Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Portugal

Viimati muudetud: 01-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui teil on vaja esitada hagi, et lahendada kohtus vaidlus mõne ettevõtte, spetsialisti, tööandja, perekonnaliikme või muu isikuga kodu- või välismaalt, tuleb teil selle hagi osas esitada endale järgmised küsimused ja püüda neile vastata.



 

SISUKORD

1. Kas selle vaidluse lahendamiseks on tingimata vaja pöörduda kohtu poole? 1.
2. Ega apellatsioonitähtaega ole ületatud? 2.
3. Kas seda vaidlust tuleb lahendada Portugali kohtus? 3.
4. Kui vaidlus tuleb lahendada Portugali kohtus, millisesse kohtusse täpselt tuleb pöörduda, arvestades teie ja kostja alalist asukohta ja muid territoriaalseid üksikasju? 4.
5. Millise liikmesriigi kohtu poole peaksin pöörduma, arvestades hagi iseloomu ja kaalul olevat summat? 5.
6. Kas ma võin kohtu poole pöörduda isiklikult või tuleks kasutada vahendaja, näiteks advokaadi abi, kes mind kohtus esindaks? 6.
7. Kuhu ma täpselt peaksin pöörduma: vastuvõtulauda, kohtu kantseleisse või mõnda teise ametiasutusse? 7.
8. Mis keeles ma võin kaebuse esitada? Kas kaebuse võib esitada suuliselt või tuleb seda teha kirjalikult? Kas ma võin kaebuse esitada faksi või meili teel? 8.
9. Kas kohtu poole pöördumiseks tuleb mul täita vastav ankeet, või mis on korrektne kohtu poole pöördumise viis selle puudumisel? Kas protsessi läbiviimiseks on vaja veel mingeid kohustuslikke elemente? 9.
10. Kas mul on vaja maksta kohtukulusid? Kui on, siis millal täpselt? Kas advokaadi teenuste eest tuleks maksta enne protsessi alustamist? 10.
11. Kas mul on võimalik saada õigusabi? (Vt „Õigusabi.) 11.
12. Kuidas ja millal saan ma teada, et minu hagi on võetud menetlusse? Kas mul on võimalik saada ametlikku kinnitust, et mu hagi on nõuetekohaselt esitatud? 12.
13. Kas mul on võimalik saada ka minu hagi puudutavate tegevuste ajakava (näiteks istungitele ilmumise aegadega)? 13.

 

KÜSIMUSED, MIS TULEKS LAHENDADA ENNE KOHTU POOLE PÖÖRDUMIST

1. Kas selle vaidluse lahendamiseks on tingimata vaja pöörduda kohtu poole?

Võib osutuda, et sobivam oleks pöörduda „Tsiviilvaidluse lahendamise alternatiivsete meetodite” poole. Vt seda teemat

2. Ega apellatsioonitähtaega ole ületatud?

Ettenähtud ajad varieeruvad iga erineva kaebuse puhul. Seda küsimust aitab lahendada advokaat või vastav kodanikuinfoteenistuse õigusnõuandeosakond.

3. Kas seda vaidlust tuleb lahendada Portugali kohtus?

Vt „Kohtute pädevus”.

4. Kui vaidlus tuleb lahendada Portugali kohtus, millisesse kohtusse täpselt tuleb pöörduda, arvestades teie ja kostja alalist asukohta ja muid territoriaalseid üksikasju?

Vt „Kohtute pädevus - Portugal”.

5. Millise liikmesriigi kohtu poole peaksin pöörduma, arvestades hagi iseloomu ja kaalul olevat summat?

Vt „Kohtute pädevus - Portugal”.

KOHTU POOLE PÖÖRDUMISE KORD SAMM-SAMMULT

ÜlesÜles

6. Kas ma võin kohtu poole pöörduda isiklikult või tuleks kasutada vahendaja, näiteks advokaadi abi, kes mind kohtus esindaks?

Selliste kohtuvaidluste puhul, kus juristi palkamine ei ole kohustuslik, võivad osapooled ennast ise esindada või kasutada advokaadi või muu juristi abi.

Advokaadi palkamine on kohustuslik:

  1. selliste juhtumite puhul, mis mahuvad lihtapellatsiooni raamidesse ja kuuluvad kohtute pädevusse (esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad nõuded kuni 3 740,98 euroni ning üldjuhul ei ole sellest summast väiksemate kaebuste puhul seadusliku esindaja olemasolu vajalik);
  2. kohtuotsuse edasikaebamise puhul, hoolimata nõude väärtusest;
  3. kõrgematesse kohtuinstantsidesse esitatud kaebuste puhul.

Isegi juhul, kui seadusliku esindaja teenuste kasutamine on kohustuslik, võivad vandeadvokaadid, notarid või vaidluse osapooled ise teha esildisi, mille puhul seadus ei rakendu.

Varade inventeerimisel - sõltumata nende koguväärtusest - on seadusliku esindaja olemasolu kohustuslik ainult siis, kui tekib või tuleb lahendada juriidilisi probleeme.

Kui kohapealset kaitsjat ei võimaldata, võib osapoolte esindajaks kohtus olla vandeadvokaat.

Vaidluste puhul, mis ei ületa 3 740,98 €, ei nõuta esimese astme kohtu (Julgados de Paz) pädevusse kuuluva kaebuse esitamiseks ega ühegi muu protseduuri puhul esindaja olemasolu.

Kohtulikult lahendatava võlanõude esitamisel on esindaja olemasolu vajalik ainult siis, kui võlasumma ületab 14 963,94 €. Sellest hoolimata, kui võlanõue ületab summa 3 740,98 €, võib kohtuvaidluse hilisemates staadiumides osutuda vajalikuks advokaadi abi. Eriti juhul, kui võlgnik või kolmas osapool esitab vastuväiteid (kaitse) või mõnel muul juhul, mis kaasneb lahendimenetlusega.

ÜlesÜles

7. Kuhu ma täpselt peaksin pöörduma: vastuvõtulauda, kohtu kantseleisse või mõnda teise ametiasutusse?

Esialgse avalduse (nõudeblanketi lahendimenetluse puhul) võtab vastu kohtu kantselei.

8. Mis keeles ma võin kaebuse esitada? Kas kaebuse võib esitada suuliselt või tuleb seda teha kirjalikult? Kas ma võin kaebuse esitada faksi või meili teel?

Kõik vaidluse osapoolte dokumendid tuleb esitada kirjalikult ja portugali keeles.

Mis tahes muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud.

Kui Portugali kohtusse tunnistajaks kutsutu ei oska portugali keelt, määratakse talle tõlk.

Esimese astme kohtu poole võib pöörduda suuliselt.

Kõigi teiste menetluste korral toimub pöördumine kirjalikult. Avalduse võib saata faksi või meili teel tagades, et kohus saab dokumendid elektroonilisel või varukoopiate kujul viie päeva jooksul koos kõigi teiste dokumentidega.

Esitisi, nõudeid ning vastuhagisid võetakse vastu elektroonilisel kujul, kuid dokumendid tuleb lisaks esitada ka andmekandjal, mida kasutatakse varukoopiana ning kaitsena igasuguste hilisemate muudatuste eest elektroonilises tekstis. Kõik dokumendid, mida ei esitata elektroonilisel kujul, ja kõik muud dokumendid, mida osapooltel on vaja kirjalikult säilitada kuni kohtuasja menetluse lõpuni, viiakse samuti elektroonilisele kujule.

Esitiste, avalduste, kaitseesildiste ning muude dokumentide puhul, mida osapooled peavad menetluse vältel säilitama, võib:

  1. anda need hoiule kohtu kantseleisse, väljastamiseks kohtule tundmatule isikule üksnes kviitungi ja isikut tõendava dokumendi alusel;
  2. saata posti teel väljastusteatega. Sel juhul käsitletakse väljastusteatel olevat kuupäeva dokumendi kättetoimetamiskuupäevana;
  3. saata faksi või meili teel. Viimasel juhul peab olema lisatud digitaalallkiri ning dokumendi kättetoimetamiskuupäevana käsitletakse info edastamise kuupäeva.

Alates 2003. aasta jaanuarist peavad kõik esindatavate poolte dokumendid olema esitatud elektroonilisel kujul. Neile peab 5 päeva jooksul lisanduma varukoopia andmekandjal.

ÜlesÜles

9. Kas kohtu poole pöördumiseks tuleb mul täita vastav ankeet, või mis on korrektne kohtu poole pöördumise viis selle puudumisel? Kas protsessi läbiviimiseks on vaja veel mingeid kohustuslikke elemente?

Hagi esitamiseks on ette nähtud spetsiaalsed blanketid. Isegi esimese astme kohtus on avalduse kirjutamiseks vastavad blanketid, mida kasutatakse, kui hageja on otsustanud esitada hagi kirjalikult, mitte suuliselt.

Muud tüüpi kohtuasjadele ei ole spetsiaalseid blankette ette nähtud. Avaldused tuleb esitada kahes eksemplaris. Kui avaldus hõlmab mitut inimest, tuleb iga erinevasse leibkonda kuuluva isiku kohta esitada eraldi eksemplar, välja arvatud siis, kui neil on üks ja sama seaduslik esindaja.

Ükskõik, millise osapoole esitatud avaldused, nõuded ning muud dokumendid peavad olema esitatud nii mitmes eksemplaris, nagu on selgitatud eelmises lõigus. Koopiaid säilitatakse pärast vastuvõtmist koos originaaldokumendiga.

Erilistel põhjustel võib kohtunik loobuda koopiate esitamise nõudest või anda lisatähtaja koopiate esitamiseks. Lisaks osapoolte dokumentide eksemplaridele peavad pooled esitama lisakoopia kõigist esitatud dokumentidest. Seda säilitatakse vastavas toimikus, et menetlus saaks jätkuda ka juhul, kui dokumendid on kadunud.

Menetluse algatamise ajaks peab olema esitatud ka dokumenteeritud tõend esialgsete kohtukulude tasumise kohta ning avaldus tasuta õigusabi saamiseks.

10. Kas mul on vaja maksta kohtukulusid? Kui on, siis millal täpselt? Kas advokaadi teenuste eest tuleks maksta enne protsessi alustamist?

Jah, kohtukulud tuleb tasuda, välja arvatud juhul, kui teile on eraldatud tasuta õigusabi (palun vaadake lehekülge, mis kirjeldab tasuta õigusabi eraldamise võimalusi).

Kohtukulud tasutakse mitmes osas. Esimene osamakse tuleb tasuda avalduse esitamisel.

Kui osapoolt esindab seaduslik esindaja ning osapoolele ei ole eraldatud tasuta õigusabi, makstakse seadusliku esindaja teenustasu temaga eelnevalt kokkulepitud tingimustel.

11. Kas mul on võimalik saada õigusabi? (Vt „Õigusabi.)

JÄRGNEB

12. Kuidas ja millal saan ma teada, et minu hagi on võetud menetlusse? Kas mul on võimalik saada ametlikku kinnitust, et mu hagi on nõuetekohaselt esitatud?

Menetlus loetakse alustatuks, kui vastav avaldus (hageja esimene hagiavaldus) on laekunud kohtu kantseleisse.

Kui nõue on laekunud, kontrollib avalduse vastavust nõuetele avaldusi vastuvõttev kohtuametnik. Menetluse hilisematel astmetel kontrollib kohtunik avaldust põhjalikumalt (vastavalt õigusemõistmise menetlusele, kohtuotsusele ning hinnangutele).

Osapooli teavitatakse alati vastavatest otsustest.

13. Kas mul on võimalik saada ka minu hagi puudutavate tegevuste ajakava (näiteks istungitele ilmumise aegadega)?

Sellise info väljastamist seadused kohtutelt ei nõua.

Täiendav informatsioon

  • Kõrgeim kohus English - français - português
  • Justiitsministeerium English - português
  • Konstitutsioonikohus português
  • Lissaboni apellatsioonikohus português
  • Coimbra apellatsioonikohus português
  • Evora apellatsioonikohus English - français - português
  • Porto apellatsioonikohus português
  • Peaprokurör português
  • Õigusalase väljaõppe keskus English - français - português (vastutab Portugali kohtunike koolitamise eest)
  • Õigusemõistmise peadirektoraat português (väljastab muuhulgas kohtute kontaktandmeid, andmeid nende territoriaalsest jurisdiktsioonist ning ametliku lehekülje ligipääsetavusest)
  • Seadusandliku poliitika planeerimiskomitee English - português Justiitsministeeriumi juures
  • Isikuregistrite ja notaribüroode peadirektoraat português
  • Tarbijakomitee português
  • Portugali kohtunike assotsiatsioon português
  • Kohtuametnike assotsiatsioon português riikliku süüdistaja juures
  • Advokatuur português
  • Õigusaktide sidusandmebaas português (sisaldab seeria I D.R. seadusi ja direktiive, mis on avaldatud alates 01.01.1970; võimaldab vaba juurdepääsu seeria I D.R. seadustele ja direktiividele, mis on avaldatud alates 01.01.1970)

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 01-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik