnikule, kes koostab selle kohta protokolli. Samuti võib avalduse esitada kohtule faksi teel või kättesaamiskinnitusega tähitud kirja teel vähemalt 24 tundi enne kohtuistungi kuupäeva. Lisaks võib ohver tsiviilhagejana liituda isiklikult istungil viibides.

ÜlesÜles

1.4. Kuidas pean taotluse vormistama (kas märkima üldsumma ja/või täpsustama konkreetseid kahjusid)?

Taotluses võib eristada mitut tüüpi kahjusid, kui tegemist on kehalise, materiaalse ja moraalse kahjuga, kuid võib piirduda ka üldsummaga, kui tegemist on moraalse kahjuga. Taotlusele tuleb siiski lisada kõik vajalikud tõendavad dokumendid.

1.5. Kas ma saan enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi?

2002. aasta 9. septembri seaduses nähakse ette õigusabi määramine kõige raskemate kuritegude ohvritele sõltumata nende sissetulekutest. Muude kuritegude puhul peab taotleja vastama sissetulekutega seotud tingimustele. Abi osutatakse menetluse algusest peale, kuna kriminaalpolitsei peab ohvrile kohe uurimise ja kriminaalmenetluse alguses teatama, et tal on õigus saada abi advokaadilt, kelle määrab vajadusel advokatuuri esimees.

1.6. Milliseid tõendeid pean oma nõudele lisaks esitama?

Ohver peab taotlusele lisama tõendavad dokumendid: arstitõendi, haiguslehe, sissetulekute kaotamist tõendavad dokumendid, arved, müügipakkumised, jne.

Vigastuste korral võib kohus kas omal algatusel või ohvri taotlusel määrata ekspertiisi vigastuste hindamiseks. Kuni ekspertiisi tulemuste selgumiseni võib ohver saada osa hüvitisest varem kätte (hüvitise ettemakse).

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, siis kas mulle kui kuriteoohvrile on ette nähtud mingi eriline abi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüteo toimepanija suhtes?

Kõige sagedamini toetavad ohvreid pärast karistuse mõistmist ohvriabiorganisatsioonid, kes nõustavad ohvrit edasise tegutsemise osas.

ÜlesÜles

Kui toimepanijale mõistetav karistus hõlmab ka ohvrile hüvitise maksmist, võtab kriminaalhooldusametnik ohvriga ühendust, et leppida kokku hüvitamise tingimustes.

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt.

2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada?

1990. aasta 6. juuli seadusega pandi alus riiklikul solidaarsusel põhinevale autonoomsele ohvrite hüvitamise süsteemile. Seaduse kohaselt hüvitatakse isikutele tekitatud kahju täielikult. Hageja peab esitama avalduse oma elukohajärgse või kuriteo toimepanemise kohale kõige lähemal asuva kõrgema astme kohtu juures tegutsevale kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonile ning seejärel maksab määratud summad välja terrorismiaktide ja muude kuritegude ohvrite tagatisfond, kes on menetlusosaline ning võib esitada süüteo toimepanijale tagasinõude.

Kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tekitatud tahtliku või tahtmatu teoga, mis on määratletav süüteona. Terrorismiaktid, liiklus- ja jahiõnnetused ning kahjulike loomade hävitamine ei kuulu 1990. aasta 6. juuli seaduse reguleerimisalasse ning nendega seotud kahjud hüvitatakse muude õigusaktide alusel.

2.2. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kuritegude ohvritel?

Saadud kahju hüvitatakse täielikult isikutele, kellele on tekitatud tõsist füüsilist kahju ning seksuaalse vägivalla ohvritele; isikutele, kellele on tekitatud väiksemat füüsilist kahju või teatavat varalist kahju, võidakse määrata solidaarsustoetus, millele on kehtestatud ülempiir.

ÜlesÜles

2.3. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kahju saanud ohvritel?

Kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonilt võib hüvitist saada kaht tüüpi kahjude puhul:

  • tõsine füüsiline kahju on määratletud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 706-3. Süüteona käsitatava teo tagajärjeks peab olema isiku surm, püsiv töövõimetus, kuu aega või enam kestnud ajutine töövõimetus, või peab tegemist olema seksuaalkuriteoga,
  • väiksem füüsiline kahju ja varaline kahju on määratletud kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 706-14. Selle kohaselt võivad varguse, pettuse, usalduse kuritarvituse, väljapressimise või vara hävitamise, rikkumise või selle väärtuse kahanemise ohvriks langenud isikud või isikud, kellele on tekitatud füüsilist kahju, mis tõi kaasa vähem kui kuu aja pikkuse töövõimetuse, saada hüvitist järgmistel tingimustel: nad peavad tõendama, et neile tekitatud kahju ei hüvitata tõhusalt ja piisavalt ühelgi teisel viisil (kindlustus vms), et nende materiaalne või psühholoogiline seisund on saanud teo tagajärjel tõsiselt kannatada ning et nende kuusissetulek on väiksem kui kehtestatud alampiir, mis 2003. aastal oli 1223 eurot.
2.4. Kui ohver on surnud, kas tema lähisugulastel või tema eestkoste all olnud isikutel on õigust saada hüvitist?

Hüvitist on õigus saada otsesel ohvril ja tema õigusjärglastel.

2.5. Kas hüvitist võivad saada ainult teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavad isikud?

Ohver peab tõepoolest vastama teatavatele kodakondsusega seotud tingimustele. Hüvitist võivad taotleda:

ÜlesÜles

  • Prantsuse kodanikust ohvrid sõltumata sellest, kas tegu pandi toime Prantsusmaal või välismaal,
  • Euroopa Ühenduse liikmesriigi kodanikud või Prantsusmaaga sellekohase lepingu sõlminud riigi kodanikud (vägivaldsete kuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni osalisriikide kodanikud), kui tegu pandi toime Prantsusmaa territooriumil,
  • rahvusvaheliste lepingutega sätestatud tingimustel välisriigi kodanikest ohvrid, kes ei ole Euroopa Ühenduse liikmesriigi kodanikud ning kes viibivad teo toimepanemise ajal õiguspäraselt Prantsusmaal, kui tegu pandi toime Prantsusmaa territooriumil.  
2.6. Kas ma saan taotleda Prantsusmaal hüvitist, kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Nagu on osutatud punktis 2.5, võivad Prantsuse kodanikest ohvrid taotleda kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonilt hüvitist ka siis, kui tegu on toime pandud välismaal, ning seda samadel tingimustel nagu siis, kui tegu oleks toime pandud Prantsusmaal.

2.7. Kas süüteost tuleb tingimata teatada politseile?

Kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonile esitatavale taotlusele tuleb lisada tõend kaebuse vastuvõtmise kohta ja kõik taotleja valduses olevad kriminaalmenetlusdokumendid.

2.8. Kas enne taotluse esitamist tuleb tingimata ära oodata politsei uurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjon loodi eelkõige selleks, et ohvrid ei peaks ootama kriminaalmenetluse tulemusi.

ÜlesÜles

2.9. Kui süüteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas hüvitist tuleb siis kõigepealt püüda saada süüteo toimepanijalt?

Ei, tegemist on sõltumatute toimingutega ning kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjon ei pea arvesse võtma kohtu poolt varem määratud hüvitise summat.

2.10. Kui süüteo toimepanijat pole kindlaks tehtud või kui tema suhtes pole rakendatud vajalikku menetlust, kas on siiski mingi võimalus hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean oma taotlusele lisama?

Ka juhul, kui teo toimepanijat ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud, võib kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonile esitada hüvitise saamise taotluse. Komisjoni menetluse algatamiseks piisab tõsiasjast, et isik on kandnud süüteo tagajärjel kahju kriminaalmenetluse seadustiku artikli 706-3 või 706-14 raames.

2.11. Kas hüvitisetaotlus tuleb esitada mingi tähtaja jooksul?

Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates süüteo toimepanemise kuupäevast või aasta jooksul pärast kriminaalmenetluse tulemusel tehtud viimase kohtuotsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjoni võib siiski taotluse ka hiljem vastu võtta, kui taotleja ei saanud nõutava aja jooksul oma õigusi teostada, kui talle tekitatud kahju on süvenenud või kui selleks on mis tahes muu õigustatud põhjus.

2.12. Milliste kahjude eest on mul õigus saada hüvitist?

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 706-3 kohaselt võib hüvitada kõik isikule füüsiliselt tekitatud kahjud sõltumata sellest, kas need on seotud ka isiku omandiga või mitte. See puudutab näiteks agressiooni tagajärjel ametialaste sissetulekute vähenemise tõttu saadud majanduslikku kahju, vanemate, kelle laps on röövitud ja vägistatud, masendusest ja kannatustest tulenevat kahju, süüteo tagajärjel surnud ohvri lähedaste püsivast osalisest või täielikust töövõimetusest tingitud kahju või alaealise majanduslikku kahju, kui tema ema, kes tagas tema hoolduse ja ülapidamise, on süüteo tagajärjel surnud.

ÜlesÜles

Kui süüteo tagajärjel ametialaste sissetulekute vähenemise tõttu saadud majanduslikku kahju võib hüvitada, siis puhtmateriaalne kahju seevastu ei kuulu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 706-3 reguleerimisalasse. Seega lükatakse tagasi näiteks rõivaste kahjustamise või väärisehete kadumise või kahjustamisega seotud kahjude hüvitamise taotlused.

2.13. Kuidas hüvitisesumma arvutatakse?

Ohvrile eraldatavate summade kindlaksmääramiseks peab kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjon lähtuvalt ülkehtivas õiguses vastutusega seotud eeskirjadest esmalt välja arvutama taotlejale tekitatud kahju koguulatuse. Nii näiteks võib hüvitisesummat vähendada või selle maksmisest keelduda, kui tuvastatakse ohvri enda eksimus, millel on kahjuga otsene ja kindel põhjuslik seos. Seejärel peab kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjon arvutatud summast maha arvama sotsiaalkindlustuskassa tasutud hüvitised.

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mida võidakse määrata?

Ei, põhimõtteliselt hüvitatakse punktides 2.2. ja 2.3. nimetatud ülempiiri ulatuses  kogu kahju.

2.15. Kas hüvitis, mida ma olen saanud või mida ma võin saada sama kahju hüvitamiseks teistest allikatest (nagu näiteks kindlustus) arvatakse riigi hüvitisesummast maha?

Nagu on osutatud punktis 2.13, arvab kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjon kahjude hinnangulisest kogusummast maha sotsiaalkindlustusasutuste makstud hüvitised ning mis tahes muud hüvitised, mida on sama kahju hüvitamiseks saadud (kindlustus vms).

ÜlesÜles

2.16. Kas on muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või hüvitisesumma arvutamise viisi, nagu näiteks minu käitumine kahju tekitanud sündmuse ajal?

Nagu on osutatud punktis 2.13, võib hüvitisesummat vähendada või selle maksmisest keelduda, kui tuvastatakse ohvri enda eksimus, millel on kahjuga otsene ja kindel põhjuslik seos.

2.17. Kas mul on võimalik saada osa hüvitisest ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Taotleja võib taotleda ettemakset. Sellisel juhul teeb esimees otsuse ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.18. Kust ma saan vajalikud dokumendivormid ja täiendavat infot taotluse esitamiseks vajalike sammude kohta? Kas selleks on olemas eraldi telefoninumber või veebileht?

Selle valdkonnaga seotud teavet võivad jagada justiitsministeeriumiga lepingu sõlminud ohvriabiorganisatsioonid, kelle loendiga saab tutvuda Justiitsministeeriumi français, veebilehel, ohvriabile spetsialiseerunud advokaatide ühendused ning kõrgema astme kohtute juures tegutsevad kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonid.

Samuti võivad ohvrid helistada riiklikule ohvriabitelefonile INAVEM (mitut ohvriabiorganisatsiooni ühendav võrgustik): 0 810 09 86 09.

2.19. Kas mul on võimalik saada taotluse esitamisel õigusabi?

2002. aasta 9. septembri seaduses nähakse ette õigusabi määramine kõige raskemate kuritegude ohvritele sõltumata nende sissetulekutest. Teistel juhtudel sõltub õigusabi osutamine ohvri sissetulekutest ja toimingu lubatavusest.

2.20. Kuhu pean taotluse saatma?

Hüvitise saamise taotlus tuleb esitada elukohajärgse või kuriteo toimepanemise kohale kõige lähemal asuva kõrgema astme kohtu juures tegutsevale kuriteoohvritele tekitatud kahju hüvitamise komisjonile.

2.21. Kas on ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone, kes võivad pakkuda täiendavat abi?

Osa ohvriabiorganisatsioone on moodustanud võrgustiku INAVEM français (riiklik ohvriabitelefon: 0 810 09 86 09). Taotleja elukohale lähimate organisatsioonide leidmiseks saab Justiitsministeeriumi français, veebilehel kasutada geograafilist kaarti.

Täiendav informatsioon

  • Kas on teisi võimalusi süüteo toimepanijalt hüvitist saada („compensation orders“)?
    Selleks tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes pöörab otsuse sundtäitmisele (palga või pangaarve arestimine) ning võib selleks paluda ka Vabariigi prokuröri abi (võlglase geograafilise asukoha väljaselgitamiseks, juurdepääs FICOBA toimikule, mis võimaldab leida võlglasele kuuluvad pangaarved, jne).

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik