Asja kohtusse andmine - Poola

---

SISUKORD 1. Kas ma võin asja ise kohtusse anda või pean selleks kasutama vahendajat, nagu mind esindav advokaat?  2. Kuhu täpselt peaksin ma pöörduma: kohtu vastuvõtulauda, kantseleisse või mõnda teise ametiasutusse?  3. Mis keeles ma võin avalduse esitada? Kas avalduse võib esitada suuliselt või tuleb seda teha kirjalikult? Kas ma võin esitada avalduse faksi või e-posti teel?  4. Kas hagi esitamiseks on spetsiaalne tüüpvorm? Kui mitte, siis kuidas ma peaksin oma hagi koostama? Kas avaldus peab sisaldama teatavaid kohustuslikke elemente?  5. Kas mul on vaja maksta kohtukulud? Kui jah, siis millal täpselt? Kas advokaadile tuleb maksta kohe avalduse esitamisel?  6. Kas ma võin taotleda õigusabi? (teema „õigusabi“)

 

1. Kas ma võin asja ise kohtusse anda või pean selleks kasutama vahendajat, nagu mind esindav advokaat?

Põhimõtteliselt ei näe Poola tsiviilkohtumenetluse seadustik ette, et menetluse poolt peab esindama advokaat. Pooled ja nende volitatud isikud või seadusjärgsed esindajad võivad esineda kohtu ees isiklikult või kasutades esindajana advokaadi ülesandeid täitvat isikut. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 87¹ on advokaadi kasutamine kohustuslik ülemkohtu menetlustes. Sellistes menetlustes võib pool tegutseda ainult advokaadi või õigusnõustaja vahendusel. Ainsaks erandiks kõnealusest kohustusest on see, kui taotletakse kohtukuludest vabastamist ja advokaadi või õigusnõustaja määramist ametiülesande korras.

Hagemisõigust omavad teovõimelised füüsilised isikud, juriidilised isikud või organisatsioonid, isegi kui need ei ole juriidilised isikud, kui seda näeb ette seadus. Füüsilised isikud omandavad teovõime 18 aasta vanuselt. Piiratud teovõimega füüsiline isik võib teostada menetlustoiminguid ainult oma seadusjärgse esindaja kaudu. Juriidilised isikud ning hagemisõigust omavad organisatsioonid teostavad menetlustoiminguid nende nimel tegutsema volitatud organite kaudu. Kõnealused organid on kohustatud esimest menetlustoimingut tehes oma esindamisvolitusi dokumentaalselt tõendama.

Kohus võib ajutiselt lubada toimingut teostada ka kohtus esinemise või hagemise õiguseta või nõuetekohaste seadusjärgsete volitusteta isikutel eeldusel, et kõik vajakajäämised kõrvaldatakse enne ettenähtud tähtaja möödumist ning toimingud kiidab heaks selleks määratud isik. Poolele, kellel puudub hagemise õigus või seadusjärgne esindaja ja poolele, kellele esindajat ei ole määratud, määrab kohus vastaspoole taotlusel kohtueestkostja, kui kõnealune pool teostab teise poole suhtes kiireloomulist menetlustoimingut.

Üles

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 87 võib advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks olla jurist või õigusnõustaja; tööstusomandit käsitlevates asjades aga patendivolinik ning lisaks sellele ka poole varasid haldav või huvisid esindav isik ja poole alalisel palgal olev isik, kui hagi ese jääb kõnealuse lepingu reguleerimisalasse, teine vaidluses osaleja ning ka poole vanemad, abikaasa, õed/vennad või alanejad sugulased ja lapsendamise teel poolega seotud isikud.

Juriidilise isiku või ettevõtte (sealhulgas ka nende, kellel juriidiline isik puudub) advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks võib olla sellise üksuse või sellest kõrgemalseisva asutuse töötaja. Juriidiline isik, kes osutab vastavalt seaduse erisätetele õigusteenuseid ettevõtjale, juriidilisele isikule või mõnele muule organisatsioonilisele üksusele, võib anda kohtumenetluses esindamise õiguse üksuse nimel, kellele ta õigusteenuseid osutab, selle loal edasi juristile või õigusnõustajale.

Isadust või elatist käsitlevates asjades võib advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks olla ka sotsiaalhoolekande eest vastutava kohaliku omavalitsusasutuse või peresid toetava sotsiaalorganisatsiooni esindaja.

Põllumajandusettevõtte tegevust käsitlevates asjades võib põllumajandusettevõtja advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks olla ka selle põllumajandusettevõtjate ühingu esindaja, kuhu põllumajandusettevõtja kuulub.

Tarbijakaitset käsitlevates asjades võib advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks olla sellise organisatsiooni esindaja, mille seadusest tulenevad ülesanded hõlmavad tarbijakaitset.

Üles

Tööstusomandi kaitsega seotud asjades võib leiutise autori advokaadi ülesandeid täitvaks isikuks olla ka sellise organisatsiooni esindaja, mille seadusest tulenevad ülesanded hõlmavad tööstusomandi kaitset ja leiutiste autorite abistamist.

2. Kuhu täpselt peaksin ma pöörduma: kohtu vastuvõtulauda, kantseleisse või mõnda teise ametiasutusse?

Pöörduda tuleb kohtu poole, esitades oma hagiavalduse (menetlusdokument) või saates selle postiga kohtu kantseleisse.

3. Mis keeles ma võin avalduse esitada? Kas avalduse võib esitada suuliselt või tuleb seda teha kirjalikult? Kas ma võin esitada avalduse faksi või e-posti teel?

Hagiavaldus ja muud menetlusdokumendid tuleb esitada poola keeles või lisada neile poolakeelne tõlge.

Hagiavaldus peab olema kirjalik. Erandiks on asjad, mis on seotud tööseaduse ja sotsiaalkindlustusega, kus ilma advokaadi või õigusnõustajata tegutsev töötaja või kindlustatud pool võib teha hagiavalduse ja mis tahes kaebuse ja muud avaldused pädevale kohtule protokolli kandmiseks suuliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 466).

Ametlikke vorme tuleb kasutada tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 187^1-2 loetletud juhtudel ning lihtmenetluste puhul (vt lihtmenetlust käsitlev lehekülg).

Kui hagiavaldus (menetlusdokument) saadetakse e-posti või faksiga, tuleb see seejärel esitada kohtu kantseleisse ka isiklikult või saata sinna postiga.

4. Kas hagi esitamiseks on spetsiaalne tüüpvorm? Kui mitte, siis kuidas ma peaksin oma hagi koostama? Kas avaldus peab sisaldama teatavaid kohustuslikke elemente?

Hagi esitatakse hagiavaldusega. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumentide suhtes kehtivatele nõuetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 125–128) ning sisaldama lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 187 (ja järgnevad) sätestatud elemente.

Üles

Menetlusdokument peab sisaldama eeskätt:

1. kohtu nime, kellele see on adresseeritud, poolte ees- ja perekonna- või ärinimesid, nende seadusjärgsete esindajate ja advokaadi ülesandeid täitvate isikute nimesid;
2. hagihinda (edasikaevatava hagi hinda) Poola zlottides, ümardatuna zlottideks;
3. kui tegemist on kõnealuse kohtuasja esimese dokumendiga, tuleb esitada poolte elukohad või registrijärgne asukoht, nende seadusjärgsed esindajad ja advokaadi ülesandeid täitvad isikud; järgnevate dokumentide korral kohtuasja number;
4. dokumendi liiki;
5. taotluse või avalduse laadi ja asjaolusid toetavaid tõendeid;
6. istungit ettevalmistavates menetlusdokumentides (ettevalmistavad dokumendid) tuleb kokkuvõtlikult kirjeldada kohtuasja staatust, vastaspoole väiteid ja esitatud tõendeid ning nimetada selles ära istungil esitatavad tõendid, lisades need avaldusele;
7. poole või selle seadusjärgse esindaja või advokaadi ülesandeid täitva isiku allkirja; poole eest, kes ei saa dokumenti ise allkirjastada, peab alla kirjutama selle poole volitatud isik, põhjendades seejuures, miks pool seda ise ei teinud;
8. asitõendite loetelu;
9. kõigi menetlusdokumentide juurde tuleb lisada nende koopiad ja kohtuasjas osalevatele isikutele edastatavate asitõendite koopiad ning, kui kohtule ei esitata asitõendite originaale, siis iga asitõendi kohta üks koopia kohtuprotokolli lisamiseks; kaubandusasjades tuleb dokumendi koopia saata koos asitõenditega otse vastaspoolele ning lisada sellele kinnitus nende üleandmise või tähitud kirjaga vastaspoolele saatmise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 479⁹);
10. menetlusdokumendile tuleb lisada veel volikiri, kui menetlusdokumendi esitab advokaadi ülesandeid täitev isik, kes ei ole varem volikirja esitanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 187 peab hagiavaldus sisaldama ka:

Üles

1. üksikasjalikult kirjeldatud nõuet;
2. nõuet tõendavaid asjaolusid, tõendades vajaduse korral ka kohtu pädevust.

Hagiavaldus võib sisaldada veel:

• hagi tagamise taotlust, kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pööramise taotlust ning taotlust pidada istung ilma hageja kohaloluta

• taotlust teha istungiks ettevalmistusi, eeskätt hageja tunnistajate ja ekspertide kohtussekutsumiseks, visuaalse uuringu teostamiseks, kohustada kostjat esitada kohtuistungil mis tahes tema valduses olev dokument, mida on vaja tõendamiseks või visuaalselt uurida, kohtute, ametiasutuste või kolmandate isikute käes olevate tõendite taotlemiseks.

5. Kas mul on vaja maksta kohtukulud? Kui jah, siis millal täpselt? Kas advokaadile tuleb maksta kohe avalduse esitamisel?

Tsiviilasjadega kaasnevaid kohtukulusid käsitleva 28. juuli 2005. aasta seaduse kohaselt peab kohtukulud (mis hõlmavad nii lõive kui ka kulusid) maksma pool, kes esitab dokumendi, millega kaasneb lõiv või kulu. Lõiv tuleb maksta sellega maksustatud dokumendi kohtusse esitamisel. Nõutava lõivu maksmata jätmisel kohus menetlust ei algata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 126²).

Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik läbi vaadata, kuna see ei vasta vorminõuetele või ei ole tasutud sellega seotud lõivu, kohustatakse poolt vastavalt tsiviilkohtumenetluse artiklitele 130 ja 130¹ parandama dokumenti, korvama puudujäägid või maksma lõiv ühe nädala jooksul; kui seda ei tehta, tagastatakse dokument poolele. Kui dokumendi esitab isik, kes elab või kelle registreeritud asukoht on mõnes välisriigis ja kellel ei ole Poolas esindajat, ei tohi dokumendi täiendamiseks ettenähtud tähtaeg olla lühem kui üks kuu. Kui teatises ettenähtud tähtaja jooksul meetmeid ei võeta, dokument tagastatakse. Seaduse kohaselt käsitletakse tagastatud dokumenti nii, nagu ei oleks seda kohtusse esitatud. Ettenähtud tähtaja jooksul parandatud või täiendatud dokument on kehtiv alates selle esitamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 130).

Üles

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 130² kohaselt tagastatakse dokumendid, mis ei vasta vorminõuetele või millega seoses ei ole tasutud lõivu ja mille esitas advokaat, õigusnõustaja, patendivolinik või, kaubandusasjade puhul, ettevõtja, ilma eraldi teatiseta. Ilma lisateatiseta täiendamise vajalikkuse kohta lükatakse reeglina tagasi ka seaduses ettenähtud meetmed või apellatsioonimeetmed (apellatsioonkaebused, kaebused, lõplikud kaebused, taotlused tunnistada juriidiliselt kehtivad otsused ebaseaduslikuks, vastuväited tagaseljaotsuste suhtes, vastuväited maksekäsu suhtes, kaebused kohtuametniku otsuse suhtes), mille esitavad eespool nimetatud üksused, kui nende puhul pole kinni peetud vorminõuetest või on jäetud maksmata lõiv.

Menetluskulud kannavad pooled vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 98–110 ja 520 sätestatud põhimõtetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 98 sätestatud põhireegli kohaselt hüvitab taotlusel poolele, kelle kasuks otsus tehti, õiguste jõustamise ja kaitse eesmärgil tehtud kulud (menetluskulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui nõue rahuldatakse ainult osaliselt, näeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 100 ette kulude vastastikuse kustutamise või proportsionaalse jagamise. Kohus võib aga jätta kõik kulud ühe poole kanda, kui vastaspool on nõus ainult väikese osaga nõudest või kui võlgnetava summa kindlakstegemine sõltus seetõttu vastastikusest kokkuleppest või kohtu hinnangust. Hagita menetluses kannavad kõik osalised oma menetluskulud ise. Kohus võib kulude kandmise otsustada süü või õigluse alusel, kui seda õigustavad kohtuasja asjaolud.

Üles

Menetluskulud, mida kannab pool isiklikult või advokaadi ülesandeid täitva isiku kaudu, välja arvatud jurist või õigusnõustaja, hõlmavad kõiki poole kohtukulusid, poole või tema advokaadi ülesandeid täitva isiku kohtusse ilmumisega seotud sõidukulusid ja poole kohtusse ilmumise tõttu saamata jäänud tulu. Kõik sõidukulud ja saamata jäänud tulu ei tohi ületada tasu, mida saab üks advokaat kohtus, kui asi on menetluses. Advokaadi poolt esindatud poole menetluskulud hõlmavad ühe advokaadi tasu, mis ei tohi aga ületada erisätetes fikseeritud määra, ning tema kulusid, kohtukulusid ning, kui kohus nõuab poole isiklikku kohtusseilmumist, siis sellega seotud kulusid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 98 ja 99).

Kohtukulude taset reguleerib 28. juuli 2005. aasta seadus kohtukulude kohta tsiviilasjades. Advokaatide ja õigusnõustajate miinimumtasud on sätestatud justiitsministri 28. septembri 2002. aasta kahe määruses. Kõiki muid advokaatide või õigusnõustajate tasu käsitlevaid küsimusi reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 735 (ja järgnevad) sätted. Tasu maksetähtaeg määratakse poolte kokkuleppel.

Kohtukuludest vabastamist reguleerivad 28. juuli 2005. aasta seaduse (kohtukulude kohta tsiviilasjades) artiklid 94–118. Kõnealuse seaduse artiklites 94–98 on loetletud kõnelause seadusega kohtukulude kandmise kohustusest vabastatud isikute ja kohtuasjade liigid. Kohtukulude kandmise kohustusest vabastatud isikute hulka kuuluvad näiteks isast põlvnemise tuvastamist või elatise maksmist taotlevad isikud.

Samuti võib kohtukuludest vabastamist taotleda füüsiline isik, tehes avalduse, et ta ei ole võimeline selliseid kohtukulusid kandma ilma enda või oma perekonna ülalpidamist kahjustamata (artikkel 102). Kohus võib vabastada kohtukulude kandmisest juriidilise isiku või organisatsioonilise üksuse, kes ei ole juriidiline isik, kuid kellele on seadusega antud õigusvõime, kui selline isik on tõendanud, et tal ei ole kõnealuste kulude kandmiseks piisavalt vahendeid (artikkel 103). Lisaks sellele võib kohus vabastada kohtukuludest äritegevuses mitteosalevad sotsiaalorganisatsioonid, kui tegemist on nende endi kohtuasjadega, mis on seotud sotsiaalse, teadusliku, haridusalase, kultuurilise, heategevusliku või eneseabialase tegevusega tarbijakaitses, keskkonnakaitses või sotsiaalse heaolu tagamisel. Kohtukuludest vabastamisel võtab kohus ennekõike arvesse organisatsiooni tegevuse eesmärke ja suutlikkust ning vajadust saavutada kõnealused eesmärgid tsiviilkohtumenetluse kaudu.

Üles

Kohtukuludest vabastamise taotlus tuleb esitada kirjalikult või suuliselt protokollimiseks kohtusse, kes hakkab asja arutama või kus asi juba menetluses on. Kohtukuludest vabastamise taotlusele tuleb lisada avaldus, milles on näidatud ära vabastust taotleva isiku perekonnaseis, varad, sissetulek ja elatised. Avaldus tuleb esitada nõutud vormis. Kui avaldust ei tehta või see ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, palutakse poolel kõrvaldada vajakajäämised ettenähtud tähtajaks; kui seda ei tehta, lükatakse avaldus tagasi. Füüsilised isikud, kelle elukoht ei jää kõnealuse kohtu tööpiirkonda, võivad taotleda kohtukuludest vabastamist oma elukohajärgses piirkonnakohtus. Kohus edastab sellised taotlused viivitamata pädevale kohtule.

Kinnistus- ja hüpoteegiregistriga seotud asjades võib kuludest vabastada ainult enne kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse kande tegemise taotlemist. Kui kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse kande tegemist tuleb taotleda notariaalaktiga, võib kohtukuludest vabastada ainult enne kõnealuse notariaalakti sõlmimist.

Kohtukulud, mida pool ei ole kohustatud maksma või mis ei kuulu kohtueestkostja või prokuröri poolt maksmisele, jätab kohus selles astmes tehtava lõpliku otsusega vastaspoole kanda, kui selleks annavad alust menetluskulude hüvitamist reguleerivad õigusnormid. Kõik kulud, mida vastaspool ei ole kohustatud kandma, määrab kohus kõnealuses asjas selles astmes tehtava lõpliku otsusega mahaarvatavaks poolele makstavast sissenõutud summast. Juhtudel, kus see on eriti soovitatav, võib kohus jätta sellised kulud määramata (artikkel 113).

Kohtukuludest vabastamine ei vabasta poolt kohustusest hüvitada vastaspoolele menetluskulud.

Üles

6. Kas ma võin taotleda õigusabi? (teema „õigusabi“)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 117 kohaselt võib pool, kelle kohus on täielikult või osaliselt kohtukuludest vabastanud, või pool, kes on kõnealustest kuludest vabastatud seaduse alusel, taotleda, kirjalikult või suuliselt, endale advokaadi või õigusnõustaja määramist tööülesande korras. Pool esitab taotluse kohtule, kes kõnealust kohtuasja arutama hakkab või kus asi juba menetluses on. Pool, kelle elukoht ei jää kõnealuse kohtu tööpiirkonda, võib esitada taotluse oma elukohajärgsesse piirkonnakohtusse. Kohus edastab sellised taotlused viivitamata pädevale kohtule. Advokaadi või õigusnõustaja määramise taotlused, mis esitatakse esimest korda apellatsioonimenetluses või lõpliku apellatsiooni menetluses, võib kohus suunata läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Kohus rahuldab taotluse, kui ta leiab, et kõnealuses kohtuasjas on advokaadi või õigusnõustaja osalemine vajalik. Kohus palub asjaomasel advokaatide või õigusnõustajate piirkondlikul nõukogul määrata advokaat või õigusnõustaja. Kui sel viisil määratud advokaat või õigusnõustaja peab teostama toiminguid väljaspool asja lahendava kohtu tööpiirkonda, määrab asjaomane advokaatide või õigusnõustajate piirkondlik nõukogu määratud advokaadi või õigusnõustaja palvel vajaduse korral advokaadi või õigusnõustaja teisest linnast. Advokaadi või õigusnõustaja määramise taotlemine ja nende määramisest keelduva otsuse edasikaebamine ei peata juba algatatud menetlust, välja arvatud juhul, kui advokaadi või õigusnõustaja määramist taotletakse hagiavalduses või enne asja algatamist. Kohus võib siiski asja uurimise peatada kuni taotlus vastavalt seadusele läbi vaadatakse ning lükata istungi tähtaja kindlaksmääramise edasi või juba kindlaksmääratud istungi ära jätta või edasi lükata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 124).

Kuludest vabastamist ja advokaadi määramist tööülesannete korras piiriüleste vaidluste puhul reguleerib 17. detsembri 2004. aasta seadus, milles käsitletakse õigusabi andmist ELi liikmesriikides algatatud tsiviilasjade menetlemisel ning õigusabi andmist eesmärgiga lahendada vaidlus enne kohtumenetluse algatamist (vt teemat õigusabi).

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Poola - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 12-05-2009