Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Portugal

Viimati muudetud: 22-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on maksejõuetusmenetluste tüübid ja eesmärgid? 1.
2. Millised on tingimused eri tüüpi maksejõuetusmenetluste alustamiseks? 2.
3. Milline on eri tüüpi menetlustes osalejate roll? 3.
4. Milline mõju on menetluse alustamisel? 4.
5. Millised spetsiifilised reeglid seonduvad teatud nõudekategooriatega? 5.
6. Millised on kahjustavate teguviisidega seonduvad reeglid? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja - tunnustamise tingimused? 7.
8. Millised on reorganiseerimismenetlustega seonduvad reeglid? 8.
9. Millised on likvideerimismenetlustega seonduvad reeglid? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Millised on maksejõuetusmenetluste tüübid ja eesmärgid?

Portugali seadus defineerib maksejõuetust võlgniku võimetusena täita kohustusi tähtaegselt.

Juriidilised isikud ning varade ja kohustuste autonoomsed ühendused (tervikvara), kus ühelgi üksikisikul pole võlgade eest piiramatut isiklikku vastutust, loetakse maksejõuetuks ka siis, kui nende kohustused selgelt ületavad varasid.

Potentsiaalsest maksejõuetusest saab faktiline maksejõuetus siis, kui võlgnik taotleb kohtult enda maksejõuetuks tunnistamist.

Seadus pakub maksejõuetuse ees seisvate või finantsraskustes olevate ettevõtete rehabilitatsiooni võimaldamise eesmärgil kohtuvälist lepitusmenetlust. Seda protsessi viib läbi avalik-õiguslik üksus, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete ja Investeeringute Toetamise Instituut (IAPMEI).

Protseduuri eesmärk on jõuda ettevõtte ja kõigi või mõnede tema võlausaldajatega kokkuleppele, et sillutada teed ettevõtte tegevusvõime taastamisele.

Asjaolu, et kohtulik maksejõuetusmenetlus on pooleli, ei välista lepitusmenetlust. Juhul kui maksejõuetust pole veel välja kuulutatud, võib kohtumenetluse ettevõtte või mõne huvitatud poole palvel peatada.

Lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkulepe tuleb kirjalikult vormistada ning teatud juhtudel nõuab seadus notariaalakti koostamist.

Maksejõuetuse ja äriettevõtte tervendamise koodeks (Código da Insolvência e da Recuperação de Empresas) sätestab ühe menetluse tüübi, eristamata ettevõtte tegevuse taastamise (tervendamise) menetlust ja maksejõuetusmenetlust. Võlausaldajatel palutakse anda hinnang ettevõtte finantssuutlikkusele ning ühiselt otsustada, kas kohased oleksid tervendamis- või lõpetamismeetmed ning millistel tingimustel need tarvitusele võtta. Samuti sätestab seadus edasise menetluse võlgniku varade likvideerimiseks ja annab võlausaldajatele võimaluse kinnitada kava, mis ei näe ette ettevõtte likvideerimist.

ÜlesÜles

2. Millised on tingimused eri tüüpi maksejõuetusmenetluste alustamiseks?

Kasutusel on ainult üht tüüpi maksejõuetusmenetlus.

Selle menetluse algatamiseks tuleb näidata, et võlgnik pole suuteline tähtaegselt kohustusi täitma ning juriidiliste isikute ja autonoomsete tervikvarade puhul, et kohustused selgelt ületavad varasid.

Maksejõuetusmenetlust võib algatada järgmistel juhtudel:

  1. üldine tasumisele kuuluvate võlgade maksmise seiskumine;
  2. ühe või mitme kohustuse täitmatajätmine, kui võlakohustuse suurusjärgu või seda põhjustanud asjaolude põhjal on näha, et võlgnik pole suuteline võlakohustusi tähtaegselt täitma;
  3. ettevõtte omaniku või võlgniku ettevõtte juhtide kadumine või ettevõtte peakontori või peamise tegevuskoha mahajätmine võlgniku maksejõuetuse tagajärjena ilma sobivat uut asukohta nimetamata;
  4. varade pillav kasutamine, loovutamine või kiirustav ja äärmiselt ebamajanduslik likvideerimine ning fiktiivsete nõuete koostamine;
  5. piisavate varade puudumine täitemenetlusel võlgnikult nõude esitaja kasuks väljamõistetud maksete laekumise tagamiseks;
  6. käimasolevas maksejõuetusmenetluses võlausaldajate poolt vastuvõetud maksejõuetuse lahendamise kavas või tagasimaksekavas sisalduvate kohustuste täitmatajätmine;
  7. viimase kuue kuu jooksul esinenud üldine võimetus tasuda riiklikke makse ning sotsiaalmakse ja -sissemakseid, töölepingust või töölepingu rikkumisest või lõpetamist tulenevaid võlgu, iga tüüpi rendilepingutega seonduvaid makseid, k.a kapitalirent, ostude järelmaksud, võlgniku äriruumide, peakontori või elukoha tagatisel antud hüpoteeklaenu tagasimaksed;
  8. viimases kinnitatud bilansis on selge kohustuste ülekaal varadest või enam kui üheksa kuu pikkune hilinemine seadusega nõutava raamatupidamisaruande kinnitamisel ja esitamisel juriidilisest isikust või varade ja kohustuste autonoomsetest ühendustest võlgnike puhul.

3. Milline on eri tüüpi menetlustes osalejate roll?

Kohus

Maksejõuetusmenetluse algatab võlgniku peakontori või alalise asukoha järgne kohus ning vastuvõtmata pärandvara puhul kohus, mille tööpiirkonnas oli lahkunu alaline asukoht tema surmapäeval.

ÜlesÜles

Taotluse maksejõuetuks kuulutamiseks võib samuti esitada kohtusse, mille tööpiirkonda jäävad võlgniku põhihuvid – kohta, kus toimub võlgniku tavapärane tegevus ja mida kolmandad osapooled sellisena tunnustavad.

Kohus võtab endale võtmerolli maksejõuetusmenetlust reguleerivate õigusnormide järgimise tagamisel, vastutades eelkõige maksejõuetusavaldusele esmase hinnangu andmise eest ning hinnangu eest, kas võlgnike poolt kinnitatud maksejõuetuse lahendamise kavad ja maksegraafikud on seaduslikud ja kuuluvad heakskiitmisele.

Samuti on nõutav anda menetluse käigus ilmnevaid fakte silmas pidades hinnang võlgniku eeldatavale maksejõuetusele ning juhul kui kohtu arvates faktid seda õigustavad, anda välja määrus võlgniku maksejõuetuks kuulutamise kohta, kusjuures pole nõutav avaldada arvamust ettevõtte tervenemispotentsiaali kohta.

Kohtuniku vastutusel on võlgade tõendamise ja nende järjestuse üle otsustamine. Isikutele, kellel puudub õigusvõime, võib kohtunik määrata usaldusisiku. Samuti võib kohtunik anda korralduse peatada varade likvideerimine ning tulude jaotamine võlgnike vahel.

Kohtu pädevusse kuulub ka korralduse andmine menetluse lõpetamiseks.

Haldur

Halduri määrab ametisse kohtunik, arvestades seejuures võlgniku või võlausaldajate toimkonna (kui selline on moodustatud) soovitusi. Võlausaldajate koosolekul võib hääletuse teel nõuda ametissemääratud halduri väljavahetamist.

Halduri ülesandeks on koostöös võlausaldajate toimkonnaga ja selle järelevalve all:

  1. valmistada ette maksejõuetu isiku võlgade maksmine võlgniku vara hulka kuuluva olemasoleva raha arvelt, täpsemalt - võlgnikult nõutavast varade müügist saadud tulu arvelt;
  2. pikemas perspektiivis kaitsta maksejõuetu isiku õigusi ning võimaldada tal jätkata oma õiguste kasutamist ning võimaluse korral ettevõtte äritegevust jätkata, püüdes vältida võlgniku majandusliku olukorra halvenemist.
Võlausaldajate toimkond

Võlausaldajate toimkond pole kohustuslik, selle moodustamine ja koosseis sõltub võlausaldajate koosoleku soovist. Koosoleku otsusel võib kohtuniku poolt määratud toimkonnast loobuda ning kui kohtunik pole toimkonda nimetanud, võib võlausaldajate koosolek seda ise teha. Mõlemal juhul on õigus toimkonna koosseisu muuta.

ÜlesÜles

Kohus võib loobuda toimkonna määramisest, kui leiab, et see ei ole õigustatud vara piiratud suuruse, likvideerimise lihtsuse või võlausaldajate väikese arvu tõttu.

Kui toimkond on olemas, on menetluse käigule olulise tähendusega õigustoiminguteks vaja toimkonna nõusolekut.

Võlgnik

Võlgnik peab taotlema maksejõuetuse väljakuulutamist kuuekümne päeva jooksul alates päevast, mil ta saab oma maksejõuetusest teada või oleks pidanud sellest teada saama, välja arvatud juhul, kui isik pole maksejõuetuse ilmsikstuleku kuupäeval ettevõtte omanik.

Kui võlgnik on ettevõtte omanik, eeldab seadus, et võlgnik on oma maksejõuetusest teadlik kolm kuud pärast suutmatust täita riiklike maksude või sotsiaalmaksude tasumise kohustust või töö- või rendilepingutest tulenevaid kohustusi.

Menetluse jooksul peab maksejõuetu võlgnik:

  1. esitama kogu olulise informatsiooni, mida nõuab haldur, võlausaldajate koosolek, võlausaldajate toimkond või kohus;
  2. isiklikult kohtuistungil kohal viibima, kui seda nõuab kohtunik või haldur, välja arvatud juhul, kui tal põhjendatult pole võimalik kohal viibida või kui selgesõnaliselt on lubatud tema esindamine selleks volitatud isiku poolt;
  3. pakkuma haldurile kogu viimase nõutavat kaasabi, võimaldades viimasel sellega oma töökohustusi täita.
Võlausaldaja

Võlausaldajal on maksejõuetusmenetluses juhtiv roll.

Tal on õigus nõuda võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ning samuti oma taotlus tagasi võtta või menetlusest kuni lõpliku otsuse langetamiseni loobuda.

Kui kohus tagastab maksejõuetusavalduse, võib võlausaldaja (eeldusel, et avalduse esitas tema) otsuse edasi kaevata.

ÜlesÜles

Võlausaldajal on õigus osaleda võlausaldajate koosolekul, kus tal on täielikud volitused võtta vastu ettevõtte tulevikku puudutavaid otsuseid  – kas ja millistel tingimustel tuleks ettevõte rehabiliteerida või likvideerida.

Võlausaldaja võib kinnitada või tagasi lükata võlgniku esitatud maksegraafiku.

Tal on õigus nõuda kohtu poolt määratud halduri asendamist. Seda õigust võib ta kasutada võlausaldajate koosoleku kaudu.

Edasi saab kaevata vaid teise astme kohtule, s.t apellatsiooni on võimalik esitada ainult apellatsioonikohtule. Ainus erand sellele reeglile on juhtumid, kus apellatsioon esitatakse valdkondades, mille jaoks ei ole väljakujunenud kohtupraktikat.

4. Milline mõju on menetluse alustamisel?

Vara määratlemine

Kui ei ole ette nähtud teisiti, hõlmab maksejõuetu isiku vara kõiki võlgniku varasid kohtu poolt väljakuulutatud maksejõuetuse päeva seisuga, sealhulgas poolelioleva menetluse jooksul võlgniku poolt soetatud varad ja õigused.

Mittevõõrandatav vara kuulub antud vara hulka ainult siis, kui võlgnik selleks vabatahtlikult nõusoleku annab ja kui vara mittevõõrandatav iseloom pole absoluutne.

Seadus eristab maksejõuetusega seotud võlgu ja võlgniku varaga seotud võlgu.

Esimesed on maksejõuetule isikule esitatud nõuded, mis tekkisid enne maksejõuetuks kuulutamist. Samamoodi koheldakse nõudeid, mille tekkimist menetluse käigus suudab võlausaldaja tõestada.

Võlgniku varaga seotud võlad on menetluse jooksul tekkinud võlad ning sinna kuuluvad näiteks menetlusega seotud kulutused ja halduri tasu.

Tagajärjed võlgniku varale

Võlgniku varaga seonduvalt on maksejõuetuse väljakuulutamise tagajärjeks võlgnikult endalt või tema ettevõttes ametis olevatelt direktoritelt võlgniku vara koosseisu kuuluva vara valitsemis- ja käsutusõiguse viivitamatu äravõtmine. Sellest hetkest antakse need õigused haldurile, kes hakkab võlgnikku esindama kõigis maksejõuetusega seotud finantsasjades.

ÜlesÜles

Reeglina on maksejõuetu isiku eespool toodud reegliga vastuolus olev tegevus õigustühine.

Maksejõuetuks tunnistamise tagajärjel kuuluvad täitmisele kõik maksejõuetu isiku kohustused, millele ei saa kohaldada kohustuse täitmist edasilükkavat tingimust.

Nõuded

Maksejõuetusmenetluses on nelja liiki nõudeid: tagatud nõuded, eesõigusnõuded, allutatud nõuded ja tagamata nõuded.

Tagatud nõuded on asjaõiguslikult tagatud nõuded võlgniku vara koosseisu kuuluvatele varadele, mille väärtuseks võib olla nimetatud varade väärtus. Siia kuuluvad ka eesõigusenõudega võlausaldajate eelisnõuded. See nõudeliik hõlmab mitte üksnes nõudeid, vaid ka nõuete viiviseid.

Eelisnõuded on tavaliste võlausaldajate eelisnõuded võlgniku vara koosseisu kuuluvatele varadele, mille väärtuseks võib olla eelisnõudega nõutavate varade väärtus ning mille puhul nõudeid maksejõuetuks tunnistamise tagajärjel ei kustutata.

Allutatud nõudeid saab rahuldada alles siis, kui tagamata nõudega võlausaldajate nõuded on täies ulatuses tasutud.

Allutatud nõuete hulka kuuluvad järgmised nõuded, välja arvatud juhul, kui neile on kohaldatavad eesõigusnõudega võlausaldajate eelisnõuded, või kui nad on tagatud seaduslike hüpoteekidega, mida maksejõuetuks tunnistamise tulemusena pole kustutatud:

  1. nõuded isikutelt, kellel on võlgnikuga eriline suhe, nagu abikaasa, ülenejad sugulased, alanejad sugulased või võlgniku õed-vennad (kui tegemist on füüsilise isikuga); osanikud, partnerid või isikud, kellel on olnud võlgnikuga kontrolliv suhe või kellega ta on kuulunud samasse kontserni (kui tegemist on juriidilise isikuga) ning isikud, kellele sellised nõuded on üle antud kahe aasta jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamist;
  2. pärast maksejõuetuse väljakuulutamist tekkinud allutamata nõuete viivis, välja arvatud asjaõiguslikult tagatud nõuded ja tavaliste võlausaldajate eelisõigused, mille väärtuseks võib olla kõnealuste varade väärtus;
  3. osapooltevahelise kokkuleppega allutatud nõuded,
  4. võlgniku poolt tasuta osutatud teenustega seotud nõuded;
  5. vara vastu suunatud nõuded, mis varale soodsate otsuste tulemusena kuuluvad kolmandale osapoolele, kes ei tegutse heas usus;
  6. allutatud nõuetele pärast maksejõuetuse väljakuulutamist tekkinud viivis;
  7. osanike laenudega seonduvad nõuded.

Tagamata nõuded on nõuded, mis ei kuulu ülaltoodud liikidesse.

ÜlesÜles

Ajutised meetmed

Kui on põhjendatud kartused haldusomavoliks, võib kohtunik omal algatusel või taotleja palvel määrata kaitsemeetmed, mis on vajalikud või asjakohased võlgniku majandusliku olukorra halvenemise takistamiseks ajani, mil ta tunnistatakse maksejõuetuks.

Need meetmed võivad hõlmata näiteks ajutise halduri määramist, kellel on ainuõigus võlgniku varade käsutamiseks või kes abistab võlgnikku varade käsutamisel.

5. Millised spetsiifilised reeglid seonduvad teatud nõudekategooriatega?

Maksejõuetuks tunnistamisega kuuluvad kustutamisele järgmised nõuded:  

  1. tavaliste võlausaldajate eelisõigused, mis on seotud riigile, kohalikule omavalitsusele ja sotsiaalkindlustusasutustele kuuluvale varale pööratud nõuetega ning mis tekkisid enam kui kaksteist kuud enne maksejõuetusmenetluse algatamist;
  2. eesõigusnõudega võlausaldajate eelisõigused, mis on seotud varale pööratud nõuetega ja kuuluvad riigile, kohalikule omavalitsusele ja sotsiaalkindlustusasutustele ning mis kuulusid väljamaksmisele enam kui kaksteist kuud enne maksejõuetusmenetluse algatamist;
  3. seadusega ettekirjutatud hüpoteegid, mille registreerimist taotleti kahe kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse alguskuupäeva ja mis tagavad varale pööratud nõudeid, mille puhul on hüpoteegipidajaks riik, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusasutused;
  4. registreerimisele kuuluvad asjaõiguslikud tagatised vara koosseisu kuuluvale registrisse kantavale kinnis- või vallasvarale, mis tagavad varale pööratud nõudeid ning on juba olemas, kuid pole veel registrisse kantud või registrisse kandmist pole veel taotletud;
  5. asjaõiguslik tagatis varadele, mis kuuluvad võlgniku vara koosseisu ning tagavad allutatuks kuulutatud nõudeid.

6. Millised on kahjustavate teguviisidega seonduvad reeglid?

Seadus sätestab, et üldreeglina võib tühistada igasuguseid tegevusi, kui need maksejõuetusmenetluse algatamisele eelneva nelja aasta jooksul vähendavad, nurjavad, takistavad, ohustavad või lükkavad edasi võlausaldajate nõuete rahuldamist.

ÜlesÜles

Reeglina eeldab tühistamine kolmanda osapoole pahatahtlikku tegutsemist, mida oletatakse tegude puhul, mis on kahe aasta jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamist tehtud või tegemata jäetud ning millega on seotud maksejõuetu isikuga erilist suhet omav isik või millest selline isik on kasu saanud, isegi juhul kui kõnesoleval ajavahemikul erilist suhet ei olnud.

Kui vara kahjustavad teod on tagasiulatuva jõuga tühistatud, tuleb taastada seisund, mis oleks olnud juhul, kui tegevus või tegevusetus poleks aset leidnud.

7. Millised on nõuete esitamise ja - tunnustamise tingimused?

Maksejõuetuks kuulutamise otsuses määratakse kuni kolmekümne päeva pikkune periood, mille jooksul võlausaldajad peavad taotlema nõuete tunnustamist. Teada olevate võlausaldajate puhul algab see periood võlausaldajale vastava teate kättetoimetamise kuupäevast. Teiste võlausaldajate puhul pikendatakse tähtaega viie päeva võrra ning eespool nimetatud periood algab Portugali ametlikus väljaandes või suure levikuga üleriigilises ajalehes viimati avaldatud teadaande kuupäevast.

8. Millised on reorganiseerimismenetlustega seonduvad reeglid?

Vastavalt Portugali seadustele peavad võlausaldajad otsustama, kas nende nõuete maksmine on saavutatav võlgniku varade täieliku likvideerimisega või ettevõtte restruktureerimisega ja tegevuse jätkamisega kas võlgniku või kolmandate isikute omandis. Võlausaldajate seisukohad tuleb esitada võlausaldajate koosolekul vastuvõetud maksejõuetuse lahendamise kavas.

Kui otsustatakse ettevõtte tervendamise kasuks, jääb selle saavutamiseks asjakohaseimate meetmete valik võlausaldajatele.

9. Millised on likvideerimismenetlustega seonduvad reeglid?

Pärast võlgniku maksejõuetuse väljakuulutamist esitatud halduri aruandele hinnangu andmiseks kokkukutsutud võlausaldajate koosolekul langetatakse otsus selle kohta, kas jätkata või lõpetada võlgniku vara koosseisu kuuluva äriüksuse või äriüksuste tegevus.

Siiski võib haldur enne aruandele hinnangu andmiseks kokkukutsutud koosoleku kuupäeva lõpetada võlgniku äriüksuste tegevuse, kui võlausaldajate toimkond annab selleks loa, või juhul kui sellist luba ei antud, kuid võlgnik ei ole vastu, või juhul kui hoolimata võlgniku vastuvaidlemisest annab selleks loa kohtunik.

Kui võlausaldajate koosolek annab haldurile juhtnöörid maksejõuetuse lahendamise kava koostamiseks, võib ta anda korralduse likvideerimise ja vara jaotamise peatamiseks. Peatamine kaotab jõu, kui kava järgneva kuuekümne päeva jooksul ei esitata või kui seda ei kiideta heaks.

10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused?

Maksejõuetusmenetluse võib lõpetada kohe pärast maksejõuetuse väljakuulutamist, kui ilmneb, et ettevõtte varadest ei piisa menetluse kulutuste katmiseks ja maksejõuetu ettevõtte võlgade maksmiseks.

Täiendav informatsioon

Käesoleva infolehe täisversioon on kättesaadav veebilehel http://www.redecivil.mj.pt/ português 

Lisateavet saab järgmistelt veebilehtedelt:

  • http://www.stj.pt English - français - português - Riigikohus;
  • http://www.conselhosuperiordamagistratura.pt/ English - português - Kõrgem Kohtunõukogu;
  • http://www.tribunalconstitucional.pt/ português - Põhiseaduskohus;
  • http://www.mj.gov.pt/ English - português - Justiitsministeerium;
  • http://trl.pt/ português - Lissaboni Apellatsioonikohus;
  • http://www.trc.pt/ português - Coimbra Apellatsioonikohus;
  • http://www.tre.pt English - français - português - Évora Apellatsioonikohus;
  • http://www.trp.pt português - Porto Apellatsioonikohus;
  • http://www.pgr.pt/ português - Riigiprokuratuur;
  • http://www.itij.mj.pt português - õigusalased andmebaasid;
  • http://www.cej.pt/ English - français - português - Õigusõppe keskus (Portugali kohtunike koolituse eest vastutav institutsioon)
  • http://www.dgsj.pt português - Õigusemõistmise peadirektoraat (sealt saab muuhulgas ka kohtute kontaktandmeid ja infot kohtute tööpiirkondade kohta, samuti juurdepääsu justiitsametnike veebilehele);
  • http://www.gplp.mj.pt/ English - português - Justiitsministeeriumi seadusandluspoliitika ja planeerimistalitus;
  • http://www.dgm.mj.pt português - registrite ja notariteenuste peadirektoraat;
  • http://www.asjp.pt/ português - Portugali Kohtunikeühendus;
  • http://www.smmp.pt/ português - Riigiprokuratuuri juures asuv kohtunikeühendus;
  • http://www.oa.pt/ português - Portugali Advokatuur;
  • http://dre.pt/ português - õigusaktide online andmebaas;
  • http://www.oa.pt/ português - Õigusesindajate Ühendus;
  • http://www.asjp.pt/ português - Õigusametnike Ühendus;
  • correio@lisboa.tcom.mj.pt - Lissaboni kommertskohus, Rua do Ouro, 49 - 2º, 110-060 Lissabon, Portugal;
  • correio@lisboa.sgciveis.mj.pt - Lissaboni tsiviilkohus - Rua Marquês da Fronteira, Palácio da Justiça, 1098-001 Lissabon, Portugal.

« Pankrott - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik