Asja kohtusse andmine - Soome

Kui eraisikul on vaidlus äriettevõtte, töökaaslase, tööandja, pereliikme või teise eraisikuga kodumaal või välismaal, võiks vaidluse lahendamine eeldada järgmiste küsimuste kaalumist:

SISUKORD 1. Kas peab tingimata pööduma kohtusse?.  2. Kas asja saab veel kohtus algatada?  3. Kas peaksin pöörduma tingimata (vastava liikmesriigi nimi) kohtu poole?  4. Millise astme (liikmesriigi nimi) kohtusse pean pöörduma arvestades oma elukoha ja vastaspoole elukohaga ning muude teguritega, mis mõjutavad hagiavalduse sisseandmise kohta?  5. Millise kohtu poole pöörduda siin liikmesriigis võttes arvesse hagiavalduse sisu ja rahalise nõude suurust.  6. Kas eraisik saab asja ise algatada või peab abiks palkama juriidilise nõuandja, näiteks advokaadi?  7. Kuhu peab protseduuriliselt pöörduma: kohtu kantselei, - registratuuri või mõne muu haldusorgani poole?  8. Mis keeles tuleb hagiavaldus koostada? Kas hagiavalduse võib teha suuliselt võib peab selle alati vormistama kirjalikult? Kas hagiavalduse võib saata faksiga või e-postiga?  9. Kas hagiavalduste jaoks on olemas valmis blankette? Kui ei, siis milliseid dokumente peab kohtule esitama?  10. Kas kohtule peab tasuma? Juhul kui peab, siis millises etapis maksma peab? Kas advokaadile peab maksma juba alates asja algatamisest?  11. Kas mul on õigus õigusabi saada? (vt. ”õigusabi”)  12. Millisel etapil loetakse asi algatatuks? Kas ametnik annab tõendi selle kohta, et asi on algatatud õigesti?  13. Kas on võimalik saada täpsemat informatsiooni menetluse ajagraafikust (nt. millal tuleb tulla asja arutamisele)?

 

ENNE ASJA KOHTUS ALGATAMIST ON VAJA OTSUSTADA JÄRGMISED KÜSIMUSED

1. Kas peab tingimata pööduma kohtusse?.

Otstarbekohane võib olla toetuda alternatiivsetele protseduuridele: ”alternatiivsed vaidluslahenduste menetlused”. Vt. Seda teemat puudutav informatsioon

2. Kas asja saab veel kohtus algatada?

Hagi aegumise tähtajad olenevad kõnealusest vaidlusest. Aegumise kohta saab täpsemat teavet advokaadilt või õiguskaitse küsimustega tegelevalt ametnikult.

3. Kas peaksin pöörduma tingimata (vastava liikmesriigi nimi) kohtu poole?

Vt. Teema ”Kohtu pädevus” puudutav informatsioon.

4. Millise astme (liikmesriigi nimi) kohtusse pean pöörduma arvestades oma elukoha ja vastaspoole elukohaga ning muude teguritega, mis mõjutavad hagiavalduse sisseandmise kohta?

Vt. Teema ”Kohtu pädevus - Soome” puudutav informatsioon.

5. Millise kohtu poole pöörduda siin liikmesriigis võttes arvesse hagiavalduse sisu ja rahalise nõude suurust.

Vt. Teema ”kohtu pädevus - Soome” puudutav informatsioon.

Üles

KUIDAS ASJA KOHTUS ALGATADA?

6. Kas eraisik saab asja ise algatada või peab abiks palkama juriidilise nõuandja, näiteks advokaadi?

Eraisik saab kohtusse pöörduda mistahes vaidlusküsimuses ilma juriidilise nõustajata. Keerulistes küsimustes võib advokaadi palkamine siiski kasuks tulla.

7. Kuhu peab protseduuriliselt pöörduma: kohtu kantselei, - registratuuri või mõne muu haldusorgani poole?

Pööduda tuleb kohtukantseleisse.

8. Mis keeles tuleb hagiavaldus koostada? Kas hagiavalduse võib teha suuliselt võib peab selle alati vormistama kirjalikult? Kas hagiavalduse võib saata faksiga või e-postiga?

Soome kohtute keelteks on soome ja rootsi keel. Hagiavaldus tuleb reeglina koostada soome keeles. Ahvanamaal ja mõnedes rootsikeelsetes piirkondades tuleb kasutada rootsi keelt. Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Taani kodanikud võivad vajadusel kasutada oma emakeelt. Hagiavaldus koostatakse sellekohaselt.

Hagiavalduse peab esitama alati kirjalikult. Hagiavalduse võib saata ka faksi või e-posti teel.

9. Kas hagiavalduste jaoks on olemas valmis blankette? Kui ei, siis milliseid dokumente peab kohtule esitama?

Valmis blankette olemas ei ole. Hagiavalduses on kirjas, mida hageja nõuab ja mille alusel. Üldjuhul tuleb hagiavaldusele lisada see leping või mõni muu kirjalik (asi)tõend, millele hageja apelleerib.(http://www.oikeus.fi/5829.htm ).

Üles

10. Kas kohtule peab tasuma? Juhul kui peab, siis millises etapis maksma peab? Kas advokaadile peab maksma juba alates asja algatamisest?

Peale asja menetlemist esitab kohus arve, mille suurus (alates 60 €) sõltub sellest, millises menetluse etapis otsus langetatakse. Asi võidakse teinekord lahendada kohtule esitatud kirjalike tõendite alusel; sageli langetatakse otsus alles peale kohtuistungit. Advokaaditasu ja selle maksmise aega, mis määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel, ei reguleeri eraldi määrused. (http://www.oikeus.fi/5835.htm )

11. Kas mul on õigus õigusabi saada? (vt. ”õigusabi”)

INFORMATSIOON MENETLUSE KÄIGU KOHTA

12. Millisel etapil loetakse asi algatatuks? Kas ametnik annab tõendi selle kohta, et asi on algatatud õigesti?

Asi on algatatud siis, kui hagiavaldus on kohtule laekunud. Soovi korral kohus kinnitab hagiavalduse laekumise. Kohus ei kinnita seda, kas asi on algatatud vastavalt nõuetele.

13. Kas on võimalik saada täpsemat informatsiooni menetluse ajagraafikust (nt. millal tuleb tulla asja arutamisele)?

Kohus informeerib asjaomaseid menetluse käigust ning määrab aja. Menetluse käigu kohta saab teavet kohtust.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Soome - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 22-05-2006