Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Hispaania

Viimati muudetud: 06-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. MILLISED ON MAKSEJÕUETUSMENETLUSE ERI LIIGID JA EESMÄRGID? 1.
2. MILLISED ON MAKSEJÕUETUSMENETLUSE ALGATAMISE TINGIMUSED? 2.
3. MILLINE ON OSALEJATE ROLL PANKROTIMENETLUSES? 3.
4. MIS ON MENETLUSE ALGATAMISE TAGAJÄRJED? 4.
5. MILLISED ON TEATAVATE NÕUDELIIKIDE ERIEESKIRJAD? 5.
6. MILLISED ON KAHJUSTAVA TEGEVUSE ALASED EESKIRJAD? 6.
7. MILLISED ON NÕUETE ESITAMISE, TUNNUSTAMISE JA KINNITAMISE EESKIRJAD? 7.
8. MILLISED ON ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE EESKIRJAD? 8.
9. MILLISED ON LIKVIDEERIMISEESKIRJAD? 9.
10. MILLISED ON MENETLUSE LÕPETAMISE TINGIMUSED? 10.

 

1. MILLISED ON MAKSEJÕUETUSMENETLUSE ERI LIIGID JA EESMÄRGID?

Uus pankrotiseadus (9. juuli 2003. aasta seadus 22/2003) kehtestas ainult ühe kohtumenetluste tavavõlgniku maksejõuetusest tuleneva kriisi käsitlemiseks, nimetusega „Pankrotimenetlus”. Võlgnik on maksejõuetu või maksejõuetuse olukorras, kui ta ei suuda täita korrapäraselt oma võlgnevuste maksekohustusi.

Pankrotimenetlus on ainus nii tsiviilvõlgnikule kui ka ärivõlgnikule rakendatav menetlus, olenemata sellest, kas ta on füüsiline või juriidiline isik. Selle põhieesmärk on võlausaldajate nõuete parem rahuldamine, kuigi selle eesmärgi saavutamiseks seab pankrotiseadus esikohale ettevõtte jätkamist ja töökohtade säilitamist võimaldavad lahendused.

Kui pankrott võlausaldajate nõudmistega on välja kuulutatud, toimub menetlus lihtjärgus, kus määratakse kindlaks võlgniku aktivad ja nõuetekohaselt klassifitseeritud võlausaldajate nimekiri. Kui inventarinimestik ja võlausaldajate nimekiri on kinnitatud, võib valida emma kumma kahest seaduslikust lahendusest:

  • kas sõlmida kokkulepe võlgniku ja tavavõlausaldajate vahel, mille põhisisuks on osaline võlatasumine mitte üle 50% ulatuses ja/või mitte üle 5-aastane ooteaeg;
  • või likvideerida ettevõte, eelistades ettevõtte või tootmisüksuste müüki, et saadud rahaga tasuda võlanõuded kinnitatud järjekorras.

2. MILLISED ON MAKSEJÕUETUSMENETLUSE ALGATAMISE TINGIMUSED?

Seadus nõuab subjektiivse eeltingimusena, et võlgnik oleks õigussubjektsusega füüsiline või juriidiline isik. Pankrotimenetlusest jäetakse välja ainult üksused või organisatsioonid, mis kuuluvad riigi avalikku haldusesse.

ÜlesÜles

Eeldatav eesmärk või võlgniku eeldatav majanduslik olukord selleks, et oleks võimalik välja kuulutada pankrotimenetlust, on maksejõuetus, mille all ei mõisteta niivõrd varalise tasakaalutuse olukorda, kuivõrd võimetust täita korrapäraselt maksekohustusi.

Pankrotimenetluse väljakuulutamist võib taotleda võlgnik, tema võlausaldajad või äripartnerid, kes vastutavad isiklikult võlguoleva äriühingu võlgade eest. Kui seda taotleb võlgnik, on tegemist vabatahtliku pankrotiga, ja kui seda taotlevad ülejäänud õigustatud asjaosalised, nimetatakse seda sundpankrotiks.

Võlgnik võib nõuda pankroti väljakuulutamist mitte üksnes siis, kui ta on maksejõuetuse olukorras, vaid ka varem, kui selline olukord on ette näha. Kuid see õigus muutub võlgniku kohustuseks, kui maksejõuetus on tegelikuks saanud, kusjuures tal on aega kaks kuud selle kohta ametliku taotluse esitamiseks. See taotlus tuleb esitada koos õigus- ja majandusaruande, varade loetelu, võlausaldajate nimekirja ja viimase 3 aasta majandusaruannetega, kui võlgnik on äriettevõtja. Kohtunik vaatab esitatud dokumendid läbi ning, kui maksejõuetus või selle oht on õigustatud, kuulutab võlgniku suhtes välja pankrotimenetluse.

Kui pankrotti taotlevad võlausaldajad, kuulab kohtunik võlgniku eelnevalt ära, et ta võiks taotlust vaidlustada. Maksejõuetuse kinnitamise lihtsustamiseks loetleb seadus rida välistegureid (seoses teatavate nõuete maksmatajätmisega või nendega üldiselt ning vara konfiskeerimise või viljatu vara arestimisega), mis juba ise annavad tõendust maksejõuetuse olukorrast. Võlgnik võib vastuolekut avaldada mitte üksnes välisteguri eitamisega, vaid ka sellepärast, et tegelikult maksejõuetuse olukorda ei ole. Kui ta vastuseisu ei avalda, kuulutab kohtunik võlgniku suhtes välja pankroti, ent vastuseisu korral toimub kohtuistung, kus esitatakse tõendid, millele järgneb kohtuniku otsus.

ÜlesÜles

Hispaania pankrotiseadus omistab maksejõuetusmäärust 1346/00 järgides pankrotimenetluste käsitlemiseks pädevuse kaubanduskohtunikule, kelle õigusalluvuse territooriumil asub võlgniku põhihuvide keskus, mis juriidiliste isikute puhul langeb eeldatavalt kokku nende ametliku asukohaga. Sel puhul ei võeta arvesse ettevõtte ametliku asukoha vahetamist viimase kuue kuu jooksul.

Kui taotletakse territoriaalset pankrotimenetlust võlgniku suhtes, kelle põhihuvide keskus asub välisriigis, on selleks pädev kaubanduskohtunik, kelle territooriumil asub võlgniku üks asutus.

Pankrotimenetluse väljakuulutamise otsus avaldatakse ja registreeritakse. Lisaks riigiteatajale avaldatakse see ka võlgniku maakonna suurima levikuga ajalehes. Sellest teatatakse ka tsiviil- ja kaubandusregistrisse ning vararegistrisse, kuhu on kantud võlgniku õigused.

3. MILLINE ON OSALEJATE ROLL PANKROTIMENETLUSES?

Kohtunik on pankrotimenetluse otsuseid tegev organ. Tema ülesandeks on menetluse algatamine ja lõpetamine, selle käsitlemise edasi viimine, pankrotihalduse toimimise järelevalve ning kõikide mis tahes järkudes tekkida võivate vastuolude lahendamine.

Pankrotihaldus täidab keerukat rolli: olles jätkuvalt teavitav ja kohtunikuga koostööd tegev tehniline organ, toimib see ka kõikide võlausaldajate üldiste huvide esindajana ja teostab järelevalvet võlgniku vara haldamise ja käsutamise üle.

Kui pankrott on välja kuulutatud, peavad võlausaldajad oma võlanõuetest teatama kuu aja jooksul kirjalikult, millele lisatakse krediidi vormistamise dokument. Võlausaldajad võivad menetlusele kohale tulla ja selles osaleda, kuigi neil tuleb seda teha ametlikult prokuröri kaudu. Nimetatud esindamine prokuröri kaudu ja advokaadi võtmine ei ole oma võlanõuete teatavaks tegemiseks ja kokkuleppe hääletamiseks kokkukutsutud võlausaldajate kogus osalemiseks vajalik.

ÜlesÜles

Võlausaldajate kogu kutsutakse kokku, kui pärast varade loetelu ja võlausaldajate nimekirja kinnitamist pakutakse välja kokkulepe selle kinnitamiseks. Sellel osalevad kõik tavavõlausaldajad ja selle moodustamiseks on nõutav poolte tavanõudeid esindavate võlausaldajate häälteenamus.

Võlgnik peab pankrotimenetlusel kohal viibima ning ta on kohustatud vajadusel pankrotihaldust abistama.

4. MIS ON MENETLUSE ALGATAMISE TAGAJÄRJED?

Pankroti väljakuulutamine puudutab võlgniku kõiki hetkel olemasolevaid ja tulevasi varasid ja varalise sisuga õigusi, välja arvatud puutumatuid varasid ja õigusi. Pankroti väljakuulutamine märgitakse vararegistrites, millesse need varad ja õigused on kantud.

Võlgniku kogu vara terviklikkuse tagamiseks võib kohtunik otsustada võlgniku tegevuse peatamise nende varade haldamises ja käsutamises, asendades ta nendes ülesannetes pankrotihaldusega, või jätta võlgnik edasi nendesse ülesannetesse pankrotihalduse järelevalve all.

Võlgniku majandus- või kutsetegevus jätkub, kui kohtunik ei määra selle lõpetamist selle laostavaks osutumise tõttu.

Võlgniku suhtes põhiõigusi piiravate meetmete võtmisel (nt kirjavahetusse sekkumine, elupaika sisenemine ja läbiotsimine, arreteerimine elukohas) tuleb õigustada, miks on võetud meede soovitud eesmärgi saavutamiseks hädavajalik, ning neid meetmeid võib võtta üksnes rangelt vajalikuks ajaks.

Pankrot puudutab kõiki enne pankroti väljakuulutamist esitatud nõudeid. Võlausaldajad peavad oma nõuetest teatama, et need tunnustataks ja klassifitseeritaks. Pärast pankroti väljakuulutamist ei kogu pankrotinõuded intresse, välja arvatud kinnisvaratagatisega nõuded.

ÜlesÜles

Kõik kohtulikud võlanõuded tuleb esitada pankrotikohtunikule, peatades vahekohtulepingute kehtivuse. Varem esitatud kohtulikud nõuded ja vahekohtumenetlused kestavad siiski edasi kohtuotsuse või resolutsiooni teatavaks tegemiseni, mille täitmiseks tuleb rakendada pankrotti.

Pankroti väljakuulutamine halvab tehingut pankrotist puudutatud võlgniku vara ja õigustega ning takistab uute tehingute alustamist, kusjuures võlausaldajad peavad oma nõuete rahuldamiseks pankrotti kasutama. Erandkorras võivad jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud töö- ja haldustoimingud, välja arvatud juhul, kui need puudutavad võlgniku ettevõtlus- või kutsetegevuse jätkamiseks vajalikke varasid.

Pankroti väljakuulutamine ei anna iseendast põhjust lepingute lõpetamiseks, kusjuures on tühine lepinguklausel, mis õigustab pooltel lepingut lõpetada sellel põhjusel. Eespool öeldu ei takista lepingute lõpetamist muudel põhjustel, nagu näiteks lepingu täitmata jätmine. Kuid sel juhul, kuna pankrott on välja kuulutatud, tuleb lepingute lõpetamine teostada pankrotikohtuniku juures.

Töölepinguid pankroti väljakuulutamine ei puuduta, välja arvatud juhul, kui kohtunikule antakse edasi õigus sundpuhkusele saatmise otsuste ja töötingimuste muutmise dokumentide kinnitamiseks. Kohtunikul on ka õigus lepingu lõpetamise korral vähendada tippjuhtkonnaga kokkulepitud hüvitisi.

5. MILLISED ON TEATAVATE NÕUDELIIKIDE ERIEESKIRJAD?

Põhimõtteliselt ei puuduta pankrott võlausaldajaid, kelle nõuded on garanteeritud kinnisvaratagatisega võlgniku vara või õigusega, mida võib pankrotimenetlusse võtta, säilitades eelisõiguse selle pealt raha saamiseks, või rakendada kinnisvaratagatist pankrotiväliselt. Kinnisvaratagatist võib rakendada igal ajal, eraldades vara pankrotipessa kuuluvast varast.

ÜlesÜles

Kui aga vara on kaasatud võlgniku kutse- või ettevõtlustegevusse, on kinnisvaratagatise täideviimine peatatud, kuni kinnitatakse kokkulepe selle kohta, et see ei puuduta tegevust, või algatatakse likvideerimist, ja mitte mingil juhul hiljem kui aasta pärast. Selle tähtaja möödumisel võib nõudeid algatada või jätkata, kuid selle täideviimisega tegeleb pankrotikohtunik.

Samalaadne peatamine kehtib järelmaksuga müüdud või liisitud vallasvara tagasisaamise hagide puhul, ning tähtajaks tasumisele kuuluva hinna maksmata jätmise tõttu kinnisvara ostu-müügilepingute lõpetamise hagide puhul.

Ühel ja samalvõlausaldajal on keelatud pankrotistunud võlgniku suhtes olevate nõuete ja võlgade tasaarveldamine.

Pärast pankroti väljakuulutamist ei kogune nõuetele intresse, välja arvatud kinnisvaratagatisega nõuetele ja palganõuetele, kuigi neid viimaseid arvestatakse allutatud nõuetena.

6. MILLISED ON KAHJUSTAVA TEGEVUSE ALASED EESKIRJAD?

Seadus näeb ette, et pankroti väljakuulutamisele eelnevad kaks aastat on uurimisaluseks perioodiks.

Võlgniku poolt sellel perioodil teostatud vara valdamise aktid võidakse tühistada, kui need on kahjustavad. Üldjuhul on kahju tõendamine pankrotihalduse kohuseks.

Tühistamise lihtsustamiseks eeldab seadus siiski kahju kord iuris tantum ja kord iuris et de iure. Seadusega on eeldatavalt kahjulikud, ilma et oleks võimalik tõendada vastupidist, kõik annetused ja põhjuseta üleandmised, samuti nende nõuete eest tasumine, mille maksetähtaeg saabus pärast pankroti väljakuulutamist. Seadus eeldab kahju, võttes vastu vastupidise tõendi, kinnisvaratagatiste moodustamise kohta eelnevalt olemasolevate kohustuste kasuks ja sugulastega tehtud tasulised tehingud, ning juriidilise isiku puhul õigusjärgse ja faktilise halduriga, asjaomaste partneritega või grupi äriühingutega.

ÜlesÜles

Tühistamise tagajärjel tagastatakse üle antud varad vastastikku ja, kui võõrandatud vara ei ole võimalik tagastada, tuleb tagastada selle omandamise hetkel kehtiv väärtus koos sellest hetkest peale kogunenud intressidega. Kui ostja toimis aga pahauskselt, on ta lisaks kohustatud hüvitama kahjud.

Tühistushagi on ühilduv muude tagastamishagidega (tühisus, tühistatavus, annulleerimine võlausaldajate pettuse tõttu). Kõige sellega tegeleb pankrotikohtunik pankrotiga paralleelselt toimuva vahekohtumenetluse käigus. Pankroti vahekohtus on kirjalike väidete esitamise järk (hagi ja hagi vaidlustamine), kohtuistung, millel esitatakse väljapakutud ja asjakohasteks tunnistatud tõendid, ning millele järgneb kohtuniku otsus. Seda vahemenetlust kasutatakse mis tahes deklaratiivse vaidluse lahendamiseks pankrotisiseselt ning see toimub pankroti käsitlemisega paralleelselt.

Selle hagi algatamiseks vajalik pädevus kuulub pankrotihaldusele, ja ainult juhul, kui ta seda ei algata, on pädev mis tahes võlausaldaja, kes on eelnevalt seda taotlenud pankrotihalduselt. Hagi suunatakse võlgniku ja üleantud vara või õiguse omandaja vastu. Kui vara on omakorda edasi müüdud ning taotletakse selle tagastamist pankrotivarasse, tuleb seda taotleda nimetatud järgmiselt omandajalt ning vajadusel tõendada heauskse suhtumise puudumist.

7. MILLISED ON NÕUETE ESITAMISE, TUNNUSTAMISE JA KINNITAMISE EESKIRJAD?

Pankrotihaldus peab koostama võlausaldajate nimekirja, milles tunnustatakse ja klassifitseeritakse nõuded võlgniku vastu kahe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Enne seda peavad võlausaldajad teatama oma nõuetest pankroti väljakuulutamise üldiselt avalikuks tegemisele järgneva kuu jooksul. Selleks peavad nad esitama allkirjastatud kirja pankrotihaldusele koos arve või nõuet tõendava dokumendiga. Teatamisega hilinemine võib kaasa tuua nõude esialgse klassifitseerimata jätmise ning see klassifitseeritakse allutatud nõudena.

ÜlesÜles

Pankrotihaldus võtab arvesse mitte üksnes talle teatatud nõudeid, vaid ka kõiki nõudeid, mis selguvad võlgniku raamatupidamisarvestuse läbivaatamisel. Kui nõuet tunnustatakse kohtuotsusega või haldustõendiga, ei ole selle olemasolu vaidlustatav, kuigi seda on nõude klassifitseerimine.

Seadus näeb ette kolme klassi nõudeid: eelis-, tava- ja allutatud nõuded. Tavanõuded on need, mis ei ole eelis- ega allutatud nõuded.

Eelisnõuete seas eristab pankrotiseadus erilisi ja üldiseid eelisnõudeid. Erieelisega võlausaldajatel on eelisõigus raha sissenõudmisel konkreetse vara või õiguse pealt, mille hulka kuuluvad ka kinnisvaratagatisega nõuded. Üldeelisega võlausaldajatel on eesõigus raha sissenõudmisel võlgniku kogu vara pealt, mis kuulub pankrotivarapesasse, järgmises järjekorras:

  1. Töönõuded, mõningate piirangutega;
  2. Kinnipeetud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksud, mida pankrotistunud võlgnik on seadusjärgselt kohustatud tasuma;
  3. Sõltumatu töö nõuded ja nõuded intellektuaalomandi õiguste kasutamise eest;
  4. Avaliku sektori finantshalduse ja sotsiaalkindlustuse nõuded kuni 50% ulatuses vastavatest summadest;
  5. Lepinguvälise tsiviilvastutuse nõuded
  6. ning 1/4 pankrotti taotlenud võlausaldaja nõudest

Allutatud nõuete eest raha tagasinõudmine ei toimu enne, kui on rahuldatud eelis- ja tavanõuded. Allutatud nõuded on: hilinemisega teatatud nõuded, intressid, trahvid ja viivised ning võlgnikuga erilises suhtes olevate isikute nõuded (füüsilise isiku puhul tema sugulased, juriidilise isiku puhul õiguslikud ja faktilised haldurid, grupi äriühingud, äriühingus märkimisväärse osalusega partnerid).

ÜlesÜles

8. MILLISED ON ETTEVÕTETE ÜMBERKORRALDAMISE EESKIRJAD?

Tavaliselt toimub ettevõtte ümberkorraldamine tegevuse säilitamiseks ja jätkamiseks turul, valides kokkuleppe sõlmimise. Kui lihtjärk on lõppenud, aktivad ja passivad määratletud, võib võlgnik oma võlausaldajatele välja pakkuda lepingu, mille põhisisu seisneb nõuete tasumises mitte üle 50% ulatuses ja/või mitte üle viie aastase ooteajaga. Seda sisu võib täiendada alternatiivettepanekutega võlausaldajatele nõuete konverteerimiseks äriühingu osakuteks, ettevõtte täielikuks või osaliseks võõrandamiseks, kui ostja nõustub lepingut täitma, või ka võlgneva äriühingu ühinemiseks või osadeks jaotamiseks.

Leping esitatakse makseettepaneku ja ettevõtte tervendamiskavana, millest teavitatakse pankrotihaldureid.

See leping esitatakse kokku kutsutud võlausaldajate kogule, kes võivad lepingu vastu võtta või tagasi lükata. Tavaliselt on vastuvõtmiseks vajalik poolt tavalist passivat esindavate võlausaldajate poolthääled.

Võlausaldajate poolt vastuvõetud lepingu kinnitab hiljem kohtunik, kes vajadusel vaatab läbi selle vaidlustamised ja et selles ei rikuta seadusnorme lepingu sisu ja vastuvõtmiskorra osas.

Lepingus kinnitatud maksesumma ja/või ooteaeg puudutab tava- ja allutatud võlausaldajaid, ent mitte eelisvõlausaldajaid.

Pankrotimenetlus ei lõpe seni, kuni leping on täitmata, ning seni võib selle täitmata jätmise asjus nõuda likvideerimist.

Paralleelselt pankroti menetlemisega võib pankrotikohtunikult taotleda sundpuhkuse (töölepingute kollektiivse lõpetamise või peatamise) määramist koos hüvitissummade vähendamisega alati, kui see on ettevõtte kriisist välja viimiseks vajalik. Ka võib taotleda töötingimuste olulist muutmist, kui see osutub õigustatuks ettevõtte kriisi ületamiseks.

ÜlesÜles

9. MILLISED ON LIKVIDEERIMISEESKIRJAD?

Likvideerimine on lepingule alternatiiviks ning see on abivõimaluse iseloomuga. Likvideerimist algatatakse ainult siis, kui seda otseselt nõutakse ja kui lepingu vastuvõtmine, kinnitamine või täitmine ei edene.

Likvideerimine eeldab võlgnikust äriühingu või juriidilise isiku lõpetamist.

Likvideerimiskord on väga paindlik, sest see hõlmab nii ettevõtte või tootmisüksuste müüki kui ka võlgniku eri varade ja õiguste eraldi või partiikaupa võõrandamist. Pankrotihaldus võib esitada spetsiaalse likvideerimiskava, ning selle puudumisel rakendatakse seaduseeskirju, milles eelistatakse ettevõtte või tootmisüksuste müüki selleks, et soosida ettevõtte ja töökohtade säilimist. Igal juhul on nii likvideerimiskava kui ka võõrandamiste jaoks vajalik kohtuniku luba.

Ettevõtte ostja saab selle ilma võlgadeta, välja arvatud töötasuvõlgnevused, kuigi kohtunik võib tühistada nõuded, mille on hüvitanud palgatagatisfond.

Erieelisega nõude tagatiseks olnud vara müügist saadud tuluga rahuldatakse see erieelisega nõue eelisjärjekorras kõikide ülejäänud nõuete suhtes. Seejärel tasutakse ülejäänud vara realiseerimisest saadud tuluga üldeelisega võlausaldajate nõuded kindlaks määratud järjekorras. Kui midagi järele jääb, makstakse proportsionaalselt tavavõlausaldajatele, ning kui siiski veel midagi järele jääb, allutatud võlausaldajatele.

Pankrotivarapesa vastu on nimetatud siiski veel teisi nõudeid, mis tekkisid pärast pankroti väljakuulutamist ning mis tuleb rahuldada vastavalt nende maksmisele kuulumisele, ning mis nõutakse likviidse vara puudumise korral vara realiseerimise ajal eelistatavalt pankroti võlausaldajatelt, välja arvatud erieelisega võlausaldajad, vastavalt spetsiaalselt koormatud vara müügist saadud vahenditele.

ÜlesÜles

10. MILLISED ON MENETLUSE LÕPETAMISE TINGIMUSED?

Võlausaldajate pankroti lõpetab lepingu täieulatuslik täitmine või võlgniku vara ja õiguste likvideerimine, millest saadud vahenditega tasutakse võlausaldajatele. Sel juhul ei saa pankrotti lõpetada seni, kuni on veel vara või lootust vara või õiguste tagasi saamiseks pankrotivarapesasse. Samuti ei saa pankrotti lõpetada seni, kuni pankroti kvalifitseerimine ei ole lõpule viidud.

Kvalifitseerimise teel püütakse hinnata pankrotini viinud põhjuseid. Pankroti võib kvalifitseerida juhuslikuks või süüdlaslikuks. See on juhuslik, kui see ei ole süüdlaslik. Pankrott kvalifitseeritakse süüdlaslikuks, kui maksejõuetuse tekkimine või süvenemine toimus võlgniku ning, juriidiliste isikute puhul, õiguslike või faktiliste haldurite või likvideerijate pettuse või raske süü läbi. Kuigi selle tõendamise lihtsustamiseks näeb pankrotiseadus ette käitumised, mis ühel juhul eeldavad süüd, võimaldamata tõendada vastupidist, ning teistel juhtudel võimaldavad vastupidist tõendada. Pankroti süüdlaslikuks kvalifitseerimisega kaasneb võlgniku või, juriidiliste isikute puhul, õiguslike või faktiliste haldurite või likvideerijate ajutine ilmajätmine äritehingute teostamise ja võõra vara haldamise õigustest, samuti nende süüdlaseks kvalifitseeritud isikute ja kaasosaliste majanduslikest õigustest ilmajätmine pankrotimenetluses. See võib sisaldada ka kahel pankroti väljakuulutamisele eelneval aastal tegutsenud õiguslikult või faktiliselt haldurilt likvideerimisega rahuldamata jäänud pankrotinõuete terviklikku või osalist väljamõistmist.

Kvalifitseerimisettepaneku tegemine kuulub eranditult pankrotihalduse ja riikliku süüdistaja pädevusse. Ka võlausaldajad võivad alguses kohale tulla oma väidete esitamiseks. Kui tehakse ettepanek kvalifitseerida pankrott süüdlaslikuks, antakse see edasi võlgnikule ja teistele kvalifitseerimisest puudutatud isikutele, et nad saaksid selle vaidlustada. Vaidlustamise korral toimub kohtuistung asjakohaste tõendite esitamiseks ning seejärel lahendab kohtunik asja kohtuotsusega.

Pankroti lõpetamisel esitab pankrotihaldus arvepidamise selle vajadusel kohtus vaidlustamiseks või kinnitamiseks.

Kui pankrott on lõpetatud realiseeritava aktiva puudumise tõttu, võib pankroti uuesti algatada tulevikus, kui leitakse uued varad või õigused. Juriidilise isiku puhul tehakse seda alati, kui varad või õigused tekivad ning füüsilise isiku puhul siis, kui varad või õigused tekivad viie aasta jooksul pärast pankroti lõpetamist.

« Pankrott - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik