Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Läti

Viimati muudetud: 14-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse? 1.
2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda? 2.
3. Kas ma pean pöörduma Läti kohtusse? 3.
4. Millisesse Läti kohtusse pean ma enda ja teise poole elukohta või muid asjaolusid arvestades pöörduma? 4.
5. Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda? 5.
6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb kaasata esindaja, näiteks advokaat? 6.
7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile? 7.
8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda saab teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel? 8.
9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei ole, siis mida peab hagiavaldus sisaldama? 9.
10. Kas ma pean tasuma kohtukulud? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates? 10.
11. Kas ma saan taotleda menetlusabi? 11.
12. Mis hetkest loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt? 12.
13. Kas menetluse ajakava kohta antakse täpsemat teavet (nt millal tuleb ilmuda kohtuistungile)? 13.

 

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse?

Võib-olla oleks parem kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodeid. Vt see teema.

2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda?

Hagi esitamise tähtaeg sõltub kohtuasjast. Tähtaegade kohta saab täpsemat teavet advokaadilt, õigusnõustajalt või riiklikult teabeasutuselt.

3. Kas ma pean pöörduma Läti kohtusse?

Vt teema Kohtute pädevus.

4. Millisesse Läti kohtusse pean ma enda ja teise poole elukohta või muid asjaolusid arvestades pöörduma?

Vt teema Kohtute pädevus - Läti.

5. Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt teema Kohtute pädevus - Läti.

ASJA KOHTUSSE ANDMINE

6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb kaasata esindaja, näiteks advokaat?

Hageja võib esitada hagi kas ise või volitatud esindaja kaudu. Nõudele endale võib lisada esindaja volitamise avalduse.

7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile?

Hagiavaldus tuleks esitada kohtu kantseleisse isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Kohtu kantselei lahtiolekuaegadel võtavad hagiavaldusi vastu kohtu esimehe alluvuses töötavad isikud. Nendeks on tavaliselt kohtu esimehe abid või kohtusekretärid. Hagiavalduse võib saata ka posti teel kohtu kantseleisse.

ÜlesÜles

8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda saab teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel?

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud, et kõigile poolte esitatud võõrkeelsetele dokumentidele tuleb lisada ametlik tõlge riigikeelde (läti keel). Seega võib nõude esitada võõrkeeles, kui sellele on lisatud ametlik tõlge läti keelde. Avaldus tuleb esitada kohtule kirjalikult. Avalduse võib saata posti teel, kuid mitte faksiga ega e-posti teel.

9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei ole, siis mida peab hagiavaldus sisaldama?

Avalduse tüüpvormid puuduvad, kuid avaldus tuleb esitada kirjalikult. Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud mitmed avalduse miinimumnõuded, kuid avalduse esitamise vormi ei ole seal kehtestatud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt peab avaldus sisaldama järgmisi andmeid:

  1. selle kohtu nimi, kuhu avaldus esitatakse;
  2. hageja, hageja esindaja (kui hagiavalduse esitab esindaja), kostja ja kõigi kolmandate isikute puhul täisnimi, isikukood ja elukoht ning juriidilise isiku korral tema nimi, registrinumber ja aadress (juriidiline aadress). Kostja isikukood või registrinumber tuleb märkida võimaluse korral;
  3. hagi ese;
  4. nõude suurus, kui nõue on rahaline, ja sissenõutava või vaidlusaluse summa aluseks olevad arvutused;
  5. hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid nende asjaolude kohta;
  6. millisel alusel on hagi esitatud (õigusnorm);
  7. hageja nõuded;
  8. hagile lisatud dokumentide loetelu;
  9. hagi esitamise kuupäev ja muu asja uurimiseks vajalik teave.

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud erinõuded avaldusele, mis esitatakse teatavat liiki asjade (nt abielulahutusasjad) või teatavate menetluste (nt lapsendamise kinnitamine ja tühistamine, pärandvara kaitse ja eestkoste) korral.

ÜlesÜles

Avaldusele peab alla kirjutama kas hageja või tema esindaja. Kui hagiavalduse esitab hageja nimel tegutsev esindaja, tuleb avaldusele lisada volitus või muu dokument, mis kinnitab, et esindajal on õigus hagiavaldust esitada.

Avaldus esitatakse kohtule nii mitmes eksemplaris, kui palju on kostjaid ja kolmandaid isikuid.

Avaldusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kinnitavad:

  1. riigilõivu ja muude kohtulõivude tasumist õigusaktides ettenähtud summas ja korras;
  2. vaidluste kohtueelse lahendamise ajal toimuva uurimise korra järgimist, kui see on seaduse kohaselt kohustuslik;
  3. hagi aluseks olevaid asjaolusid.

10. Kas ma pean tasuma kohtukulud? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates?

Kohtukulud (riigilõiv, menetluskulud, uurimisega seotud kulud) tuleb tasuda enne avalduse esitamist. Seda saab teha pangas. Kui nõue rahuldatakse kas täielikult või osaliselt või kui hageja võtab nõude tagasi, sest kostja on rahuldanud nõude vabatahtlikult pärast hagi esitamist, annab kohus korralduse selle kohta, et kostja peab hüvitama hagejale kõik kohtuasjaga seotud kulud (õigusabikulud, kohtusse ilmumise ja tõendite kogumisega seotud kulud). Kui nõuet ei rahuldata, hüvitab hageja kostjale kõik kohtuasjaga seotud kulud.

Advokaadi või õigusnõustaja tasu maksmise kord lepitakse kokku kliendi ja asjaomase advokaadi või õigusnõustaja vahel.

11. Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Vt teemat Õigusabi.

ÜlesÜles

12. Mis hetkest loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt?

Avaldused ja muud posti teel saabunud kirjad ja dokumendid, mis toimetatakse kätte kohtu kantselei lahtiolekuaegadel, kantakse kohtus nende kättesaamise päeval sissetulnud kirjade registrisse. Hagiavaldus loetakse seega ametlikult esitatuks siis, kui kohus on avalduse kätte saanud. Kui avaldus ei ole esitatud nõuetekohaselt või kui sellele ei ole lisatud kõiki nõutud dokumente, teeb kohtunik põhjendatud otsuse jätta hagiavaldus käiguta. Hagejale saadetakse selle otsuse koopia ja määratakse tähtaeg, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada. Tähtaeg peab olema vähemalt 20 päeva alates otsuse saatmise kuupäevast. Kui hageja kõrvaldab puudused kindlaksmääratud tähtpäevaks, loetakse avaldus kohtule esitatuks selle esmakordse esitamise kuupäeval. Kui hageja ei kõrvalda puudusi tähtaja jooksul, loetakse avaldus mitteesitatuks ja tagastatakse hagejale. Avalduse tagastamine hagejale ei takista selle uuesti esitamist kohtule, kuid sel juhul on avalduse esitamise kuupäev teine.

Ametiisikud ei saada eraldi teadet selle kohta, et avaldus on esitatud nõuetekohaselt, kuid nad järgivad kindlat korda, mis viitab sellele, et avaldus on nõuetekohane. Kui avaldus on esitatud nõuetekohaselt ja avaldusele on lisatud kõik nõutavad dokumendid, teeb kohtunik kolme päeva jooksul pärast avalduse kohtusse laekumist otsuse hagi menetlusse võtta ja alustada kohtumenetlust. Pärast menetluse alustamist saadetakse avaldus ja lisatud dokumentide koopiad kostjale, määrates kindlaks kirjaliku vastuse esitamise tähtaja. Pärast kostja vastuse kättesaamist edastab kohtunik selle koopia hagejale ja kolmandatele isikutele. Kohtunik võib nõuda ka hagejalt arvamuse avaldamist kostja vastuse kohta. Pärast kostja vastuse kättesaamist või vastuse esitamise tähtaja möödumist teeb kohtunik otsuse kohtuistungiks valmistumise kohta, sealjuures määrab kohtunik kindlaks kohtuistungi kuupäeva. Kohtusekretär edastab pooltele kohtukutsed.

13. Kas menetluse ajakava kohta antakse täpsemat teavet (nt millal tuleb ilmuda kohtuistungile)?

Pooled kutsutakse kohtusse ning neid teavitatakse eelnevalt kohtuistungi kuupäevast ja kohast või konkreetsetest menetlustoimingutest kohtukutse vahendusel, mis saadetakse avalduses märgitud aadressile. Kui kostja aadress ei ole teada, avaldatakse kohtukutse ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik