Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Läti

Viimati muudetud: 19-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on pankrotimenetluse eri liigid ja eesmärgid? 1.
2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused? 2.
3. Milline on menetlusosaliste roll eri liiki menetluste korral? 3.
4. Millised on menetluse alustamise tagajärjed? 4.
5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid? 5.
6. Millised normid kehtivad pankrotiavalduse esitamisega seotud kahjustava tegevuse suhtes? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused? 7.
8. Millised on tervendamist reguleerivad õigusnormid? 8.
9. Milline on likvideerimismenetluse kord? 9.
10. Millised on pankrotimenetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Millised on pankrotimenetluse eri liigid ja eesmärgid?

Riigi õigusaktide kohaselt on pankrot võlgniku seisund, kus ta ei suuda oma võlakohustusi täita. Pankrot määratakse kohtuotsusega.

Pankrotimenetluse tagajärgedeks võivad olla:

  1. tervendamine – pankrotiseisundi lahendamine, võttes kavandatud meetmed, et hoida ära võlgniku võimalik pankrot ja taastada tema maksevõimelisus ning võlausaldajate nõuete rahuldamise suutlikkus.

    Võlausaldajatel on juhul, kui on tehtud otsus võlgniku tervendamise kohta, keelatud teostada oma õigusi nende nõuete tagatiseks oleva võlgniku vara suhtes kuni tervendamiskava tagasilükkamiseni, kuid tervendamiskava vastuvõtmise ja heakskiitmise korra kuni tervendamise lõpuni või selle lõpetamiseni.

  2. kompromiss – pankrotiseisundi lahendamine, sõlmides võlausaldajate ja võlgniku vahel võlgniku kohustuste täitmisega seonduva kokkuleppe.

    Kompromissi puhul on võlausaldajad seotud kompromissi tähtaegade ja tingimustega ning nad peavad kokkulepet järgima isegi juhul, kui nad hääletasid kompromissi vastu või ei osalenud hääletamisel. Võlausaldajate üldkoosolek ei või kompromissi kehtides teha otsust tervendamise ega pankrotimenetluse algatamise kohta.

  3. pankrot – pankrotiseisundi lahendamine võlgniku likvideerimise ja likvideerimismenetluse käigus saadud vahenditest võlausaldajate nõuete rahuldamise kaudu. Lätis ei ole võimalik võtta ennetavaid abinõusid maksevõimelisuse parandamiseks enne pankrotimenetluse algatamist ega ettevõtteid mitteametlikult restruktureerida ja ümber korraldada.

2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused?

Pankrotimenetlust võib kohaldada järgmiste isikute suhtes:

ÜlesÜles

  1. kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad ja äriühingud;
  2. riigi ja omavalitsuse osalusega ettevõtjad ning üleminekuperioodis olevad äriühingud.

Pankrotimenetlust ei saa kohaldada füüsiliste isikute suhtes.

Järgmised isikud võivad vastava avalduse esitamisega (pankrotiavaldus) taotleda kohtult pankrotimenetluse algatamist:

  1. võlgnik või võlgniku likvideerijad (likvideerimiskomisjon);
  2. võlausaldajad või võlausaldajate rühm;
  3. vastava pankrotijuhtumi haldur;
  4. pädevad riigi või omavalitsuse ametiasutused.

Kui võlgnikule on välja kuulutatud pankrot, teostab haldur järgmised tegevuse

  1. kolme päeva jooksul alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest saadab haldur äriregistrile English - latviešu valoda ja kinnisvara asukohajärgsele kinnistusametile English - latviešu valoda teate ja kohtuotsuse ärakirja, täpsustades juurdelisatud dokumendis oma ees- ja perekonnanime, tegevuskoha ja telefoninumbri.

    Äriregister registreerib esitatud teabe vastavalt äriregistri seaduses sätestatud korrale. Kinnistusamet on kinnistusraamatuseaduse kohaselt kohustatud tegema kinnistusraamatu vastavasse osasse kande selle kohta, et omanikule on välja kuulutatud pankrot;

    ÜlesÜles

  2. kolme päeva jooksul alates võlgnikule pankroti väljakuulutamisest saadab haldur ametlikule väljaandele „Latvijas Vēstnesis” latviešu valoda avaldamiseks vastava teate. Halduril on õigus saata pankrotiteade avaldamiseks ka teistele ajalehtedele.

3. Milline on menetlusosaliste roll eri liiki menetluste korral?

Võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust menetleb võlgniku asukohajärgne pädev piirkondlik kohus.

Haldur on isik, kelle kohus määrab riikliku pankrotiameti ettepanekul.

Halduriks võib määrata vaid füüsilise isiku, kelle on kõrgem õigusalane haridus või kõrgem majandus-, haldus- või rahandusalane haridus või kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus ettevõtja või äriühingu järelevalve- või täitevorganis, kes on edukalt täitnud halduri erialase tunnistuse tingimused ja kellele riiklik pankrotiamet on väljastanud vastava tunnistuse.

Haldur peab tagama pankrotimenetluse õiguspärasuse ja mõjususe, haldama ja tagama võlgniku vara säilimise pankrotimenetluse lõpetamiseni.

Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on halduril järgmised õigused:

  1. otsustada, kas võlgnik jätkab tegevust täielikult või osaliselt;
  2. teostada kõiki seadusest, võlgniku põhikirjast või lepingutest tulenevaid juhtorgani õigusi ja volitusi.

Võlgnik on ettevõtja või äriühing, kes ei ole suuteline oma võlakohustusi täitma. Võlgniku esindajad on võlgniku kapitali osanikud või aktsionärid, võlgniku juhtorgani liikmed ja ametnikud, kellel on õigus teha võlgnikuga seonduvaid otsuseid või esindada võlgnikku vastavalt võlgniku põhikirjale või lepingutele.

ÜlesÜles

Võlgniku esindajatel on järgmised kohustused:

  1. osaleda kõikidel võlausaldajate üldkoosolekutel ja kohtuistungitel, millest neid on teavitatud, ning esitada vajalikku teavet;
  2. teatada haldurile kolme päeva jooksul uue asukoha aadress, kui pankrotimenetluse käigus tema asukoht muutub;
  3. esitada teave, mida haldur ja võlausaldajate üldkoosolekud on nõudnud, viieteistkümne päeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast;
  4. esitada kohtule pankrotiavaldus.

Võlausaldaja on võlgniku vastu nõuet omav riik, omavalitsus, juriidiline isik, füüsiline isik või lepinguga seotud füüsiliste isikute rühm. Võlgnikud võib liigitada kahte rühma:

  1. pandiga tagamata nõudega võlausaldaja – võlausaldaja, kelle nõue ei ole pandiga tagatud;
  2. pandiga tagatud nõudega võlausaldaja – võlausaldaja, kelle nõue on tagatud käsipandiga, kommertspandiga või kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kantud hüpoteegiga.

Võlausaldajal on järgmised õigused:

  1. osaleda võlausaldajate üldkoosolekul;
  2. esitada kohtule pankrotiavaldus;
  3. esitada haldurile põhjendatud vastuväited teiste võlausaldajate nõuete tunnustamisele, välja arvatud jõustunud kohtuotsustega lahendatud nõuete osas;
  4. esitada kohtule kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale seoses teise võlausaldaja nõude tunnustamisega või tema nõude tunnustamata jätmisega;
  5. nõuda võlausaldajate üldkoosoleku korrapärast kokkukutsumist;
  6. pandiga tagatud nõudega võlausaldaja võib korraldada oma nõude tagatiseks oleva võlgniku vara (panditud vara) müügi pärast seda, kui on tehtud otsus pankrotiseisundi lahendamise kohta (kompromiss, tervendamine või pankrot);
  7. saada nõuded rahuldatud.

Võlausaldajate üldkoosolek on võlausaldajate organiseeritud kollektiivne toiming. Võlausaldajate üldkoosolekul on õigus:

ÜlesÜles

  1. valida võlausaldajate komitee;
  2. valida pankrotiseisundi lahendamine ja määrata selle põhitingimused;
  3. vaadata läbi ja võtta vastu või lükata tagasi pankrotiseisundi lahendamiseks esitatud ettepanekud (kompromissi eelnõu, tervendamiskava, otsus pankroti kohta) ning menetlus võlgade tasumiseks vastavalt ettevõtjate ja äriühingute pankroti seaduses määratud rahuldamisjärkudele;
  4. otsustada halduri ja võlgade tasumise menetluse kulude suurus ning määrata pankrotiseisundi lahendamise perioodi lõpptähtaeg.

Jurisdiktsioon kaebuste uurimisel

  1. Halduri otsuste või tegevuse suhtes esitatud kaebusi vaatab läbi riiklik pankrotiamet, kes teeb kindlaks kaebuse esitaja ja halduri seisukohad, kaebuse õiguspärasuse ning püüab tekkinud konflikti lahendada või konflikti pooli lepitada. Kohus, kus on algatatud pankrotimenetlus, teeb otsused haldurite otsuste või tegevusega seonduvate kaebuste kohta, tuginedes riikliku pankrotiameti poolt kaebuse läbivaatamise materjalidele.
  2. Muude pankrotimenetluses osalevate isikute otsuste või tegevuse suhtes esitatud kaebuste kohta teeb otsuse kohus, kui on algatatud pankrotimenetlus.
  3. Kõigil võlausaldajatel on õigus esitada kohtusse kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale, seoses teise võlausaldaja nõude tunnustamise või tema nõude tunnustamata jätmisega. Kaebuse võib esitada kahe nädala jooksul alates võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest, kuid kui võlausaldaja ei osalenud üldkoosolekul, siis alates päevast, millal võlausaldajale teatati võlausaldajate üldkoosoleku otsusest.
  4. Võlausaldaja või võlausaldajate rühm võib taotleda kohtult võlausaldajate üldkoosoleku poolt tervendamise kohta tehtud otsuse tühistamist, kui kõnealune otsus saavutati pettuse või sunni tagajärjel või eksimuse tõttu.

4. Millised on menetluse alustamise tagajärjed?

Pärast pankrotimenetluse algust on võlausaldajal keelatud teha tehinguid, millega võib kahjustada võlausaldajate huve tervikuna. Kohus peab halduri, võlgniku, teise võlausaldaja või võlausaldajate rühma nõudele tuginedes kuulutama õigustühiseks omandiõigused, mille võlausaldajad või kolmandad isikud on saanud võlausaldajate tehingute tulemusena.

ÜlesÜles

Pärast pankrotimenetluse algust peab haldur tagama, et sõna „maksātnespējīgais” („pankrotis”) kasutatakse kõigil võlgniku rekvisiitidel.

Pärast pankrotimenetluse algust

kaotab võlgnik õiguse oma vara käsutada;

peatatakse võlgniku juhtorgani tegevus;

katkestatakse nõuetega seotud viiviste ja intresside suurendamine;

peatatakse võlgniku vastu algatatud tsiviilmenetlus;

katkestatakse kohtuotsuste täitemenetlus võlgnevuste sissenõudmiseks.

5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid?

Kolmandate isikute õigused on kaitstud järgmiselt:

  1. võlausaldajate nõuete objektiks oleva võlgniku pankrotivara nimekiri ei sisalda kolmandatele isikutele kuuluvat vara, mis on võlgniku valduses või võlgnikule hoiule antud;
  2. haldur tagab kolmandatele isikutele kuuluva vara säilimise, kuni see vara läheb üle omanikule. Halduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt sisse kulud, mis on tekkinud seoses nende vara haldamisega;
  3. kui kolmandatele isikutele kuuluv vara on realiseeritud enne võlausaldajate nõuete esitamise tähtaega ja kui vara omanikud on esitanud oma nõuded kindlaksmääratud tähtajaks, tuleb sellise vara väärtus täies ulatuses hüvitada enne teiste nõuete rahuldamist. Väljamakstud summa nõutakse sisse isikult, kes vastutab kolmanda isiku vara ebaseadusliku võõrandamise eest.

Võlgniku kohustuste (nõuded või võlad) täielik või osaline täitmine tasaarveldamise teel on keelatud.

Kahju hüvitamine:

  1. haldur vastutab täies ulatuses võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest;
  2. haldur vastutab kahju eest, mille põhjustavad halduri poolt vastavate volituste alusel kutsutud eksperdid ja abilised;
  3. kui pädev riigi- või omavalitsusasutus on esitanud alusetu või teadvalt vale pankrotiavalduse, hüvitatakse võlgnikule tekitatud kahjud vastavalt kas riigi- või omavalitsuse eelarvest;
  4. tervendamise korral tuleb tervendamiskavas ette näha hüvituse maksmine pandiga tagatud nõudega võlausaldajatele seoses nende õiguste piiramisega tervendamise käigus ja selliste hüvitiste väljamaksmise kord;
  5. kui panditud vara on hävinenud või kui selle väärtus väheneb tervendamise ajal, tuleb pandiga tagatud nõudega võlausaldaja nõue katta pankrotimenetluse kuludest vastavalt kas panditud vara väärtusele või selle väärtuse vähenemisele. Panditud vara väärtuse vähenemine ei ole vara füüsiline kulumine.

Töölepingute lõpetamine:

ÜlesÜles

Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist võib haldur lõpetada töölepingud võlgniku töötajatega.

Töölepingute lõpetamise korral saavad töölt vabastatud töötajad võlausaldaja staatuse:

  1. saamata jäänud palga ja seonduvate maksete ulatuses;
  2. tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses tekkinud kahjude hüvitamise ulatuses kogu perioodi eest, mil hüvitust ei ole saadud, ja selliste maksete ulatuses, mida tuleb maksta kolm aastat ette riikliku sotsiaalkindlustuse erieelarvesse, kui tööõnnetus on juhtunud või kutsehaigus ilmnenud enne 1. jaanuari 1997.

 Võlausaldajate kohustused:

  1. pandiga tagatud nõudega võlausaldaja kooskõlastab halduriga võlgniku panditud kinnisvara vabatahtliku enampakkumise ja selle vara alghinnaga seonduvad tingimused;
  2. võlausaldaja järgib kokkuleppe tähtaegu ja tingimusi isegi juhul, kui ta hääletas kokkuleppe vastu või ei osalenud hääletamisel;
  3. tervendamise puhul ei või pandiga tagatud nõudega võlausaldaja teostada oma õigusi tema nõuete tagatiseks oleva võlgniku vara suhtes kuni tervendamiskava tagasilükkamiseni, kuid tervendamiskava vastuvõtmise ja kinnitamise korral kuni tervendamise lõpuni või katkestamiseni.

Normid võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude kohta:

  1. esiteks tuleb täies ulatuses katta pankrotimenetluse kulud;
  2. pärast menetluskulude katmist jagatakse ülejäänud vahendid esiteks järgmistesse rühmadesse kuuluvate eesõigusnõudega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vaid võla põhisumma, mitte intressid):
    1. töötajate nõuded;
    2. maksed põllumajandusettevõtetele, üksiktootjatele, ühistutele ja juriidilise isiku õigustega üksustele töötlemisettevõtjatele tarnitud põllumajandustoodete eest;
    3. nõuded, mis on seotud sotsiaalmaksuvõla maksmisega kuni üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist;
    4. riigi nõuded seoses riigigarantiiga laenu tagasimaksmisega;
    5. nõuded seoses muude maksuvõlgade tagasimaksmisega, sealhulgas ülejäänud sotsiaalmaksuvõlad, välja arvatud tasumise edasilükkamise korral;
  3. pärast eesõigusnõudega võlausaldajate nõuete kindlaksmääratud rahuldamist jagatakse ülejäänud vahendid ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks;
  4. iga järgneva võlausaldajate rühma nõuded rahuldatakse alles pärast eelmise võlausaldajate rühma nõuete täielikku rahuldamist. Kui võlgniku rahalistest vahenditest ei piisa ühe võlausaldajate rühma nõuete täielikuks rahuldamiseks, rahuldatakse need nõuded proportsionaalselt iga sellisesse rühma kuuluvale võlausaldajale võlguoleva summaga.

6. Millised normid kehtivad pankrotiavalduse esitamisega seotud kahjustava tegevuse suhtes?

Kohus võib kuulutada võlgniku ja kolmandate isikute vahelised kinnisvaratehingud õigustühiseks järgmistel tingimustel:

ÜlesÜles

  1. need tehingud sõlmiti pärast pankrotiavalduse esitamise päeva ja võlgnik tekitas sellega võlausaldajatele teadlikult kahju – olenemata sellest, kas isik, kellega või kelle nimel tehing sõlmiti, teadis või ei teadnud, et sellega tekitatakse võlausaldajatele kahju;
  2. need tehingud sõlmiti viie aasta jooksul enne pankrotiotsuse jõustumise päeva ja võlgnik tekitas sellega võlausaldajatele teadlikult kahju ning isik, kellega või kelle nimel tehing sõlmiti, teadis sellise kahju tekitamisest;
  3. need tehingud sõlmiti viie aasta jooksul enne pankrotiotsuse jõustumise päeva ja kriminaalasja menetlev kohus on otsustanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas kuritegu, ja isik, kellega või kelle nimel tehing sõlmiti, oli sellest kuriteost teadlik.

Kui võlgnik on sõlminud tehingu võlgniku suhtes huvitatud isikutega või selliste isikute kasuks ja kui sellise tehinguga on tekitatud võlausaldajatele kahju, eeldatakse, et need isikud teadsid kahju tekitamisest, kui nad ei tõesta vastupidist.

Kui tehing, millega tekitati võlausaldajatele kahju, sõlmiti pärast pankrotiotsuse jõustumise päeva või pankrotiotsuse jõustumise päevale eelnenud kuu jooksul, eeldatakse, et võlgnik on teadvalt kahjustanud võlausaldajate huve, kui ei tõestata vastupidist.

7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused?

Haldur saadab avaldamiseks teate ametlikule väljaandele „Latvijas Vēstnesis.” latviešu valoda Teates kutsutakse võlausaldajaid üles esitama oma nõuded võlgniku vastu, täpsustatakse nõuete esitamise koht ja aeg ning nõuete esitamisega viivitamise tagajärjed.

ÜlesÜles

Võlausaldajate nõuded võlgniku vastu tuleb esitada haldurile kolme kuu jooksul alates võlgniku pankrotiteate avaldamisest ametlikus väljaandes „Latvijas Vēstnesis”, kui kohus ei ole määranud lühemat tähtaega. Isikud, kes saavad võlausaldaja staatuse pärast selle tähtaja lõppemist, peavad esitama oma nõuded haldurile enne menetluskulude ja võlgade rahuldamise menetluse otsustamist.

Haldur peab koguma esitatud ja võlgniku raamatupidamises kajastatud võlausaldajate nõuded ning koostama pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuete nimekirja ja pandiga tagamata nõudega võlausaldajate nõuete nimekirja, täpsustades iga nõude suuruse. Pandiga tagamata nõudega võlausaldajate nõuete nimekirjas peab haldur täpsustama iga pandiga tagamata nõudega võlausaldaja nõude suurusele vastava häälte arvu esimesel võlausaldajate üldkoosolekul.

Haldur peab võlausaldajate nõuded grupeerima vastavalt võlgade tasumise järjekorrale, kontrollima nende vastavust seaduses sätestatud nõuetele ja vajaduse korral nõudma nõude esitajalt lisateabe ja -dokumentide esitamist. Haldur teeb otsuse võlausaldaja nõude tunnustamise või mittetunnustamise kohta. Haldur ei saa jätta tunnustamata võlausaldajate nõudeid, mida on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga.

Haldur peab pärast pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuete aluse kontrollimist pankrotivara nimekirjast välja jätma selliste nõuete tagatisena panditud vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

8. Millised on tervendamist reguleerivad õigusnormid?

Lätis puudub pankrotimenetlusele eelnev tervendamismenetlus

9. Milline on likvideerimismenetluse kord?

Pankrotimenetluse põhieesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded nii suures osas kui võimalik ja saada võlgniku vara realiseerimisest maksimaalset kasu. Võlgniku vara müük toimub halduri korraldatud avaliku enampakkumise vormis. Üksikutel juhtudel võib haldur võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul kasutada muid võlgniku vallasvara võõrandamise vorme.

10. Millised on pankrotimenetluse lõpetamise tingimused?

Kohus lõpetab pankrotimenetluse halduri avalduse alusel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

  1. võlgnik on oma kohustused täitnud;
  2. võlgnik on täitnud kõik sellised kohustused, mille tähtaeg on saabunud, ja pärast nende kohustuste täitmist ületavad võlgniku varad järelejäänud võla suuruse;
  3. ükski võlausaldaja ei ole väljakuulutatud tähtajaks oma nõuet esitanud;
  4. pankrotimenetlus on lõpetatud.

Pankrotimenetluse lõpetamise tagajärjed:

  1. kui pankrotimenetlus lõpetatakse võlgniku tegeliku maksevõimelisuse taastamise tõttu, lõppevad halduri volitused vastavas pankrotimenetluses ning taastuvad võlgniku õigused oma vara vallata ja hallata ning võlgniku juhtorganite tegevus;
  2. kui pankrotimenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti tõttu, lõpevad halduri volitused, kui kohus on teinud otsuse pankrotimenetluse lõpetamise kohta.

Täiendav informatsioon

  • Läti kohtute portaal latviešu valoda
  • Läti õigusteatmik English 
  • Tulkošanas un terminoloğijas centrs English - latviešu valoda 
  • Latvijas Republikas Tieslietu Ministrija English - latviešu valoda 
  • Maksātnespējas administrācija English - latviešu valoda 
  • Latvijas Republikas uznēmumu Registrs English - latviešu valoda
  • Zemesgramata English - latviešu valoda 
  • Latvijas Vēstnesis latviešu valoda

« Pankrott - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 19-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik