Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Malta

Viimati muudetud: 26-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Malta

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on pankrotimenetluse liigid ja mis on nende eesmärk? 1.
2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused? 2.
3. Milline on menetlusosaliste roll eri menetlustes? 3.
4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed? 4.
5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid? 5.
6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja heakskiitmise tingimused? 7.
8. Millised on tervendamismenetlust käsitlevad sätted? 8.
9. Millised on likvideerimismenetlust käsitlevad sätted? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tagajärjed? 10.

 

1. Millised on pankrotimenetluse liigid ja mis on nende eesmärk?

  • Isiku või piiramatu vastutusega ühingu (mitte äriühingu) pankrotti reguleerib äriseadustik (Commercial Code) (Malta seadustekogu 13. peatüki 477. osa jj). Äriühingu maksejõuetust reguleerib äriühinguseadus (Companies Act) (Malta seadustekogu 386. peatüki V osa II jaotis).
  • Pankrotimenetluse võib algatada, kui äriühing ei suuda oma võlgu tasuda.
  • Isikut käsitatakse pankrotis olevana, kui ta peatab oma võlgade tasumise. Ta võib esitada vabatahtliku pankrotiavalduse tsiviilkohtu esimesele kojale. Pankrotimenetluse võivad algatada ka võlausaldajad.
  • Kui äriühing on majanduslikes raskustes, võib ta võlausaldajate või osanike/aktsionäridega sõlmida kokkuleppe või kompromissi. Seda kokkulepet peab toetama võlausaldajate või osanike/aktsionäride enamus (3/4 sellel eesmärgil kokkukutsutud koosolekul viibijatest ja hääletajatest), samuti kohus. Kokkuleppe alusel toimub äriühingu osa- või aktsiakapitali ümberkorraldamine või ühinemine.
  • Kui juhatuse liikmed saavad teada, et äriühing on majanduslikes raskustes, peavad nad ühe kuu jooksul selle avastamisest kutsuma kokku üldkoosoleku. Lisaks võivad nad esitada kohtule äriühingu tervendamise avalduse. Tervendamismenetluse käigus võib määrata spetsiaalse kontrolöri, kes võtab üle äriühingu juhtimise. Avalduse võivad esitada kas äriühing, juhatuse liikmed või võlausaldajad. Kõnealust menetlust ei saa siiski algatada väikeettevõtjate suhtes (sätestatud äriühinguseaduse 185. osas), kes on võlausaldajatele võlgu vähem kui 200 000 Malta liiri. Seaduses on samuti süülist tegevust ja pettust käsitlevad sätted, kui äriühingu juhtivtöötajad on toime pannud pettuse perioodil, mil äriühing on raskustes.
  • On olemas mitu pankrotimenetluse liiki:
    • äriühing teeb erakorralise otsuse äriühingu tegevus lõpetada ja see vabatahtlikult likvideerida
    • äriühing teeb erakorralise otsuse äriühingu tegevus lõpetada ja äriühing kohtumenetluse käigus likvideerida
    • kohus võib vastava taotluse korral teha äriühingu likvideerimismääruse, kui ta leiab, et äriühing ei suuda oma võlgu tasuda.

2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused?

Ettevõtja või üksikisiku pankrot:
  • Kui ettevõtja või üksikisik esitab pankrotiavalduse vabatahtlikult, peavad selles olema märgitud tema andmed, tema võlausaldajate andmed ja maksetähtaja ületanud võlgade laad. Ta peab kohtule esitama kõik raamatupidamisregistrid ja dokumendid.
  • Kohtusekretär saadab sel juhul võlausaldajatele kutsed ilmuda kohtusse ja esitada oma nõuded. Ta avaldab ka ettevõtja pankrotiavalduse valitsuse teatajas ja ühes ajalehes.
  • Võlausaldaja võib samuti algatada pankrotimenetluse ettevõtja vastu, nõudes viimase pankroti väljakuulutamist. Kui nimetatud võlausaldaja ei algata pärast kohtu poolt pankroti väljakuulutamist menetlust võlausaldajate järjestuse määramiseks, võib seda teha mõni teine võlausaldaja.
Äriühingu vabatahtlik likvideerimine eeldab:
  • Äriühingu erakorralist otsust, millest teatatakse nõuetekohaselt äriregistrile. Osanike/aktsionäride erakorralise otsusega peab kaasnema vorm B(1), millele kirjutab alla juhatuse liige või äriühingu õigus- ja finantssekretär. Sellel vormil on toodud äriühingu tegevuse lõpetamise kuupäev.
  • Kui juhatuse liikmed teevad avalduse maksejõulisuse kohta, tõendades et äriühing on suuteline teatud tähtajaks oma võlad tasuma, nimetatakse seda vabatahtlikuks likvideerimiseks osanike poolt.
  • Kui juhatuse liikmed nimetatud avaldust ei tee, on tegemist vabatahtliku likvideerimisega võlausaldajate poolt.
  • Avaldus maksejõulisuse kohta tuleb esitada vormil B(2) ja sellele tuleb lisada varade ja kohustuste aruanne äriühingu tegevuse lõpetamise kuupäevale eelneva kolme kuu olukorra kohta või äriühingu tegevuse lõpetamise kuupäeval valitsenud olukorra kohta.
Kohtulik likvideerimine eeldab:
  • Avaldust, mille esitavad kohtule kas äriühing, juhatus, võlakirjade omanikud, võlausaldajad, osanikud/aktsionärid, juhatuse liikmed või ametlik pankrotihaldur, ja millest tuleb teatada äriregistrile.

3. Milline on menetlusosaliste roll eri menetlustes?

Pankrotivõlgnik kaotab vara käsutamise õiguse ettevõtja vabatahtliku pankrotiavalduse kohtusse esitamise kuupäeval või pankrotiotsuse kuupäeval. Tema varale määratakse hooldaja. Hooldaja võtab pankrotivõlgniku varad üle ja müüb kiiresti riknevad varad. Ta võib kohtu loal jätkata ettevõtja äritegevust. Ta on kohustatud säilitama võlgniku õigused, registreerima kõik registrisse kandmata hüpoteegid ja ta võib pankrotivõlgniku nimel isegi esitada hagi, et sisse nõuda kõik võlad.

ÜlesÜles

Äriühingu vabatahtlik likvideerimine:

  • Vabatahtlikul likvideerimisel osanike/aktsionäride poolt määrab äriühing likvideerija. Likvideerija määramisest teatatakse äriregistrile.
  • Likvideerija võib olla kas jurist või raamatupidaja. Ta vastutab äriühingu ja tema varade juhtimise eest likvideerimisperioodil ning on äriühingu seadusjärgne esindaja. Ta teatab osanikele, kui on lõpetanud andmete kogumise äriühingu varade ja võlgade kohta ning jaotuskava koostamise. Ta kutsub vastavalt vajadusele kokku koosolekuid, kusjuures neist kõige olulisem on viimane koosolek.
  • Vabatahtlikul likvideerimisel võlausaldajate poolt määravad võlausaldajad sellel eesmärgil kokkukutsutud koosolekul likvideerija, kelle ülesanded on samad, mis eespool nimetatud.

Kohtulik likvideerimine:

  • Kui kohus leiab pärast juhatuse liikmete, äriühingu õigus- ja finantssekretäri, osanike/aktsionäride ja võlausaldajate ärakuulamist, et äriühing ei suuda oma võlgu tasuda, rahuldab ta avalduse ja teeb likvideerimismääruse, sealhulgas võib vajaduse korral anda ka ajutisi määrusi.
  • Kui kohus teeb likvideerimismääruse, loetakse äriühingu tegevus lõpetatuks likvideerimisavalduse esitamise kuupäevast alates. Kõik pärast seda kuupäeva toimunud tehingud äriühingu vara või osade/aktsiatega, välja antud optsioonid, välja arvatud tõkestavad ettekirjutused, on kehtetud.
  • Kohus võib likvideerimismäärusega määrata ka likvideerija või ajutise halduri. Nendel isikutel on samasugused kohustused nagu likvideerijal vabatahtliku likvideerimise korral. Kõik äriühingu või tema varade vastu suunatud hagid eeldavad pärast likvideerimismääruse tegemist siiski kohtu loa olemasolu.
  • Likvideerija puudumisel võib ametlik pankrotihaldur tegutseda likvideerijana nii vabatahtliku kui ka kohtuliku likvideerimise korral ning kutsuda kokku koosolekuid. Ta saab likvideeritavate äriühingute pankrotivara aruanded. Need aruanded peavad olema kirjalikud ja vande all kinnitatud ja need peavad kajastama varasid, võlgu ja kohustusi, võlausaldajate andmeid ning nende tagatisi. Juhatuse liikmed kinnitavad need aruanded. Võlausaldajad võivad neid aruandeid tasu eest kontrollida. Ametlik pankrotihaldur esitab pärast nimetatud aruannete saamist kohtule aruande.

Võlausaldajad, kes leiavad, et äriühingu sõlmitud kokkulepe on nende suhtes kahjulik, võivad selle 14 päeva jooksul kohtus vaidlustada.

ÜlesÜles

4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed?

Võlausaldajad saavad menetluse algatamisel kasutada hagi tagamise abinõusid, et kaitsta oma nõudeid ettevõtja varadele. Need abinõud on sätestatud kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustikus (Code of Organisation and Civil Procedure) (Malta seadustekogu 12. peatüki 829. osas jj).

Äriühingu maksejõuetus:

  • Likvideerija määramisega äriühingu juhtivtöötajate volitused lõppevad.
  • Ametlikule pankrotihaldurile, likvideerijale või kohtule võib esitada nõude, kui võlausaldaja suudab seda põhjendada.
  • Huvitatud isikud võivad taotleda samade hagi tagamise abinõude kohaldamist nagu kõik teised võlausaldajad. Asjakohane õigusakt on kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustik (Code of Organisation and Civil Procedure) (Malta seadustekogu 12. peatüki 829. osa jj).

Likvideerija peab kõik taotlused kannete tegemiseks või asjaolude avalikustamiseks avalikus registris esitama äriregistrile aadressil Malta Financial Services Authority English.

5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid?

Nõuete rahuldamisjärgud on reguleeritud tsiviilõiguse üldnormidega, mis on toodud tsiviilseadustikus (Malta seadustekogu 16. peatüki XXIII jaotises). Teiste nõuetega võrreldes rahuldatakse esmajärjekorras tööandja poolt töötajate eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed, matusekulud ja teenistujate töötasud.

ÜlesÜles

6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted?

Igasugune pettus on tühine.

Äriühingu maksejõuetuse korral:

  • Seaduses on sätestatud, et kõik kuue kuu jooksul enne äriühingu tegevuse lõpetamist sooritatud tehingud varadega ja äriühingu deebetisse kantud tehingud on tühised.
  • Huvitatud isikud võivad viie aasta jooksul pärast äriühingu registrist kustutamist esitada kohtule avalduse, taotledes äriühingu nime ennistamist äriregistris ja likvideerimismenetluse taastamist. Kohus rahuldab avalduse, kui ta on veendunud, et see on ainus võimalik õiguskaitsevahend.
  • Huvitatud isikud võivad pärast äriühingu registrist kustutamist esitada kohtule avalduse, taotledes jaotuskava muutmist, nii et see sisaldaks kavast väljajäänud äriühingu varasid.

Võlausaldaja, kellele ei ole makset tehtud, võib viie aasta jooksul pärast äriühingu registrist kustutamist esitada kohtule avalduse, nõudes et talle makstaks proportsionaalne osa sellest osast, mida osanikud/aktsionärid olid jaotuskava alusel saanud.

7. Millised on nõuete esitamise ja heakskiitmise tingimused?

Kõik võlgniku (kas siis isiku või äriühingu) vastu esitatavad nõuded peavad olema põhjendatud dokumentide ja teiste tõenditega, mis kinnitavad nõuete õigsust ja mille alusel määratakse nende rahuldamisjärgud. Nõuete järke on kirjeldatud eespool punktis 4

8. Millised on tervendamismenetlust käsitlevad sätted?

Vt eespool punkt 1

ÜlesÜles

9. Millised on likvideerimismenetlust käsitlevad sätted?

  • Hooldaja koostab võlausaldajate nimekirja ja kutsub kokku koosoleku. Võlausaldaja võib samuti esitada avalduse enda kandmiseks nõuete rahuldamisjärkude nimekirja. Kohus otsustab, millised nõuded on vastuvõetavad ja määrab samas otsuses võlausaldajate koosoleku korraldamise. Koosolekul võivad osaleda nii pankrotivõlgnik kui ka võlausaldajad ning pankrotivõlgnik esitab kokkuleppe ettepaneku. Võlausaldajate nõusolekul lubatakse pankrotivõlgnikul äritegevust jätkata. Kui võlausaldajad selleks nõusolekut ei anna, müüb hooldaja pankrotivõlgniku vara ja kohus teeb eraldi otsuse võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude kohta. Kohtuniku otsusega taastatakse hiljem pankrotivõlgniku õigus ettevõtlusega tegeleda. Pankrotivõlgniku õigust ettevõtlusega tegeleda ei taastata, kui ta on põhjustanud pankroti toimepandud pettusega.
  • Vabatahtlik likvideerimine: nii osanike/aktsionäride kui võlausaldajate poolse vabatahtliku likvideerimise korral kustutatakse äriühingu nimi äriregistrist pärast seda, kui jaotuskava on viimasel koosolekul heaks kiidetud ja sellest äriregistrile nõuetekohaselt teatatud.
  • Kohtulik likvideerimine: kohus analüüsib ametliku pankrotihalduri või likvideerija esitatud aruannet võlausaldajatele tasumise kohta ja teeb aruande järeldustega nõustumise korral määruse äriühingu nime kustutamiseks äriregistrist.

10. Millised on menetluse lõpetamise tagajärjed?

Likvideerimismenetluse tulemusena kustutatakse äriühingu nimi äriregistrist.

Äriühingu juhtivtöötaja suhtes, kes on 12 kuu jooksul enne äriühingu tegevuse lõpetamise kuupäeva varjanud vara või dokumente või käsutanud vara või muul viisil toime pannud pettuse, võib algatada kriminaalmenetluse. Tsiviilmenetluse käigus võib selguda, et need juhtivtöötajad vastutavad äriühingule võlguolevate summade tagasimaksmise või isegi kahjude eest. Seaduses on ka sätted, mida kohaldatakse juhatuse liikmete süülise teo või äriühingu juhtivtöötajate poolt toimepandud pettuse korral.

Täiendav informatsioon

  • Malta finantsteenuste järelevalveamet English
  • Justiits- ja siseministeerium English

« Pankrott - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik