Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Austria

---

SISUKORD 1. Hüvitised kuriteo ohvrile, mida maksab kahju tekitaja  1.1. Millistel tingimustel ma võin kriminaalmenetluse käigus esitada kahju tekitajale kahjude hüvitamise nõude?  1.2. Millal ma peaksin kohtumenetluse käigus kahjude hüvitamise nõude esitama?  1.3. Kuidas ja kuhu tuleb nõue esitada?  1.4. Kuidas ma peaksin oma kahjude hüvitamise nõuet kirjeldama (kogusummana või üksikute positsioonide kaupa lahtikirjutatult)?  1.5. Kas enne kohtumenetlust või selle ajal on võimalik kasutada juriidilist abi?  1.6. Milliseid tõendeid ma pean esitama oma esitatud nõuet silmas pidades?  1.7. Kas kohtuotsuse, millega kahju tekitajat kohustatakse kahju hüvitama, täideviimiseks on olemas erilised toetavad meetmed?  2. Hüvitised kuriteo ohvrile riigilt või riiklikelt institutsioonidelt  2.1. Kas kuriteo ohvril on võimalik saada riigilt või riiklikelt institutsioonidelt hüvitist?  2.2. Kas kuriteo ohvriks langenud isikud saavad riiklikku hüvitist ainult teatud kuritegude korral?  2.3. Kas riiklikku hüvitist antakse ainult isikutele, kes kannavad teatud kahjusid?  2.4. Kas kuriteo ohvri surma korral on nõudeõiguslikud ka tema sugulased või elatise saamiseks õigustatud isikud?  2.5. Kas kahju hüvitamise nõue on seotud kodakondsuse või alalise elukohaga?  2.6. Kas ja mis tingimustel ma võin hüvitist taotleda, kui kuritegu pandi toime teises riigis?  2.7. Kas kuriteost peab olema politseile teatatud?  2.8. Kas enne avalduse esitamist peab ära ootama politseijuurdluse või eeluurimise tulemused?  2.9. Kas kahju hüvitamise nõude peab kõigepealt esitama isiku vastu, kelle süü kahju põhjustajana on kindlaks tehtud?  2.10. Kas riiklikku abi võib taotleda ka siis, kui kahju tekitaja on teadmata või süüdi mõistmata?  2.11. Kas kahjude hüvitamise taotluse esitamiseks on mingi tähtaeg?  2.12. Missuguste kahjude korral ma võin hüvitist nõuda?  2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse?  2.14. Kas riiklikul hüvitisel on alam- ja ülempiir?  2.15. Kas riikliku hüvitamise korral võetakse arvesse ka hüvitised, mida ma saan või olen saanud teistest allikatest (nt kindlustus)?  2.16. Kas on olemas edasisi kriteeriume, mis on otsustavad riikliku hüvitise saamiseks või selle jaoks, kuidas riiklikku hüvitist määratakse, näiteks minu käitumine seoses kahju põhjustanud kuriteoga?  2.17. Kas kahju hüvitamisel on võimalik saada avanssi? Mis tingimustel?  2.18. Kust ma saan kahju riikliku hüvitamise taotlemiseks vajalikke blankette ja täpsemat informatsiooni? Kas selleks on olemas spetsiaalne help line või veebileht?  2.19. Kas ma võin kahju hüvitamist nõudes taotleda juriidilist abi?  2.20. Kuhu tuleb avaldus esitada?  2.21. Kas kuriteoohvritega tegelevatelt organisatsioonidelt on võimalik saada täpsemat teavet?

 

1. Hüvitised kuriteo ohvrile, mida maksab kahju tekitaja

1.1. Millistel tingimustel ma võin kriminaalmenetluse käigus esitada kahju tekitajale kahjude hüvitamise nõude?

Kriminaalmenetluse käigus võib kuriteo tagajärjel kannatanud isik esitada kahju hüvitamise nõude, deklareerides selles, et liitub oma nõude asjus kriminaalmenetlusega. Sisse nõuda saab varalist kahju, mida ohver on kandnud ametlikult jälitatava kuriteo tõttu. Ainult ideeliste huvide kahjustamisest ei piisa.

1.2. Millal ma peaksin kohtumenetluse käigus kahjude hüvitamise nõude esitama?

Kriminaalmenetluse seadustiku § 47 lõige 1 näeb ette kannatanu kaasamise koos tema eraõiguslike nõuetega, mis tulenevad kuriteost, enne kriminaalasja kohtuliku arutamise algust. Õigusemõistmine lubab siiski liituda ka kriminaalasja arutamise ajal.

1.3. Kuidas ja kuhu tuleb nõue esitada?

Kahjustatud isiku liitumine karistatavast teost tulenevate eraõiguslike nõuetega (liitumine eraisikust osalejana) ei kujuta endast tsiviilõigusega võrreldavat vormilist hagi. Piisab vabas vormis avaldusest, et tekkinud kahjude eest tahetakse saada hüvitist, mistõttu soovitakse liituda kriminaalmenetlusega. Erivormi eraisikust osalejana liitumise jaoks pole kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud. Pigem võib liitumisavalduse teha kohtus tunnistuse andmisel, tunnistajate ülekuulamisel julgeolekuorganite (politsei, sandarmeeria) poolt või kohtulikul eeluurimisel kohtu-uurija poolt või – vaata 1.2 – kriminaalkohtu istungi vältel suuliselt, selle protokolli sissekandmiseks. Ka võimaliku kirjaliku liitumisavalduse tegemiseks ei ole vaja olla advokaadi kaudu esindatud. Kirjaliku liitumisavaldusega omandab kannatanu eraisikust osaleja seisundi (kriminaalmenetluse seadustiku § 47 lõige 1) ja temast saab kriminaalmenetluse pool.

Üles

1.4. Kuidas ma peaksin oma kahjude hüvitamise nõuet kirjeldama (kogusummana või üksikute positsioonide kaupa lahtikirjutatult)?

Eraosalejana kriminaalmenetlusega liitumise avalduses ei pea kahju hüvitamise nõuet arvuliselt välja tooma; kindlasti on aga otstarbekas nõutav summa ära märkida. Kui nõuded põhinevad erinevatel faktilistel eeldustel ja erinevatel õiguslikel alustel (nt haiglakulud ja valuraha), tuleb kahju hüvitamise nõuet täpsustada hiljemalt kriminaalkohtu istungil.

1.5. Kas enne kohtumenetlust või selle ajal on võimalik kasutada juriidilist abi?

Kannatanud saavad juriidilist abi tasuta – sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlus on pooleli või mitte – kõikide ringkonnakohtute juures ja „esimese advokaadiinformatsiooni” raames. Peale selle on kõik kriminaalmenetluses osalevad ametkonnad kohustatud selgitama kahjustatud isikutele nende õigusi kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 47a lõige 1), teavitama neid toimuvast kriminaalmenetlusest, kui kahtlustatakse, et nad sellest ei tea (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lõige 1), ning ametikohustuste tõttu arvesse võtma kuriteo tagajärjel tekkinud kahjude ja muude eraõiguslike tagajärgede tehiolusid (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lõige 1). Kriminaalmenetluses võib iga eraisikust osaleja lasta ennast esindada advokaadil; esindatus advokaadi vahendusel pole siiski kohustuslik. Vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud alaealised võivad niinimetatud „protsessis saatmise (Prozessbegleitung)” raames kasutada tasuta esindamist advokaadi vahendusel alates ütluste andmisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Eraisikutest osalejate üldist tasuta juriidilist esindamist ei ole ette nähtud.

Üles

1.6. Milliseid tõendeid ma pean esitama oma esitatud nõuet silmas pidades?

Kohus peab oma ametikohustuste tõttu kriminaalmenetluses arvesse võtma kuriteo tagajärjel tekkinud kahjude ja muude eraõiguslike tagajärgede tehiolusid (kriminaalmenetluse seadustiku § 365 lõige 1). Samuti on kohus kohustatud koguma täiendavaid andmeid, kui eeluurimise tulemustest ei piisa usaldusväärseks otsustamiseks hüvitusnõude üle (kriminaalmenetluse seadustiku § 366 lõige 2). Austria kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses, milles menetletakse kriminaalprotsessis sisse nõutud, kuriteo tagajärjel tekkinud, kahju (Adhäsionsverfahren), kehtib kõigi asjaolude objektiivse väljaselgitamise printsiip (juurdlusmaksiim), s.t et mitte pooled, vaid kohus peab oma ametikohustuste tõttu asjaolud välja selgitama. Järelikult on kohtu ülesandeks kõigi kahju hüvitamise nõude üle otsustamiseks vajalike tõendite kogumine.

1.7. Kas kohtuotsuse, millega kahju tekitajat kohustatakse kahju hüvitama, täideviimiseks on olemas erilised toetavad meetmed?

Föderaaljustiitsministeeriumi poolt toetatav kuriteoohvrite protsessis saatmine (Prozessbegleitung), mis võib hõlmata nii juriidilist kui ka psühholoogilist ettevalmistamist ja hooldust, tagatakse vajaduse korral kogu kriminaalmenetluse jooksul kuni menetluse lõppemiseni. See ohvriabi vorm ei laiene järgnevale tsiviilmenetlusele või välja mõistetud hüvitissumma sissenõudmise menetlusele (täitemenetlusele).

Seejuures tuleb aga tähelepanu pöörata sellele, et täitemenetluses tehakse kohtulikke otsustusi üldjuhul ilma eelneva suulise aruteluta, nii et kuriteo ohvrit tavaliselt üle ei kuulata. Üksikjuhtudel, kus seadus näeb ette ülekuulamise, võib seda teha mitte ainult suuliselt, vaid ka kirjalikult. Suuline ülekuulamine võib – volitaja ja manuka juuresolekul – toimuda ilma ülejäänud küsitlejate kohalviibimiseta. Nii välditakse ohvri ja kurjategija vastastamist.

Üles

2. Hüvitised kuriteo ohvrile riigilt või riiklikelt institutsioonidelt

2.1. Kas kuriteo ohvril on võimalik saada riigilt või riiklikelt institutsioonidelt hüvitist?

Riiklikku abi antakse vastavalt kuriteoohvrite abistamise föderaalseadusele 9. juulist 1972 (Liidu seadusteleht nr 288/1972, kuriteoohvrite seadus Verbrechensopfergesetz – VOG).

2.2. Kas kuriteo ohvriks langenud isikud saavad riiklikku hüvitist ainult teatud kuritegude korral?

Riikliku abi saamise eelduseks on see, et tegemist peab olema õigusvastase ja tahtliku kuriteoga, mille eest karistatakse üle kuue kuu pikkuse vangistusega.

2.3. Kas riiklikku hüvitist antakse ainult isikutele, kes kannavad teatud kahjusid?

Põhimõtteliselt peab punkti 2.2 all kirjeldatud kuritegu olema põhjustanud kehavigastuse või tervisekahjustuse.

Töövõime vähenemise tõttu antakse abi saamata jäänud töötasu asendamiseks ainult sel juhul, kui niisugune seisund kestab eeldatavasti vähemalt kuus kuud või kui on tegemist raske kehavigastusega karistusseadustiku mõttes.

2.4. Kas kuriteo ohvri surma korral on nõudeõiguslikud ka tema sugulased või elatise saamiseks õigustatud isikud?

Vastavalt kuriteoohvrite seadusele (VOG) on nõudeõiguslikud ka elatise saamiseks õigustatud isikud.

2.5. Kas kahju hüvitamise nõue on seotud kodakondsuse või alalise elukohaga?

Austria kodanikele antakse abi olenemata kuriteo toimepankeku kohast. Nõudeõiguslikud on ka kõik teised Euroopa majandusruumi kodanikud, kui kuritegu on toime pandud Austrias. Välismaal tekitatud kahju korral on hüvitamise eelduseks, et Austria on ohvri alaline elukoht vastavalt Euroopa majandusruumi lepinguga sätestatud liikumisvabadusele ja elukoha vaba valimise õigusele.

Üles

2.6. Kas ja mis tingimustel ma võin hüvitist taotleda, kui kuritegu pandi toime teises riigis?

Nagu punktis 2.5 kirjeldatud, antakse kuriteoohvrite seaduse (VOG) kohaselt hüvitist teatud eeldustel ka välismaal toimepandud kuritegude korral.

2.7. Kas kuriteost peab olema politseile teatatud?

Avalduse esitajad peavad kuriteo selgitamisele ja kurjategija leidmisele põhimõtteliselt kaasa aitama. Süülise tegevusetuse korral abi ei anta.

2.8. Kas enne avalduse esitamist peab ära ootama politseijuurdluse või eeluurimise tulemused?

Vastavalt kuriteoohvrite seadusele (VOG) võib avaldusi esitada politseijuurdluse või kriminaalasja eeluurimise seisust sõltumata.

2.9. Kas kahju hüvitamise nõude peab kõigepealt esitama isiku vastu, kelle süü kahju põhjustajana on kindlaks tehtud?

Riikliku abi saamiseks vastavalt kuriteoohvrite seadusele (VOG) ei ole kurjategijat esmalt vaja tsiviilõiguslikult kohtusse kaevata.

Vastavalt kuriteoohvrite seadusele (VOG) võetakse riiklikku hüvitist arvestades siiski arvesse kurjategija poolt makstud hüvitist.

2.10. Kas riiklikku abi võib taotleda ka siis, kui kahju tekitaja on teadmata või süüdi mõistmata?

Riiklikku abi võib saada ka siis, kui kahju tekitaja on teadmata, niivõrd kui tõenäoliselt saab eeldada, et tegemist on punktis 2.2 kirjeldatud kuriteoga.

Üles

2.11. Kas kahjude hüvitamise taotluse esitamiseks on mingi tähtaeg?

Erineva abi saamiseks on avalduse esitamise tähtajaks ette nähtud kuus kuud või kaks aastat alates kuriteo toimepanekust. Avalduse hilisemal esitamisel antakse abi tavaliselt avalduse esitamisele järgneval kuul.

2.12. Missuguste kahjude korral ma võin hüvitist nõuda?

Kuriteoohvrite seadus (VOG) näeb ette alljärgneva abi:

• teenistuse- või elatisekaotuse hüvitis;
• ravikulude hüvitis;
• ortopeediline teenindamine;
• rehabilitatsioon;
• hooldustasu lisa (sõja)invaliidi või pimeda hooldamise eest;
• matusekulude hüvitis.

2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse?

Punktis 2.12 nimetatud riikliku abi suurus sõltub põhiliselt tsiviilõiguslikest (kahjutasuõiguslikest) kriteeriumidest.

Teenistuse- või elatisekaotuse hüvitise andmisel korvatakse tulude vähenemist, mis on tingitud kuriteost, kuni kindlaksmääratud ülempiirini. Hooldustasu lisaga (sõja)invaliidi või pimeda hooldamise eest hüvitatakse hooldamisest tingitud lisakulu täielikult.

2.14. Kas riiklikul hüvitisel on alam- ja ülempiir?

Riiklikul hüvitisel ei ole põhimõtteliselt alam- ja ülempiiri. Teenistuse- või elatisekaotuse hüvitise korral on ette nähtud igakuised sissetulekupiirid.

2.15. Kas riikliku hüvitamise korral võetakse arvesse ka hüvitised, mida ma saan või olen saanud teistest allikatest (nt kindlustus)?

Kuriteoohvrite seaduse (VOG) kohaselt antava abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii kurjategijalt saadud kahjuhüvitised kui ka riiklik ohvriabi ja seaduslikud sotsiaaltoetused. Arvesse ei võeta aga individuaalse õnnetusjuhtumikindlustuse väljamakseid.

Üles

2.16. Kas on olemas edasisi kriteeriume, mis on otsustavad riikliku hüvitise saamiseks või selle jaoks, kuidas riiklikku hüvitist määratakse, näiteks minu käitumine seoses kahju põhjustanud kuriteoga?

Kuriteoohvrite seadus (VOG) normeerib asjaolusid, mis põhjustavad riiklikust abist äraütlemist või selle vähendamist (nt kuriteos osalemine, kaklus, kahju vähendamise võimaluse kasutamata jätmine – vaata ka 2.7).

2.17. Kas kahju hüvitamisel on võimalik saada avanssi? Mis tingimustel?

Tungiva finantsvajaduse korral on võimalik saada abiraha ettemaksu.

2.18. Kust ma saan kahju riikliku hüvitamise taotlemiseks vajalikke blankette ja täpsemat informatsiooni? Kas selleks on olemas spetsiaalne help line või veebileht?

Sotsiaalse turvalisuse, põlvkondade ja tarbijakaitse liiduministeeriumi (Bundesministerium für soziale Sicherheit, Generationen und Konsumentenschutz) kodulehelt saab kuriteoohvrite seaduse (VOG) kohta teavet aadressil Leistungen/Behinderung/Entschädigung - . Kuriteoohvrite seaduse (VOG) alusel antavat abi on võimalik taotleda vabas vormis.

2.19. Kas ma võin kahju hüvitamist nõudes taotleda juriidilist abi?

Kuriteoohvrite seaduse (VOG) rakendamise eest vastutav ametkond annab enesestmõistetavalt nõu võimaliku abi osas ning aitab ka avaldust esitada.

Kuriteoohvrite seaduse (VOG) kohaselt ei ole aga võimalik määrata advokaati.

2.20. Kuhu tuleb avaldus esitada?

Avaldus tuleb esitada föderaalsele sotsiaalametile, kellel on igal liidumaal oma osakond. Välismaal viibivate abitaotlejatega tegeleb Viini osakond aadressil Babenbergerstraße 5, A-1010 Wien.

2.21. Kas kuriteoohvritega tegelevatelt organisatsioonidelt on võimalik saada täpsemat teavet?

Kuriteoohvritega tegelevatest eraorganisatsioonidest tuleb ennekõike nimetada organisatsiooni Weiße Ring (Valge Ring). Täpsemat teavet saab selle organisatsiooni kodulehelt Weisser Ring: Die Kriminalitätsopferhilfe .

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Austria - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 09-08-2006