Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Itaalia

Viimati muudetud: 08-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on pankrotimenetluse eri liigid ja eesmärgid? 1.
2. Millised on eri liiki maksejõuetusmenetluste algatamise tingimused? 2.
3. Milline on menetlusosaliste roll eri liiki menetluste korral? 3.
4. Millised on menetluse alustamise tagajärjed? 4.
5. Millised erinormid kehtivad eri liiki nõuete puhul? 5.
6. Millised normid kehtivad pankrotiavalduse esitamisega seotud võlausaldajate huvide kahjustamise suhtes? 6.
7. Milline on nõuete esitamise ja tunnustamise kord? 7.
8. Millised on tervendamist reguleerivad õigusnormid? 8.
9. Milline on likvideerimismenetluse kord? 9.
10. Millised on pankrotimenetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Millised on pankrotimenetluse eri liigid ja eesmärgid?

  • Maksejõuetus on määratletud kui olukord, kui ettevõtja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid.

    Itaalia õiguses käsitletakse maksejõuetust kui de facto olukorda, mis võib põhjustada pankrotiotsuse tegemise või likvideerimismääruse andmise või mõne muu menetluse algatamise, mille puhul võlgniku käsutuses olevat vara hallatakse ja müüakse selleks, et saadud tulust rahuldada võlausaldajate nõudeid.

  • Itaalia õigussüsteem võimaldab kaht liiki pankrotieelse menetluse kohaldamist. Esimene on asja kohtuväline lahendamine ettevõtjate/võlgnike ja nende võlausaldajate vahel, mille puhul ettevõtjatel on võimalik oma tegevust jätkata, andes võlausaldajatele üle teatavad äriühingu varad ja saades maksetähtaja pikendust või leppides võlausaldajatega kokku, et viimased loobuvad võla põhiosa- või intressinõudest täielikult või osaliselt.

    Teist menetlust tuntakse võlausaldajatega sõlmitava kompromissina ja seda reguleerib pankrotiõigus. Sel juhul esitab võlgnik võlausaldajatele võlgade restruktureerimise kava. Kompromissettepanekut hindab äriühingu registrijärgse asukoha kohus. Kohus võib anda menetluseks loa asjaomase määrusega või jätta taotluse rahuldamata ja kuulutada ametlikult välja ettevõtja pankroti. Kui kompromissmenetlus kiidetakse heaks, säilitab võlgnik halduri järelevalve all kontrolli äriühingu varade ja tegevuse üle.

    Pankroti puhul algatatavad ametlikud menetlused on pankrotimenetlus, võlausaldajatega sõlmitav kompromiss ja sundlikvideerimine. Viimast kohaldatakse selliste äriühingute puhul, millel ei ole seadusega või üldistes huvides lubatud minna pankrotti (nt pangad ja suured kindlustusseltsid).

    ÜlesÜles

2. Millised on eri liiki maksejõuetusmenetluste algatamise tingimused?

Mis tahes nimetatud menetluse algatamise ainsaks tegelikuks tingimuseks on see, et äriühing peab olema maksejõuetu.

  • Võlausaldaja, prokurör või võlgnik võib esitada avalduse majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku või äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Nimetatud isikud ja äriühingu nõukogu võivad esitada avalduse äriühingu likvideerimise määruse saamiseks. Vaid võlgnik võib taotleda kompromissi sõlmimist võlausaldajatega.

Pankroti väljakuulutamisest teatatakse kõigile asjaomastele isikutele ja see avalikustatakse registrikande tegemisega selles äriregistri osakonnas, mille piirkonnas asub äriühingu registrijärgne asukoht. Kõik huvitatud isikud võivad registrikannetega tutvuda, seda ka Interneti vahendusel.

Võlausaldajatega kompromissi sõlmimise menetluse algatamise määrus avalikustatakse kohtukantseleis ja selle kohta teeb kande äriregistri osakond; kui võlgnikule kuulub avalikku registrisse kantud vara, tehakse kanne asjaomasesse registrisse. Kohus võib nõuda ka määruse avaldamist vähemalt ühes määratud ajalehes.

Kohus võib määruses samuti nõuda, et see avaldataks mujal.

3. Milline on menetlusosaliste roll eri liiki menetluste korral?

Pankrotimenetluses osalevad kohus, kohtu määratud haldur, pankrotihaldur ja võlausaldajate koosolek.

Kohus otsustab, kas rahuldada pankrotiavaldus või likvideerimismääruse andmise avaldus, anda sundlikvideerimise määrus või rahuldada võlausaldajatega kompromissi sõlmimise avaldus. Kohus juhib pankrotimenetlust, osaleb sundlikvideerimise menetluses ja kinnitab kompromissi talle seadusega antud pädevuse raames.

ÜlesÜles

Kohtu määratud haldur peab tagama menetluse nõuetekohasuse.

Pankrotihaldur vastutab asjaomaste oluliste toimingute tegemise ja varade realiseerimise eest.

Võlausaldajate koosolek kontrollib pankrotihalduri tööd ja kiidab selle heaks, esitades oma arvamuse seaduses sätestatud juhtudel või juhul, kui seda nõuab kohus või kohtu määratud haldur.

Pärast pankroti väljakuulutamist ei ole võlgnikul lubatud teha makseid üksikutele võlausaldajatele ja ta peab olemasoleva ja hiljem omandatava vara andma üle pankrotihaldurile. Võlgnik peab pankrotihaldurit teavitama oma elukoha või peamise asukoha muutusest ja ilmuma vastava kutse saamisel kohtu määratud halduri juurde, pankrotihalduri juurde või võlausaldajate koosolekule, et esitada menetluse teostamiseks vajalikku teavet või selgitusi. Samuti peab ta pankrotihaldurile üle andma kogu kirjavahetuse, mis käsitleb pankrotiga seonduvaid finants- ja ärisuhteid. Kui tal on isiklikel ja perekondlikel põhjustel lubatud elada kodus, ei tohi ta maja kasutada muul eesmärgil.

Igal võlausaldajal on õigus esitada kohtule avaldus ettevõtja (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks, kui ettevõtja on maksejõuetu. Lisaks võib seaduses sätestatud juhtudel eelistada teatavaid võlausaldajate nõudeid (kinnipidamisõigused, pandiõigused või hüpoteegid); nõude rahuldamise eelisõigusega võlausaldajatel on erilised privileegid, mis on seadusega üksikasjalikult sätestatud.

4. Millised on menetluse alustamise tagajärjed?

  • Pankrotihaldur koostab võlgniku vara nimekirja.
  • Pankrotis ettevõtja ei kaota vara omandiõigust, vaid kaotab oma õiguse vara käsutada. Ettevõtjal on õigus jälgida üleantud vara haldamist ja kontrollida, et vara kantaks nõuetekohaselt vara nimekirja.
  • Võlausaldajatel on õigus nõuete rahuldamisele võlgniku vara müügist saadava tulu arvel. Seaduses on sätestatud võlausaldajate eri kategooriad ja nende nõuete rahuldamisjärgud.
  • Kohtu määratud haldur võib pankrotivara säilimise tagamiseks anda isiklikult korralduse kiireloomuliste abinõude kohaldamiseks või lasta seda teha asjakohastel asutustel. Pankrotiavalduse tagamise abinõudeks on vara arestimine ja muud tsiviilmenetluse seadustikus ettenähtud abinõud, samuti rikneva kauba kohene müük.

5. Millised erinormid kehtivad eri liiki nõuete puhul?

  • Pankrotihaldur teavitab kolmandaid isikuid, kes omavad pankrotivarasse kuuluvate vallas- või kinnisasjade suhtes asjaõigusi, ja kolmandad isikud võivad taotleda vara tagastamist või registreerida oma nõude, paludes kohtul lisada need kohustuste nimekirja.

Võlausaldajal on pankroti korral õigus tasaarvestada talle võlgnetavad summad enda võlgadega, v.a juhul kui tegemist on inter vivos tehingutega, mis tehti pärast pankroti väljakuulutamist või sellele eelnenud aasta jooksul.

ÜlesÜles

Tekitatud kahju hüvitamise kohta erikord puudub. Sellegipoolest peatab pankrot seadusega sätestatud intressi arvestamise.

Omandireservatsiooniga müügi puhul ei lõpeta müüja pankrot lepingut.

Üürniku pankrot ei lõpeta kinnisasja üürilepingut ja pankrotihaldur võtab lepingu üle. Pankrotihaldur võib siiski lepingu igal ajal üles ütelda, kui üürileandjale makstakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest õiglast hüvitist. Vaidluse korral otsustab kohtu määratud haldur makstava summa pärast asjaomaste poolte ärakuulamist.

Kui pankrotis äriühing lõpetab tegevuse, lõppevad kõik töötajatega sõlmitud töölepingud. Kui äriühing müüakse tervikuna või osaliselt kolmandale isikule, võimaldab erikord uuel omanikul üle võtta vaid osa pankrotistunud äriühingu töötajaid või muuta varasemaid töölepinguid.

Pankrotiseaduses on üksikasjalikult reguleeritud võlausaldajate õigused. Erilise kaitse all on seadusega sätestatud nõude rahuldamise eelisõigused, samas, kui võlgnik on sõlminud lepinguid, mis süvendasid tema maksejõuetust, on nõuete kaitseks võimalik lepinguid tühistada.

Pärast pankroti väljakuulutamist on võlausaldaja põhikohustus hoiduda ise nõuete sissenõudmisest või ennetavate abinõude võtmisest.

Võlausaldajad, kellel on teatavate vallasasjade suhtes nõude rahuldamise eelisõigus, võivad oma õigusi pankrotimenetluse ajal teostada, kui nimetatud asjad on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega.

6. Millised normid kehtivad pankrotiavalduse esitamisega seotud võlausaldajate huvide kahjustamise suhtes?

  • Pankrotiseadus reguleerib samuti vara tagasivõitmist ja tagasinõudmist, nt võib tunnistada kehtetuks rahatud tehingud või võita tagasi teisi tehinguid või toiminguid, sealhulgas tunnistada kehtetuks tasu eest sooritatud toimingud, võlgniku tehtud maksed või pankroti ajal võlgniku poolt vara suhtes antud tagatised. Seaduses on sätestatud tehingute ja toimingute kehtetuks tunnistamise tingimused.
  • „Kahtlusperiood” on aeg enne pankroti väljakuulutamist, kui ohtlik finantsseisund muutub eeldatavasti ilmseks ja ettevõtjal võib olla kiusatus astuda võlausaldajate huve kahjustavaid samme.

7. Milline on nõuete esitamise ja tunnustamise kord?

  • Pankrotihaldur peab hariliku posti, elektronposti või faksi teel teavitama kõiki teadaolevaid võlausaldajaid nõudest teatamise korrast.
  • Nõudeid kontrollitakse ja kaitstakse eraldi koosolekul, mis korraldatakse võlausaldajate nõuete hindamiseks ja millel otsustatakse, kas võlausaldajate nõuded tuleks heaks kiita ja millised on nõuete rahuldamise eelisõigused.

8. Millised on tervendamist reguleerivad õigusnormid?

Pankrotiseaduses võetakse tervendamiskava arvesse võlausaldajatega sõlmitavas kompromissis. Võlgnik lisab asjaomase kava kohtule esitatavale ettepanekule. Kava peab sisaldama võla restruktureerimise prognoosi ja ettepanekut mingis vormis võlgade tasumiseks.

ÜlesÜles

Võlgnik võib saavutada võlausaldajatega kohtuvälise kokkuleppe võlgade restruktureerimise konkreetse kava osas enne, kui tehakse otsus võlausaldajatega sõlmitava kompromissi kinnitamise kohta.

Võlgnik võib kohtuvälise kokkuleppe koos kokkuleppe elujõulisust käsitleva ekspertaruandega esitada kohtuistungil, mis korraldatakse kompromissi kinnitamiseks, kui selle on heaks kiitnud võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt 60% nõuetest.

Võlgniku restruktureerimise kava või võlausaldajatega sõlmitud kokkulepe võib võimaldada maksete ajutist peatamist ja abinõude rakendamist või nõuete vähendamist.

9. Milline on likvideerimismenetluse kord?

Likvideerimismenetluses kogub pankrotihaldur kokku nõuded, müüb pankrotivara ja teeb võlausaldajate esitatud nõuete alusel kindlaks võlgniku kohustused.

Kui likvideerimismenetluses tekib positiivne jääk, jagatakse kõnealune summa võlausaldajate vahel nõuete rahuldamisjärgu alusel. Kui kohustused ületavad vara, säilitavad võlausaldajad õiguse saada neile võlgnetavad summad tagasi isegi pärast menetluse lõpetamist, välja arvatud kui võlgnik on pankrotimenetluse ajal teinud igakülgset koostööd ja kohus on ta võlgadest vabastanud uue süsteemi alusel, mis kehtestati hiljutise pankrotiõiguse reformi käigus ja mille kohta kasutatakse mõistet „esdebitazione”.

10. Millised on pankrotimenetluse lõpetamise tingimused?

Likvideerimismenetluse võib lõpetada, kui võlad on täielikult tagasi makstud, vara on jagatud võlausaldajate vahel vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule või - kui võlausaldajate nõuded ei ole rahuldatud - kui on kindlaks tehtud, et pankrotimenetluse jätkamine ei kindlusta tagamata nõuete rahuldamist.

Pankroti tagajärjed:

  1. vara haldamise ja käsutamise õiguse kaotus. Kõik pankrotistunud isiku antud korraldused on kehtetud;
  2. pankrotivaraga seotud vaidluses hagi esitamise õiguse kaotus. Pankrotimenetluse algatamine katkestab kõik sellised kohtumenetlused, kuigi pankrotihaldur võib asuda menetluses pankrotistunud isiku asemele;
  3. pärast konsulteerimist pankrotihalduriga ja võlausaldajate koosolekuga võib eestkosteküsimusi käsitlev kohus määrata pankrotistunud isikule ja tema perele ülalpidamistoetuse.

Pankrotiõiguse hiljutise reformiga kõrvaldati varasemad piirangud, mis takistasid pankrotistunud isikul hakata pärast pankrotimenetluse lõpetamist uuesti tegelema majandustegevusega. Pankrotistunud isikule ei panda pärast pankrotti automaatselt ärikeeldu, kui ta ei ole pankrotiga seoses süüdi mõistetud õigusrikkumises ja kui tal ei ole selle tulemusena keelatud äriühingut juhtida.

Pankrotiõiguse alusel võidakse ettevõtjale või pankrotistunud äriühingu juhile, kes on pannud toime mis tahes pankrotialase õigusrikkumise (nt kuritahtlik pankrot, krediidipettus, olematutest võlausaldajatest teatamine ja muude kohustuste täitmata jätmine), määrata vabadusekaotuse või äriühingu juhtimisega seotud täiendavad karistused, mida eespool kirjeldati.

Seaduses on sätestatud ka eeskirjad muude, pankrotihalduri või kolmandate isikute toimepandud õigusrikkumiste kohta.

« Pankrott - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik