Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 12-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse? 1.
2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda? 2.
3. Kas ma pean pöörduma Tšehhi Vabariigi kohtusse? 3.
4. Kui jah, siis millisesse Tšehhi Vabariigi kohtusse pean ma enda ja teise poole elukohta või muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma? 4.
5. Millisesse kõnealuse liikmesriigi kohtusse pean ma kohtuasja laadi ja nõude suurust arvesse võttes pöörduma? 5.
6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat? 6.
7. Kuhu tuleb hagiavaldus esitada: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile? 7.
8. Mis keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel? 8.
9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei, siis mida peab hagiavaldus sisaldama? Kas mõned osad on kohustuslikud? 9.
10. Kas ma pean tasuma kohtulõivu? 10.
11. Kas ma pean kandma menetluskulud? Kui jah, siis kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates? Kas mul on õigus saada menetlusabi? 11.
12. Mis hetkest loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt? 12.
13. Kas menetluse ajakava kohta antakse täpsemat teavet (nt millal tuleb ilmuda kohtuistungile)? 13.

 

OBSAH

1. Kas ma pean kindlasti pöörduma kohtusse?

Igaühel on õigus pöörduda ohustatud või rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Alati on hea püüda lahendada vaidlus sõbralikult. Samuti saab kasutada mitut vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodit. Mõnes eraõiguse valdkonnas võimaldab riik eraõigusliku suhe pooltel usaldada õigusvaidluse lahendamise eraõiguslikule asutusele. Tšehhi Vabariigis on vahekohut käsitlevad eeskirjad sätestatud seaduses nr 216/1994. Praegu on ettevalmistamisel seadus vahendamise kohta mittekriminaalasjades. Vahekohus teeb vahekohtu otsuse, mis on mõlemale vaidluse poolele siduv ja kujutab endast täitmisele pööratavat õigust. Üksikasjalikuma teabe saamiseks vaata teema Vaidluste kohtuväline lahendamine - Tšehhi Vabariik.

Isegi pärast kohtusse pöördumist on veel võimalik paluda kohtul üritada pooli lepitada, kui seda võimaldab kohtuasja laad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 67-69 ja paragrahv 99). Kohtu poolt kinnitatud lepitus on võrdne lõpliku kohtuotsusega. Samas annab see õiguse, mida saab pöörata täitmisele õiguskaitsevahendite abil. Kohtu poolt kinnitatud lepituse suhtes kohaldatakse ne bis in idem põhimõtet.

2. Kas mul on veel piisavalt aega, et kohtusse pöörduda?

Aegumistähtajad on eri juhtudel erinevad ning seetõttu on parem küsida aegsasti nõu õigusnõustajalt. Hagiavaldus tuleb esitada pädevale kohtule enne aegumistähtaja lõppu (avaldus peab olema esitatud kohtule kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul).

ÜlesÜles

Kui õigusaktides kindlaksmääratud aegumistähtaeg on möödunud, ei lõpe võlgniku kohustus, vaid see nõrgeneb. See tähendab, et kohustust ei pöörata täitmisele, kui võlgnik osutab sellele, et aegumistähtaeg on möödunud. Tähtaegu reguleerivad üldsätted sisalduvad seaduse nr 40/1964 (tsiviilseadustiku) paragrahvides 100-114. Äriõiguslike kohustustega seotud aegumistähtaeg on reguleeritud seaduse nr 513/1991 (äriseadustiku) paragrahvides 387-408. Üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ja see hakkab kulgema päevast, mil õigust oleks saanud teostada esimest korda. Äriõiguslike kohustuste puhul on üldine aegumistähtaeg neli aastat. Erandlike aegumistähtaegade pikkus sõltub õiguste laadist, mille teostamist nõutakse.

Vaata ka teema Menetlustähtajad - Tšehhi Vabariik.

3. Kas ma pean pöörduma Tšehhi Vabariigi kohtusse?

Vaata teema Kohtualluvus.

4. Kui jah, siis millisesse Tšehhi Vabariigi kohtusse pean ma enda ja teise poole elukohta või muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma?

Kohtualluvus määratakse kindlaks territoriaalse, sisulise ja funktsionaalse kohtualluvuse eeskirjadega. Sisulise kohtualluvusega määratakse kindlaks eri liiki kohtute pädevus seoses sellega, milline kohus lahendab asja esimese astme kohtuna. Tsiviilkohtumenetluses tähendab sisuline kohtualluvus seda, et esimese astme kohtuna on pädevad asju menetlema maakohtud. Territoriaalse kohtualluvusega määratakse kindlaks üht liiki kohtute pädevus, teiste sõnadega see, milline esimese astme kohus hakkab menetlema konkreetset asja. Territoriaalne pädevus on selle poole (elukohajärgsel) üldkohtul, kelle vastu hagi esitatakse (kostja), kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

ÜlesÜles

Kohtumenetluse poole elukohajärgne üldkohus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kas pool on füüsiline isik (või täpsemalt öeldes füüsilisest isikust ettevõtja) või juriidiline isik (on olemas erisätted riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja kohalike asutuste üldkohtu kindlaksmääramiseks). Üldiselt on füüsilise isiku üldkohus maakohus, kelle tööpiirkonnas asub kõnealuse isiku elukoht või kui tal puudub alaline elukoht, siis kohus, kelle tööpiirkonnas kõnealune isik hetkel viibib. Kui füüsilisel isikul on mitu elukohta, on üldkohtud kõik maakohtud, kelle tööpiirkonnas kõnealune isik elab ja kavatseb jääda püsivalt elama. Juriidilise isiku asukohajärgne üldkohus on see kohus, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrisse kantud asukoht. Kui esimese astme kohtuasjas on sisuline pädevus piirkonnakohtul, siis on territoriaalne kohtualluvus sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub poole tavaline elu- või asukohajärgne kohus. Funktsionaalse kohtualluvusega määratakse kindlaks eri liiki kohtute pädevus, kes hiljem kaasatakse üld- ja erandkorras apellatsioonide esitamisega sama kohtuasja menetlemisse (teiste sõnadega sellega määratakse kindlaks, milline kohus hakkab lahendama üld- ja erandkorras esitatud apellatsioonkaebusi).

5. Millisesse kõnealuse liikmesriigi kohtusse pean ma kohtuasja laadi ja nõude suurust arvesse võttes pöörduma?

Nagu eespool märgitud (vt küsimus nr 4), tähendab sisulise kohtualluvuse reegel seda, et tsiviilkohtumenetluses on esimese astme kohtu pädevus põhimõtteliselt maakohtutel. Ainus erand kõnealusest reeglist seisneb selles, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asju lahendavad piirkonnakohtud. Kõnealuste kohtuasjade hulka kuuluvad eelkõige asjad, mis oma laadilt eeldavad teatud asjatundlikkust ning mille õiguslikud asjaolud on keerukad (näiteks füüsilise isiku kaitse, autoriõiguse seadusest tulenevad vaidlused ning õigusnormid, mis reguleerivad isikuandmete kaitset infosüsteemides). Lisaks lahendavad piirkonnakohtud esimese astme kohtutena tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 9 lõikes 3 nimetatud kaubandusasju; kõiki muid kõnealuses paragrahvis nimetamata kaubandusasju lahendavad maakohtud.

ÜlesÜles

6. Kas hagiavalduse võib esitada ise või tuleb esindajana kaasata vahendaja, näiteks advokaat?

Tšehhi Vabariigis ei ole advokaadi kasutamine tsiviilkohtumenetluses üldjuhul kohustuslik.

Igaüks, kel on võime kohtusse kaevata ja olla kaevatud, st iga õigus- ja teovõimeline isik (tsiviilseadustiku paragrahvid 8–10), võib esitada hagi kohtusse ja tema vastu võib kohtusse pöörduda. Füüsiline isik saab täieliku võime kohtusse kaevata ja olla kohtusse kaevatud täisealiseks, st 18-aastaseks saamisel. Enne seda võib isik saada täisealiseks ainult abiellumisel. Kohtumenetluse poolel, kel puudub täielik võime kohtusse kaevata ja olla kohtusse kaevatud, peab kohtumenetluses olema esindaja. Isikul ei või olla täielikku võimet kohtusse kaevata ja olla kaevatud, kui kohus on tema teovõimet piiranud või ta teovõimetuks tunnistanud.

Kui füüsilisel isiku on teovõimetu, tegutseb tema nimel tema esindaja. Kohtumenetluse poolt võib esindada:

  1. seaduslik esindaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 22);
  2. isik, kelle pool määrab volituse alusel esindajaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 24–28a);
  3. kohtuotsusega määratud esindaja (tsiviilkohtumenetluse paragrahvid 29–31). Esindaja volitus tuleneb kas õigusaktidest või riigiasutuse otsusest (seaduslik esindus) või volitusest. Igaüks, kes tegutseb kohtumenetluses poole esindajana, peab tõendama esindaja volituse.

7. Kuhu tuleb hagiavaldus esitada: kohtu registratuuri, kohtu kantseleisse või mõnele muule organile?

Hagi (hagiavaldus kohtumenetluse algatamiseks) tuleb esitada kohtule, kellel on sisuline, territoriaalne ja funktsionaalne pädevus. Tšehhi kohtute aadressid on kättesaadavad Tšehhi Vabariigi Justiitsministeeriumi veebisaidil: http://portal.justice.cz/uvod/Justice.aspx?id=soud ceština - English.

ÜlesÜles

8. Mis keeles võib avalduse esitada? Kas seda võib teha suuliselt või peab see olema kirjalik? Kas avalduse võib saata faksiga või e-posti teel?

Kohtumenetluse pooltel on võrdne seisund ja neil on õigus osaleda kohtumenetluses oma emakeeles (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 18). Hagi (hagiavaldus kohtumenetluse algatamiseks) võib esitada hageja emakeeles. Teie hagi läbivaatamise kiirendamiseks on siiski soovitatav lisada kõikidele kohtule esitatavatele dokumentidele nende tõlge tšehhi keelde.

Hagiavalduse võib esitada kirjalikult, suuliselt (protokollimiseks) kohtu registratuuris, elektrooniliselt, telegrammi või faksi teel. Hagiavalduse võib esitada suuliselt kohtumenetluste puhul, mis on seotud abielu sõlmimise loaga, lapse isast põlvnemise tuvastamise või ümberlükkamisega, lapsevanemate nõusoleku vajaduse kindlaksmääramisega lapsendamise puhul, lapsendamisasjadega, selliste menetlustega, mida saab algatada ka ilma sellekohase avalduseta, ning kõnealustes kohtumenetlustes tehtud kohtuotsuste täitmise taotluste puhul. Kõik maakohtud peavad protokollima kõik kõnealused avaldused ja viivitamata edastama avalduse pädevale kohtule. Selliselt esitatud avaldustel on sama mõju, nagu ka vahetult pädevale kohtule esitatud avaldustel. Elektrooniliselt, telegrammi või faksi teel esitatud avalduse puhul tuleb hiljemalt kolme päeva jooksul esitada kirjalikult originaalavaldus või selle täpne koopia. Kõnealune kohustus ei kehti elektrooniliselt esitatud avalduste puhul, mis kannavad tunnustatud kvalifitseeritud sertifikaadil (vastavalt seadusele nr 227/2000) põhinevat täiustatud elektroonilist allkirja.

ÜlesÜles

9. Kas hagiavalduse jaoks on olemas tüüpvormid? Kui ei, siis mida peab hagiavaldus sisaldama? Kas mõned osad on kohustuslikud?

Hagi (hagiavalduse) esitamiseks ei ole kohustuslikke vorme. Hagi peab sisaldama üldiseid ja konkreetseid andmeid.

Üldised andmed sisaldavad kohtu nimetuse, kellele on hagi esitatud ja hagi esitaja nime. Lisaks sellele tuleb avalduses märkida selgelt avaldatud nõue (hagi ese), ning avaldus peab sisaldama allkirja ja kuupäeva. Konkreetsed andmed sisaldavad kohtumenetluse poolte ees- ja perekonnanimesid ning aadresse (juriidilise isiku puhul ka tema ärinime ja registrisse kantud asukohta); juhul kui pooltel on kohtumenetluses esindajad, tuleb konkreetsete andmetena märkida ka esindajate andmed; oluliste asjaolude kirjeldust ja tõendeid. Hagiavalduse põhjal peab olema selge, mida hageja taotleb. Kui avaldus on seotud kaubandusasjaga, peab selles olema märgitud ka asjaomase juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja registrikood.

Kui avalduses puuduvad kohustuslikud andmed või on see arusaamatu või ebamäärane, palub kohus poolel kõrvaldada kõnealused puudused määratud tähtaja jooksul. Kui pool puudusi ei kõrvalda, peatab kohus menetluse.

Esitada tuleb vajalik arv hagiavalduse koopiaid, st kohtule jääb üks koopia ja vajaduse korral saavad kõik pooled ühe koopia.

10. Kas ma pean tasuma kohtulõivu?

Menetluse eest Tšehhi Vabariigi kohtus tuleb tasuda kohtulõiv, nimelt tasu tasumäärades kindlaksmääratud toimingute ning kohtu ja kohtu haldusüksuse teostatud toimingute eest. Kõnealuse lõivu suurus on sätestatud kohtukulude seaduses nr 549/1991. Kohtulõiv määratakse ühekordse summana või protsendina hagihinnast.

ÜlesÜles

Mitmete kohtuasjade puhul (peamiselt hagita asjad) kohtulõivu ei võeta. Kõnealuste kohtuasjade hulka, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kohtuasja esemele erandit, kuuluvad eelkõige eestkostega, lapsendamisega, alaealiste eestkostega, vanemate ja laste vastastikuste ülalpidamiskohustustega jms seotud asjad. Kõnealuste menetluste puhul ei ole vaja kohtulõivu tasuda.

Kohtulõivu maksmisest vabastatakse järgmistes asjades avalduse esitajad: elatise suuruse kindlaksmääramine, tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse hüvitamine jms. Kui avalduse esitaja vabastatakse kohtulõivu maksmisest ja kohus teeb otsuse tema kasuks, peab kohtulõivu tasuma kostja.

Lisaks sellele võib erandkorras vabastada isiku lõivu maksmisest, võttes arvesse tema rahalist olukorda. Kui hageja elab pikaajalise töötuse, tõsise haiguse jms tõttu suures puuduses, võib ta taotleda kohtult kohtulõivu maksmisest täielikku või osalist vabastamist. Eelistatavalt tuleks taotlus lisada avaldusele. Kohtulõivu maksmisest vabastamise üle otsustamisel võtab kohus arvesse taotleja rahalist ja majanduslikku olukorda ning sotsiaalset seisundit, kohtulõivu suurust, esitatud nõude laadi jms. Kohtulõivu maksmisest ei saa siiski vabastada pahausksete, lootusetute ja õiguste kaitsmisele suunatud hagide puhul. Vaata ka teema Õigusabi - Tšehhi Vabariik.

Kohtulõiv kuulub maksmisele pärast hagiavalduse esitamist. Kui pärast hagiavalduse esitamist kohtulõivu ei maksta, palub kohus poolel tasuda kohtulõiv ja teavitab teda sellest, et kui kohtulõiv jääb kindlaksmääratud aja jooksul maksmata, kohtumenetlus peatatakse.

ÜlesÜles

11. Kas ma pean kandma menetluskulud? Kui jah, siis kas advokaadile tuleb maksta kohe menetluse algusest alates? Kas mul on õigus saada menetlusabi?

Vaata teema Õigusabi - Tšehhi Vabariik.

12. Mis hetkest loetakse hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametliku kinnituse, et hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt?

Kohtumenetlus loetakse algatatuks hagiavalduse kohtule laekumise päeval või päeval, mil kohus teeb määruse kohtumenetluse alustamise kohta ilma hagiavalduseta. Kohtumenetlus algab kohe, kui hagiavaldus laekub kohtule; kohus ei saada mingit kinnitust kohtumenetluse alustamise kohta. Kui hagi (hagiavaldus) esitatakse isiklikult kohtu registratuuri, saab taotleda hagiavalduse esitamise kinnitust hagiavalduse koopiale pandava pitseri kujul. Kui hagi on puudustega, palub kohus pooltel puudused kõrvaldada. Kui pooled ei kõrvalda puudusi kohtu määratud aja jooksul, peatatakse kohtumenetlus.

13. Kas menetluse ajakava kohta antakse täpsemat teavet (nt millal tuleb ilmuda kohtuistungile)?

Kohtute poolt hagi läbivaatamiseks ei ole õigusaktidega kehtestatud tähtaega. Kui kohtumenetlus on algatatud, hakkab kohus asja menetlema isegi siis, kui täiendavaid dokumente ei esitata. Kohus peab ise hagi (hagiavalduse) muudele kohtumenetluse pooltele kätte toimetama. Kohtumenetluse käigus teavitab kohus pooli nende õigustest ja kohustustest. Kui tekib vajadus teostada teatud menetlustoiming, näeb kohus ette selle toimingu teostamise tähtaja. Kohtumenetluse pooltel ja nende esindajatel on õigus tutvuda kohtutoimikuga, v.a hääletamisprotokolliga, ning teha sellest väljavõtteid ja koopiaid. Kohtu eesistuja võib anda loa tutvuda toimikuga ja teha sellest väljavõtteid ja koopiaid igaühele, kellel on asjas õigustatud huvi või kellel on selleks olulised põhjused, v.a kui toimik sisaldab andmeid, mis eriõigusnormide kohaselt peavad jääma konfidentsiaalseteks.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik