Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Holland

Viimati muudetud: 15-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kujutage ette olukorda, kus teil on tekkinud vaidlus äriühingu, vabakutselise isiku või vaba elukutse esindaja, tööandja, pereliikme või mõne muu isikuga kas kodu- või välismaal. Probleemi lahendamiseks peaksite endalt küsima rea küsimusi.



 

SISUKORD

Küsimused, millele tuleks vastata enne kohtuasja algatamist Küsimused, millele tuleks vastata enne kohtuasja algatamist
1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse? 1.
2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda? 2.
3. Kas ma pean pöörduma Hollandi kohtusse? 3.
4. Millisesse Hollandi kohtusse pean ma pöörduma, arvestades minu ja vastaspoole elukohta või muid asjaolusid? 4.
5. Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda? 5.
Hagi esitamise kord Hagi esitamise kord
6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat? 6.
7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile? 7.
8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel? 8.
9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei ole, siis mida peab hagiavaldus sisaldama? 9.
10. Kas ma pean tasuma kohtukulud? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates? 10.
11. Kas ma saan taotleda menetlusabi? (õigusabi teema) 11.
Järeltoimingud Järeltoimingud
12. Millal loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiisikult tõendi selle kohta, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt? 12.
13. Kas on võimalik saada täpsemat teavet menetluse ajakava kohta (nt seda, millal tuleb ilmuda kohtuistungile)? 13.

 

Küsimused, millele tuleks vastata enne kohtuasja algatamist

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse?

Võib-olla oleks parem kasutada alternatiivseid võimalusi – vt teemat “Vaidluste kohtuväline lahendamine”.

2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda?

Hagi esitamise tähtaeg erineb sõltuvalt kohtuasjast. Tähtaegade kohta saab täpsemat teavet advokaadilt või asjakohaselt ametilt, kes annab teavet seadustega tutvumise võimaluste kohta. Vt teemat “Õigusabi - Madalmaad”.

3. Kas ma pean pöörduma Hollandi kohtusse?

Vt teemat “Kohtualluvus - Madalmaad”.

4. Millisesse Hollandi kohtusse pean ma pöörduma, arvestades minu ja vastaspoole elukohta või muid asjaolusid?

Vt teemat “Kohtualluvus - Madalmaad”.

5. Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt teemat “Kohtualluvus - Madalmaad”.

ÜlesÜles

Hagi esitamise kord

6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat?

Madalmaades peab kohtuvaidluse pooli tsiviil- ja kaubandusasjades reeglina esindama advokaat (advocaat). Menetluse algatamisel tuleb kasutada advokaadi abi. See ei olene sellest, kas kõnealuse sammu puhul on tegemist kohtukutsega algatatud menetluse, avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluse, eelmenetluse, esialgse õiguskaitse abinõu või näiteks tagaseljaotsuse menetlusega.

Ainsaks erandiks on kuni 5000 euro suurused nõuded või kindlaks määramata suurusega nõuded, kui on ilmne, et kõnealune summa ei ületa 5000 eurot. Sellisel juhul kuulub asi kantonrechter´i (kantoni kohtuniku) pädevusse, s.t et pooled võivad ise menetluses osaleda ja neid ei pea esindama advokaat. See kehtib muuhulgas ka kohtuasjades, mis käsitlevad töö-, agendi-, liisingu- või järelemaksulepinguid, sõltumata nõude ülemmäärast või väärtusest. Kantonrechter´i asjas peab hagiavalduse esitama siiski kohtuametnik (deurwaarder).

7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile?

Hagi esitamiseks vajalikud dokumendid tuleb saata pädeva kohtu kantseleisse. Tuleks meeles pidada seda, et kohtukutse menetlus ja avaldusel või hagiavaldusel põhinev menetlus ei ole üks ja seesama. Kohtukutsega algatatava menetluse korral tuleb kostjale kõigepealt kohtukutse kätte toimetada ja seejärel esitada hagiavaldus kohtukantseleisse. Mõlemad toimingud sooritab kohtuametnik. Edasine menetlemine toimub nn kohtuasjade nimekirja alusel. Avaldusel või hagiavaldusel põhineva menetluse korral esitatakse avaldus või hagiavaldus otse kohtukantseleisse ja edasine menetlus toimub selle kantselei kaudu (vt “Dokumentide kättetoimetamine - Madalmaad”).

ÜlesÜles

8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel?

Hollandi kohtute töökeel on hollandi keel. Vastavalt tuleb ka esialgne kohtukutse või menetluse algatamise avaldus või hagiavaldus koostada selles keeles. Erandiks on dokumendid, mida kasutatakse Friisimaa provintsi kohtutes. Need dokumendid võivad olla koostatud friisi keeles.

Dokumendid võib kätte toimetada ka kohtukantseleisse faksi teel. Dokumendid, mis jõuavad faksiga kohtukantseleisse enne tähtaja viimase päeva keskööd, arvatakse õigeaegselt kohale toimetatuks. Seadus ei keela dokumentide saatmist muude nüüdisaegsete sidevahendite, nt e-posti teel.

9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei ole, siis mida peab hagiavaldus sisaldama?

Hollandi õigusaktides ei ole ette nähtud mingisuguseid tüüpvorme.

Õigusaktides on siiski sätestatud mõned nõuded esimese kohtukutse ja menetluse algatamise avalduse sisule.

Kui isik viitab kohtukutse, menetlusdokumendi (conclusie) või aktiga seoses mõnele dokumendile, peab ta lisama selle dokumendi koopia.

10. Kas ma pean tasuma kohtukulud? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates?

Kohtumenetluse algatamisel tuleb maksta registreerimistasu. Tasu suurus sõltub vaidluse liigist ja asjaomasest summast. Tegelikkuses maksab advokaat vajaliku summa ja lisab selle hageja arvele. Kui kohtumenetluse käigus tekib vajadus kasutada mõne eksperdi teenuseid (nt raamatupidaja, arst või tehniline konsultant), mõistab kohtunik sellega seotud kulud välja kohtuasja kaotanud poolelt, välja arvatud erandjuhtudel (nt perekonnaõiguse asjades, kus kulud katab tavaliselt need tekitanud pool). See kehtib ka tunnistajate kutsumisega seotud kulude ja muude tõenditega seotud kulude kohta.

ÜlesÜles

Advokaadid võtavad tasu tunnitöö alusel. Advokaaditasud ei ole Madalmaades üldiselt sätestatud. Advokaadilt tuleks küsida tema tasu kohta enne menetlust või võtta teabe saamiseks ühendust Madalmaade advokatuuriga (Nederlandse Orde van Advocaten). Enamik õigusnõustajad soovib saada ettemaksu ja nõuab oma tasu ka menetluse jooksul, kusjuures menetluse lõpus esitatakse lõpparve.

11. Kas ma saan taotleda menetlusabi? (õigusabi teema)

Madalmaades on võimalik saada menetlusabi. Õigusabi nõukogu (Raad voor Rechtsbijstand Nederlands) koduleheküljelt saab teavet, kellel ja millistel tingimustel on õigus menetlusabi saada.

Järeltoimingud

12. Millal loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiisikult tõendi selle kohta, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt?

Kohtukutse menetluse korral arvatakse asi menetluses olevaks kohtukutse kuupäevast alates. Avaldaja või hageja peab avalduse või hagiavalduse esitama kohtukantseleisse hiljemalt kohtukutsel osundatud kohtuasjade nimekirjas märgitud kuupäevale eelneval kantselei tööpäeval. Kohtusekretär lisab asja üheliikmelise kohtukoosseisu kohtuasjade nimekirja.

Kui hagiavaldust ei esitata kohtukantseleisse õigel ajal, kustutatakse asi kohtuasjade nimekirjast, välja arvatud juhul, kui kahe nädala jooksul pärast kohtukutse menetluses osundatud kohtuasjade nimekirjas märgitud kuupäeva esitatakse kehtiv hagiavaldus.

Kui menetlus algatatakse avalduse või hagiavaldusega, arvatakse asi menetluses olevaks avalduse või hagiavalduse esitamisega kohtukantseleisse.

Ametiisikud reeglina ei ütle, kas hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt või mitte. Kui kohtukutse menetluses ilmneb viga, lubatakse hagejal tavaliselt puudus kõrvaldada. Sama kehtib avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluse kohta. Kohtusekretär ei ole siiski kohustatud seda luba andma.

13. Kas on võimalik saada täpsemat teavet menetluse ajakava kohta (nt seda, millal tuleb ilmuda kohtuistungile)?

Kohtukantselei ega pädev kohtunik ei anna täpsemat teavet menetluse ajakava kohta, sest seda mõjutavad asjaolud ei allu nende kontrollile. Reeglina peaks advokaat või kohtukantselei siiski olema suuteline nimetama ligikaudse kuupäeva, millal asi kohtus arutusele tuleb, kuid see teave ei ole siduv.

Täiendav informatsioon

Asjakohast teavet saab järgmistelt kodulehekülgedelt:

  • De Raad voor Rechtsbijstand Nederlands
  • Justitie English - Nederlands
  • Nederlandse Orde van Advocaten English - Nederlands
  • De Rechtspraak English - Nederlands

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik