Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 05-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Teil tekib vaidlus ettevõtte, ettevõtja, oma tööandja, oma pereliikme või mõne muu isikuga oma kodumaal või välismaal. Selle vaidluse lahendamiseks olete sunnitud endale muuhulgas esitama järgmisi küsimusi:



 

SISUKORD

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole? 1.
2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda? 2.
3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Prantsuse kohtu poole? 3.
4. Kui see on nii, siis millise Prantsuse kohtu poole peaksin ma oma elukohta, teise osapoole elukohta ja muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma? 4.
5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid? 5.
6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil? 6.
7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu või kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda? 7.
8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel? 8.
9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente? 9.
10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel? 10.
11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi"). 11.
12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt? 12.
13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)? 13.

 

KOHTU POOLE PÖÖRDUMISELE EELNEVAD KÜSIMUSED

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole?

Võib-olla tuleks kasutada vaidluste alternatiivseid lahendusi. Vaadake seda teemat.

2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Tähtajad kohtuasja alustamiseks võivad asjaoludest sõltuvalt olla erisugused. Kohtuasja alustamise tähtaegadega seotud küsimusi selgitab õigusnõunik või kodanike teavitamisega tegelev õigusalane infobüroo.

3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Prantsuse kohtu poole?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus”.

4. Kui see on nii, siis millise Prantsuse kohtu poole peaksin ma oma elukohta, teise osapoole elukohta ja muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus – Prantsusmaa”.

5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid?

Vaadake teemat „Kohtute pädevus – Prantsusmaa

ÜlesÜles

KOHTU POOLE PÖÖRDUMISEGA SEOTUD SAMMUD

6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil?

Teatavatel juhtudel, kui asja kohtusse andmiseks tuleb kohtuasja algataja poolt edastada kohtukutse teisele osapoolele, tuleb pöörduda kohtutäituri (huissier de justice) poole. Kõnealuse kohtukutse võib üle anda üksnes kohtutäitur. Sellise olukorraga on tegemist menetluse alustamisel kõrgema astme kohtus (tribunal de grande instance), välja arvatud nende menetluste puhul, mille korral advokaadi osalemine ei ole kohustuslik. Sealjuures tuleb teadmiseks võtta, et kiirmenetluste korral on kohtuasja alustamine kohtukutsega kohustuslik. Kui tegemist on lahutusega, seega valdkonnaga, kus advokaadi osalemine on kohustuslik, toimub kohtuasja alustamine vastava avalduse põhjal.

Menetlust alaealiste kohtuniku juures (juge des enfants) alustatakse ühe lapsevanema, hooldaja või alaealise enda lihtavalduse põhjal.

Kohtuniku sundtäitmise asjades (juge de l'exécution) puhul on kohtukutse esitamine kohustuslik, välja arvatud kohtu korras väljatõstmisega seotud otsuste korral.

Alama astme kohtu (tribunal d'instance) puhul ei ole kohtukutse esitamine kohustuslik tehingute puhul, mille väärtus ei ületa 3800 eurot, samuti juhul kui menetluse sisuks on kindlaksmääratud suurusega lepinguliste tasude või põhikirjaliste tasude väljamakse nõuded.

Kaubanduskohtu (tribunal de commerce) puhul toimub menetluse alustamine lihtavalduse põhjal nende menetluste korral, mis käsitlevad võlanõudeid, mis on seotud lepingutega, käskvekslite, võlakirjade või loovutuskirjadega. Teistel juhtudel toimub menetluse alustamine kohtukutse abil.

ÜlesÜles

Töövaidluskohtu (conseil des prud'hommes) puhul tuleb avaldus esitada tähitud kirjaga või kirjalikul või suulisel kujul otseselt kohtukantseleile.

Menetlust põllumaa rendilepingu asjade kohtus (tribunal paritaire des baux ruraux) alustatakse selle kohtu sekretariaadile vastuvõtuteatisega tähitud kirjaga saadetud arvamuse taotlusega, välja arvatud nendel juhtudel, kui taotlus tuleb avaldada kinnisvara kartoteegis ja kui on nõutav kohtutäituri akt.

Menetlust sotsiaalkindlustuskohtus (tribunal des affaires sociales) saab alustada üksnes pärast eelnevat menetlemist lepituskomisjonis. Menetlust alustatakse sekretariaadile esitatava kirja või avaldusega.

Osapooled võivad kohtu poole samuti pöörduda ühisavaldusega, sel juhul on tegemist ühise toiminguga, millega nad esitavad oma seisukohad kohtule. Selline avaldus esitatakse kohtukantseleile.

Üldpõhimõttena on kõrgema astme kohtus (tribunal de grande instance) nõutav advokaadi osalemine, välja arvatud kaubanduslike rendilepingutega, kiirmenetlustega, vanemlike õiguste piiramise või äravõtmisega ning lahutusejärgsete, vanemlike õiguste, abielukuludes osalemise või alimentide maksmise kohustusega seotud menetluste korral.

Kaubanduskohtus, alama astme kohtus, alaealiste kohtuniku juures, sotsiaalkindlustuskohtus, töövaidluskohtus ja põllumaa rendilepingu asjade kohtus ei ole advokaadi osalemine kohustuslik.

7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu või kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda?

Kõikide teabenõuetega tuleks pöörduda kohtuasutuste vastuvõtutalituste poole. Lisaks sellele pakub enamik kohtutest, õigusnõuandlatest ja kohaliku omavalitsuse asutustest ka tasuta õigusabi.

ÜlesÜles

Asja kohtusse andmiseks tuleb pöörduda kohtuasutuse kantseleisse.

8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel?

Ainukeseks lubatavaks keeleks on prantsuse keel. Kohtumenetluse osapoolel on võimalik kasutada tõlgi teenuseid, kuid tõlgi kasutamine ei ole kohustuslik, kui kohtunik oskab keelt, milles kõnealune osapool kõneleb.

Üldpõhimõttena esitatakse taotlus kirjalikus vormis. Samas on töövaidluskohtu puhul ning avalduse alama astme kohtusse esitamise menetluse käigus võimalik taotlus esitada ka suulises vormis, sel juhul registreeritakse taotlus kohtukantseleis.

Töövaidluskohtu puhul võib asja kohtusse andmine toimuda ka osapoolte vabatahtliku ilmumise teel riikliku lepitaja ette.

Kehtivate eeskirjade kohaselt ei ole tsiviilkohtuasja menetlusse andmine faksi või elektronposti teel võimalik.

9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente?

Ainukeseks menetluseks, mille kohta on olemas täidetav vorm, on alama astme kohtu poole pöördumine. Kõikide teiste menetluste puhul koostatakse toimik igal juhul eraldi ning see sisaldab andmeid hageja ja teise osapoole kohta ning mistahes antud vaidlusse puutuvaid dokumente, mis esitatakse vastavalt asjaoludele kas kohtukantseleile menetluse alustamisel või kohtunikule kohtuistungil.

10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel?

Üldjuhul ei ole kaasne menetlusega seotud toimingutega mingeid riigile makstavaid makse, välja arvatud kommertsalustel töötavate õigusasutuste puhul, mille kohtutoimingud on maksustatud.

ÜlesÜles

Kohtukulud tulenevad menetluse läbiviimisega seotud kuludest. Eeskätt sisaldavad kohtukulud tunnistajate hüvitisi, ekspertidele makstavaid tasusid, kohtutäiturite ja advokaatide täiendavaid kulutusi lisaks põhitasule. Mõned tasud kuuluvad maksmisele menetluse alustamisel või selle käigus. Menetluse lõppedes määratakse kohtuniku otsusega kohtukulude tasujaks üldjuhul kaotajaks jäänud pool, välja arvatud juhul, kui see osapool saab riigi õigusabi.

Advokaaditasud määratakse kindlaks advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud advokaaditasu kokkuleppega. Advokaat võib nõuda avanssi, see tähendab tasu teatava osa eelnevat või töö käigus toimuvat väljamakset oma kliendi poolt.

11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi").

Kui riigi õigusabi taotleja kuusissetulek ei ületa teatavat igal aastal ülevaadatavat piirväärtust (2002. aastal 802 eurot), on tal õigus saada täielikku riigi õigusabi. Taotlejal on õigus saada osalist riigi õigusabi, kui tema kuusissetulek jääb vahemikku 802 kuni 1203 eurot. Nimetatud piirväärtusi on võimalik muuta lähtuvalt taotleja perekondlikust olukorrast (vt ka teemat "Õigusabi – Prantsusmaa").

MENETLUSE KÄIGUGA SEOTUD SAMMUD

12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt?

Kohtuasi on algatatud:

  • kui menetluste puhul, mille korral kohtukutse esitamine on kohustuslik, on kohtukantseleile edastatud kohtukutse koopia;
  • teiste menetluste korral, kui avaldus on registreeritud kohtuasutuse sekretariaadi poolt.

Taotluse esitajale ei saadeta kinnitust kohtuasja algatamise eeskirjadele vastavuse kohta

13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)?

Kohtukantselei annab mis tahes vajalikku teavet menetluse kulgemise ja kindlaksmääratud istungite aja kohta.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik