Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Luksemburg

Viimati muudetud: 30-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on maksejõuetusmenetluste eri liigid ja mis on nende eesmärgid? 1.
1.a) Maksejõuetuse määratlus 1.a)
1.b) Menetluste liigid 1.b)
2. Millised on maksejõuetusmenetluse eri liikide puhul kohaldatavad tingimused? 2.
2.a) Üldtingimused 2.a)
2.b) Avalikustamine 2.b)
3. Milline on eri osapoolte roll? 3.
3.a) Pankrotimenetlus 3.a)
3.b) Kokkuleppemenetlus 3.b)
3.c) Maksmise edasilükkamine 3.c)
3.d) Kontrollialune juhtimine 3.d)
3.e) Võlgade ühine reguleerimine 3.e)
4. Millised on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed? 4.
5. Milliseid eeskirju kohaldatakse teatavat liiki võlgadele? 5.
6. Milliseid eeskirju kohaldatakse kahjustava tegevuse puhul? 6.
7. Millised on võlanõuete esitamise ja kinnitamise tingimused? 7.
8. Milliseid eeskirju kohaldatakse saneerimismenetluste korral? 8.
8.a) Võlgade ühine reguleerimine 8.a)
8.b) Kontrollialune juhtimine 8.b)
9. Milliseid eeskirju kohaldatakse likvideerimismenetluste korral? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Millised on maksejõuetusmenetluste eri liigid ja mis on nende eesmärgid?

1.a) Maksejõuetuse määratlus

Belgia õigusest lähtuva Luksemburgi õiguse kohaselt määratletakse maksejõuetusena olukorda, kus võlgniku passiva ületab tema aktiva.

1.b) Menetluste liigid

Luksemburgi Suurhertsogiriigis eristatakse pankrotimenetluse viit eri liiki. Kolme nendest kohaldatakse ainult äriettevõtjate (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) puhul ning üks laieneb ainult füüsilistele isikutele, kes ei ole seotud äriga.

Viimane neist menetlustest laieneb ainult notaritele (kuivõrd see on seotud ainult teatava kindla elukutse esindajatega, ei käsitleta seda menetluse liiki käesoleval leheküljel).

Lisaks nendele menetlustele hõlmab Luksemburgi õigus kaubandusseadustiku artiklites 593 jj sätestatud menetlust, mis võimaldab ärimeestel taotleda teatavatel tingimustel maksmise edasilükkamist.

Kontrollialuse juhtimise näol on tegemist menetlusega, mille abil püütakse reorganiseerida vastava taotluse esitanud äriettevõtja majandustegevust. Samas võib taotleda selle menetluse rakendamist ka juhul, kui äriettevõtja soovib oma varad paremini realiseerida.

Pankrotimenetlus on menetlus, mille abil püütakse likvideerida maksejõuetuks muutunud äriettevõtte vara.

Pankrotti ennetava kokkuleppemenetluse näol on tegemist avatud menetlusega, mida on võimalik rakendada teatavatel tingimustel võlgniku suhtes, kes vastab pankroti tingimustele. Kui kokkuleppe sõlmimise aluseks on aktivast loobumine, on menetluse eesmärgiks analoogiliselt pankrotimenetlusega võimaldada aktivast loobuva äriettevõtja vara likvideerimist.

ÜlesÜles

See menetlus erineb samas pankrotimenetlusest selle poolest, et äriettevõtja pääseb teatavatest pankrotimenetlusega kaasnevatest tagajärgedest.

Notarite puhul on võimalik kasutada saneerimismenetlust, mis võimaldab neil juhul, kui nende krediidivõime on muutunud ebakindlaks, rakendada teatavat erikorda oma majandustegevuse ümberkorraldamiseks või oma aktiva heaks realiseerimiseks.

Võlgade ühise reguleerimise menetluse näol on tegemist menetlusega, mis laieneb üksnes füüsilistele isikutele, kes ei ole ärimehed ning kes on sattunud maksejõuetuse olukorda. Selle menetluse eesmärgiks on võimaldada taotlejal taastada oma finantsolukord võlgade tasumise kava koostamise teel.

2. Millised on maksejõuetusmenetluse eri liikide puhul kohaldatavad tingimused?

2.a) Üldtingimused

Kontrollialuse juhtimise korral on nõutavad tingimused seotud taotleja olemusega, tegemist peab kindlasti olema ärimehega ning ta peab olema heauskne.

Taotleja krediidivõime peab olema ebakindel.

Samas, vaatamata krediidivõime ebakindlusele, peab eksisteerima võimalus tema tegevuse ümberkorraldamiseks passiva vähendamise eesmärgil.

Pankrotimenetluse jaoks peab lisaks võlgniku ärimehestaatusele olema täidetud veel tingimused, et võlgnik on lõpetanud maksete tegemise ning tema krediidivõime on ebakindel.

Kokkuleppemenetluse korral on tingimused samad mis pankrotimenetluse puhul, selle erinevusega,. et taotluse esitanud võlgnik peab soovima oma olukorda muuta ning olema heauskne (pankrotti ennetavat kokkulepet käsitleva 14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 2).

ÜlesÜles

Ärimees, kes ei ole võimeline maksma oma võlgu erakorraliste sündmuste tõttu, võib kaubanduskohtult taotleda maksmise edasilükkamist.

Sellist edasilükkamist võimaldatakse üksnes juhul, kui ärimehe olukorras peituvad võimalused passiva ja aktiva vahelise tasakaalu taastamiseks.

Võlgade ühise reguleerimise menetlus laieneb üksnes füüsilistele isikutele, kes ei ole ärimehed ja üksnes juhul, kui maksejõuetus ei ole korraldatud tahtlikult ning võlgnikul, kes taotleb selle menetluse rakendamist, on lubatud elada Luksemburgi Suurhertsogiriigis.

Kontrollialuse juhtimise menetlusi (suurvürsti 25. mai 1935. aasta seaduse, millega täiendatakse maksmise edasilükkamise, pankrotimenetlust ennetava kokkuleppemenetluse ja pankroti alaseid seadusi ning kehtestatakse kontrollialuse juhtimise kord, artikkel 1), kokkuleppemenetlusi (14. aprilli 1886. aasta seaduse, mis käsitleb pankrotimenetlust ennetavat kokkuleppemenetlust, artikkel 3), võlgade ühist reguleerimist ülemäärase võlgnevuse korral (8. detsembri 2000. aasta seaduse, mis käsitleb ülemäärase võlgnevuse vältimise ja võlgade ühise reguleerimise korra kehtestamist ülemäärase võlgnevuse korral, artikkel 3) ning maksmise edasilükkamist saab kohaldada üksnes juhul, kui tegemist on üheainsa võlgnikuga.

Pankrotimenetlust võib algatada mitmel eri viisil.

Nii näiteks kohustab seadus pankrotis olevat võlgnikku tunnistama seda territoriaalselt pädeva kaubanduskohtu ees (kaubandusseadustiku artikkel 440).

Samas lubatakse kaubandusseadustiku artikliga 442 ka ärimehe võlausaldajatel kuulutada äriettevõtja pankrotis olevaks.

ÜlesÜles

Samas artiklis antakse ka kaubanduskohtule õigus välja kuulutada äriettevõtja pankrot (eeskätt juhul, kui pankrotimenetlust ennetav kokkuleppemenetlus ebaõnnestub).

2.b) Avalikustamine

Pankrotimenetluse, pankrotimenetlust ennetava kokkuleppemenetluse, maksmise edasilükkamise ja kontrollialuse juhtimise raames nähakse ette meetmed menetluse avalikustamiseks.

Avalikustamine toimub kuulutuste ja/või ajakirjanduse vahendusel.

3. Milline on eri osapoolte roll?

3.a) Pankrotimenetlus

Kõikide käesolevas artiklis nimetatud menetluste korral ja kõikide äriettevõtjate puhul on pankrotimenetluse osas pädevaks kohtuks territoriaalselt pädev kaubandusasjadega tegelev ringkonnakohus (edaspidi „kaubanduskohus”).

See kohus kuulutab välja lõpliku otsuse pankroti kohta, määrab kindlaks maksejõuetuse saabumise kuupäeva ning nimetab menetluse eri osapooled (määratud kohtunik, pankrotihaldur), määrab võlanõuete esitamise kuupäeva ja võlanõuete kontrollimise protokolli sulgemise kuupäeva ning kuulutab välja pankrotimenetluse lõpetamise.

Varade haldamine usaldatakse kohtu määratud pankrotihaldurile, kelle ülesandeks on võlgniku varade realiseerimine ning sellest saadava tulu jaotamine eri võlausaldajate vahel, pidades seejuures silmas kehtivaid eelisõigusi ja asjaõiguslikke tagatisi.

Pankrotihaldur täidab oma ülesandeid kaubanduskohtu poolt määratud kohtuniku järelevalve all.

Pärast pankroti väljakuulutamist kaotab pankrotis olev äriettevõtja õiguse oma varade haldamiseks ning ei või selle arvelt enam teostada väljamakseid, tehinguid ega teisi toiminguid.

ÜlesÜles

3.b) Kokkuleppemenetlus

Pärast taotluse esitamist volitab kaubanduskohus üht oma kohtunikku kontrollima taotluse esitanud isiku olukorda ning koostama selle kohta aruande.

Lähtuvalt sellest aruandest võib kohus määrata teatava ajavahemiku, mille jooksul äriettevõtja esitab oma võlausaldajatele kokkuleppeettepanekud.

Lõpuks võib kohus kokkulepemenetluse kinnitada või tagasi lükata.

Selle menetluse raames määrab kohus ühe oma liikmetest, kelle ülesandeks on esitada aruanne võlgniku olukorra kohta ja jälgida samas, et kokkuleppetoimingud toimuks asjakohaselt.

Samuti nagu pankrotimenetluse korral ei ole võlgnikul õigust ilma volitatud kohtuniku loata oma vara võõrandada, seada sellele hüpoteeki või seda pantida (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 6).

3.c) Maksmise edasilükkamine

Kaubanduskohus määrab kohtuniku, kelle ülesandeks on esitada kohtule aruanne võlgniku olukorra kohta, ning võib lubada võlgnikule maksmise edasilükkamist. Sellisel juhul määrab kohus ühe või mitu esindajat, kes kontrollib/kontrollivad võlgniku toiminguid edasilükkamise ajavahemiku jooksul.

Edasilükkamise ajavahemiku jooksul ei ole võlgnikul enam õigust oma vara võõrandada, seada sellele hüpoteeki ega seda pantida.

3.d) Kontrollialune juhtimine

Taotlus esitatakse selle ringkonna kaubanduskohtule, kus on asjaomase äriettevõtja põhitegevuskoht või kus on asjaomase äriettevõtte asukoht.

Kui nõutavad tingimused on täidetud, volitab kohus üht oma kohtunikku esitama aruande äriettevõtja olukorra kohta.

ÜlesÜles

Alates sellest hetkest kaotab äriettevõtja õiguse oma vara haldamiseks (näiteks seda müües või pantides), välja arvatud juhul, kui tal on selleks kohtu volitatud kohtuniku kirjalik luba.

Pärast aruande esitamist võib kohus taotluse kinnitada või tagasi lükata.

Tagasilükkamise korral võib kohus sama otsusega kuulutada välja äriettevõtja pankroti.

Taotluse kinnitamise korral toimub taotleja vara haldamine ühe või mitme kohtu nimetatud esindaja poolt (esindajateks ei pea tingimata olema kohtu kohtunikud), kes peavad koostama äriettevõtja vara nimekirja ning bilansi, millest nähtub selle vara passiva ja aktiva olukord.

Seejärel koostavad kohtu esindajad kas ettevõtte reorganiseerimise või aktiva realiseerimise kava.

Seejärel edastatakse see kava äriettevõtja võlausaldajatele, samuti ka tema kaasvõlglastele ja tagatiste andjatele.

Kui nimetatud kava esitatakse kohtule, võib kohus selle tagasi lükata (sel juhul võib kohus välja kuulutada võlgniku pankroti) või selle kinnitada (sellega muutub kava äriettevõtja, tema tagatiste andja ja kaasvõlgnike jaoks kohustuslikuks).

3.e) Võlgade ühine reguleerimine

Sõltuvalt sellest, kas menetlus on seotud kohtuvälise etapiga või kohtuliku etapiga, on menetlusega seotud eri liiki asutused.

Esimesel juhul sekkub ülemäärase võlgnevuse nõukogu ja teabeteenistus (SIC), mis tegeleb menetluse korraldamisega ja koostab koos võlgniku ja selle võlausaldajatega tervendamiskava projekti.

Kui see projekt on koostatud, edastatakse see vahenduskomiteele, mis omakorda esitab huvitatud osapooltele (võlgnik, võlausaldajad) tervendamiskava, millega hõlmatavad meetmed võivad ulatuda lihtsast maksete edasilükkamisest või ümbergrupeerimisest kuni võlgade osalise või täieliku kustutamiseni.

ÜlesÜles

Kui kohtuväline etapp ei anna tulemust, võib alata kohtulik etapp.

Kohtulikku etappi alustatakse võlgniku elukohajärgses rahukohtus.

Osapooled kutsutakse rahukohtuniku ette, kes võib nõuda, et esitataks kõik dokumendid või tõendid, mille alusel on võimalik määrata kindlaks võlgniku vara (aktiva ja passiva).

Kohtule esitatud tõendite alusel kinnitab kohtunik tervendamiskava, mis hõlmab meetmeid, mis võimaldavad võlgnikul täita oma kohustusi.

Kohtuniku kinnitatud tervendamiskava maksimaalseks kestuseks on seitse aastat ning selle võib teatavate kindlate tingimuste korral tühistada (eeskätt juhul, kui võlgnik ei täida talle tervendamiskavaga pandud kohustusi).

4. Millised on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed?

Kokkuleppemenetluse, pankrotimenetluse, maksmise edasilükkamise ja kontrollialuse juhtimise korral peatatakse kõik äriettevõtja ja tema vara vastu suunatud täitetoimingud. Seevastu ei keela mitte ükski suurhertsogiriigis kehtiv õigusakt teostada võlausaldajatel toiminguid, mille eesmärgiks on nende võlgniku vara terviklikkuse säilitamine.

Kõik need menetlused toovad kaasa selle, et võlgnik ei saa oma vara vabalt käsutada.

Teatavatel juhtudel on mõningad haldamistoimingud siiski võimalikud, eeldusel, et selleks on andnud loa kaubanduskohtu volitatud isik (maksmise edasilükkamise ja kohtrollialuse juhtimise korral).

Võlgade ühise reguleerimise korral peatab võlgniku taotluse SICile esitamine täitmisotsuste kohaldamise võlgniku vara suhtes, välja arvatud elatiste maksmisega seotud kohustuste korral (8. detsembri 2000. aasta seaduse artikkel 3).

ÜlesÜles

Kui tavaetapp ei anna tulemust, võib kohtunik, kelle eesistumisel alustatakse kohtulikku etappi, peatada täitmisotsuste kohaldamise samadel ülalmainitud tingimustel.

5. Milliseid eeskirju kohaldatakse teatavat liiki võlgadele?

Üldpõhimõttena ei lõpeta käesolevas artiklis kirjeldatud eri menetluste algatamine võlgniku sõlmitud lepinguid.

Sellel reeglil on siiski erandeid pankrotimenetluste puhul. Pankrotimenetluse raames pankroti välja kuulutanud kohtu otsus lõpetab töölepingud (24. mai 1989. aasta seaduse, mis käsitleb töölepinguid, artikkel 30).

Ülalkirjeldatud eri menetlused ei tühista võlausaldajate eelisõigusi, välja arvatud kokkuleppemenetluse korral.

Osalemine kokkuleppemenetluse hääletuses kaotab eelisõigusega võlausaldajate eelised asjaõiguslikke tagatisi omavate võlausaldajate ees (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 10).

Pankrotimenetluse ja kontrollialuse juhtimise korral on võimalik hüvitada kaks võlga, kui tegemist on likviidsete võlgadega, mis on sissenõutavad enne pankroti või kontrollialuse juhtimise väljakuulutamist kohtu poolt, või kui võlad on seotud ja pärinevad samast allikast (Luxembourg’i ringkonnakohus, 14. mai 1986. aasta, kohtuasi nr 32046).

Kokkuleppelised hüvitised on õigustühised, kui need on toimunud pankrotimenetluse korral kahtlasel ajavahemikul (ajavahemik maksete katkemise kuupäeva ja kuupäeva vahel, millal kohus võtab vastu otsuse ettevõtja maksejõuetuse kohta).

Kontrollialuse juhtimise, kokkuleppemenetluse ja maksmise edasilükkamise korral ei saa sellised kompensatsioonid toimuda pärast hetke, millal võlgnik kaotas õiguse oma õiguste ja vara vabaks haldamiseks.

ÜlesÜles

6. Milliseid eeskirju kohaldatakse kahjustava tegevuse puhul?

Pankrotimenetluse, kontrollialuse juhtimise, maksmise edasilükkamise ja kokkuleppemenetluse korral kaotab võlgnik õiguse teatavate toimingute, eeskätt maksete sooritamiseks.

Kui välja arvata pankrotimenetlus, siis kehtib see keeld üksnes juhul, kui võlgnik ei ole saanud kohtu poolt volitatud isikult luba vastavate toimingute sooritamiseks.

Mis tahes toiming, mille sooritamisega rikutakse seda keeldu, on õigustühine.

Välja arvatud pankrotimenetluse korral, on kohtul õigus tühistada toimingud, mis võlgnik on sooritanud kahtlasel ajavahemikul.

Kahtlase ajavahemikuna määratletakse ajavahemik, mis algab hetkest, mil võlgnik lõpetas maksete sooritamise. Kõiki selle ajavahemiku kestel võlgniku poolt sooritatud toiminguid on võimalik kuulutada õigustühiseks. Kui neid toiminguid on seotud väljamaksetega, tuleb esitada tõendid, et võlgniku lepinguosalised olid teadlikud, et võlgniku suhtes oli kehtestatud maksete peatamise nõue.

7. Millised on võlanõuete esitamise ja kinnitamise tingimused?

Pankrotimenetluse raames avalikustatakse vastav otsus eri viisil (ajakirjandus, kaubanduskohtu teatis), et võimaldada võlgniku võlausaldajatel tekkinud olukorrast aru saada ja endast teada anda (kaubandusseadustiku artikkel 472).

Seejärel peavad võlausaldajad esitama avalduse kaubanduskohtu sekretärile ja esitama oma nõude kohta tõendid (kaubandusseadustiku artikkel 496).

Võlanõudeid kontrollitakse pankrotivara likvideeriva pankrotihalduri poolt, kellel on õigus võlanõue tagasi lükata (kaubandusseadustiku artikkel 500).

ÜlesÜles

Kokkuleppemenetluse korral peab kokkuleppetaotluse esitanud võlgnik oma taotluses ära näitama võlausaldajate nimed ja aadressid, samuti ka nende võlanõuete suurused (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 3).

Võlausaldajate teavitamine toimub tähitud kirja teel (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 8). Selles kirjas esitatakse neile kutse osalemiseks kokkuleppeistungil.

Kutse võlausaldajatele avaldatakse ka ajakirjanduses.

Kokkuleppeistungi käigus deklareerivad võlausaldajad oma võlanõuete suuruse.

Nagu varasemalt juba mainitud, kaotab hääletusel osalemine kõikide eelisõigusega võlausaldajate eelised asjaõiguslikke tagatisi omavate nõudeõiguste ees (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 10).

Täitmisotsuse rakendamise edasilükkamise puhul peab võlgnik esitama nimekirja oma võlausaldajatest, näidates ära nende võlanõuete suuruse ja nende aadressi.

Võlausaldajaid teavitatakse tähitud kirjaga (kaubandusseadustiku artikkel 596) ning ajakirjanduse vahendusel.

Kutsetes mainitud istungi käigus peavad võlausaldajad deklareerima oma võlanõuete suuruse (kaubandusseadustiku artikkel 597).

Kontrollialuse juhtimise korral ei toimu võlanõuete esitamise ja kinnitamise menetlust. Võlgnik näitab kohtule esitatavas taotluses ära oma võlausaldajate nimed.

Kohus teavitab neid võlausaldajaid hiljem kohtu poolt määratud esindajate koostatud reorganiseerimiskavast või aktiva realiseerimiskavast.

8. Milliseid eeskirju kohaldatakse saneerimismenetluste korral?

8.a) Võlgade ühine reguleerimine

Menetluse korraldamisega tegeleb SIC, kes koostab koos võlgniku ja selle võlausaldajatega tervendamiskava projekti.

ÜlesÜles

Kui see projekt on koostatud, edastatakse see vahenduskomiteele, kes omakorda esitab huvitatud osapooltele (võlgnik, võlausaldajad) tervendamiskava, millega hõlmatavad meetmed võivad ulatuda lihtsast maksete edasilükkamisest või ümbergrupeerimisest kuni võlgade osalise või täieliku kustutamiseni.

Kui tervendamise korra osas on jõutud kokkuleppele, kirjutavad kõik osapooled ja komisjoni esimees sellele alla ning kava kinnitatakse. Selles sätestatud korda võib muuta üksnes erandkorras.

Kui kuue kuu jooksul pärast võlgniku taotluse esitamist ei ole tervendamiskava kinnitatud, teavitab SIC võlgnikku vastastikuse kokkuleppe menetluse läbikukkumisest.

Kohtuliku etapi raames kinnitab kohtunik tervendamiskava, mis hõlmab meetmeid, mis võimaldavad võlgnikul täita oma kohustusi.

Kohtuniku kinnitatud tervendamiskava maksimaalseks kestuseks on seitse aastat ning selle võib teatavate kindlate tingimuste korral tühistada (eeskätt juhul, kui võlgnik ei täida talle tervendamisplaaniga pandud kohustusi).

8.b) Kontrollialune juhtimine

Kohtu määratud esindaja(d) koostab (koostavad) äriettevõtja vara nimekirja ning bilansi, millest nähtub võlgniku vara passiva ja aktiva olukord.

Seejärel koostab (koostavad) kohtu määratud esindaja(d) kas ettevõtte reorganiseerimise või aktiva realiseerimise kava.

Realiseerimiskava korral tuleb arvesse võtta seadusega ette nähtud järjekorda eelisõiguste ja hüpoteekide osas.

Seejärel edastatakse see kava äriettevõtja võlausaldajatele, samuti ka tema ühisvõlgnikele ja käendajatele.

Kui nimetatud kava esitatakse kohtule, võib kohus selle tagasi lükata (sel juhul võib kohus välja kuulutada võlgniku pankroti) või selle kinnitada (sellega muutub kava äriettevõtja, tema tagatiste andja ja kaasvõlgnike jaoks kohustuslikuks).

ÜlesÜles

Sealjuures tuleb kava tagasi lükata, kui äriettevõtja võlausaldajate enamik on selle kava vastu (enamiku puhul on nõutav, et see esindaks vähemalt 50% võlgade koguulatusest).

Kui reorganiseerimise või aktiva realiseerimise kava kinnitatakse, saab äriettevõtja oma vara täieõiguslikult hallata.

9. Milliseid eeskirju kohaldatakse likvideerimismenetluste korral?

Likvideerimise korral kohaldatavad eeskirjad puudutavad peamiselt pankrotimenetluse käigus toimuvat aktivate likvideerimist. Samas nähakse ka kokkuleppemenetluse seaduses ette, et kui kokkuleppemenetlus on seotud aktivate loovutamisega, kohaldatakse pankrotimenetluse puhul kehtivaid likvideerimiseeskirju.

Pankrotimenetluse korral teostab võlgniku aktiva ja passiva likvideerimise pankrotihaldur. Tema müüb erinevad varad, mille omanikuks on pankrotistunud isik.

Seejärel peab pankrotihaldur koostama eelistatud võlausaldajate eelisjärjekorra ning määrama kindlaks võlajäägi, mis jääb võlausaldajatele, kellel ei ole eelisõigusi ega tagatisi. Pankrotihaldur kutsub kõik huvitatud osapooled tutvuma vahendite arvestuse aruandega ning esitab võlausaldajatele pankrotiaruande.

Vahendite arvestamise järel võib pankrotihaldur asuda võlausaldajatele hüvitisi välja maksma, võttes arvesse tema poolt koostatud ja kohtu määratud kohtuniku ning kaubanduskohtu sekretäri allkirjastatud vahendite arvestuse protokollist tulenevat järjekorda.

10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused?

Pankrotimenetluse korral võib pankrotihaldur, juhul kui maksed on sooritatud, taotleda menetluse lõpetamist, sellele järgneb menetluse lõpetamisotsus, mis, nagu selle otsuse nimetuski ütleb, lõpetab pankrotimenetluse.

Kokkuleppemenetluse, maksmise edasilükkamise ja kontrollialuse juhtimise korral lõpetab menetluse otsus, millega kohus nõustub taotletava meetmega.

Pankroti väljakuulutamise otsusega võib pankrotistunud võlgniku suhtes kohaldada kaht liiki karistusi – kriminaalkaristusi ja tsiviilkaristusi.

Kohus võib pankrotistunud võlgnikule määrata tsiviilkaristusi ja kriminaalkaristusi.

Kui kohus leiab, et pankroti põhjuseks on pankrotistunud isiku poolt toime pandud tõsised eksimused, võib ta tema suhtes kohaldada keeldu tegutseda otseselt või teise isiku vahendusel äri alal. Selline keeld hõlmab ka keeldu töötada äriühingus ametikohal, mis eeldab otsuste langetamist.

Tsiviilkaristuste osas on äriühingute puhul võimalus laiendada pankrotti äriühingu juhtidele, võimalused, mis tulenevad tsiviilseadustiku artiklitest 1382 ja 1383 (üldõigusega sätestatav vastutus) ja äriühingute seaduse artiklitest 59 ja 192.

Pankrotistunud isiku suhtes on samuti võimalik kohaldada kriminaalkaristusi (pankrot).

« Pankrott - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik