Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Luksemburg

Viimati muudetud: 22-05-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Teil tekib vaidlus ettevõtte, ettevõtja, oma tööandja, oma pereliikme või mõne muu isikuga oma kodumaal või välismaal. Selle vaidluse lahendamiseks olete sunnitud endale muuhulgas esitama järgmisi küsimusi:



 

SISUKORD

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole? 1.
2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda? 2.
3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Luksemburgi kohtu poole? 3.
4. Kui see on nii, siis millise Luksemburgi kohtu poole peaksin ma oma elukohta, teise osapoole elukohta muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma? 4.
5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid? 5.
6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil? 6.
7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu, kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda? 7.
8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel? 8.
9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente? 9.
10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel? 10.
11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi"). 11.
12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt? 12.
13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)? 13.

 

KOHTU POOLE PÖÖRDUMISELE EELNEVAD KÜSIMUSED

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole?

Võib-olla tuleks kasutada vaidluste alternatiivseid lahendusi. Vaadake seda teemat.

2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Tähtajad kohtuasja alustamiseks võivad asjaoludest sõltuvalt olla erisugused. Kohtuasja alustamise tähtaegadega seotud küsimusi selgitab õigusnõunik või kodanike teavitamisega tegelev õigusalane infobüroo.

3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Luksemburgi kohtu poole?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus

4. Kui see on nii, siis millise Luksemburgi kohtu poole peaksin ma oma elukohta, teise osapoole elukohta muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus – Luksemburg"

5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus - Luksemburg"

KOHTU POOLE PÖÖRDUMISEGA SEOTUD SAMMUD

6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil?

Vastus sellele küsimusele sõltub vaidlusega seotud summa suurusest ja vaidluse valdkonnast.

ÜlesÜles

Üldine skeem on alljärgnev, arvestada tuleb lisaks aga ka seadustega ette nähtud erandeid.

  1. Kui vaidlus on seotud summadega, mille väärtus jääb alla 10 000 euro, kuulub see üldjuhul rahukohtu (justice de paix) pädevusalasse. Rahukohtu ette võivad vaidluse osapooled ilmuda isiklikult või esindaja vahendusel. Kui esindajaks ei ole advokaat, peab esindajal olema asjakohane erivolitus.
  2. Kui vaidlusalused summad ületavad 10 000 eurot, kuulub vaidlus üldjuhul ringkonnakohtu (tribunal d’arrondissement) pädevusalasse. Selle kohtu ees esindab osapoolt tunnustatud advokaat (kohtuadvokaat) (avocat à la cour), (= valitud advokaat) (= constitution d`avocat)) välja arvatud juhul, kui tegemist on kiirmenetlusega või menetlustega, mis toimuvad kommertsmenetluse kohaselt ja mille puhul osapooled võivad kohtu ette ilmuda isiklikult või kasutada abilist või esindajat. Ka kõrgema kohtu (cour supérieure de justice) (=apellatsioonikohtu (= cour d`appel)) ees esindab osapoolt kohtuadvokaat.
  3. Teatavate valdkondade menetlused kuuluvad rahukohtu pädevusalasse ka juhul, kui vaidlusalune summa ületab 10 000 eurot, näiteks tööõigusega seotud vaidlused, kinnisvara rendiga seotud vaidlused, üleliigse võlakoormuse seadusest tulenevad vaidlused, alimentide taotlused, välja arvatud juhul, kui need on seotud lahutusega või kooselu lõpetamisega. Neil juhtudel võivad osapooled ise menetluse algatada, esitades kohtunikule vastavasisulise kirjaliku taotluse (=lihtmenetlus, mis on odavam kui ringkonnakohtusse pöördumine) ja ilmudes rahukohtu ette isiklikult.

7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu, kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda?

Vastus sellele küsimusele sõltub eelmises punktis tehtud eristamistest.

ÜlesÜles

Esimese punkti all esitatud juhtudel võivad osapooled pöörduda otseselt vastava territoriaalse pädevusega rahukohtu poole (konkreetselt võtavad taotlusi vastu nende kohtuasutuste kohtukantselei juhatajad).

Teise punkti all esitatud juhtudel peavad osapooled üldjuhul pöörduma advokaadi poole, kes esitab teisele osapoolele oma kliendi nimel ja kohtutäituri kaudu kohtukutse. Advokaat esitab menetluse alustamiseks vajalikud dokumendid territoriaalselt pädevale piirkonnakohtule või kõrgemale kohtule.

8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel?

Kui välja arvata erisätetega reguleeritud teatavad erivaldkonnad, on kohtuasutustega suhtlemisel võimalik kasutada prantsuse, saksa või letseburgi keelt. Üldiselt on kõige enam kasutatavaks keeleks prantsuse keel.

Kui välja arvata üksikud harvad rahukohtunikega seotud erandid teatavates konkreetsetes valdkondades (näiteks maksekorraldustega seotud taotlused), peavad kohtutele esitatavad hagid olema esitatud kirjalikus vormis. Faksi või elektronposti teel saadetud dokumente arvesse ei võeta.

9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente?

Üldiselt sõltub vastus sellele küsimusele vastuses 6 tehtud eristamisest.

Mõnede konkreetsete valdkondade (näiteks taotlused, mis on seotud tasumata maksekorraldustega või maksmata arvetega) puhul on valmistrükitud vormid olemas. Üldpõhimõttena on kehtivad üksnes sellised kohtukutsed rahukohtusse, ringkonnakohtute hagid ja kohtukutsed ning kõrgemate kohtute läbivaatusmenetlemist võimaldavad õigusaktid, mis sisaldavad teatavat kohustuslikku teavet ning mis on vormistatud vastavalt konkreetsetele eeskirjadele. Seetõttu ei ole nende menetluste jaoks olemas valmistrükitud vorme.

ÜlesÜles

10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel?

Üldpõhimõttena toimub kohtukulude tasumine siis, kui kohtuasja menetlemine lõpeb. Kohtunik võib samuti anda korralduse, et üks või mitu menetluse osapoolt peavad tasuma kautsjoni või tegema ettemaksu (maksma avanssi) (näiteks juhul, kui kohtuasutuse korralduse kohaselt viiakse läbi ekspertiis).

Kliendi poolt advokaadile makstav advokaaditasu määratakse kindlaks nende kahe isiku vahel sõlmitud lepinguga. Üldiselt on tavaks, et osa summast makstakse advokaadile eelnevalt avansina välja.

11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi").

MENETLUSE KÄIGUGA SEOTUD SAMMUD

12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt?

Vastus sellele küsimusele sõltub taas vastuses küsimusele 6 tehtud eristamisest.

Kui asi on kohtusse antud hageja enda poolt, informeerib kohtuasutus, kui see seaduse kohaselt on lubatud, hagejat alustatud menetluse käigust.

Kui asi on kohtusse antud või peab olema kohtusse antud oma klienti esindava advokaadi vahendusel, teavitab kohtuasutus kliendi seadusjärgselt volitatud advokaati algatatud menetluse käigust. Advokaat edastab oma kliendile toimingute toimumise ajaga seotud teabe, sedavõrd kui see saab teatavaks või on ette näha.

13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)?

Vastus sellele küsimusele on seotud eelmise küsimusega.

Kohtusse ilmumise tähtaeg on põhimõtteliselt sätestatud seadusega, samas võib osapoolte vahel olla kindlaks määratud või kokku lepitud täiendavalt teisi tähtaegu, kui kohtunik soovib eraldi ära kuulata üht osapooltest või kolmandaid isikuid.

Täiendav informatsioon

  • Luksemburgi seadused:français Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse õigusportaal
  • Luksemburgi advokaatide koda (Barreau des avocats de Luxembourg) Deutsch - English - français

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-05-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik