Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Belgia

Viimati muudetud: 17-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles français

N

O

T

E

Käesolev lehekülg kajastab olukorda 1. jaanuaril 2004 jõustunud õigusaktide kohaselt, kuid alates samast kuupäevast kehtivad need ka varem esitatud hagide kohta (millega tegeleb tahtlike vägivallaaktide ohvrite abistamise komisjon).

Kui soovite tutvuda õigussüsteemi hetkeseisuga, külastage õigustalituse Service Public Fédéral JUSTICE Deutsch - français - Nederlands veebilehte:

a) valige kas prantsuse või hollandi keel;

b) valige rubriik „Konsolideeritud õigusaktid“ (Législation consolidée/Geconsolideerde wetgeving);

c) täitke rubriigid järgmiselt:

Nature juridique: LOI

Date de promulgation: 1985-08-01

Date de publication: 1985-08-06

Département: PREMIER MINISTRE.

Vt ka rubriiki „Information“, „Justice de A à Z“ (eelkõige teemasid „Victime d’infraction pénale“ français PDF File (PDF File 141 KB) ja „Aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence“ français).

Vt samuti „Commission pour l'aide aux victimes d'actes intentionnels de violence“ français (tahtlike vägivallaaktide ohvrite abistamise komisjon).



 

SISUKORD

1. Hüvitise saamine süüteo toimepanija makstava rahalise hüvitise kujul. 1.
1.1. Millistel tingimustel võin esitada hüvitise saamise taotluse süüteo toimepanija vastu suunatud protsessi (kriminaalmenetluse) käigus? 1.1.
1.2. Millises protsessi faasis pean taotluse esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele pean taotluse esitama? 1.3.
1.4. Kuidas peaksin taotluse vormistama? 1.4.
1.5. Kas ma saan enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid pean oma nõudele lisaks esitama? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, siis kas mulle kui kuriteoohvrile on ette nähtud mingi eriline abi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüteo toimepanija suhtes? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt. 2.
2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada? 2.1.
2.2. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kuritegude ohvritel? 2.2.
2.3. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kahju saanud ohvritel? 2.3.
2.4. Kui ohver on surnud, kas tema lähisugulastel või tema eestkoste all olnud isikutel on õigust saada hüvitist? 2.4.
2.5. Kas hüvitist võivad saada ainult teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavad isikud? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda Belgias hüvitist, kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas süüteost tuleb tingimata teatada politseile? 2.7.
2.8. Kas enne taotluse esitamist tuleb tingimata ära oodata politsei uurimise või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui süüteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas hüvitist tuleb siis kõigepealt püüda saada süüteo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kui süüteo toimepanijat pole kindlaks tehtud või kui tema suhtes pole rakendatud vajalikku menetlust, kas on siiski mingi võimalus hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean oma taotlusele lisama? 2.10.
2.11. Kas hüvitisetaotlus tuleb esitada mingi tähtaja jooksul? 2.11.
2.12. Milliste kahjude eest on mul õigus saada hüvitist? 2.12.
2.13. Kuidas hüvitisesumma arvutatakse? 2.13.
2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mida võidakse määrata? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mida ma olen saanud või mida ma võin saada sama kahju hüvitamiseks teistest allikatest (nagu näiteks kindlustus), arvatakse hüvitisesummast maha? 2.15.
2.16. Kas on muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või hüvitisesumma arvutamise viisi, nagu näiteks minu käitumine kahju tekitanud sündmuse ajal? 2.16.
2.17. Kas mul on võimalik saada osa hüvitisest ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud dokumendivormid ja täiendavat infot taotluse esitamiseks vajalike sammude kohta? Kas selleks on olemas eraldi telefoninumber või veebileht? 2.18.
2.19. Kas mul on võimalik saada taotluse esitamisel õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu pean taotluse saatma? 2.20.
2.21. Kas on ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone, kes võivad pakkuda täiendavat abi? 2.21.

 

Belgia õiguses on teo toimepanija kohustatud maksma hüvitist. Kui ta nimetatud kohustust ei täida, võib hüvitist nõuda hagi kaudu, mida menetleb kohtusüsteemi kohtunik. Käesolevas dokumendis kirjeldatud süsteem kujutab endast abi, mida pakub riigi administratsioon (täidesaatev võim).

1. Hüvitise saamine süüteo toimepanija makstava rahalise hüvitise kujul.

1.1. Millistel tingimustel võin esitada hüvitise saamise taotluse süüteo toimepanija vastu suunatud protsessi (kriminaalmenetluse) käigus?

Süüteoohver, kes soovib kriminaalkohtuniku abiga saada talle tekitatud kahjude hüvitamist, peab tingimata osalema menetluses tsiviilhagejana. Seda formaalset toimingut nimetatakse tsiviilhagi esitamiseks. Kaebuse esitamisest kohtu- või politseiasutusele ei piisa.

Kahju saanud isikul on kaks võimalust: hagi esitamine ja tsiviilhagejana liitumine.

Hagi esitamisega algatatakse menetlus ning seda saab teha kahel viisil: hagi esitamisega eeluurimiskohtunikule (kriminaaluurimise seadustiku artiklid 66–70) ja hagi esitamisega otse kohtule (kriminaaluurimise seadustiku artikli 64 teine lõik ning artiklid 145, 182 ja 183).

Tsiviilhagejana liitumine on levinuim ja odavaim võimalus. Ohver liitub prokuratuuri poolt juba algatatud menetlusega.

1.2. Millises protsessi faasis pean taotluse esitama?

Hagi esitatakse, kui kohtunik pole veel menetlust algatanud. Ohvrile on seadusega antud õigus algatada menetlus, esitades prokuratuurist sõltumatult kriminaalkohtule hagiavalduse.

Menetlusega saab liituda, kui kohtunik on menetluse juba algatanud. Seda saab teha alates menetluse algatamise hetkest kuni esimese astme kohtus toimuva kohtuliku arutelu lõpuni (kriminaaluurimise seadustiku artikkel 67).

1.3. Kuidas ja kellele pean taotluse esitama?

Nagu toimingu nimetusest (tsiviilhagi esitamine eeluurimiskohtunikule) nähtub, esitatakse tsiviilhagi eeluurimiskohtunikule sõltumata sellest, kas kohtunik on uurimist juba alustanud või mitte. Tsiviilhagi algatamist taotlevale kaebusele ei ole seatud mingeid vormilisi nõudeid. Eeluurimiskohtunik koostab saadud taotluse kohta protokolli. Seetõttu peab tsiviilhageja kirjeldama täpselt asjaolusid, millele tuginedes ta hagi esitab. Kui menetlus algatatakse tsiviilhageja taotluse alusel, peab tsiviilhageja kohtukantseleile tagatiseks üle andma menetluskulude katmiseks hinnanguliselt vajaliku summa.

ÜlesÜles

Kui hagiavaldus esitatakse otse kohtule, saadab kohtutäitur kahju kannatanud isiku taotlusel kutse kriminaal- või politseikohtusse vastavalt kohtupädevuse määramise eeskirjadele ning pidades kinni kohtusse ilmumise tähtaegadest. Kutses esitatakse selle aluseks olevad asjaolud. Mõningatel juhtudel ei saa kutset esitada (poliitilised ja ajakirjanduslikud kuriteod ja väärteod, apellatsioonikohus, noorsookohus).

Tsiviilhagejana liitumine toimub menetleva kohtuniku juures. Toiming on tasuta ja seda saab teha suuliselt.

Mis puutub tsiviilhagejana liitumisse, siis tuleb märkida, et politsei- ja kriminaalkohtus, juhul kui seal on menetlus algatatud protokolli alusel (kriminaaluurimise seadustiku artiklid 216quater ja 216quinquies), võib kahju saanud isik esitada kohtule kantselei kaudu avalduse (kriminaaluurimise seadustiku sissejuhatava jaotise artikkel 4).

1.4. Kuidas peaksin taotluse vormistama?

Taotluses tuleb märkida konkreetne kahju. Taotlust võib menetluse ajal täiendada.

1.5. Kas ma saan enne menetlust ja/või menetluse ajal õigusabi?

Vt „Õigusabi - Belgia“.

1.6. Milliseid tõendeid pean oma nõudele lisaks esitama?

Kahju ulatuse ning süü (süüteo) ja selle kahju vahelise põhjusliku seose tõendamiseks võib esitada mis tahes tõendeid.

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, siis kas mulle kui kuriteoohvrile on ette nähtud mingi eriline abi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüteo toimepanija suhtes?

Kuriteoohvritele ei ole ette nähtud mingit erilist abi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüteo toimepanija suhtes. Kui aga ohvri rahalised ressursid ei võimalda tal tasuda kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramisel tekkivaid kulusid, võib ta saada õigusabi (kriminaaluurimise seadustiku artikkel 665). Vt „Õigusabi - Belgia“.

ÜlesÜles

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt.

2.1. Kas riigilt või avalik-õiguslikult asutuselt on võimalik hüvitist saada?

Hüvitist on võimalik saada tahtlike vägivallaaktide ohvrite rahalise abistamise komisjonilt.

Kohaldatakse 1. augusti 1985. aasta finants- ja muude meetmete seaduse (edaspidi „seadus“) III peatüki II jao („Riigiabi tahtlike vägivallaaktide ohvritele“) sätteid.

2.2. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kuritegude ohvritel?

Hüvitist on võimalik saada üksnes isikutel, kes on langenud tahtliku vägivallaakti ohvriks. Põhimõtteliselt on siin tegemist tahtlike süütegudega. Komisjon võib tahtliku vägivallaakti mõistet siiski vabalt tõlgendada (seaduse artikli 31 lõige 1).

2.3. Kas selline võimalus on ainult teatavat tüüpi kahju saanud ohvritel?

Selline võimalus on ainult ohvritel, kes on kannatanud olulist füüsilist või vaimset kahju (seaduse artikli 31 lõige 1).

Samuti võivad abi taotleda:

  1. alaealise ema ja isa või alaealise eestkostjad, kui alaealine vajab tahtliku vägivallaakti tulemusel pikaajalist ravi (seaduse artikli 31 lõige 1) ja
  2. üle aasta tagasi surnud ohvri, kelle surm on tõenäoliselt tahtliku vägivallaakti põhjustatud, kuni teise astme sugulased või sugulased, kellel oli ohvriga kestev peresuhe (seaduse artikli 31 lõige 4).

Kui kahju on pärast abi osutamist selgelt süvenenud, võib komisjon määrata täiendava abi (seaduse artikli 31 lõige 4).

ÜlesÜles

2.4. Kui ohver on surnud, kas tema lähisugulastel või tema eestkoste all olnud isikutel on õigust saada hüvitist?

Isiku, kelle surm on tahtliku vägivallaakti otsene tagajärg, lähisugulased ja isikud, kellel oli temaga kestev peresuhe, võivad saada abi (seaduse artikli 31 lõige 2).

2.5. Kas hüvitist võivad saada ainult teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavad isikud?

Abi saamise võimalus ei ole piiratud ainult teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavate isikutega. Ohver peab vägivallaakti toimepanemise hetkel siiski olema Belgia kodanik või omama Belgia Kuningriigi territooriumile sisenemise õigust, Belgias elama või siin tegutsema (seaduse artikli 31bis lõige 2).

Erand: ohvrid, kes asuvad vägivallaakti toimepanemise hetkel Belgia Kuningriigis ebaseaduslikult, kuid kellele Välismaalaste amet on pärast seda inimkaubandusega seotud uurimise raames andnud tähtajalise elamisloa, võivad abi saada (seaduse artikli 31bis lõige 2).

2.6. Kas ma saan taotleda Belgias hüvitist, kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Abi saamiseks peab vägivallaakt olema toime pandud Belgias (seaduse artikli 31bis lõige 1).

Erand: kui vägivallaakt on toime pandud välismaal, võivad abi saada mõningad lähetuses viibivad isikud (seaduse artikli 31bis lõige 1). Nimetatud isikud töötavad järgmiste teenistuste alluvuses: 

  1. politsei,
  2. riigi julgeolekutalituse välisteenistus,
  3. kaitsevägi ja föderaalse kaitsetalituse tsiviilteenistus,
  4. tsiviilkaitseteenistus,
  5. tuletõrje,
  6. karistuste ja muude meetmete rakendamise peadirektoraadi välisteenistus.
2.7. Kas süüteost tuleb tingimata teatada politseile?

Abi saamiseks ei ole vaja süüteost teatada politseile (erandid: vt punkte 2.10 ja 2.17)

ÜlesÜles

2.8. Kas enne taotluse esitamist tuleb tingimata ära oodata politsei uurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Siin on kaks võimalust (seaduse artikli 31bis lõige 3):

  1. Kui teo toimepanija on teada, võib abi anda üksnes pärast menetluses lõpliku otsuse vastuvõtmist.
  2. Kui teo toimepanija ei ole teada, võib abi osutada üksnes pärast menetluse lõpetamist. Erand: aasta aega pärast tsiviilhagi esitamist võib abi osutada ka juhul, kui menetlust ei ole lõpetatud.
2.9. Kui süüteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas hüvitist tuleb siis kõigepealt püüda saada süüteo toimepanijalt?

Kui vägivallaakti toimepanija on kindlaks tehtud, tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Taotlusele tuleb lisada tõend selle kohta, et hageja on liitunud tsiviilhagejana või esitanud hagiavalduse eeluurimiskohtunikule või otse kohtule (seaduse artikli 31bis lõige 3).

2.10. Kui süüteo toimepanijat pole kindlaks tehtud või kui tema suhtes pole rakendatud vajalikku menetlust, kas on siiski mingi võimalus hüvitist saada? Kui jah, siis milliseid tõendeid pean oma taotlusele lisama?

Kui süüteo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, siis on võimalik abi saada (seaduse artikli 31bis lõike 3 teine lõik). Tõendada tuleb seda, et hageja on esitanud tsiviilhagi (seaduse artikli 31bis lõike 3 esimene lõik.)

Komisjon võib siiski pidada piisavaks ka kaebuse esitamist või kahju kannatanud isiku staatuse kinnitust (seaduse artikli 31bis lõike 3 teine lõik).

ÜlesÜles

2.11. Kas hüvitisetaotlus tuleb esitada mingi tähtaja jooksul?

Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul. Tähtaega arvestatakse kas esimese menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast, eeluurimiskohtuniku otsuse tegemise päevast, menetluses lõpliku otsuse tegemise päevast või kuupäevast, mil pärast menetluses lõpliku otsuse tegemist tehti otsus tsiviilhagejate kahjude hüvitamise kohta (seaduse artikli 31bis lõige 4).

Täiendava abi taotlus tuleb esitada kümne aasta jooksul pärast abisumma ülekandmise päeva (seaduse artikkel 37).

2.12. Milliste kahjude eest on mul õigus saada hüvitist?

Komisjon tugineb üksnes saadud kahju järgmistele elementidele (seaduse artikli 32 lõige 1):

  1. moraalne kahju, võttes arvesse ka ajutist või püsivat invaliidsust;
  2. ravi- ja haiglakulud, sealhulgas proteesidega seotud kulud;
  3. ajutine või püsiv invaliidsus;
  4. ajutisest või püsivast töövõimetusest tingitud sissetulekute kaotus või vähenemine;
  5. esteetiline kahju;
  6. menetluskulud kuni 4000 eurot;
  7. materiaalsed kulutused kuni 1250 eurot;
  8. ühe või mitme õppeaasta kaotsiminekust tingitud kahju.

Surnud ohvri lähisugulastele abi andmisel tugineb komisjon üksnes saadud kahju järgmistele elementidele (seaduse artikli 32 lõige 2):

  1. moraalne kahju;
  2. ravi- ja haiglakulud;
  3. elatise kaotus isikutel, kes olid ohvri surma hetkel tema ülalpidamisel;
  4. matusekulud kuni 2000 eurot;
  5. menetluskulud kuni 4000 eurot;
  6. ühe või mitme õppeaasta kaotsiminekust tingitud kahju.

Alaealise emale ja isale või alaealise eestkostjatele abi andmisel, kui alaealine vajab tahtliku vägivallaakti tulemusel pikaajalist ravi, tugineb komisjon üksnes saadud kahju järgmistele elementidele (seaduse artikli 32 lõige 3):

ÜlesÜles

  1. moraalne kahju;
  2. ravi- ja haiglakulud;
  3. menetluskulud kuni 4000 eurot.
2.13. Kuidas hüvitisesumma arvutatakse?

Abisumma määrab õiglaselt komisjoni kolmest liikmest koosnev koda, mille eesistuja on kohtuametnik (seaduse artikli 33 lõike 1 esimene lõik).

2.14. Kas on miinimum- ja/või maksimumsumma, mida võidakse määrata?

Minimaalne summa, mida võib määrata, on 500 eurot. Maksimaalne summa on 62 000 eurot (seaduse artikli 33 lõige 2).

Täiendava abisumma ülempiiriks on 62 000 eurot, millest lahutatakse juba antud abisumma (seaduse artikkel 37).

2.15. Kas hüvitis, mida ma olen saanud või mida ma võin saada sama kahju hüvitamiseks teistest allikatest (nagu näiteks kindlustus), arvatakse hüvitisesummast maha?

Hüvitis, mille ohver on saanud või mida ta võib saada sama kahju hüvitamiseks teistest allikatest, arvatakse hüvitisesummast maha (seaduse artikli 31bis lõige 5).

2.16. Kas on muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalusi saada hüvitist või hüvitisesumma arvutamise viisi, nagu näiteks minu käitumine kahju tekitanud sündmuse ajal?

Komisjon võib arvesse võtta näiteks (seaduse artikli 33 lõike 1 esimene lõik):

  • hageja käitumist, kui ta on aidanud kahju tekitamisele või selle süvendamisele otseselt või kaudselt kaasa;
  • hageja ja teo toimepanija vahelist suhet.
2.17. Kas mul on võimalik saada osa hüvitisest ettemaksena? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Komisjon võib anda kiireloomulist abi, kui abi osutamisega viivitamine võib tekitada hagejale olulist kahju, võttes arvesse tema rahalist seisu (seaduse artikli 36 esimene lõik).

ÜlesÜles

Kiireloomulise abi taotluse võib esitada kohe, kui hageja on esitanud kaebuse või tsiviilhagi (seaduse artikli 36 kolmas lõik).

Kiireloomulist abi antakse konkreetsest üksikjuhust ja hagejast lähtuvalt kahju eest, mis on suurem kui 500 eurot, ning abisumma ülempiiriks on 15 500 eurot (seaduse artikli 36 teine lõik).

2.18. Kust ma saan vajalikud dokumendivormid ja täiendavat infot taotluse esitamiseks vajalike sammude kohta? Kas selleks on olemas eraldi telefoninumber või veebileht?

Vajalikud dokumendivormid ja täiendavat infot taotluse esitamiseks vajalike sammude kohta saab tahtlike vägivallaaktide ohvrite rahalise abistamise komisjonilt:

La Commission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence

Postiaadress: Boulevard de Waterloo/Waterloolaan 115, 1000 Brüssel;

Vastuvõtt: Avenue de la Porte de Hal/Hallepoortlaan 5-8, 1060 Brüssel;

Telefon (vastatakse prantsuse keeles): +32 (0)2 542 08 või +32 (0)2 542 72 44;

Telefon (vastatakse hollandi keeles): +32 (0)2 542 72 18, +32 (0)2 542 72 24 või +32 (0) 2 542 72 29

Faks: +32 (0)2 542 72 40;

Vastuvõtuajad: tööpäeviti kell 9.00–11.45 ja 14.00–16.30.

2.19. Kas mul on võimalik saada taotluse esitamisel õigusabi?

Taotluse esitamisel on võimalik saada õigusabi (vt „Õigusabi – Belgia“).

Komisjoni menetlus on tasuta.

Ohver ei pea istungil osalema ning teda ei pea esindama advokaat.

ÜlesÜles

Ohvrit võib abistada avalik-õigusliku asutuse või selleks loodud ühenduse esindaja (vt punkt 2.21).

2.20. Kuhu pean taotluse saatma?

Rahalise abi taotlus, kiireloomulise või täiendava abi taotlus tuleb koostada kahes eksemplaris ning esitada komisjoni sekretariaadile või saata komisjonile tähtkirjaga.

Postiaadress: Boulevard de Waterloo/Waterloolaan 115, 1000 Brüssel;

Vastuvõtt: Avenue de la Porte de Hal/Hallepoortlaan 5-8, 1060 Brüssel;

Vastuvõtuajad: tööpäeviti kell 9.00–11h4. ja 14.00–16h30.

2.21. Kas on ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone, kes võivad pakkuda täiendavat abi?

Belgias puudutab ohvrite kaitse poliitika mitmeid asutusi ja organisatsioone.

Politsei annab ohvritele niinimetatud politseiabi, andes neile näiteks vajalikku teavet.

Õigusabikeskuste talituse alluvuses töötavad kohtuabid abistavad pädevaid kohtuametnikke kohtumenetlustes osalevate isikute juhendamisega.

Ohvriabiorganisatsioonid annavad ohvritele ja nende lähedastele individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalabi. Nende esindajad võivad ohvreid abistada ka ohvrite rahalise abistamise komisjoni menetluse käigus. Kõigi selliste üksuste aadressid leiate:

  1. „Service public fédéral Justice“ (Boulevard de Waterloo/Waterloolaan 115, 1000 Brüssel, +32 (0)2 542 65 11),
  2. õigusabikeskustest,
  3. politseijaoskondadest,
  4. HUY ohvriabiteenistusest (Rue Rioul 22-24, 4500 HUY, +32 (0)85 21 65 65) riigi prantsuse keelt kõneleva osa kohta,
  5. Steunpunt Algemeen Welzijnswerk, Afdeling slachtofferhulp (Diksmuidelaan 50, 2600 BERCHEM, +32 (0)3 366 15 40) riigi hollandi keelt kõneleva osa kohta
  6. või brošüürist „Teie kui süüteoohvri õigused“.

Täiendav informatsioon

  • Kas on teisi võimalusi süüteo toimepanijalt hüvitist saada?

Kuninglik prokurör võib otsustada, et kahtlustatava suhtes ei algatata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatav vastab teatavatele tingimustele. Esimene tingimus, mille toimepanija peab täitma ning mis on ühtlasi seotud ohvri otseste huvidega, on kahju hüvitamine või korvamine. Seda erimenetlust nimetatakse kriminaalkohtu lepitusmenetluseks. Seda saab rakendada üksnes juhtudel, mil kuninglik prokurör on seisukohal, et kahtlustatavale ei ole vaja määrata üle kahe aasta pikkust vangistust (kriminaaluurimise seadustiku artikkel 216ter). Menetlust viib läbi kriminaalkohtu lepitusmenetluste eest vastutav prokurör. Teo toimepanija ja ohver peavad hüvitise suuruses kokku leppima. Kokkulepe kinnitatakse protokolliga. Kui toimepanija ei täida täielikult kõiki talle esitatud tingimusi, võib ohver esitada hüvitushagi tsiviilkohtule või tsiviilhagi kriminaalkohtule.

  • Kas tahtlike vägivallaaktide ohvrite rahalise abistamise komisjoni otsustega on võimalik tutvuda?

Rahalise abi komisjoni français otsustega on võimalik tutvuda õigustalituse Service public fédéral Justice Deutsch - français - Nederlands veebilehel.

  • Kas ohvritele antavat rahalist abi käsitlevate õigusaktidega on võimalik tutvuda?

Kohaldatakse 1. augusti 1985. aasta finants- ja muude meetmete seaduse III peatüki II jao sätteid. Õigusaktidega saab tutvuda õigustalituse Service public fédéral Justice Deutsch - français - Nederlands veebilehel:

- Valige kas prantsuse või hollandi keel,

- valige rubriik „Konsolideeritud õigusaktid“ (Législation consolidée/Geconsolideerde wetgeving),

- täitke rubriigid järgmiselt:

  • Nature juridique: LOI
  • Date de promulgation: 1985-08-01
  • Date de publication: 1985-08-06
  • Département: PREMIER MINISTRE.

- Tutvuge seaduse artiklitega 28–41.

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik