Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Soome

Viimati muudetud: 17-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles English - suomi - svenska
 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Millised tõendid pean ma esitama nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Soomes, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks menetlusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Kahju hüvitamise nõude saab esitada kriminaalmenetluse käigus. Kahju hüvitamise nõuet menetletakse tavaliselt koos süüdistusega, kuid seda on võimalik käsitleda ka eraldi kohtumenetluses.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Nõue tuleks võimaluse korral esitada kohtueelse uurimise ajal. Politsei on kohustatud selles etapis kindlaks tegema, kas kannatanul on mingeid nõudeid. Prokurör on tavaliselt kohustatud kannatanu nõudel esitama kahju hüvitamise nõude samaaegselt süüdistuse esitamisega. Sellist kohustust siiski ei ole, kui nõue on ebaselge jne.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Nõue tuleb esitada kirjalikult prokurörile või – kui asi on juba kohtus arutusel – kohtule.

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Kahju hüvitamise nõue peaks olema võimalikult üksikasjalik. Nõudes tuleb täpsustada kahju liik (nt varakahju, isikukahju, ravikulud jne) ning kahju suurus.

1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

On küll, kui on täidetud riigi õigusabi saamise tingimused. Kui need tingimused on täidetud, võib õigusabi anda nii kohtueelseks uurimiseks kui ka kohtumenetluseks. Lisaks võib kuriteoohvritele alati määrata advokaadi, kelle teenuste eest tasub riik, kui kannatanu suhtes on toime pandud seksuaalkuritegu (karistusseadustiku 20. peatükk) või kui süüdlane on kannatanu lähedane ja kohtuasi seondub karistusseadustiku 21. peatüki osades 1–6 sätestatud tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega (nt tapmiskatse või kallaletung raskendavatel asjaoludel).

ÜlesÜles

1.6. Millised tõendid pean ma esitama nõude toetuseks?

Nõudele tuleb lisada kõik kirjalikud tõendid tekitatud kahju või selle suuruse kohta. Oluline on siiski lisada nõudele arstitõendid, kuludokumendid jne. Kohus hindab tõendi asjakohasust iga juhtumi puhul eraldi. Kui tekkinud kahju suuruse kohta puuduvad piisavad tõendid, hindab kohus kahju suurust.

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt?

Avaldus kohtuotsuse täitmiseks esitatakse täitevametile, kes osutab avalduse vormi täitmisel abi. Avalduse võib saata ka e-posti teel. Avalduse vormi saab (soome keeles) aadressil: http://www.oikeus.fi/6558.htm suomi (vali „Ulosottoasiatâ€�, „Ulosottohakemus – Tuomiota tai päätöstä edellyttävät asiatâ€�). Täitevametile tuleb lisaks avaldusele esitada kohtuotsus või selle ametlikult tõestatud koopia. Avalduse võib esitada niipea, kui kohus on otsuse teinud; seetõttu ei ole vaja oodata, kuni otsus on lõplik.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

On küll. Taotlused adresseeritakse Riigikassale.

2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega?

Üldiselt on ainus tingimus see, et tervisekahjustus või muu kahju põhjustati kuriteoga. Liiklusõnnetuste eest siiski hüvitist ei maksta. Liiklusõnnetus tähendab seda, et isikukahju või varakahju põhjustati mootorsõiduki juhtimisega liikluses. Hingelise valu eest makstakse hüvitist näiteks vaid juhul, kui selle põhjuseks on isikuvabaduse vastane süütegu või seksuaalkuritegu.

ÜlesÜles

2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju?

Üldiselt mitte. Osas 2.12 on loetletud need kahju liigid, mille eest on Soomes võimalik hüvitist saada.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Surnud isikule eriti lähedastel isikutel on õigus saada hüvitist hingelise valu eest. Üldiselt loetakse eriti lähedaseks abikaasade ning alaealise ja vanema vahelist suhet.

Kui surnud isik vastutas ülalpidamise eest, saab hüvitist isik, kellel oli õigus saada surnud isikult elatist või lastetoetust. Sel juhul võrdub hüvitis summaga, mida see isik oleks tõenäoliselt saanud surnud isikult. Nendele isikutele makstavast hüvitisest, kellel on õigus elatist saada, arvatakse maha erinevates pensioniseadustes sätestatud pensionid.

Lisaks võib mõistlikku hüvitist maksta ka matusekulude katteks.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatud kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Üldjuhul makstakse hüvitist Soomes toimepandud kuriteo eest, nii et hüvitise saamiseks õigustatud isiku kodakondsus ei ole tähtis. Soome riik ei maksa siiski erilise põhjuseta hüvitist juhul, kui nii süüdlane kui ka kannatanu viibisid teo toimepaneku ajal Soomes ajutiselt ja lühikest aega.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Soomes, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Kui kuritegu pandi toime väljaspool Soomet, on Soome riigilt võimalik nõuda hüvitist vaid isikukahju eest ja teatud tingimustel.

ÜlesÜles

Üks tingimus on see, et kuriteoohver oli teo toimepaneku ajal Soome alaline elanik. Tal on õigus saada hüvitist, kui ta viibis välismaal töö või õppimise tõttu või muul sarnasel põhjusel. Hüvitist võib maksta ka muudel juhtudel, kui seda loetakse põhjendatuks.

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

Ei ole. Siiski, kui politseile ei ole kuriteost teatatud ja politsei ei ole sellest muul viisil teada saanud, makstakse hüvitist vaid juhul, kui selleks on eriline põhjus.

2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada?

Taotluse võib esitada varem. Riigikassa siiski tavaliselt ootab, kuni esimese astme kohus on teinud otsuse, et taotluse esitajal on õigus saada tekitatud kahju eest vastutavalt isikult kahjutasu, või kui on tehtud otsus mitte esitada süüdistust teo toimepanija vastu. Kui süüdistust teo toimepanija vastu ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast seda, kui politsei sai teada kuriteo toimepanekust, võib riigikassa teha otsuse.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

Ei.

2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada?

Ka sellisel juhul võib esitada hüvitise saamise taotluse (vt osad 2.7 ja 2.8). Dokumendid peavad siiski tõendama, et kahju põhjustati kuriteoga. Tõendina esitatakse tavaliselt politsei kohtueelse uurimise materjalid või kohtuotsus. Nende puudumisel tuleb esitada muud usaldusväärsed dokumendid. Oluline on hinnang, kas kuriteo toimepaneku asjaolusid saab lugeda usaldusväärseteks või mitte.

ÜlesÜles

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Hüvitise saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus kümne aasta jooksul pärast kuriteo toimepanekut. Riigikassa võib erilisel põhjusel vaadata läbi ka hiljem esitatud taotlusi.

2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse?

Soomes võib riiklikest vahenditest maksta hüvitist järgmiste kahju liikide eest:

  1. isikukahju
    • ravikulud ja muud tervisekahjustusega seotud kulud
    • füüsiline valu ja kannatus
    • valu ja kannatusega võrreldav hingeline valu, tingimusel et füüsilist väärtalitust on võimalik meditsiiniliselt tõendada
    • alaline invaliidsus või puue, samuti alaline kosmeetiline puue – saamata jäänud tulu
    • kahjustatud riided ja muud igapäevased tarbeesemed, prillid ja hambaproteesid
    • hingeline valu (piirangute kohta vt osa 2.2)
  2. varakahju
    • selle eest võib hüvitist saada, kuid kahju peab olema tekitanud isik, kes on paigutatud raviasutusse või kellelt on muul viisil võetud vabadus. Varakahju eest võib hüvitist saada diskretsiooni alusel ka mõnes teises olukorras.
  3. kohtukulud, kui asja on arutatud kohtus ja taotluse esitajale on makstud riiklikest vahenditest ka muud hüvitist
  4. mõistlikud matusekulud.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Hüvitise suuruse arvutamise kohta õigusnormid puuduvad. Seetõttu kasutab Riigikassa hüvitise suuruse hindamisel ühetaolisi kriteeriume ja arvestab iga konkreetse juhtumi iseärasusi. Riigikassal on olemas soovituslikud tabelid vaid hüvitise maksmiseks valu ja kannatuse ning alalise invaliiduse ja puude ning kosmeetilise puude eest. Nendes tabelites määratakse hüvitise suurus tervisekahjustuse raskuse, näiteks puude kestuse, haiglas viibimise kestuse, saadud ravi ulatuse jne alusel. Riigikassa ei ole hüvitise suuruse hindamisel seotud otsusega, mida kohus on hüvitise kohta teinud.

ÜlesÜles

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista?

Üldise piirangu kohaselt ei maksta hüvitist juhul, kui maksmisele kuuluv summa on alla 34 euro.

Kehtiva Soome õiguse kohaselt on maksimumsummad järgmised (pärast 1. jaanuari 2003 toime pandud kuritegude puhul):

  • saamata jäänud tulu ja elatise eest 125 eurot päevas
  • saamata jäänud elatise eest määratakse hüvitise suurus kokkuleppe või kohtuotsusega
  • surnud isikule, eriti lähedasele isikule makstav hüvitis 3700 eurot
  • isikukahju eest ei tohi hüvitis ühe juhtumi kohta ületada 51 000 eurot
  • varakahju eest 25 500 eurot.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Jah. Summad, mis kuuluvad maksmisele kahju kandnud isikule mõne muu õigusakti alusel, arvatakse riiklikust hüvitisest maha. Lisaks arvatakse maha kindlustuslepingu alusel saadud hüvitis. Kahjutasu, mida peab maksma süüdlane, arvatakse maha vaid tegelikult makstud summa ulatuses.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal?

Riiklikest vahenditest makstavat hüvitist võib korrigeerida, kui kahju kannatanud isik on sellele kuidagi kaasa aidanud. Hüvitist võib korrigeerida ka juhul, kui kahju tekkimisele on kaasa aidanud mõni muu, kahju põhjustanud teost sõltumatu olukord.

ÜlesÜles

Varakahju eest ei maksta hüvitist ilma erilise põhjuseta, kui

  • kahju saanud isik ei olnud mõjuva põhjuseta võtnud tavapäraseid ettevaatusabinõusid või vara kindlustanud
  • süüdlane ja kahju saanud isik elasid teo toimepaneku ajal samas leibkonnas.

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Ettemaksu on võimalik maksta, kui hüvitise kohta otsuse tegemine on edasi lükatud ja taotluse esitajal on ilmselt õigus hüvitist saada.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Lisateavet on võimalik saada Riigikassalt (vt osa 2.20).

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks menetlusabi?

Taotluse võib isik esitada ise; kui taotluse esitamisel on abi vaja, võib seda osutada Riigikassa. Õigusnõustamise kulude eest makstakse riiklikest vahenditest mõistlikku hüvitist, kui taotluse esitaja vabastati kohtumenetluse kulude kandmisest. Hüvitist võib maksta ka mõistlike taotluse esitamise kulude katmiseks, kui asja ei ole kohtus arutatud, kuid taotluse esitaja vastab tasuta kohtumenetluse tingimustele.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

State Treasury

Sörnäisten Rantatie 13

P.O. BOX 68

FIN-00531 Helsinki, FINLAND

tel. +358 9 77 251

ÜlesÜles

faks +358 9 772 5334

www.valtiokonttori.fi English - suomi - svenska

www.statetreasury.fi English - suomi - svenska

2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi?

  • Rikosuhripäivystys (Victim Support Finland) – ohvriabiorganisatsioon English - suomi - svenska
    tel. +358 203-16116
  • Raiskauskriisikeskus Tukinainen (Rape Crisis Centre Tukinainen) – vägistatute kriisikeskus Englishsuomi - svenska
    tel. +358 800-97895
  • rošüür „Kui olete kuriteoohver” („If you become a victim of a crime”) justiitsminiteeriumi veebileheküljel aadressil: Englishsuomi - svenska

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik