Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 17-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt 1.
1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)? 1.1.
1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal? 1.5.
1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt ? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Tšehhi Vabariigis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik? 2.7.
2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada? 2.8.
2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt? 2.9.
2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud? 2.11.
2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks saada õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine süüdlase poolt

1.1. Millistel tingimustel ma saan esitada süüdistatava vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlus)?

Hageja kriminaalmenetluses on isik, kellele on kuriteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, varakahju, mittevaraline kahju või muu kahju, mida on võimalik rahaliselt hinnata. Hageja peab kriminaalmenetluses süüdistatava vastu kahjunõude esitama hiljemalt enne kohtus tõendite esitamist. Hagis tuleb täpsustada kahjunõude alus ja suurus.

1.2. Millises menetluse etapis pean ma nõude esitama?

Hageja võib kahju hüvitamise nõude esitada igal ajal pärast kriminaalmenetluse algust (st kohtueelse menetluse etapis, eelistungil) ja enne kohtus tõendite esitamist.

1.3. Kuidas ja kellele pean ma nõude esitama?

Seaduses ei ole kahju hüvitamise nõude esitamise täpset vormi ette nähtud. Soovitav on siiski esitada kirjalik hagi, milles kirjeldatakse kahju tekkimise asjaolusid, hinnatakse varale tekitatud kahju ja palutakse kohtul kohustada süüdlast hüvitama kuriteo tagajärjel tekkinud kahju. Lisaks on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue õiguskaitseorganile esitatavas avalduses (politsei ja hageja vestluse käigus).

Kahju hüvitamise nõue esitatakse pädevale õiguskaitseorganile, olenevalt kriminaalmenetluse staadiumist, st et selleks võib olla kohus, prokurör või politsei. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada viisil ja vormis, millest nähtub selgelt, et hageja taotleb kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada konkreetse isiku vastu – kõnealust põhimõtet on eriti oluline arvestada ühise menetluse puhul, kui kuriteo toimepanemises süüdistatakse mitut isikut.

ÜlesÜles

Kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluses on kannatanutele kahju hüvitamise vahend. Hagejad võivad taotleda kahju hüvitamist ka tsiviilmenetluses, isegi kui nad ei ole esitanud kahjunõuet kriminaalmenetluses.

1.4. Kuidas ma pean oma nõude vormistama (märkima kogusumma ja/või täpsustama kahjud eraldi)?

Nõudes tuleb märkida kahju täpne kogusumma, mis tuleks seejärel liigitada eraldi kahjudeks. Kui see ei ole võimalik (nt kui hagejal ei ole veel võimalik kahju suurust täpselt hinnata, kuna ta puudub töövõimetuse tõttu ikka veel töölt ning saab ikka veel haigushüvitist), tuleks nõudes näidata vähemalt miinimumsumma. Taotletava hüvitise suurust võib hiljem menetluse mis tahes etapis muuta, kuni kohus läheb otsust tegema. Kohus on kahju hüvitamise kohta otsust tehes nõudega seotud, st ta ei saa määrata suuremat hüvitist, kui on taotletud. See tähendab, et kui menetluse käigus selgub, et kahju on suurem kui hageja esialgu märkis, on nõude muutmine ja täiendamine hageja ülesanne.

1.5. Kas mul on õigus saada õigusabi enne kohtumenetlust ja/või selle ajal?

Hagejat võib kriminaalmenetluses esindada advokaat, keda hageja on volitanud esitama nõudeid ja taotlusi, soovitama õiguskaitsevahendeid/ja osalema toimingutes, kus hagejal on õigus osaleda. Kui kahju hüvitamist taotlev hageja tõendab, et tal puuduvad advokaadi kulude katmiseks piisavad vahendid, võib ta esitada kohtule avalduse, et talle määrataks advokaat, kes osutab hagejale õigusabi kas tasuta või väiksema tasu eest.

1.6. Milliseid tõendid pean ma esitama nõude toetuseks?

Kahju hüvitamise nõude korral tuleb esitada kõik hageja kahju suurust tõendavad dokumendid. Kui kahju on kuriteo tagajärjel tekkinud näiteks konkreetsele esemele ja seda eset on tulnud parandada, tuleb esitada remondikulusid tõendav dokument. Kui hagejale on põhjustatud tervisekahjustus ja ta on seetõttu haiguspuhkusel, peaks ta esitama dokumendi talle makstud haigushüvitiste ja oma keskmise sissetuleku kohta enne kahju tekkimist, et selgitada, milline konkreetne kahju on tekkinud, väljendatuna haigushüvitiste ja sissetulekute vahelises erinevuses.

ÜlesÜles

1.7. Kui kohus määrab hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt ?

Tšehhi Vabariigis ei saa hagejad mingit eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdlaselt. Isikul, kes ei suuda tasuda õigusteenuste eest, on õigus pöörduda Tšehhi Advokatuuri poole, et talle määrataks advokaat. Advokatuuri määratud advokaat peab osutama õigusteenuseid määramisdokumendis ettenähtud tingimustel. Tavaliselt otsustab advokatuur, et õigusteenuseid tuleb osutada tasuta, v.a mitmesugused kulud. Kui selgub, et taotleja rahaline ja sotsiaalne olukord ei põhjenda tasuta õigusteenuste osutamist, on taotlejale määratud advokaadil õigus tegutseda edasi vastavalt advokaatide tasu astmikule.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

On küll. Seaduse nr 209/1997 kohaselt annab riik kuriteoohvritele rahalist abi kõnealuses seaduses sätestatud tingimusel.

2.2. Kas see võimalus on piiratud teatavat liiki kuriteo ohvritega?

Jah. Kõnealust rahalist abi võivad saada vaid kuriteoohvrid, kellele on põhjustatud tervisekahjustus.

2.3. Kas see võimalus on piiratud ohvritega, kes on kandnud teatavat liiki kahju?

Rahalist abi antakse kannatanutele, kellele on kuriteoga põhjustatud tervisekahjustus. Rahalist abi võib siiski saada vaid juhul, kui valu taseme hindamiseks kasutatud hindamismehhanism annab koguhindeks vähemalt 100 punkti. Rahalist abi antakse ka kuriteoga põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel surnud kannatanu ülalpidamisel olnud isikutele, kui surnud isik oli nende toitja ja vastutas nende ülalpidamise eest.

ÜlesÜles

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulased või ülalpeetavad võivad saada hüvitist?

Vt vastus eelmisele küsimusele.

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on piiratud teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega?

Riik annab kuriteoohvritele ettenähtud rahalist abi Tšehhi kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kellele on antud alaline või pikaajaline elamisluba Tšehhi Vabariigis. Välisriigi kodanikud võivad taotleda abi Tšehhi Vabariigi suhtes siduva välislepingu kohaselt. Tšehhi Vabariik on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga, mis sõlmiti Strasbourgis 24. novembril 1983. Sellega seoses tuleb mainida ühenduse direktiivi kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta, milles on sätestatud liikmesriikide kohustus maksta hüvitist isikutele, kes elavad alaliselt teises ELi liikmesriigis ja kes langevad kuriteo ohvriks nende territooriumil. Tšehhi Vabariik võtab kõnealuse direktiivi sätted oma õigusesse üle ja siis võivad rahalist abi saada ka mis tahes ELi liikmesriigis alaliselt elavad isikud.

2.6. Kas ma võin taotleda hüvitist Tšehhi Vabariigis, kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Nagu eespool mainitud, võivad rahalist abi saada Tšehhi Vabariigi elanikud. Seaduses ei ole sätestatud, et kuritegu peab olema toime pandud Tšehhi Vabariigis, et kannatanul oleks õigus saada rahalist abi. Sellest võib järeldada, et Tšehhi elanikud võivad saada rahalist abi olenemata kuriteo toimepaneku kohast.

ÜlesÜles

2.7. Kas kuriteost politseile teatamine on vajalik?

On küll. Kuriteost õigeaegne teatamine politseile on üks rahalise abi andmise tingimusi. Rahalist abi käsitleva seaduse kohaselt ei anna riik abi, kui kannatanu ei teata koheselt kuriteost, mille eest ta hüvitist taotleb.

2.8. Kas on vaja oodata politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, enne kui ma võin taotluse esitada?

Rahalist abi võib kuriteoohvrile anda juhul, kui teo toimepanija on tervisekahjustuse põhjustanud kuriteos süüdi mõistetud või kui teo toimepanija on süüvõimetuse tõttu õigeks mõistetud. Teatavatel juhtudel ei tule siiski sellist otsust ära oodata (nt kui süüdlane ei ole teada või kui teo toimepanijale ei ole võimalik süüdistust esitada), kui politseiuurimise tulemusel ei jää mingit kahtlust, et toime on pandud kuritegu, mis põhjustas kannatanule tervisekahjustuse.

2.9. Kui süüdlane on tuvastatud, kas on vaja kõigepealt proovida saada hüvitist süüdlaselt?

Kuigi sellist kohustust ei ole seaduses sõnaselgelt nimetatud, võib seadusest järeldada, et kannatanult eeldatakse aktiivset tegutsemist hüvitise saamiseks süüdlaselt. Seega võidakse rahalist abi vähendada või selle maksmisest keelduda, põhjendades seda kannatanu sotsiaalse olukorraga ning olenevalt sellest, kas kannatanu on ära kasutanud kõik õiguspärased vahendid hüvitise saamiseks süüdlaselt või muult kahju eest vastutavalt isikult.

2.10. Kui süüdlast ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud, kas on siiski võimalik hüvitist saada? Kui jah, siis millised tõendid tuleb oma taotluse toetuseks esitada?

Teo toimepanija tuvastamine või süüdimõistmine ei ole rahalise abi saamise tingimuseks - vt vastus küsimusele 2.8. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha, et toime on pandud kuritegu, millega tekitati kannatanule tervisekahjustus. Seda on võimalik kindlaks teha õiguskaitseorgani järelduste ja kannatanu esitatud tõendite põhjal.

ÜlesÜles

2.11. Kas hüvitise taotluse esitamine on ajaliselt piiratud?

Rahalise abi taotlus tuleb esitada aasta jooksul pärast seda, kui kannatanu sai teada kuriteoga tekitatud kahjust, vastasel juhul kaotab ta selle õiguse.

2.12. Milline kahju mulle hüvitatakse?

Riik annab rahalist abi juhul, kui kannatanul tekkis kuriteo tagajärjel tervisekahjustus. Täpsemalt öeldes hüvitatakse tõendatud sissetuleku kaotus ja tõendatud ravikulud, kannatanu ülalpidamisel olnud isikud võivad taotleda tõendatud matusekulude ja ülalpidamiskulude hüvitamist.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Rahalist abi antakse kas ühekordse summeeritud väljamaksena summas 25 000 Tšehhi krooni või summas, mis vastab tõendatud sissetuleku kaotusele, ravikuludele, matusekuludele ja ülalpidamiskuludele. Sellest summast lahutatakse hüvitised, mida kannatanu on saanud muudest allikatest.

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mis võidakse välja mõista?

Riigi rahaline abi ei tohi olla suurem kui 150 000 Tšehhi krooni. Alampiir puudub.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest muudest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigilt saadavast hüvitisest maha?

Rahalist abi antakse tõendatud sissetuleku kaotuse, ravikulude, matusekulude ja ülalpidamiskulude ulatuses, lahutades hüvitised, mida kannatanu on saanud muudest allikatest (nt kindlustusseltsilt).

ÜlesÜles

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi hüvitist saada või hüvitise arvutamise viisi, näiteks minu enda käitumine kahju põhjustanud sündmuse ajal?

On küll. Kannatanu käitumist asjaomase kuriteo ajal arvestatakse rahalise abi andmise otsuse tegemisel ja abi suuruse määramisel. Teisteks teguriteks on see, millises ulatuses võib kannatanu olla kahju eest vastutav, kas kannatanu oli nõus teo toimepanijale kriminaalsüüdistuse esitamisega, kas kannatanu teatas kuriteost koheselt või kas kannatanu keeldus ütluste andmisest kriminaalmenetluses.

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Tšehhi õiguse kohaselt ei maksta hüvitise arvel ettemaksu. Seaduses on siiski sätestatud suhteliselt lühike tähtaeg (kolm kuud) rahalise abi taotluse rahuldamiseks. Teatavas mõttes võib käsitada ettemaksuna ühekordset väljamakset summas 25 000 Tšehhi krooni, mida võib anda rahalist abi käsitlevas seaduses sätestatud tingimuste täitmisel: kõnealune summa makstakse kõigepealt välja ning seejärel, kui kahju tegelik suurus on kindlaksmääratud tähtajaks tõendatud, makstakse välja vahe.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Kõik õiguskaitseorganid (politsei, prokurörid, kohtunikud) on kohustatud teavitama kannatanut rahalise abi andmisega seotud tingimustest. Vajalikke vorme ja muud teavet rahalise abi taotlemise kohta on võimalik saada Tšehhi Vabariigi Justiitsministeeriumist.

2.19. Kas mul on õigus saada taotluse esitamiseks saada õigusabi?

Kannatanu ei vaja rahalise abi taotluse esitamiseks õigusesindajat. Kannatanu võib siiski soovi korral palgata õigusesindaja, kuigi peab sellega seotud kulud ise tasuma. Ka kõnealuses küsimuses on isikul, kes ei suuda tasuda õigusteenuste eest, õigus talle advokaadi määramiseks pöörduda Tšehhi Advokatuuri poole.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Rahalise abi taotlused esitatakse Tšehhi Vabariigi Justiitsministeeriumile, Vyšehradská 16, 128 00 Praha 2.

2.21. Kas on olemas ohvrite tugiorganisatsioon, kes võiks anda edasist abi?

Valge Turvalisusring [Bílý kruh bezpečí] on mittetulundusorganisatsioon, mis abistab kuriteoohvreid. Kõnealune organisatsioon pakub kannatanutele eelkõige õigusalase nõustamise teenust ja psühholoogilist nõustamist, sealhulgas teavitab neid võimalusest saada süüdlaselt või riigilt hüvitist. Lisateavet võib saada veebilehelt www.bkb.cz ceština - English.

Täiendav informatsioon

  • Tšehhi Vabariigi Justiitsministeeriumi veebilehel olev sektsioon „hüvitise maksmine” ceština - English.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik