Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Rootsi

Viimati muudetud: 11-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on pankrotimenetluste liigid ja eesmärgid? 1.
2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused? 2.
3. Milline on menetlusosaliste roll erinevates menetlustes? 3.
4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed? 4.
5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid? 5.
6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused? 7.
8. Millised on tervendamise ja võlgade restruktureerimise tingimused? 8.
9. Millised on likvideerimismenetluse ja menetluse lõpetamisega seotud eeskirjad? 9.

 

1. Millised on pankrotimenetluste liigid ja eesmärgid?

Rootsi pankrotiseaduses (1987:672) on maksejõuetus määratletud kui suutmatus maksta nõuetekohaselt võlgu, kui see suutmatus ei ole ajutine. Maksejõuetu isiku suhtes võib välja kuulutada pankroti (i konkurs) sõltumata sellest, kas tegemist on juriidilise või füüsilise isikuga.

Alternatiivsed lahendused enne lõpliku maksejõuetuse väljakuulutamist

Nii äriühingud kui ka eraisikud võivad sõlmida võlausaldajatega vabatahtlikke kokkuleppeid võla vähendamiseks. Selliseid kokkuleppeid seadus konkreetselt ei reguleeri, kuid neid käsitletakse sarnaselt kokkulepete teiste vormidega.

Äriühingud võivad taotleda tervendamist (rekonstruktion) vastavalt äriühingute tervendamise seadusele (1996:764). Tervendamismenetlust saab kasutada üksnes juhul, kui äriühing ei suuda maksta tasumata võlgu või ei saa seda teha lähemas tulevikus. Samuti peab olema mõistlik alus uskuda, et tervendamine täidab oma eesmärgi. Võlgnik peab olema tervendamise taotleja või nõustuma tervendamise taotlusega (vt 8. küsimus).

Nii pankroti väljakuulutamise kui ka tervendamise puhul on võimalik jõuda võlausaldajatega kokkuleppele, mille kohaselt tuleb tagasi maksta üksnes osa võlast. Selline kokkulepe võib olla vabatahtlik, kuid selle võib määrata ka kohus ning viimasel juhul on see kõikide võlausaldajate suhtes siduv (avalik kokkulepe).

Füüsilised isikud võivad taotleda võlgade restruktureerimist (skuldsanering) vastavalt võlgade restruktureerimise seadusele (2006:548). Tingimuseks on, et isik on Rootsi resident, tema võlgnevus peab olema nii suur, et pole tõenäoline, et ta suudab lähimas tulevikus võlad tasuda, ja võlgade rekonstrueerimises kokkuleppimine peab olema asjakohane (vt 8. küsimus).

ÜlesÜles

2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused?

Maksejõuetu võlgniku suhtes (füüsiline isik või äriühing), st võlgniku suhtes, kes ei suuda võlgu nõuetekohaselt tasuda ja kelle suutmatus ei ole ajutine, võib välja kuulutada pankroti.

Pankrotiavaldus esitatakse võlgniku elukohajärgsele kohtule või äriühingu puhul asutamiskoha järgsele kohtule. Avalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Kohus kuulutab pankroti välja otsusega ja määrab ametliku pankrotihalduri. Pankrotiotsus avaldatakse ametlikus väljaandes (Post- och Inrikes Tidningar) ja ühes või mitmes piirkondliku levikuga ajalehes.

3. Milline on menetlusosaliste roll erinevates menetlustes?

Kohus

Pankrotimenetlus on kohtumenetlus. Pankrotimenetluse algatamise või lõpetamise kohta teeb otsuse kohus. Ka teatavad muud menetluse käigus tehtavad otsused peab tegema kohus.

Pankrotihaldur

Pankrotihaldur valitseb pankrotivara. Ta peab võtma arvesse võlausaldajate üldisi õigusi ning realiseerima pankrotivara võimalikult kiiresti. Pankrotihaldur valitseb võlgniku vara, müüb selle ja jagab ülejäägi võlausaldajate vahel vastavalt seaduses sätestatud eelisjärjekorrale.

Järelevalveametnik

Järelevalveasutus (Tillsynsmyndigheten) (kuulub täitevasutuse (Kronofogdemyndigheten) koosseisu) teostab järelevalvet varade valitsemise üle.

Pankrotivõlgnik

Pankrotivõlgnik (äriühingu puhul selle juhid) on seadusega kohustatud tegema koostööd pankrotihalduri, kohtu ja järelevalveasutusega ja andma neile teavet. Pankrotivõlgnik peab kohtus vande all kinnitama, et tema seisundi kohta esitatud andmed on õiged. Pärast pankrotiotsuse tegemist ja enne, kui pankrotivõlgnik on vande all kinnitanud tema seisundi kohta esitatud andmete õigsust, ei tohi ta kohtu loata riigist lahkuda.

ÜlesÜles

Võlausaldajad

Võlausaldajate üldisi õigusi kaitseb pankrotihaldur. Olulistes küsimustes võib pankrotihaldur erihuvidega võlausaldajaid küsitleda ja neid võib kutsuda kohtusse vande all ütlusi andma. Pankrotiseaduses (1987:672) on sätestatud üksikasjalikumad eeskirjad, mis käsitlevad võlausaldajate õigusi menetluses.

4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed?

Pankrotivara hulka kuulub võlgniku kogu vara ja seda tuleb nii suures osas kui võimalik kasutada võlgade tasumiseks. Füüsiline isik, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, võib siiski säilitada teatud isiklikud esemed, mida võlgade sissenõudmise seadustiku kohaselt arestida ei tohi.

Pankrotivõlgnik ei tohi pankrotivara hulka kuuluvat vara käsutada. Seetõttu ei saa ta sõlmida lepinguid või näiteks pankrotivara hulka kuuluvat vara müüa või võlgu tasuda. Pärast pankrotiotsuse vastuvõtmist ei tohi pankrotivara hulka kuuluvat vara arestida, välja arvatud juhul, kui vara on panditud konkreetse nõude tagatisena.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artiklid 21 ja 22

Kõnealused artiklid käsitlevad maksejõuetusmenetluse algatamise otsuste avaldamist ja registreerimist teises liikmesriigis. Kui on tehtud otsus, et põhimaksejõuetusmenetlus toimub teises liikmesriigis ja võlgnikul on Rootsis ettevõte, tuleb otsusest teatada Rootsi äriregistrile (Bolagsverket). Selline teatamine on kohustuslik ka muudel juhtudel. Äriregister avaldab otsuse ametlikus väljaandes.

Äriregister teavitab ka artiklis 22 nimetatud avalikke registreid. Rootsis on artikli 22 lõikes 2 nimetatud kohustuslik registreerimine pankrotihalduri või vajadusel ümberkorraldamise eest vastutava halduri kohustus.

ÜlesÜles

5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid?

Tasaarvestamine

Isik, kellel on võlgniku vastu nõudeid, võib kasutada oma nõuete tasaarvestamist nõuetega, mis võlgnikul on tema vastu, tingimusel, et nõuded on sama liiki (näiteks mõlemad on rahalised nõuded) ja et võlausaldaja nõue tekkis enne pankrotiotsuse tegemist.

Eelisnõuded (förmånsrätt)

Võlausaldajatel, kelle nõuded on tagatud erilise eelisnõudena, on õigus nõuete rahuldamisele varade arvelt enne teisi võlausaldajaid. See on nii näiteks juhul, kui teatud varad on panditud tagatisena.

Võlausaldajatel, kelle nõuded on tagatud üldise eelisnõudena, on õigus nõuete rahuldamisele enne võlausaldajaid, kelle nõuded on väiksema tähtsusega eelisnõuded, ja enne võlausaldajaid, kelle nõuded ei ole eelisnõuded. Üldine eelisnõue on näiteks kommertspant. Nõudeid, mis ei ole eelisnõuded, käsitletakse varade jagamisel võrdselt.

Kommertspant

Kommertspant on üldise eelisõigusega tagatis. See on siiski piiratud nii, et eelisnõudeõigus kehtib ainult 55% suhtes varade väärtusest, mis on alles jäänud pärast paremate nõuetega võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Töölepingud

Tööandja pankroti väljakuulutamisel ei kaota töölepingud automaatselt kehtivust ja pankrotihaldur peab otsustama, kas teatada nende lõpetamisest. Töötajate nõuded seoses palga ja muude tasude maksmisega on teatud aja jooksul üldise eelisõigusega nõuded. Põhireegel on selline, et eelisnõuded on nõuded, mis on esitatud kolme kuu jooksul enne kohtule pankrotiavalduse esitamist ja ühe kuu jooksul pärast pankrotiotsuse tegemist. Kui palga ja muude tasudega seotud nõuded on eelisnõuded, on need teatud määral kaetud palgagarantiiga, mis tähendab, et kui pankrotivaras ei ole piisavalt varasid nõuete rahuldamiseks, võib töötaja saada hüvitist riigilt. Palgagarantii summa on piiratud; seda võib maksta ka äriühingu tervendamise käigus.

ÜlesÜles

6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted?

Pärast pankrotiotsuse vastuvõtmist ei tohi võlgnik enam pankrotivara hulka kuuluvaid varasid käsutada. Kui võlgnik siiski eelistab ühte võlausaldajat teiste arvelt, võib teda selle eest karistada. Pankrotihaldur saab kasutada ka mitmeid muid võimalusi, et tühistada võlgniku poolt enne pankrotiotsust tehtud tehing, kui see on võlausaldajatele kahjulik.

Kui võlgnik eelistab ühte võlausaldajat teistele, võib tema tehtud tehingu tühistada, kui selle tulemusel muutus võlgnik maksejõuetuks ja võlausaldaja, keda eelistati, oli või oleks pidanud olema sellest teadlik. Kõnealuste tingimuste kohaldamiseks peab tehing olema toimunud viie aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Viieaastane ajapiirang ei kehti, kui makse tehti võlgnikule lähedasele isikule, näiteks pereliikmele.

Teatud asjaoludel võib tasutud võlasumma tagasi nõuda, kui see tasuti vähem kui kolm kuud enne pankrotiavalduse esitamist. See tingimus kehtib, kui maksmine toimus ebatavalisel viisil (st mitterahaliselt), kui maksmine toimus ennetähtaegselt või kui tegemist oli nii suure rahasummaga, et võlgniku rahaline olukord halvenes oluliselt. Kõnealune tingimus ei kehti siiski juhul, kui makset saab käsitleda tavapärasena. See tähendab, et tähtajaliselt tasutud summasid ei saa tavaliselt tagasi nõuda.

7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused?

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kutsutakse vande andmiseks kohtusse. Teised võlausaldajad kutsutakse kohtusse pankrotiotsuse avaldamisega. Võlgnik on kohustatud teatama pankrotihaldurile, kohtule ja järelevalveasutusele võlausaldajate nimed.

ÜlesÜles

Kui otsustatakse, et varadest piisab maksmiseks võlausaldajatele, kelle nõuded ei ole eelisnõuded, alustatakse nõudemenetlust. Pankrotihaldur taotleb menetluse alustamist ja kohus teeb otsuse. Kohus otsustab, kui kaua menetlus kestab (neljast kümne nädalani). Nõudemenetluse alustamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes ja ühes või mitmes piirkondliku levikuga ajalehes. Seejärel esitavad võlausaldajad kohtule kirjalikult oma nõuded.

8. Millised on tervendamise ja võlgade restruktureerimise tingimused?

Äriühingu tervendamine

Äriühinguid, mis on pikemas perspektiivis elujõulised, kuid sellistes rahalistes raskustes, et nad ei suuda oma võlgu tähtaegselt maksta, võib tervendada. Taotluse esitab äriühing ise või võlausaldaja. Kohus teeb tervendamist käsitleva otsuse ja määrab halduri, kelle ülesanne on uurida, kas on olemas tingimused tegevuse jätkamiseks ja kas võlausaldajatega on võimalik jõuda kokkuleppele.

Tervendamismenetluses säilitab võlgnik oma varade üle käsutusõiguse. Tal ei ole siiski lubatud halduri nõusolekuta võlgu tasuda, uusi kohustusi võtta või oluliste varade omandiõigust üle anda. Menetluse ajal ei tohi võlausaldajate nõudeid tasuda. Samuti ei tohi välja kuulutada võlgniku pankrotti, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et võlausaldajate õigusi on tõsiselt kahjustatud. Tervendamismenetlus kestab kolm kuud ja seda võib pikendada kolme kuu võrra korraga. Kui siiski kokkuleppele ei jõuta, ei tohi tervendamismenetlus kesta kauem kui üks aasta.

Kui võlausaldajatega vabatahtlikule kokkuleppele ei jõuta, võib kohus määrata avaliku kokkuleppe, mis tähendab, et võlgu vähendatakse kohustuslikus korras. Eelisnõuetega võlausaldajad ei osale läbirääkimistes kokkuleppe üle. Kokkuleppe ettepanekut, millega rahuldatakse vähemalt 50% võlausaldajate nõuetest, käsitletakse vastuvõetuna, kui selle poolt on 60% hääleõiguslikest võlausaldajatest (kes esindavad ka vähemalt 60% nõude summast). Kui kokkuleppe ettepanek käsitleb väiksemat osa, käsitletakse seda vastuvõetuna, kui selle poolt on 75% hääleõiguslikest võlausaldajatest (kes esindavad ka vähemalt 75% nõude summast). Pärast heakskiitmist on kokkulepe siduv kõikidele võlausaldajatele, kellel oli õigus läbirääkimistest osa võtta.

ÜlesÜles

Võlgade restruktureerimine

Füüsiline isik, kelle võlgnevus on nii suur, et ta ei ole suuteline võlgu lähemas tulevikus tasuma, võib taotleda võlgade restruktureerimist. Lisatingimuseks on, et restruktureerimine peab võlgniku isiklikku ja rahalist olukorda arvesse võttes olema asjakohane.

Võlgade restruktureerimine tähendab, et kõiki menetlusega hõlmatud võlgu vähendatakse või kustutatakse need hoopis. Võlgade restruktureerimise taotlus esitatakse täitevasutusele. Kõikidele võlausaldajatele, keda võlgade restruktureerimise taotlus mõjutab, tuleb anda võimalus esitada taotluse kohta märkusi. Võlgade restruktureerimise otsuses määratakse võla osa, mille võlgnik peab tasuma. Samuti sisaldab otsus maksekava, mille pikkus on tavaliselt viis aastat.

Võlgnik, kelle võlad on restruktureeritud, peab maksekava kohaselt elama miinimumsissetulekust. Kui võlgnikul puudub miinimumsissetulekust suurem sissetulek, ei pea ta midagi maksma; see on nii umbes kolmandikul juhtudel.

9. Millised on likvideerimismenetluse ja menetluse lõpetamisega seotud eeskirjad?

Pankrotivara realiseerimise eeskirjad on sätestatud pankrotiseaduses. Pärast varade müümist tuleb tulu jaotada. Kui varadest ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetab kohus menetluse. Kui varasid jääb üle, lõpetatakse menetlus pärast seda, kui kohus on teinud otsuse varade võlausaldajatele jaotamise kohta vastavalt eelisnõuete seaduses (1970:979) sätestatud eelisjärjekorrale.

Kui võlgnik on äriühing või muu juriidiline isik ja pankrotimenetlus lõppeb ülejäägita, lõpetatakse juriidiline isik menetluse lõpus. Ülejäägi olemasolul jaotatakse see võlausaldajate vahel.

« Pankrott - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik