Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Itaalia

Viimati muudetud: 12-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kujutlege olukorda, kus teil on tekkinud vaidlus ettevõtte, spetsialisti, tööandja, pereliikme või mõne muu isikuga kas oma kodu- või välismaal. Selle olukorra lahendamiseks esitate endale mitmeid küsimusi:



 

SISUKORD

1. Kas ma pean tingimata kohtu poole pöörduma? 1.
2. Kas ma jõuan esitada hagi õigeaegselt? 2.
3. Tean ma kindlalt, et peaksin kohtu poole pöörduma just selles liikmesriigis? 3.
4. Millise kohtu poole peaksin ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades minu ja teise osapoole elukohta ning teisi minu kohtuasjaga seonduvaid aspekte? 4.
5. Millise selle liikmesriigi kohtu poole peaksin pöörduma, arvestades minu juhtumi olemust ja sellega seonduva rahasumma suurust? 5.
6. Kas ma saan ise kohtu poole pöörduda või pean kasutama esindaja, näiteks advokaadi abi? PDF File (PDF File 31 KB) 6.
7. Kellele ma oma hagiavalduse esitan: kas kohtu registratuuri või kohtusekretariaati? 7.
8. Mis keeles tuleb avaldus vormistada? Kas seda võib teha suuliselt või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib saata faksi või elektronposti teel? 8.
9. Kas on olemas hagiavalduse vormid? Kui ei, siis kuidas tuleb avaldus vormistada? Milliseid andmeid peab toimik sisaldama? 9.
10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb tasuda lõiv? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe alates protsessi algatamisest? 10.
11. Kas mul on õigus taotleda tasuta õigusabi? 11.
12. Millisest hetkest loetakse minu kohtuasi ametlikult algatatuks? Kas ametiasutused annavad mulle kinnituse selle kohta, et kohtuasi on algatatud eeskirjadekohaselt? 12.
13. Kas mulle antakse üksikasjalikku teavet kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks millal ma pean kohtusse ilmuma)? 13.

 

Küsimused enne kohtuvaidluse alustamist:

1. Kas ma pean tingimata kohtu poole pöörduma?

Ehk oleks õigem kasutada kohtuväliseid vaidluste lahendamise meetodeid. Tutvu selle teemaga lähemalt.

2. Kas ma jõuan esitada hagi õigeaegselt?

Hagi esitamise ajalised piirangud sõltuvad kohtuasjast. Ajaliste piirangute osas saab selgust õigusnõustaja juures või õiguskaitse teabepunktis.

3. Tean ma kindlalt, et peaksin kohtu poole pöörduma just selles liikmesriigis?

Vt teemat „Kohtute pädevus”.

4. Millise kohtu poole peaksin ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades minu ja teise osapoole elukohta ning teisi minu kohtuasjaga seonduvaid aspekte?

Vaata teemat „Kohtute pädevus - Itaalia”.

5. Millise selle liikmesriigi kohtu poole peaksin pöörduma, arvestades minu juhtumi olemust ja sellega seonduva rahasumma suurust?

Vaata teemat „Kohtute pädevus - Itaalia”.

Kohtuvaidluse alustamise protseduur

6. Kas ma saan ise kohtu poole pöörduda või pean kasutama esindaja, näiteks advokaadi abi? PDF File (PDF File 31 KB)

7. Kellele ma oma hagiavalduse esitan: kas kohtu registratuuri või kohtusekretariaati?

Isik, kes kavatseb hagi esitada, võib juhul, kui tal on lubatud ise end esindada, esitada avalduse otse giudice di pace’le (rahukohtunikule) kohtuarutelu alustamiseks otse ning taotleda oma ütluste ärakuulamist, mille sisu lisatakse seejärel kohe registriosakonnas koostatud protokollile; avalduse esitaja peab hoolitsema protokolli vastustajale edastamise eest.

ÜlesÜles

Vahepeal avab registriosakond kohtutoimiku.

Tavaline on praktika, et mingis menetluse staadiumis peetakse nõu kohtunikuga, seda ka kohtuväliselt, ning lepitakse kokku ütluste esitamise kuupäev ja kellaaeg. Kui isik ilmub kohtuvaidlusele koos teda vaidluses esindama volitatud isikuga, kellele on antud sellekohane eraldi ametlik dokument või dokumendi allkirjastanud isiku esindaja poolt tõendatud mitteametlik kiri, on esindaja see, kes esitab nõutavad dokumendid asja menetleva kohtuniku registratuuri. Tähtsaim nimetatud dokumentidest on taotlus asja arvamiseks kohtus menetletavate kohtuasjade nimekirja.

Selle taotluse ja kohtukutse originaali, volikirja ja esitatud dokumente sisaldava toimiku esitamisega registratuuri antakse hagile seaduslik käik.

Kui osapool ilmub isiklikult kohale, peab ta teatama oma elukoha või valima asupaiga menetlust läbiviiva kohtuniku tööpiirkonna Comune’s (kohalikus omavalitsuses).

Taotluses peab olema näidatud kohtuasjas osalevad pooled, volikiri, taotluse teema, kohtukutse kättetoimetamise kuupäev ja esimese kohtuistungi kuupäev, kuhu pooled peavad kohale ilmuma.

See on oluline eeltingimus menetluse tõrgeteta käigu tagamiseks.

Registripidaja ülesandeks on kontrollida esitatud dokumentide sisu ning lisada toimikusse kõik kohtumenetluse käigus esitatud dokumendid, istungite protokollid, kohtuniku poolt tarvitusele võetud meetmete protokollid, juurdlusprotokollid ja asja lahendamisega seotud protokollid.

Pärast seda kui toimik on saadetud kohtu eesistujale, määrab viimane uurimist läbiviiva kohtuniku või viib uurimise ise läbi.

ÜlesÜles

8. Mis keeles tuleb avaldus vormistada? Kas seda võib teha suuliselt või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib saata faksi või elektronposti teel?

Kogu menetluse jooksul tuleb kasutada itaalia keelt.

Itaalia keelt mittevaldava menetlusosalise ärakuulamisel peab kohtunik määrama tõlgi, kes enne tõlkimise alustamist annab vande töökohustuste nõuetekohase täitmise kohta.

Kui isiku elukoht on piirkonnas, kus elab ametlikult tunnustatud keeleline vähemus ning see piirkond kuulub asja menetleva kohtuniku kohtualluvusse, on tal juhul, kui ta itaalia keelt ei valda, õigus kasutada oma emakeelt ning selles keeles tuleb vormistada ka kõik menetlusega seotud dokumendid, k.a algselt itaalia keeles koostatud otsused.

Tõlki tuleb kasutada ka tavaliste ja eksperttunnistajate puhul, kes mingil põhjusel annavad kohtumenetluses suulisi või kirjalikke ütlusi.

Nagu juba selgitatud vastuses küsimusele 1, võib menetlusosaline ilmuda oma avalduste suuliseks esitamiseks giudice di pace ette isiklikult, juhul kui kohtuvaidluse väärtus ei ületa 516,45 eurot.

Kohtunik võib lubada menetlusosalisel sõltuvalt kohtuasja iseloomust ja tähtsusest ilmuda kohtusse ilma esindajata ka suurema väärtusega kohtuvaidlustes.

Mis puutub kohtus läbiviidavatesse menetlustesse, tuleb lisada, et üksikisikut puudutavates töövaidlustes võib kahjukannatanud isik esitada avalduse isiklikult, kuigi see peab olema kirjalikult vormistatud vastavalt seda tüüpi kohtuasjade kohtukutsetele ettenähtud vormile. Seejärel esineb isik kõiki tavapäraseid formaalsusi järgides kohtus. 

ÜlesÜles

Lõpuks on teatud kohtuasjades võimalus, et isik ilmub avalduste tegemiseks kohtuniku ette kohtumenetluse enda käigus.

Tegelikult kuulub asja uurimisstaadiumi jooksul menetlusosaliste kohalekutsumine ja nende küsitlemine eesmärgiga saavutada leppimine giudice di pace pädevussse.

See tuleneb menetlusseadusega kehtestatud üldise põhimõtte rakendamisest, mille kohaselt võib kohtunik „ükskõik millisel menetluse etapil ja tasandil” anda menetlusosalistele korralduse kohaleilmumiseks ja küsimustele vastamiseks.

Pannes paika protseduurireeglid uurimise läbiviimiseks esimese astme kohtus, lisab menetlusseadus ka seda, et esimesel kohtuistungil küsitleb uurimist läbi viiv kohtunik kohalviibivaid pooli ning olenevalt kohtuasja iseloomust püüab pooli lepitada.

Vastavalt menetlusseadusele on mõjuva põhjuseta kohtusse mitteilmumine käitumine, mis võib mõjutada otsuse langetamist.

Sama kehtib esimese kohaleilmumise kohta apellatsioonikohtusse; kohtunik võib püüda pooli lepitada, „andes pooltele korralduse vajaduse korral isiklikult kohale ilmuda”.

Nagu teada, ei püüta selle kohustusega mitte omaksvõttu saavutada, vaid saada selgust juhtumi asjaolude kohta; ilma et esindaja kohalviibimine oleks nõutav.

Mitteametlik küsitlemine on erilise tähtsusega kohustuslike maksete ja hoolekandega seonduvate kohtuvaidluste puhul ning kokku on lepitud põhimõttes, et see kuulub kohtuniku ülesannete hulka ning vajadusel kehtib ka teise astme kohtumenetluste kohta.

Kohtunikul on volitused eespool toodu teostamiseks omal algatusel, samal ajal kui osapooled saavad vaid taotlusi esitada.

ÜlesÜles

Teo- ja õigusvõimetusega, samuti puuetega seonduvate menetluste puhul on samuti selgesõnaliselt ette nähtud teo- ja õigusvõimetute ning puuetega isikute isiklik osavõtt kohtumenetlusest, sama kehtib ka surnud isiku eeldatavate pärijate ja kõigi teiste kohta, kes võivad tõenäolise surmajuhtumi korral omandada õigusi või kohustusi.

Lõpuks kehtib sama ka lahutus- ja lahuselumenetluste kohta, kui püütakse saavutada abikaasade leppimist või kokkulepet abieluvara jaotamiseks.

Tõdedes, et kvalifitseeritud advokaadi osavõtt menetlusest on oluline, ei arvesta seadus laiemas tähenduses tegelikku vajadust kohtuniku ja kahe osapoole vaheliseks otsekontaktiks kohtumenetluse teatud osades, kui kohtunik püüab saavutada leppimist või tuvastada kasulikku informatsiooni suuliselt.

Paljudel kohtutel on võimalus kasutada faksi ja e-posti, kuid kogu riiki hõlmavat usaldusväärset ja töökindlat süsteemi, mis võimaldaks kohtu kasutajail taotlusi ja dokumente faksi või e-posti teel saata, veel pole.

9. Kas on olemas hagiavalduse vormid? Kui ei, siis kuidas tuleb avaldus vormistada? Milliseid andmeid peab toimik sisaldama?

Õigusorganite poole pöördumiseks pole kindlat vormi välja töötatud.

Iga osapoole huvides on esitada oma nõue täpselt ja arusaadavalt.

Avaldaja poolt kohtusse esitatud taotlus kohtuasja menetlusse võtmiseks on aluseks toimikule, millele lisatakse kohtutoimik ja menetlusosaliste toimikud.

Nõuded dokumentidele sätestab seadus.

Eriti tähtis on näidata avalduses menetlusosaliste andmed, prokuröri nimi, hagi teema, kohtukutsete kättetoimetamise kuupäev ja esimese kohtuistungi kuupäev.

ÜlesÜles

Toimikusse lisatakse teade kohtuasja arvamisest kohturegistrisse, kohtukutse koopia ning menetluse käigus koostatud dokumendid ja protokollid, samuti istungite protokollid, kohtumäärused, juurdluse protokollid ja kohtuotsuses sisalduva korralduse koopia. Hageja toimik peab sisaldama kohtukutse originaali, volikirja ja kogu kirjavahetust.

Kostja toimikus on vastus hagile, kättesaadud kohtukutse koopia, volikiri ja kogu kirjavahetus.

Kõik eespool nimetatu pannakse mitme jaotisega kausta ning antakse hoiule registripidajale, kes vastutab toimiku säilimise eest ja lükkab tagasi menetlusosaliste esitatud materjalid, mis sisaldavad mittevajalikke dokumente.

10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb tasuda lõiv? Kui jah, siis millal? Kas advokaadile tuleb maksta kohe alates protsessi algatamisest?

Igasugust kohtumenetlust algatades tuleb maksta Rahandusministeeriumi (Ministero delle Finanze) haldusalasse kuuluva maksuameti arvele kindlaksmääratud lõiv. Makstav summa sõltub algatatava menetluse liigist, kõnesolevatest rahasummadest ja sellest, millise astme kohus asja menetleb.

Seadus sätestab mitmeid riigilõivuvabu menetlusi, kusjuures need menetlused määrab kooskõlas seadusandluspoliitika kriteeriumidega parlament vastavalt vaidluste iseloomule ja nende sotsiaalsele tähendusele.

Erandid kehtivad peamiselt

  • perekonnaseisu muutmisel omandi kinnipidamis- ja vabastamismääruste täitmisel
  • hagi esitamisel ülemäära pikast kohtulikust karistusest tulenenud kahjude hüvitamiseks
  • perekonnaasju ja isikustaatust käsitlevatel menetlustel
  • menetlustel väärtusega alla 1033 euro
  • isiklikku vara puudutavatel täitemenetlustel väärtusega alla 2500 euro
  • kohtuasja käigus alustatud menetlustel ettevaatusabinõude tarvituselevõtu kohta
  • pädevus- ja kohtualluvuseeskirjadele.

Tempellõiv kehtib dokumentide puhul, mida pooled võivad kasutada menetluse käigus, kuid mis ei pruugi olla välja antud kasutamiseks kohtuasjade puhul, näiteks notariaalsed dokumendid, sõiduki müügi registreerimine, testamendi avamine ja tehniliste ekspertide registrisse tehtud kanded.

ÜlesÜles

Tempellõivu suurus sõltub dokumendi liigist ja otstarbest. Tempellõivu ei tule maksta, kui dokument kuulub kohtutoimikusse.

Menetlusosalise ja tema esindaja vahelised suhted pole reguleeritud, sõltudes asjassepuutuvatest pooltest.

11. Kas mul on õigus taotleda tasuta õigusabi?

Tsiviilmenetlustes on piiratud majanduslike võimalustega isikute kaitsmisel tagatud tasuta õigusabi.

Tasuta õigusabi võib taotleda menetluse kõikides staadiumides ja astmetel ning seda kohaldatakse isikutele, kelle tulumaksustatav aastatulu ei ületa 9269,22 eurot.

Teavet tasuta õigusabi saamise protseduuri kohta saab rubriigist „Õigusabi - Itaalia”: esindaja valik, tasuta õigusabi võimalik tühistamine, kuidas taotleda tasuta õigusabi.

VASTUS HAGIAVALDUSELE.

12. Millisest hetkest loetakse minu kohtuasi ametlikult algatatuks? Kas ametiasutused annavad mulle kinnituse selle kohta, et kohtuasi on algatatud eeskirjadekohaselt?

Hagiavaldus loetakse nõuetekohaselt vormistatuks, kui menetlust läbiviiva kohtuniku registratuuri on esitatud nõuetekohane kohtukutse kostjale ja nõuetekohane avaldus kohtuasja alustamiseks kohtule.

Kui on esitatud taotlus kohtuasja menetlussevõtmiseks, kannab registripidaja kohtuasja registrisse ja koostab kohtutoimiku, millele lisatakse menetlusosaliste toimikud.

Kohtuasi jõuab kohtusse esimese astme menetlusena kümne päeva jooksul alates kohtukutse kättetoimetamisest vastavalt seadusele kas prokuröri kaudu või isiklikult.

ÜlesÜles

Tuleb märkida, et kõikides kohtutes nõustab teenindav registripidaja avalduse esitajat seadusega sätestatud formaalsuste järgmisel. Selliseid nõuandeid ei anna kohtunik, kes teeb oma seisukohad teatavaks määruse väljaandmisel.

Kui avaldust asja kohtulikuks menetlemiseks ei esitata nõuetekohaselt, tuleb valmis olla selle vaidlustamiseks, sealhulgas avalduse tunnistamiseks vastuvõetamatuks, kehtetuks või aegunuks.

Juurdlust teostav kohtunik vastutab esimesel istungil toimuva poolte ristküsitluse nõuetekohase läbiviimise eest ja vajadusel teeb määruse lisameetmete tarvituselevõtuks, juhul kui otsus tuleb teha paljude osapoolte suhtes või kui kohtuasja algatasid mitu omavahel lahutamatult seotud osapoolt või kui kohtuasi algatati mitme omavahel lahutamatult seotud osapoole vastu.

Kui kohtukutse osutub kehtetuks, võib seda ametlikult uuendada, parandades sisulised ja protseduurilised puudused tagasiulatuva jõuga.

Igal juhul loetakse võimalikud puudused kohtukutses parandatuks, kui kostja ilmub kohtusse kohale.

Kontrollides, kas menetlusosalised on kohtuasja algatanud vastavalt reeglitele, võib juurdlust läbiviiv kohtunik vajadusel nõuda viimastelt puudulike dokumentide ja tegevuste parandamist.

Esindamisel, kohtusse kohaleilmumisel või volituste andmisel ilmnenud puuduse korral võib anda puuduse likvideerimiseks tähtaja, välja arvatud siis, kui on tuvastatud, et tähtaeg on juba möödunud.

Lõpuks, võib juhtuda, et kostja ei ilmu kohale ja juurdlust läbiviiv kohtunik leiab kättetoimetatavas kohtukutses puuduse, sel juhul määrab kohtunik hagejale uue kohtukutse saatmise tähtaja, vältides sellega kutse aegumist.

ÜlesÜles

Seaduse eesmärk on vältida kohtumenetluse algstaadiumis vormi- ja protseduurivigu; selliste vigade tagajärjel võib kohtuniku tegevus juurdluse läbiviimisel osutuda asjatuks, kuna kehtivad ajalised piirangud.

13. Kas mulle antakse üksikasjalikku teavet kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks millal ma pean kohtusse ilmuma)?

Kohtuistungid, kuhu osapoolte kohaleilmumine on kohustuslik, samuti juurdlused ja kohtu nõupidamised toimuvad giudice di pace (rahukohtuniku) kantseleiülema kord aastas koostatavas istungite kavas näidatud kuupäevadel ja kellaaegadel. Istungite kava kinnitab kohtu eesistuja kokkuleppel riigiprokuröriga.

Vahepeal, iga kvartali alguses koostatakse juurdluste ja kohtunõupidamiste kava, kus on näidatud ka kohtunike nimed.

Tribunali’s (madalama astme kohtus) paneb kohtu eesistuja menetlusosaliste esimese kohtusseilmumise kuupäeva ja kellaaja paika määrusega, mille kinnitab apellatsioonikohtu peakohtunik. Kõikides kohtusaalides peab olema nähtaval kohal koopia sellest dokumendist.

Hilisemate kohtuistungite toimumise ajad paneb menetlust läbiviiv kohtunik paika iga kohtuasja puhul eraldi.

Apellatsioonikohtus paneb esimeste kohtuistungite ja juurdluste kuupäevad ja kellaajad oma määrusega paika kohtu eesistuja aasta alguses ja keskel.

Kohtusaalidesse tuleb istungite kava välja panna 30. novembriks ning see peab olema kogu kohtuaasta jooksul nähtaval kohal.

Menetlust läbi viima määratud kohtuniku kohta saavad osapooled informatsiooni registratuurist.

Kassatsioonikohtus koostab kohtu eesistuja istungite kalenderplaani samamoodi, presidente della sezione määrab aja avalduste läbivaatamiseks, millest teavitatakse advokaate ja riigiprokuröri. Neile teatatakse ka kohtuvaidlustega tegelevate kohtunike ametissemääramisest. Kui menetlusosaline peab isiklikult kohtusse ilmuma, saadetakse teated tema ametlikku elukohta või valitud asukohta.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik