Euroopa Komisjon > EGV > Asja kohtusse andmine > Belgia

Viimati muudetud: 30-10-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Asja kohtusse andmine - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Teil tekib vaidlus ettevõtte, ettevõtja, oma tööandja, oma pereliikme või mõne muu isikuga oma kodumaal või välismaal. Selle vaidluse lahendamiseks olete sunnitud endale muuhulgas esitama järgmisi küsimusi:



 

SISUKORD

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole? 1.
2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda? 2.
3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Belgia kohtu poole? 3.
4. Kui see on nii, siis millise Belgia kohtu poole ma peaksin oma elukohta, teise osapoole elukohta ja muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma? 4.
5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid? 5.
6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil? 6.
7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu, kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda? 7.
8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel? 8.
9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente? 9.
10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel? 10.
11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi"). 11.
12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt? 12.
13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)? 13.

 

Kohtu poole pöördumisele eelnevad küsimused

1. Kas ma peaksin tingimata pöörduma kohtu poole?

Võib-olla tuleks kasutada ‘vaidluste alternatiivseid lahendusi’. Vaadake seda teemat.

2. Kas mul on veel võimalik kohtu poole pöörduda?

Tähtajad kohtuasja alustamiseks võivad asjaoludest sõltuvalt olla erinevad. Kohtuasja alustamise tähtaegadega seotud küsimusi selgitab õigusnõunik või kodanike teavitamisega tegelev õigusalane infobüroo.

3. Kas ma peaksin pöörduma tingimata Belgia kohtu poole?

Vaadake teemat ‘Kohtute pädevus’.

4. Kui see on nii, siis millise Belgia kohtu poole ma peaksin oma elukohta, teise osapoole elukohta ja muid asjaolusid arvesse võttes pöörduma?

Vaadake teemat ‘Kohtute pädevus – Belgia

5. Missuguse kohtu poole ma selles liikmesriigis peaksin pöörduma, võttes arvesse oma kaebuse olemust ja kõne all olevaid rahasummasid?

Vaadake teemat ‘Kohtute pädevus – Belgia’.

Kohtu poole pöördumisega seotud sammud

6. Kas ma peaksin kohtu poole pöörduma otse või peaksin kasutama vahendaja abi, näiteks laskma end esindada advokaadil?

  • Üldpõhimõttena ilmuvad osapooled kohtusse isiklikult või esindab neid advokaat. Kohtuseadustiku artikli 728 lõikes 1 on sätestatud: „Asja kohtusse andmisel ja hiljem ilmuvad osapooled kohtusse isiklikult või esindab neid advokaat”.

    Välja arvatud kassatsioonikohtu (Cour de cassation) menetluste korral (kohtuseadustiku artiklid 478 ja 1080), võivad menetluse osapooled isiklikult ilmuda kõikide astmete kohtute ette, esitada oma avaldusi ja ennast kohtulikult kaitsta. Samas on kohtunikul õigus peatada selle õiguse kasutamine, kui ta leiab, et liigne emotsionaalsus või kogemuste puudumine ei võimalda osapoolel oma väiteid piisava asjakohasuse või vajaliku selgusega esitada (kohtuseadustiku artikkel 758).

    ÜlesÜles

    Kui osapool otsustab kohtu poole üksinda mitte pöörduda, võib ta kasutada advokaadi teenuseid.

    Juriidiline isik, nagu näiteks äriettevõte võib kohtu ette ilmuda üksnes otseselt (st oma pädevate haldusorganite vahendusel) või advokaadi esindatuna, sel juhul ei laiene menetlusele kohtuseadustiku artikli 728 lõikes 2 sätestatud erandolukord, mida kirjeldatakse täpsemalt allpool.

  • Kohtuseadustikuga jäetakse põhimõtteliselt advokaatidele õigus menetluse osaliste esindamiseks kohtuasutustes, Kohtuseadustiku artikli 440 kohaselt on ainuõigus esindamiseks seotud õigusega kaebuste esitamiseks, õigusega kohtu ette ilmuda ja õigusega kolmandaid isikuid kohtus kaitsta. Advokaatide koja (Barreau) liikmetel on samuti ainuõigus ühepoolsete hagide allkirjastamiseks, välja arvatud seadusega eraldi ette nähtud juhtudel (kohtuseadustiku artikli 1026 lg 5).

    Samas, kui tegemist on menetlusega kassatsioonikohtus, on seaduse kohaselt nõutav kassatsioonikohtu poolt tunnustatud advokaadi osalemine. Seda nõuet ei kohaldata kriminaalprotsessis tsiviilhageja korral (kohtuseadustiku artikkel 478).

  • Kohtuseadustiku artiklis 728 sätestatud põhimõtte puhul, mille kohaselt osapooled ilmuvad kohtuasja alustamisel ja hiljem kohtusse isiklikult või esindatuna advokaadi poolt, nähakse seadusjärgselt ette mõningaid erandeid (kohtuseadustiku artikli 728 lõiked 2 ja 3).

    Tuleb täpsustada, et õigus osapoolt kohtumenetluse käigus esindada hõlmab ka õigust kohtuasja algatada.

    Rahukohtuniku, kaubanduskohtu ja töövaidluskohtute ees võib osapooli esindada mitte üksnes advokaat, vaid ka osapoole abikaasa, sugulane või hõimlane, kes omab kirjalikku volitust ja kelle osalemisega kohtunik on nõustunud (kohtuseadustiku artikli 728 lõige 2).

    ÜlesÜles

    Menetluse käigus töövaidluskohtutes (kohtuseadustiku artikli 728 lõige 3):

    • võib töötajat (töölist või teenistujat) esindada töötajate esindusühingu esindaja (ametiühingu esindaja), kellel on kirjalik volitus. Ametiühingu esindaja võib töötaja nimel teostada kõiki toiminguid, mida selline esindamine hõlmab, esitada kaebusi, võtta vastu mis tahes antud kohtuprotsessi ja vaidlusega seotud dokumente;
    • võib sõltumatut töötajat tema õigusi ja kohustusi puudutavate vaidluste korral või juhul, kui töötaja näol on tegemist puudega töötajaga, samuti esindada sõltumatute töötajate esindusühingu esindaja;
    • võib asjassepuutuvat isikut vaidluste puhul, mis tulenevad minimaalseid elatusvahendeid (elatusmiinimumi) kindlaks määrava 7. augusti 1974 seaduse kohaldamisest või riiklike sotsiaalabi keskuste (CPAS) tegevust korraldava 8. juuli 1976 seaduse kohaldamisest, peale selle abistada või esindada nimetatud seadustega hõlmatavate isikute huvide kaitsega tegeleva ühiskondliku organisatsiooni esindaja.

    Lisaks ülalnimetatud eranditele on olemas veel mõningad muud seaduslikud erandid, mis hõlmavad eeskätt laste vanematelt äravõtmist ja laste hooldamist.

    Tegemist on hagidega, mis põhinevad:

    • 25. oktoobri 1980 Haagi konventsioonil lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste kohta ja millega püütakse saavutada lapse tagasiandmist, mõnes teises riigis kehtiva hooldus- või külastusõiguse rakendamist, või mis on suunatud külastusõiguse kehtestamisele, või
    • 20. mai 1980 Euroopa konventsiooni laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

    Selle valdkonna hagide korral võib hagejat esindada riiklik ministeerium (kohtukoodeksi artikkel 1322 quinquies), kui hageja on pöördunud keskvõimu poole.

    ÜlesÜles

    Seega, kui hagitaotlus on esitatud ülalmainitud konventsioonides viidatud keskvõimuasutuste vahendusel, on hagi allkirjastajaks ja kohtu eesistujale esitajaks riiklik ministeerium. Kui seejuures tekib huvide konflikt, allkirjastab ja esitab hagi kohtu eesistujale keskvõimu poolt nimetatud advokaat.

  • Lisaks eelnevatele üldistele eeskirjadele, millega määratakse kindlaks, kas kohtusse on võimalik pöörduda isiklikult või esindatuna advokaadi poolt, tuleb teha vahet eri kohtumenetluse alustamise liikide vahel.

    Belgia õigussüsteem võimaldab kohtumenetlust algatada mitmel viisil. Kohtumenetlust võib alustada kohtukutsega, vabatahtliku kohtusse ilmumisega, kahepoolse hagiavaldusega või ühepoolse hagiavaldusega (vt allpool). Kohtumenetluse alustamine toimub seega hagemise, kohtule suunatud tahtliku tegevuse abil oma õiguste tunnustamiseks. Üldjuhul toimub kohtumenetluse alustamine kohtutäituri vahendusel.

    Üldpõhimõttena toimub kohtuasja algatamine pädevas kohtus sellega, et kohtutäitur esitab kohtukutse (kohtuseadustiku artikkel 700). Vabatahtlik kohtusse ilmumine, kahepoolne hagiavaldus ja ühepoolne hagiavaldus on kohtuasja algatamise üldpõhimõtte suhtes erandliku iseloomuga.

    Alljärgnevalt on esitatud kaks tabelit, milles on näidatud, kes on eri kohtumenetluse algatamise viiside puhul menetluse algatajaks ja kas esindamine advokaadi poolt on kohustuslik või mitte.

    Menetluse algataja erinevate menetluse algatamise viiside puhul:

    Menetluse algatamise viis

    Menetluse algataja

    Kohtukutse (kohtuseadustiku artiklid 727 kuni 730)

    Hageja (või tema advokaat) palub kohtutäituril esitada kohtukutse.

    Vabatahtlik kohtusse ilmumine (kohtuseadustiku artikkel 706)

    Vaidluse osapooled (või nende advokaadid) ilmuvad kohtuniku ette.

    Kahepoolne hagiavaldus (kohtuseadustiku artikkel 1034 a kuni 1034 sexies)

    Hagev osapool (või tema advokaat) pöördub ise kohtusse.

    Ühepoolne hagiavaldus (kohtuseadustiku artiklid 1025 kuni 1034)

    Hagev osapool (või tema advokaat).

    Advokaadi osalemise nõutavus erinevate menetluse algatamise viiside puhul:

    Menetluse algatamise viis

    Advokaadi osalemine

    Kohtukutse
    Vabatahtlik kohtusse ilmumineAdvokaadi osalus on lubatav, kuid mitte kohustuslik.
    Kahepoolne hagiavaldus
    Ühepoolne hagiavaldusAdvokaadi osalus on kohustuslik üldõigusega reguleeritud hagide allkirjastamiseks, välja arvatud seadusega ette nähtud erandolukordades saab hagi esitada üksnes advokaat (kohtuseadustiku artikli 1027 esimene lõik).

  • Erisugused menetluse alustamise viisid on seotud eri valdkondadega.

    Kohtukutse on üldõiguse kohtumenetluse algatamise vahendiks ning see kehtib kõikide valdkondade kohta.

    Kahepoolset hagiavaldust (kohtuseadustiku artiklid 1034 a kuni 1034 sexies) on võimalik kasutada teatavate konkreetsete seadusega sätestatud olukordade puhul. Peamisteks kahepoolse hagiavalduse kasutamist reguleerivateks säteteks on kohtuseadustiku artiklid 704, 813, 1056 lõik 2, 1193 a, 1320, 1344 a, 1371 a, 1454 lõik 2 ja tsiviilseadustiku artiklid 228, 331, 331 a, 340 f ning 487 b.

    ÜlesÜles

    Nimetatud sätted käsitlevad peamiselt järgmisi valdkondi:

    • kohtuasja sekkumine;
    • teatavad kinnisvara müügitehingud;
    • elatusrahad (määramine, suurendamine, vähendamine, maksmise lõpetamine);
    • üürilepingud;
    • kohtukulude suuruse kindlaksmääramine.

    Hagiavaldused esitatakse kirjalikul kujul ning esitatakse või saadetakse tähitud postiga kohtukantseleisse. Kohtusekretär kutsub osapooled kohtuniku poolt määratud ajal kohtuistungile.

    Ühepoolset hagiavaldust (kohtuseadustiku artiklid 1025 kuni 1034) on võimalik kasutada üksnes kindlatel seadusega ette nähtud juhtudel. Need juhud on sätestatud kohtuseadustiku artiklitega 584, 585, 588, 594, 606, 708, 1149, 1168, 1177, 1186 kuni 1189, 1192 ja 1195. Seda avaldust kasutatakse samuti juhul, kui kahepoolset hagiavaldust ei ole võimalik kasutada ühe osapoole puudumise tõttu.

    Seega kasutatakse ühepoolset hagiavaldust peamiselt ühepoolsete menetluste korral, näiteks vältimatult vajalike hagide puhul.

    Kui kohtuasja alustatakse ühepoolse hagiavaldusega, on see kehtiv üksnes juhul, kui selle on allkirjastanud advokaat, välja arvatud seadusega eraldi sätestatud juhtudel.

    Seega on menetluse algatamiseks ühepoolse hagiavalduse abil üldjuhul nõutav, et menetluse osapoolt esindaks advokaat.

    Menetluse osapoolte vabatahtlik kohtu ette ilmumine on võimalik juhul, kui menetlus toimub alljärgnevates kohtuasutustes:

    • esimese astme kohus (tribunal de première instance);
    • töövaidluskohus (tribunal du travail);
    • kaubanduskohus (tribunal de commerce);
    • rahukohtunik (juge de paix) või
    • politseikohus (tribunal de police), kui tegemist on tsiviilasjadega.

    Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral allkirjastavad menetluse osapooled kohtuniku koostatud protokolli kohtuasja algatamise kohta.

    ÜlesÜles

    Selline kohtuasja algatamise viis on võimalik kõikide vaidlusaluste küsimuste korral ning võimaldab vähendada kohtukulusid ja hoida kokku aega.

7. Kuhu ma konkreetselt peaksin pöörduma, kas kohtu vastuvõttu, kohtukantseleisse või mõnda teise osakonda?

Kohtuasja algastada sooviv isik võib pöörduda asjaomase kohtu vastuvõtuteenistuste poole või kohtu sekretariaati.

Kui menetlust alustatakse kohtukutse abil, edastab selle kohtutäitur, kes kohtukutse originaali või vajadusel kinnitatud koopia alusel palub kohtusekretäril kanda menetlus kohturegistrisse (kohtuseadustiku artikkel 718). Kõiki kohtuasju sisaldavat registrit (kohturegistrit) peab kohtu sekretariaat. Et kanne kohturegistris oleks kehtiv, peab see olema tehtud hiljemalt kohtukutses märgitud asja läbivaatamise kuupäevale eelneval päeval. Üldine kohturegister on avalik (kohtuseadustiku artikkel 719). See võimaldab kaitsjal veenduda, et kohtukutses märgitud menetlus on kantud kohturegistrisse.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral paluvad kohtu sekretariaadil menetluse kohturegistrisse kanda menetluse osapooled või nende advokaadid.

Kahepoolne hagiavaldus esitatakse kohtu sekretariaati või saadetakse kohtusekretärile hageja või tema advokaadi poolt tähitud postiga nii mitmes eksemplaris, kui palju on menetluse osapooli (kohtuseadustiku artikkel 1034 quinques).

Ühepoolse hagiavalduse saadab advokaat kahes eksemplaris kohtunikule, kelle ülesandeks on hagiavalduse üle otsuse langetamine. Avaldus edastatakse samuti kohtu sekretariaadile (kohtuseadustiku artikkel 1027).

8. Mis keeles tuleks avaldus esitada? Kas avaldus võib olla esitatud suulises vormis või tingimata kirjalikult? Kas avaldust võib esitada faksi või elektronposti teel?

  1. Kasutatavate keelte osas tuleb viidata 15. juuni 1935 seadusele kohtutoimingutes kasutatavate keelte kohta (avaldatud 22.06.1935 väljaandes „Le Moniteur Belge“). Selle seadusega kehtestatakse eeskirjad keelte kasutamise kohta kuningriigi tsiviil- ja kaubanduskohtutes.

    ÜlesÜles

    Üldpõhimõttena määrab kasutatava keele pädeva kohtuasutuse geograafiline paiknemine. Seaduse artikli 42 kohaselt on Belgias kolm keelepiirkonda – prantsuskeelne piirkond, hollandikeelne piirkond ja saksakeelne piirkond. Lisaks sellele on olemas kakskeelne (prantsuse / hollandi) Brüsseli piirkond, mis nimetatud seaduse tähenduses hõlmab järgmisi kommuune: Anderlecht, Auderghem, Berchem-Sainte-Agathe, Bruxelles, Etterbeek, Evere, Forest, Ganshoren, Ixelles, Jette-Saint-Pierre, Koekelberg, Molenbeek-Saint-Jean, Saint-Gilles, Saint-Josse-ten-Noode, Schaerbeek, Uccle, Watermael-Boitsfort, Woluwé-Saint-Lambert et Woluwé-Saint-Pierre. Teatavatel juhtudel on samas võimalik, et kohtuasi saadetakse edasi kohtusse, kus on kasutusel teine menetlemiskeel. Samuti on teatavatel juhtudel võimalik, et menetluse läbiviimise keelt muudetakse, üldjuhul toimub see menetluse alguses.

  2. Hagi vormistamine – kui kohtuasja alustatakse kohtukutsega, kahepoolse hagiavaldusega või ühepoolse hagiavaldusega, peab menetlust alustav dokument olema kirjalik ning vastama teatavatele vorminõuetele. Alates kohtuasja kandmisest kohturegistrisse koostab kohtusekretär kohtuasja toimiku, mida nimetatakse „menetlustoimikuks“. Menetlustoimik edastatakse menetlust läbiviivale kohtunikule, teise astme kohtusse või kassatsioonikohtusse (Cour de cassation) edasikaebamise korral edastatakse menetlustoimik kõrgema astme kohtuasutuse sekretariaadile.

  3. Praegusel hetkel ei ole kohtuasja võimalik alustada faksi või elektronposti teel. 22. detsembril 2000. a väljaandes „Le Moniteur Belge” ilmunud telekommunikatsioonivahendite ja elektroonilise allkirja kohtulikus ja kohtuvälises menetluses kasutuselevõttu käsitleva 20. oktoobri 2000 seaduse kohaldamise meetmed ei ole veel kinnitatud.

9. Kas avalduse esitamiseks on olemas valmis vormid? Kui ei, siis kuidas toimub kohtumenetluse algatamine? Kas toimik peab igal juhul sisaldama mingeid kindlaid dokumente?

  1. Seaduse kohaselt ei ole olemas kohtuasja alustamise täidetavaid vorme. Samas peab kehtiv avaldus sisaldama teatavaid elemente.
  2. Nii kohtukutse, kahepoolne hagiavaldus kui ühepoolne hagiavaldus on kehtivad üksnes juhul, kui nad vastavad kohtuseadustikus sätestatud seaduslikele nõuetele. Avalduse kohustuslikud elemendid on peamiselt seotud asjassepuutuvate osapoolte andmetega, avalduse sisu, pädeva kohtuniku määramise ja istungi kuupäevaga.

    Nii peab kohtukutse muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid (kohtuseadustiku artiklid 43 ja 702):

    ÜlesÜles

    • asja menetleva kohtu kohtutäituri allkiri;
    • hageja perekonnanimi, eesnimed ja püsielukoha aadress;
    • kostja perekonnanimi, eesnimed ja püsielukoha aadress, selle puudumisel ajutise elukoha aadress;
    • hagiavalduse sisu ja lühiülevaade;
    • teave kohtuasjaga tegeleva kohtuniku kohta;
    • edastamise kuupäev, kuu, aasta ja koht, ja
    • kohtuistungi toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg.

    Kahepoolne hagiavaldus peab sisaldama järgmisi andmeid (kohtuseadustiku artikkel 1034 b):

    • kuupäev, kuu ja aasta;
    • avalduse esitaja perekonnanimi, eesnimi, elukutse, püsiva elukoha aadress, vajaduse korral tema staatus ja registreerimine äriregistris või ettevõtjate registris;
    • kohtusse kutsutava isiku perekonnanimi, eesnimi, püsielukoha aadress, vajaduse korral ka tema staatus;
    • hagiavalduse sisu ja lühiülevaade;
    • teave kohtuasjaga tegeleva kohtuniku kohta;
    • avalduse esitaja või tema advokaadi allkiri.

    Ühepoolne hagiavaldus peab sisaldama järgmisi andmeid (kohtuseadustiku artikkel 1026):

    • kuupäev, kuu ja aasta;
    • avalduse esitaja perekonnanimi, eesnimi, elukutse, püsiva elukoha aadress, vajaduse korral tema esindajate perekonnanimi, eesnimed, püsielukoha aadress ja funktsioon;
    • hagiavalduse sisu ja lühiülevaade;
    • teave hagiga tegeleva kohtuniku määramise kohta;
    • menetluse osapoolt esindava advokaadi allkiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

    Vabatahtlikul ilmumisel esimese tasandi kohtuasutusse (esimese astme kohus (tribunal de première instance), töövaidluskohus (tribunal du travail), kaubanduskohus (tribunal de commerce), rahukohtunik (juge de paix), politseikohus (tribunal de police), kui tegemist on tsiviilasjaga) koostab kohtunik menetluse osapoolte avalduste põhjal protokolli, millele kohtuasja alustamist soovivad menetluse osalised kohtuseadustiku artikli 706 kohaselt alla kirjutavad.

    ÜlesÜles

10. Kas kohtu poole pöördumisel tuleb maksta mingeid makse? Kui tuleb, siis millal? Kas advokaaditasu tuleb maksta juba menetluse algatamisel?

  1. Tasuda tuleb kohtulõivud. Menetlusega seotud kulud ja tasud hõlmavad asjaajamiskulusid, sekretariaadi- ja registreerimistasusid, õigusaktide koostamisega seotud kulusid, tasusid ja töötasusid, kohtuotsuse registreerimisega seotud kulusid (kohtuseadustiku artikkel 1018).
  2. Kohtuasja algatamisel peab avalduse esitaja tasuma registritasu. Kantseleikulud hõlmavad registrisse kandmise tasu, dokumentide vormistamise ja avaldamise tasu. Kohtuseadustiku artikli 1017 kohaselt hõlmab iga lõplik kohtuotsus ka otsust kohtukulusid tasuva osapoole kohta, tavaliselt on selleks kaotanud pool. Kohtunik võib samuti otsustada, et kohtukulude üle otsustatakse hiljem. Sel juhul langetab asja menetlev kohtunik vastava otsuse siis, kui üks menetluse osapooltest seda nõuab.
  3. Advokaaditasud ja hüvitised ei kuulu kohtukulude hulka. Need tulenevad kliendi ja advokaadi vahel sõlmitud lepingust. Seega maksavad kõik osapooled ise õigusnõustamisega seotud tasud.

11. Kas mul on õigus saada riigi õigusabi? (Teema "Õigusabi").

Menetluse käiguga seotud sammud

12. Millisest hetkest alates on mu kohtuasi ametlikult alustatud? Kas ma saan ametiasutustelt kinnituse, et kohtuasi on alustatud kehtivate eeskirjade kohaselt?

  1. Kohtuasi, ka vabatahtliku kohtusse ilmumisega algatatud kohtuasi on reaalselt algatatud hetkel, kui see kantakse üldisesse kohturegistrisse. Ühepoolsed avaldused ja kokkuvõtvad lühiavaldused kantakse kohalikesse registritesse, mille põhjal toimub menetlemine kohtuniku poolt.

    ÜlesÜles

  2. Menetluse osapooltele ei edastata kinnitust asja kohtusse andmise kohta. Samas on menetluse osapooltel võimalik vaadata üldist kohturegistrit, et veenduda, et kohtuasi on registrisse kantud. Kohturegistrisse kandmise hetkest alates on kohtunikul kohustus vastavas kohtuasjas otsus langetada.

13. Kas mul on õigus saada teavet antud kohtuasjaga seotud sündmuste toimumise aja kohta (näiteks kohtuniku ette ilmumise aja kohta)?

Kui menetluse osapoolt esindab advokaat, toimub menetluse kulgemisest teavitamine üldjuhul osapoole esindaja kaudu. Teavet on samuti võimalik saada kohtuasja menetleva kohtuasutuse kantseleist. Lisaks sellele on osa teabest, eeskätt istungi toimumise aeg ja teave kohtuniku määramise kohta, esitatud kohtukutses.

Kohtuasja menetlemise esimesel etapil puudutab edastatav teave menetluse avaistungit.

  • Kohtukutse puhul teavitab kohtutäitur hagejat kohtumenetluse esimese etapi moodustava avaistungi toimumise kuupäevast;
  • kahepoolse hagiavalduse ja vabatahtliku kohtusse ilmumise korral teavitab menetluse osapooli kohtusekretär;
  • ühepoolse hagiavalduse korral istungit ei toimu. Kohtusekretär võib siiski välja kutsuda hageva osapoole, kui kohtunik soovib teda küsitleda.

Menetlemise teisel etapil toimub kohtuasja ettevalmistamine kohtulikuks arutamiseks. Osapooltel on seadusega määratud ajavahemik (kohtuseadustiku artikkel 747, lõige 1) dokumentide esitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks (kirjalikud seisukohad ja nende põhjendused). Kui tähtaegadest ei peeta kinni, nähakse kohtuseadustiku artikli 747 lõikes 2 ette vastavad karistused.

Kui kohtuasi on ette valmistatud, paluvad menetluse osapooled määrata kuupäeva, millal toimub kohtuasja kohtulik arutamine. Selle kuupäeva kindlaksmääramine sõltub kohtu töökoormusest ja antud kohtuasja käsitlemiseks kasutada olevast ajast. Kuivõrd teatavatel juhtudel võib menetlemise käigus ette tulla lisatoiminguid (ekspertiisid, poolte ärakuulamine, tunnistajate küsitlemine, …), on menetlemise täpset üldist kestust raske ennustada. Lisaks sellele võivad menetlemise käigus lisanduvad toimingud tuua kaasa menetlemise katkestamise, edasilükkamise või isegi lõpetamise.

Vaidlevate poolte ärakuulamisele pühendatud kohtuistungi lõppedes kuulutatakse arutelu lõppenuks ja järgneb aeg, millal kohtunik langetab antud kohtuasjas otsuse. Kohtuseadustiku artikli 770 kohaselt peab kohtunik üldjuhul langetama otsuse ühe kuu jooksul pärast kohtuliku arutamise lõppemist.

Täiendav informatsioon

Käesolevas dokumendis viidatud seadussätete ja õigustekstide viimased versioonid on kättesaadavad internetilehelt Avalik föderaalteenus ÕIGUS (Service Public Fédéral JUSTICE) Deutsch - français - Nederlands rubriigi „Konsolideeritud seadusandlus” (Legislation consolidée) all.

« Asja kohtusse andmine - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik