Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Rootsi

Viimati muudetud: 22-05-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Te olete tülli läinud mõne ettevõtte, oma tööandja, perekonnaliikme või muu isikuga kodu- või välismaal. Siin on mõned küsimused, mis Te peaksite endale kõigepealt esitama.



 

SISUKORD

1. Kas ma pean kohtu poole pöörduma? 1.
2. Kas kohtuasja algatada on liiga hilja? 2.
3. Kas ma algatan kohtuasja Rootsi kohtus? 3.
4. Millise Rootsi kohtu poole ma pean sel juhul pöörduma? 4.
5. Mis liiki kohtu poole ma pean Rootsis pöörduma? 5.
6. Kas ma võin kohtuasja ise algatada või pean selleks pöörduma näiteks advokaadi poole? 6.
7. Kuhu hagiavaldus esitada? Kas kohtu vastuvõturuumi, kantseleisse või teise ametiasutusse? 7.
8. Mis keeles ma võin hagiavalduse esitada? Kas kohtuasja saab algatada ka suuliselt või nõutakse kirjalikku vormi? Kas tohib kasutada faksi või meili? 8.
9. Kas kohtuasja algatamiseks on ettenähtud eriblanketid? Kui ei, siis kuidas tuleb hagi esitada? Kas hagiavalduse sisu on reglementeeritud? 9.
10. Kas ma pean tasuma riigilõivu? Millal seda sellisel juhul makstakse? Kas ma pean advokaadile maksma juba siis, kui ma hagiavalduse esitan? 10.
11. Kas mina saan õigusabi? (Vt infolehte õigusabist). 11.
12. Millal loetakse kohtuasi algatatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse selle kohta, et kohtuasi on õigesti algatatud? 12.
13. Kas mul on võimalik saada ajakava selle kohta, kuidas asja edasi menetletakse? Näiteks, millal ma pean kohtusse ilmuma? 13.

 

KÜSIMUSED, MILLELE TULEKS VASTATA ENNE KOHTUSSE PÖÖRDUMIST

1. Kas ma pean kohtu poole pöörduma?

Mõnikord oleks ehk parem kasutada alternatiivseid võimalusi vaidluse lahendamiseks (vt vastavat infolehte).

2. Kas kohtuasja algatada on liiga hilja?

Aegumistähtaeg kohtuasja algatamiseks varieerub sõltuvalt sellest, mis juhtumiga on tegemist. Küsimustele aegumistähtaja kohta oskavad vastata näiteks juriidilised nõustajad või tarbijakaitsenõunikud.

3. Kas ma algatan kohtuasja Rootsi kohtus?

Vt infolehte kohtute pädevusest.

4. Millise Rootsi kohtu poole ma pean sel juhul pöörduma?

Teie elukoht, vastaspoole elukoht ja muud asjaolud võivad omada tähtsust selles, kus kohtuasi algatatakse. Vt infolehte kohtute pädevusest Rootsis.

5. Mis liiki kohtu poole ma pean Rootsis pöörduma?

See, mis liiki kohtu poole pöörduda ja millises kohtus asi algatada, sõltub probleemi iseloomust, vaidlusalase summa suurusest ja muudest asjaoludest. Vt infolehte kohtute pädevusest Rootsis.

KUIDAS KOHTUASJA AGTADA

6. Kas ma võin kohtuasja ise algatada või pean selleks pöörduma näiteks advokaadi poole?

Eraisikutel on lubatud end ise kohtus esindada. Seega ei ole Rootsis volitatud esindaja või advokaadi palkamise kohustust. Samuti puudub advokaatide monopol, sest et ei poolte volitatud esindajad ega õigusabi osutavad isikud pea olema advokaadid.

ÜlesÜles

Kokkuvõttes on võimalik ise - advokaadi poole pöördumata - kohtuasi algatada.

7. Kuhu hagiavaldus esitada? Kas kohtu vastuvõturuumi, kantseleisse või teise ametiasutusse?

Avaldus hagi esitamiseks esitatakse kohtule. Selle võib viia kohtu kantseleisse, panna kohtus selleks ettenähtud postkasti, anda see kohtus töötava ametniku kätte või saata kohtusse postiga.

8. Mis keeles ma võin hagiavalduse esitada? Kas kohtuasja saab algatada ka suuliselt või nõutakse kirjalikku vormi? Kas tohib kasutada faksi või meili?

Rootsis on kohtukeeleks rootsi keel. Hagiavaldus peab seega olema koostatud rootsi keeles. Kui hagi on esitatud mõnes teises keeles, võib kohus teatud juhtudel kohustada menetlusosalist see tõlkida lasta. Erandjuhtudel võib kohus ise hagi ära tõlkida.

Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja omakäeliselt allkirjastada. Kui avaldus pole originaalallkirjaga kinnitatud, vaid on esitatud näiteks faksi või meiliga, palub kohus avalduse kinnitada originaalallkirjaga dokumendiga. Kui kinnitust ei tule, lükatakse avaldus tagasi.

9. Kas kohtuasja algatamiseks on ettenähtud eriblanketid? Kui ei, siis kuidas tuleb hagi esitada? Kas hagiavalduse sisu on reglementeeritud?

Ei ole mingeid nõudeid eriblankettide kasutamiseks hagi esitamisel. On olemas siiski üks blankett - Avaldus hagi esitamiseks (DV 161). Blanketi leiab Domstolsverketi kodulehelt svenska.

ÜlesÜles

Hagiavaldus peab sisaldama andmeid osapoolte kohta, kindlat menetluse alustamise nõuet, taustinformatsiooni menetluse alustamise taotluse kohta, andmeid tõendite kohta, millele viidatakse, samuti andmeid asjaolude kohta, mis võivad kohtule huvi pakkuda.

Kirjalikud tõendid, millele viidatakse, tuleb esitada koos avaldusega.

Kui avaldus on puudulik, nõuab kohus selle täiendamist. Kui täiendust ei tule, lükatakse avaldus tagasi.

10. Kas ma pean tasuma riigilõivu? Millal seda sellisel juhul makstakse? Kas ma pean advokaadile maksma juba siis, kui ma hagiavalduse esitan?

Tsiviilvaidluse puhul peab nõude esitaja tasuma avalduslõivu. Lõiv makstakse esimese astme kohtule avalduse sisse andmisel. Avalduslõiv ulatub praegu 450 Rootsi kroonini (umbes 50 eurot). Kui lõivu ei laeku, saadetakse välja täiendav korraldus. Kui ka siis makset ei teostata, langeb avaldus menetlusest välja.

Advokaadi teenuste eest tasumine on kliendi ja advokaadi vaheline asi. Levinud on nii ettemaksmine kui ka tagantjärele tasumine tehtud töö eest. Juhtudel, kus on võimaldatud õigusabi, kehtivad eraldi reeglid, vaata teema õigusabi.

11. Kas mina saan õigusabi? (Vt infolehte õigusabist).

MIS SEEJÄREL TOIMUB

12. Millal loetakse kohtuasi algatatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse selle kohta, et kohtuasi on õigesti algatatud?

Rootsis loetakse kohtuasi algatatuks sellest päevast, kui hagiavaldus on saabunud kohtusse. Hagiavaldus loetakse kohtusse saabunuks sellel päeval, kui dokument või aviis makstud postisaadetise kohta, mis sisaldab dokumenti, on jõudnud kohtusse või pädeva ametniku kätte.

Kui dokument või aviis selle kohta on teatud päeval jäetud kohtu kantseleisse või eraldatud kohtu jaoks postkontoris, loetakse see saabunuks esimesel tööpäeval, kui see on jõudnud pädeva ametniku kätte.

Mingit kinnitust selle kohta, et kohtuasi on õigesti algatatud, automaatselt välja ei saadeta. Selle kohta on siiski võimalik infot saada, näiteks telefoni teel kohtuga ühendust võttes.

13. Kas mul on võimalik saada ajakava selle kohta, kuidas asja edasi menetletakse? Näiteks, millal ma pean kohtusse ilmuma?

Vastavalt kohtumenetluse seadustikule peab kohus nii kiiresti kui võimalik koostama kohtuasja menetluse kohta ajakava. Võib siiski ette tulla teatud kohtuasju, kus menetluse ajakava koostamine pole mõttekas. Enne kui pole saabunud kostja vastust hagile, on ajakava koostamine enamikul juhtudel üsna mõttetu.

Infot kohtuasja menetluse edenemisest on alati võimalik saada kohtuga telefoni teel ühendust võttes.

Täiendav informatsioon

  • Justiitsministeerium English - svenska
  • Kohtute amet svenska
  • Maksuamet svenska

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-05-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik