Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Ungari

Viimati muudetud: 23-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kujutage ette olukorda, kus teil on tekkinud vaidlus äriühingu, eraettevõtja, tööandja, pereliikme või mõne muu isikuga kas kodu- või välismaal. Probleemi lahendamiseks peaksite endalt küsima rea küsimusi:



 

SISUKORD

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse? 1.
2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda? 2.
3. Kas ma pean pöörduma Ungari kohtusse? 3.
4. Millisesse Ungari kohtusse pean ma pöörduma, arvestades minu ja vastaspoole elukohta või muid asjaolusid? 4.
5. Millisesse kohtusse pean ma Ungaris pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda? 5.
6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat? 6.
7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu kantseleisse või mõnele muule organile? 7.
8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel? 8.
9. Kas selleks on eraldi vorm või kui ei ole, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama? 9.
10. Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui, siis millal? Kas ma pean algusest peale maksma advokaadikulusid? 10.
11. Kas ma saan taotleda menetlusabi/kuludest vabastust? 11.
12. Millal loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiisikult tõendi selle kohta, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt? 12.
13. Kas on võimalik saada täpsemat teavet menetluse ajakava kohta (nt seda, millal tuleb ilmuda kohtuistungile)? 13.

 

KÜSIMUSED, MILLELE TULEKS VASTATA ENNE KOHTUASJA ALGATAMIST

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse?

Vaidluste kohtuväline lahendamine võib olla parem lahendus. Vt asjaomane teema.

2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda?

Hagiavalduse esitamise tähtaeg sõltub asjast. Tähtaegade küsimuses võib pöörduda advokaadi, õigusnõustaja või kodanike nõustamisbüroo poole.

3. Kas ma pean pöörduma Ungari kohtusse?

Vt teema Kohtute pädevus.

4. Millisesse Ungari kohtusse pean ma pöörduma, arvestades minu ja vastaspoole elukohta või muid asjaolusid?

Vt teema Kohtute pädevus - Ungari.

5. Millisesse kohtusse pean ma Ungaris pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt teemat Kohtute pädevus - Ungari!

HAGI ESITAMISE KORD

6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat?

Esimeses astmes võib hagiavalduse üldjuhul esitada otse kohtusse ja advokaadiga konsulteerimine ei ole vajalik. 1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 73a on loetletud juhtumid, mille puhul advokaadi osalemine on kohustuslik. Need on seotud peamiselt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega kõrgema astme kohtus. Sellistel juhtudel ei ole ilma õigusesindajata tehtud menetlustoimingud kehtivad ning seetõttu - selle ennetamiseks - esindab pooli menetluses tavaliselt advokaat.

ÜlesÜles

Hagiavalduse võib muidugi esitada ka teine isik, st poole või tema seadusjärgse esindaja määratud volitatud esindaja (nt advokaat). Kui seaduses on siiski ette nähtud teisiti, näiteks on sätestatud, et menetlusosaline peab menetluses osalema isiklikult, ei ole volitatud esindaja kaudu võimalik menetlustoiminguid teha. Asjaomased eeskirjad selle kohta, kes võib olla volitatud esindaja ja kellel on keelatud kuuluda võimalike volitatud esindajate ringi, ning volitamisega seotud täpsed eeskirjad on kehtestatud tsiviilmenetluse seadustikus esindamist reguleerivate sätetega.

7. Kellele ma hagiavalduse esitan: kohtu kantseleisse või mõnele muule organile?

Hagiavaldus – nagu kõik muud kohtule esitatavad dokumendid – tuleb esitada otse asja käsitlevale kohtule. Hagiavalduse eksemplaride arv peab igal juhul ületama menetluse poolte arvu ühe võrra.

8. Millises keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel?

Seaduse kohaselt on kohtumenetluse ametlik keel ungari keel. Ungari keeles toimuvas menetluses on pooltel ja teistel menetlusosalistel - loomulikult välja arvatud kohtu töötajatel (kohtunik, kaasistuja, kohtusekretär) - ungari keele oskusest sõltumata õigus kasutada oma emakeelt, piirkondlikku või vähemuskeelt rahvusvahelistes lepingutes kindlaksmääratud küsimustes, mis ei ole oma laadilt ametlikud.

Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartaga ühinedes võttis Ungari seoses horvaatia, rumeenia, saksa, serbia, slovakkia ja sloveenia keeltega järgmised kohustused:

ÜlesÜles

  • kohtusse ilmuv isik võib kasutada oma piirkondlikku või vähemuskeelt, ilma et see tekitaks talle lisakulusid,
  • piirkondlikus või vähemuskeeles koostatud dokumendid ja tõendid võib vajaduse korral esitada tõlgi vahendusel või tõlkena,
  • hartaga ühinenud riikides koostatud juriidilisi dokumente ja poolte vahel koostatud dokumente ei loeta õigustühiseks vaid seetõttu, et need on koostatud piirkondlikus või vähemuskeeles, ja neid dokumente võib kasutada vaidluses asjaomast keelt mittevaldava kolmanda isikuga.

Kohus on kohustatud tagama, et pooled ja teised menetlusosalised saavad menetluses kasutada oma emakeelt, kaasates selleks tõlgi või tõlkija. Seega peab kohus poole, eksperdi ja tunnistaja suulise ärakuulamise ajaks (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 113, 167, 177) muretsema tsiviilmenetluse seadustiku artikli 184 lõike 1 kohaselt tõlgi, kes osutaks kohtuistungil abi. Kohus tellib tõlkijalt muudes kui ungari keeles koostatud dokumentide ametliku tõlke. Tõlgi ja tõlkija suhtes kohaldatakse seadustikus asjatundja kohta sätestatut.

Kui hagiavaldus esitatakse keeles, mida rahvusvahelised lepingud ei nimeta, tuleb sellele lisada ametlik ungarikeelne tõlge.

Hagiavaldus tuleb üldjuhul esitada kirjalikult posti teel või isiklikult asja käsitlevale kohtule (kantselei vastuvõtuaegadel või tööajal, asetades avalduse kohtu sissepääsu juures olevasse kasti). Hageja, keda ei esinda advokaat, võib siiski esitada hagiavalduse või muu asja algatava avalduse suuliselt kohalikule kohtule või pädevale maakonnakohtule, mille kohta koostatakse ametlik dokument. Sel juhul edastab kohtu nimel tegutsev kohtunik, kohtusekretär või kohtuniku abi pooltele vajaliku teabe ja kutsub nad puuduste kõrvaldamiseks kohtusse. Ametlikus dokumendis protokollitud hagiavalduse suhtes kohaldatakse seejärel samu õigusnorme nagu kirjalikult esitatud hagiavalduse suhtes.

ÜlesÜles

Praegu ei ole võimalik esitada hagiavaldust kohtule faksi ega e-posti teel.

9. Kas selleks on eraldi vorm või kui ei ole, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Hagiavalduse esitamiseks puudub eraldi vorm.

Kui nõutav rahasumma ei ületa 200 000 Ungari forinti, võib nõude sissenõudmiseks siiski kasutada vaid maksekäsku. Sel juhul tuleb maksekäsu menetluse avaldus esitada selleks koostatud eraldi vormil.

Hagi esitamiseks tuleb esitada avaldus. Hagiavalduse esitamine on peamine meetod subjektiivsete õiguste kaitse tagamiseks tsiviilkohtumenetluses. Avaldus on nõuet sisaldav kirjalik dokument, mille hageja esitab kohtule. Hagiavaldusele esitatavad miinimumnõuded on sätestatud tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 121. Hagiavalduses tuleb alati esitada järgmised andmed:

  1. kohus, kus menetlus algatatakse;
  2. poolte ja nende esindajate nimed, elukohad ja kirjeldus;
  3. õigus, mille kaitseks hagi esitatakse, esitades nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid;
  4. andmed, millest selgub kohtu pädevus;
  5. hageja taotlused ehk mida kohus peab hageja arvates tegema;
  6. kas vaidlust on üritatud poolte vahel lahendada.

Avaldus peab sisaldama vähemalt eespool nimetatud andmeid, kuid selles võib esitada ka muid andmeid. Asja laadist (nt kinnisasja omandiõigust kinnitav dokument) olenevalt võidakse nõuda ka mõningaid lisaandmeid.

10. Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui, siis millal? Kas ma pean algusest peale maksma advokaadikulusid?

Tsiviilmenetluses tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivu suurus eri menetlustes on sätestatud makse käsitleva 1990. aasta XCIII seaduse VI peatükis. Tsiviilkohtumenetluses riigilõivu maksmise kohustus tekib hagiavalduse esitamisel ja seetõttu tuleb see tasuda koos avalduse esitamisega. Kui pool ei ole riigilõivu tasunud avalduse esitamisel või on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määrast vähem, palub kohus tal pärast avalduse esitamist maksta lõivu ülejäänud osa ja teatab, et avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui riigilõiv ei ole täies ulatuses tasutud.

ÜlesÜles

Kõik see ei mõjuta juhtumeid, kus menetluse pool on vabastatud riigilõivude tasumisest või kui tal on lubatud tasuda lõivu alles pärast menetluse lõppu.

Riigilõivu tasumisest võidakse vabastada kohustatud isiku tõttu või konkreetsetel sisulistel põhjustel. Isiku vabastamine riigilõivu tasumisest tähendab seda, et pool ei pea lõivu tasuma, ettemakset tegema ega riigilõivu hiljem kandma. Makse käsitlevas seaduses on sätestatud need õigussubjektid, keda võidakse lõivude tasumisest täielikult vabastada. Näiteks Ungari riik, omavalitsused, eelarvelised asutused, valitsusvälised organisatsioonid, riiklikud organid ja riiklikud ettevõtted, kirikud, kirikute ühendused jne.

Kui vabastus antakse sisulistel põhjustel, mõjutab see mõlemat poolt (nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid) sõltumata nende tuludest või majanduslikust olukorrast, hea- või pahausksusest õigusvaidluses või vaidluse tulemusest. Ka välismaisel poolel on õigus sellisele vabastusele, isegi rahvusvahelise lepingu või mõlemapoolsusklausli puudumisel. Kehtivate õigusnormide kohaselt antakse vabastus näiteks järgmistel juhtudel:

  • juhtumid, kus kohus jätab hagiavalduse omal algatusel läbi vaatamata ega ei väljasta kohtukutset;
  • juhtumid, kus abielulahutuse korral esitatakse vastunõue;
  • juhtumid seoses isiku surnuks tunnistamisega kohtu poolt, kui tegemist on kadumise või surmaga sõjas või looduskatastroofis jne.

Riigilõivu tasumise edasilükkamine on väiksem soodustus. Menetluse pool või menetlusse astunud isik vabastatakse vaid riigilõivu või kulude tasumisest enne menetlust ja sellisel juhul otsustab kohus menetluse lõpus, milline pool või isik peab kandma kohtukulud.

ÜlesÜles

Kulude kandmisest vabastamine tähendab ka kohtukulude tasumisest vabastamist ning isikul, kes ei suuda oma majandusliku olukorra tõttu kohtumenetluse kulusid kanda, on õigus sellisele vabastusele. Isik, kes vabastatakse kulude kandmisest, vabastatakse ka kohtukulude tasumisest.

Advokaaditasu ja asjaomase arve tasumise kuupäev sõltub asjaosalise ja advokaadi vahelisest kokkuleppest.

11. Kas ma saan taotleda menetlusabi/kuludest vabastust?

Vt teemat Õigusabi.

JÄRELTOIMINGUD

12. Millal loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiisikult tõendi selle kohta, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt?

Hagiavaldus loetakse ametlikult esitatuks, kui avaldus on laekunud kohtu kantseleisse. Kohus ei teavita pooli menetluse algatamisest. Kohus kontrollib pärast avalduse laekumist, kas avaldus sisaldab kõiki seaduses sätestatud kohustuslikke elemente. Kui hagi esitanud pool on kaasanud õigusesindaja ja tema avaldus ei sisalda kõiki kohustuslikke elemente, kui ei ole lisatud esindaja volitust või kui pool ei ole menetluskulusid tasunud, jätab kohus hagiavalduse kohtukutset väljastamata läbi vaatamata. Kui avaldus on muudel juhtudel mittetäielik, kutsub kohus hageja puuduste kõrvaldamiseks kohtusse või rakendab asja kiire käsitlemise huvides ajutisi abinõusid (nt muretseb dokumendid teistelt ametiasutustelt, võtab ajutisi abinõusid tõendite kogumiseks jne).

Kohus määrab pärast puuduste kõrvaldamist või ajutiste abinõude kohaldamist, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul pärast avalduse laekumist kohtule, kohtuistungi toimumise päeva ja väljastab pooltele selleks päevaks kohtukutse. Hagiavalduse või suulise avalduse esitamise korral edastab ta pooltele samal ajal dokumendi koopia hagiavalduse ametliku registreerimise kohta. Kohtukutse saamisega saavad pooled hagist teada.

13. Kas on võimalik saada täpsemat teavet menetluse ajakava kohta (nt seda, millal tuleb ilmuda kohtuistungile)?

Kohus määrab kohtuistungi päeva hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hagiavalduse laekumist kohtule ja väljastab pooltele selleks päevaks kohtukutse. Hagiavalduse või suulise avalduse protokollimise korral edastab ta pooltele samal ajal ametliku hagiavalduse või sellekohase protokolli koopia. Tsiviilmenetluse seadustiku kohaselt palub kohus ametliku hagiavalduse või sellekohase protokolli koopia edastamisel kostjat vastata hagiavaldusele kirjalikult enne kohtuistungit, ent igal juhul hiljemalt kohtuistungi päevaks. Pooled võivad saada lisateavet kohtuistungil, olenevalt menetluse iseärasustest.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik