Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Saksamaa

Viimati muudetud: 30-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Missugused pankrotimenetluse vormid on olemas ja mis on nende eesmärgid? 1.
2. Missugused on menetluse algatamise eeldused erinevate pankrotimenetluste korral? 2.
3. Missugune roll on erinevatel menetluse osalistel? 3.
4. Missugune mõju on menetluse algatamisel? 4.
5. Kuidas kõlavad nõuete kindlate kategooriatega seotud erieeskirjad? 5.
6. Missugused on kahju tekitavate tegudega seotud eeskirjad? 6.
7. Missugused on nõuete teatamise ja nende põhjendatuse kindlakstegemise tingimused? 7.
8. Saneerimismenetluse tähendus? 8.
9. Mis on likvideerimismenetlus? 9.
10. Missugused on menetluse lõpetamise eeldused? 10.

 

1. Missugused pankrotimenetluse vormid on olemas ja mis on nende eesmärgid?

Saksamaa pankrotiseadus (PaS) tunneb ainult üht liiki pankrotimenetlust. Selle menetluse eesmärgiks on võlausaldajate võimalik parim võrdne rahuldamine (PaS § 1 p 1). Pankrotimenetlust võib läbi viia pankrotivara haldamise, realiseerimise ja jaotamise eeskirjade järgi (nn pankroti tavamenetlus). Menetlusosalised võivad aga pankrotikavas ka teisi reegleid rakendada, eriti siis, kui soovitakse ettevõte säilitada.

Peale selle peab pankrotimenetlus võimaldama füüsilistel isikutel majandustegevust uuesti alustada (nn „fresh startâ€�). Eelnimetatu realiseeritakse sel teel, et pärast pankrotimenetluse lõppu vabastatakse füüsiline isik veel tasumata võlgadest (nn ülejäänud võlgadest vabastamine).

2. Missugused on menetluse algatamise eeldused erinevate pankrotimenetluste korral?

Pankrotimenetlust saab algatada iga juriidilise ja füüsilise isiku vara suhtes, ka sel juhul, kui ta ei tegele ettevõtlusega (nn tarbija).

Kõigepealt on vaja avaldust pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse võib esitada nii võlgnik kui keegi võlausaldajatest. Riiklikud institutsioonid avaldust esitada ei saa. Äriühingutele kehtib pankroti korral avalduse esitamise kohustus. Kui seda kohustust ei täideta, tuleb vaatluse alla võlausaldajate kahjude hüvitamise nõue. Sel juhul teeb võlgnik end karistatavaks.

Pankrotimenetluse algatamise põhjuseks on maksejõuetus ja/või võlgadega ülekoormatus. Maksejõuetusega on tegemist siis, kui võlgnik ei suuda maksekohustusi täita (PaS § 17 lg 2). Võlgadega ülekoormatusega on tegemist sel juhul, kui võlgnik olemasolevaid nõudeid enam ei kata (vrd PaS § 18 lg 2). Võlgniku vara hindamisel tuleb aluseks võtta ettevõtte jätkamine, kui see on asjaolusid arvestades ülekaalukalt tõenäoline. Võlgniku pankrotiavalduse jaoks piisab ka ähvardavast maksejõuetusest (PaS § 18 lg 1).

ÜlesÜles

Et kaitsta kohut ja võlgnikku ennatliku või üksnes kahju tekitamise kavatsusega esitatud avalduse eest, peab võlausaldaja avalduse sisseandmisel tegema usutavaks, et põhjus pankrotiks on olemas ning et ta on nõude omanikuks.

Lõpuks nõutakse pankrotimenetluse finantseerimise tagatust. Menetluse algatamise avaldus lükatakse tagasi, kui võlgniku varast eeldatavasti ei piisa menetluskulude katmiseks (PaS § 26 lg 1 p 1).

Kui kõik eeldused on täidetud, langetab pankrotikohus menetluse algatamise otsuse, mis tehakse avalikult teatavaks. Avalik teadaanne järgneb kohtu korralduse kohaselt internetis (www.insolvenzbekanntmachungen.de Deutsch) või kohtu ametlike teadaannete bülletäänis. Seaduseelnõu näeb ette, et tulevikus peavad avalikud teadaanded ilmuma eranditult internetis.

3. Missugune roll on erinevatel menetluse osalistel?

Pankrotikohtu ülesandeks on osaleda pankrotimenetluse menetlusõiguslikus kulgemises ja teostada selle üle järelevalvet. Peale selle peab kohus menetlusosaliste läbirääkimistele vahendavalt ja lepitavalt kaasa aitama ning seega üksmeelset konfliktide vältimise eesmärki toetama. Algatatud pankrotimenetluse tähtsamad otsused (vara realiseerimine, likvideerimine, tervendamine ja pankrotikava) on jäetud võlausaldajate teha. Kohtul on aga erilised õigused ja ülesanded menetluse algatamise staadiumis. Muuhulgas otsustab kohus menetluse algatamise, esialgsete kindlustusmeetmete ja pankrotihalduri määramise üle. Kohtu ülesandeks on ka järelevalve pankrotihalduri üle. Kohus jälgib aga ainult pankrotihalduri tegevuse seaduslikkust, mitte selle eesmärgipärasust ega saa anda haldurile mingeid juhiseid.

ÜlesÜles

Tähtsaim isik pankrotimenetluses on pankrotihaldur. Pankrotihaldurina tulevad kõne alla eelkõige advokaadid, kaupmehed, audiitorid või maksunõunikud. Pankrotimenetluse algatamisega saab pankrotihaldur võlgniku vara haldus- ja käsutusõiguse. Tema peamiseks ülesandeks on pankrotimenetluse algatamisel eest leitud vara vabastamine võlgnikule mittekuuluvatest asjadest. Peale selle peab pankrotihaldur võlgniku vara hulka üle tooma niisugused esemed, mis õiguslikult kuuluvad realiseeritavasse varasse, kuid ei asu pankrotimenetluse algatamise hetkel veel võlgniku vara hulgas. Niimoodi kindlaksmääratud võlgniku vara kujutab endast nn pankrotivara (PaS § 35), millest võlausaldajaid rahuldatakse. Pankrotihalduri teiste ülesannete hulka kuulub muuhulgas

  • palga maksmine pankrotivõlgniku töövõtjatele,
  • otsustamine pooleliolevate lepingusuhete üle (PaS § 103),
  • varade ülevaate koostamine (PaS § 153 lg 1 p 1),
  • pankrotivara realiseerimine (PaS § 159) ja
  • realiseerimistulemi jaotamine (PaS § 187).

Pankrotiseadus annab võlausaldajatele märkimisväärse mõju pankrotimenetluse kulgemisele. Alati on ette nähtud võlausaldajate üldkoosolek. Lisaks saab võlausaldajatest moodustada pankrotitoimkonna. Kui võlausaldajate üldkoosolek on võlausaldajate omavalitsuse põhiorgan, siis pankrotitoimkond on võlausaldajate tähtsaim järelevalveorgan, mis oma funktsioonilt sarnaneb järelevalvenõukoguga.

Võlausaldajate üldkoosoleku kutsub kokku pankrotikohus (PaS § 74 lg 1 p 1), kes ühtlasi juhatab seda koosolekut (PaS § 76 lg 1). Üldkoosolekust osavõtmise õigus on kõigil eelisõigusega võlausaldajatel, kõigil pankrotivõlausaldajatel, pankrotihalduril ja pankrotivõlgnikul (PaS § 74 lg 1 p 2). Võlausaldajate üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletavate võlausaldajate nõuete summa moodustab üle poole kõigi hääletanud võlausaldajate nõuete kogusummast (summaenamus [Summenmehrheit]).

ÜlesÜles

Pankrotitoimkonna koosseisu otsustab võlausaldajate üldkoosolek (PaS § 68). Kui kohus nimetab pankrotitoimkonna ametisse juba enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, pannakse see kokku pankrotiseaduse § 67 lg 2 järgi. Võlausaldajate üldkoosolekul on õigus niisugune eelnevalt määratud pankrotitoimkond laiali saata.

Võlausaldajate üldkoosoleku tähtsus seisneb selles, et üldkoosoleku pädevusse kuulub otsustamine menetluse edasise käigu üle – iseäranis võib ta otsustada pankrotivara realiseerimise viisi. Võlausaldajate üldkoosoleku resp. pankrotitoimkonna teiste ülesannete hulka kuuluvad:

  • pankrotihalduri valimine (PaS § 57 p 1),
  • kontroll pankrotihalduri tegevuse üle (PaS § 66, § 79 ja § 197 lg 1 p 1),
  • pankrotihalduri eriti oluliste tehingute heakskiitmine (PaS § 160 lg 1),
  • pankrotikava koostamisele ja elluviimisele kaasaaitamine (PaS § 218 lg 2, § 231 lg 2, § 232 lg 1 p 1, § 233 p 2, § 248 lg 2, § 258 lg 2 p 3, § 261 lg 2 p 2 ja § 262).

Pankrotivõlgnik on selle realiseeritava vara kandja, mille vastu on suunatud pankrotivõlausaldajate nõuded (PaS § 38 ja § 39). Põhimõtteliselt vastutab pankrotivõlgnik kogu oma varaga. Ta jääb ka pärast pankrotimenetluse algatamist oma vara omanikuks ja oma kohustuste võlgnikuks. Tema pankrotis oleva vara haldamise ja käsutamise õigus läheb aga üle pankrotihaldurile (erandiks on omahaldus: PaS § 270 jj). Lisaks toob pankrotimenetluse algatamine kaasa arvukalt teabe andmise ja menetluse läbiviimisele kaasaaitamise kohustusi. Samal ajal on pankrotivõlgnikul ka menetluses osalemise õigus.

Pankrotimenetluse eduka kulgemise tagamiseks saab pankrotikohtu otsuseid edasi kaevata ainult nendel juhtudel, kus seadus näeb ette erikaebuse (vrd PaS § 6 lg 1). Erikaebust saab esitada pankrotikohtu või apellatsioonikohtu (= pankrotikohtu ülese liidumaakohtu) juures kirjalikult või kohtu kantseleis protokolli kandmise teel. Kaebusel ei ole edasilükkavat mõju; apellatsioonikohus ja pankrotikohtunik võivad aga oma kaalutluste alusel teha korralduse täidesaatmise esialgseks peatamiseks.

ÜlesÜles

4. Missugune mõju on menetluse algatamisel?

Pankrotimenetluse algatamisel läheb pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus võlgnikult üle pankrotihaldurile (PaS § 80 lg 1). See õigus ei puuduta mitte ainult võlgnikule menetluse algatamisel kuuluvat vara, vaid ka võlgniku poolt menetluse kestel omandatavat vara. Vara nn arestimise alla ei kuulu vallasasjad, mis on võlgnikule vajalikud tema ülalpidamiseks. Võlgniku töötasust kuulub pankrotivarasse ainult elatusmiinimumi ületav osa.

Pankrotivara kaitsmiseks võlgniku või üksikute võlausaldajate õiguserikkumiste eest on pankrotihaldur kohustatud pankrotivara otsekohe oma valdusesse võtma. Kui võlgnik pankrotivara vabatahtlikult välja ei anna, võib pankrotihaldur tema suhtes rakendada sundtäitmist. Täitedokumendina kehtib pankrotimenetluse algatamise otsus. Lisaks peab pankrotihaldur koostama vara ülevaate, milles hinnatakse pankrotivarasse kuuluvate esemete väärtus ning loetletakse võlgniku kohustused (PaS § 153). Pankrotihalduri järgmiseks ülesandeks on võlausaldajate nimekirja koostamine. Nimekirjas konkretiseeritakse võlausaldajate nõuded, kusjuures teisejärgulisi ja eelisõigusega võlausaldajaid käsitletakse eraldi (PaS § 152).

Kuna pankrotimenetluse eesmärgiks on kõigi võlausaldajate võrdne rahuldamine, põhjustab menetluse algatamine üksikute sundtäitmiste keelu. See tähendab, et pankrotivõlausaldajad ei saa menetluse jooksul ei pankrotivara ega võlgniku kasutuses olevat vara sundtäitmisele pöörata.

5. Kuidas kõlavad nõuete kindlate kategooriatega seotud erieeskirjad?

Eelisjärjekorras rahuldatakse nn pankrotivara võlausaldajate nõuded (PaS § 53). Need on võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud pärast menetluse algatamist seoses pankrotihalduri tegevusega pankrotimenetluse käigus (nt ettevõttes edasi töötavate töövõtjate palganõuded või nõuded advokaadilt, kellele pankrotihaldur on ülesandeks teinud nõuete kohtuliku esitamise võlgniku vastu). Nimetatud võlausaldajate eelisjärjekorras rahuldamise põhjuseks on asjaolu, et pankrotihaldur saab menetlust ainult sel juhul nõuetekohaselt läbi viia, kui tal on võimalik võtta uusi kohustusi, mille täielik täitmine on kindlustatud.

ÜlesÜles

Võlausaldajatel, kellele pankrotivarasse kuuluvad esemed olid pandiks, on õigus, et neid nende esemete realiseerimise tulemist eelisjärjekorras rahuldataks. Niisuguse eseme realiseerimisel saadud tulu makstakse välja selle pandiga tagatud nõude omanikule kogu nõude ulatuses tervikuna. Võimalik ülejääk läheb pankrotivarasse ja seda kasutatakse ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Niisugune eelisõigus põhineb muuhulgas kinnispandiõigusel, pandiõigusel vallasasjadele või tagatisomandil (PaS § 50 ja § 51).

Pankrotivõlausaldajate hulka ei kuulu välistamisõigust omavad võlausaldajad (PaS § 47). Arestimine hõlmab eranditult võlgniku vara. Kui menetluse algatamise hetkel asub võlgniku vara hulgas esemeid, mille suhtes kolmandal isikul on asjaõigus või isiklik õigus, siis võib see isik oma õigust piiranguteta kasutada (nn välistamisõigus). Seetõttu võib nõudeõiguslik isik väljaspool pankrotimenetlust esitada hagi eseme väljaandmiseks. Välistamisõigus kehtib eeskätt õigustatud omandi ja tavalise omandireservatsiooni kohta, aga ka võlaõigusliku tagastusnõude kohta (nt üürileandja nõue üürniku vastu).

6. Missugused on kahju tekitavate tegudega seotud eeskirjad?

Pankrotiseaduse paragrahvis 129 jj reguleeritud pankroti vaidlustamine peab takistama seda, et pankrotivõlgnik kõrvaldab arestimisele kuuluvat vara või et üksikud võlausaldajad loovad endale enne pankrotimenetluse algatamist eriõigusi. Kui pankrotihaldur esitab vastuväite, siis peab vaidlustatavast tegevusest kasu saav isik tagastama kõik, mis pankrotivõlgniku varast vaidlustatava õigustoiminguga ära võeti. Kui see pole loomulikul kujul võimalik, tuleb tasuda kahjuhüvitis. Soodustatu võimalikud vastunõuded hakkavad uuesti kehtima niipea, kui ta on omandatu tagasi andnud (PaS § 144).

ÜlesÜles

Vaidlustamise jaoks on nõutav, et tegemist on enne pankrotimenetluse algatamist pankrotivõlausaldajate kahjuks sooritatud õigustoiminguga (PaS § 129) ning et on olemas üks pankrotiseaduse paragrahvides 130–136 sätestatud vaidlustamispõhjustest. Vaidlustamise põhjuseks on iseäranis

  • võlgniku tasuta tehtud toimingud, välja arvatud juhul, kui neid tehti rohkem kui neli aastat enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist (PaS § 134);
  • tehingud, mida võlgnik viimase kümne aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist tahtlikult oma võlausaldajate kahjustamiseks ette võttis, juhul kui seeläbi soodustatu oli võlgniku kavatsustest teadlik (PaS § 133);
  • tehingud, mida võlgnik tegi viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist, kui ta oli juba maksejõuetu ja teine tehingupool teadis seda (PaS § 132 lg 1 p 1);
  • tehingud, millega pankrotivõlausaldajale antakse tagatis, millele tal ei ole õigust, juhul kui tehing tehti kuu aega enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist (PaS § 131 lg 1 p 1).

Peale selle tuleb nimetatud juhtudel vaatluse alla nii võlgniku kui ka soodustatud võlausaldaja karistusõiguslik vastutus (karistusseadustiku [KarS] § 283–283d).

7. Missugused on nõuete teatamise ja nende põhjendatuse kindlakstegemise tingimused?

Ametivõimud ei võta pankrotinõudeid arvesse kohustuslikus korras, vaid ainult siis ja niivõrd, kui pankrotivõlausaldaja kasutab oma õigusi pankrotinõude esitamise teel. Pankrotikohus peab menetluse algatamise otsusega kutsuma pankrotivõlausaldajaid üles, teatama pankrotihaldurile oma pankrotinõuetest kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kolm kuud (PaS § 28 lg 1 p 1–2). Seejuures pole aga tegemist lõpliku tähtajaga. Pankrotinõudest on võimalik teatada ka pärast nimetatud tähtaja möödumist (vrd PaS § 177 lg 1 p 1).

ÜlesÜles

Kirjalikult tuleb teatada ka juba kohtulikult kindlaksmääratud nõuetest (kaitstud nõuded). Nõudest teatamisel tuleb ära näidata nõude põhjus, s.t nõude aluseks olev asjaolu. See on eriti oluline siis, kui nõudest teatamine peab peatama aegumistähtaja. Lisada tuleb kõikvõimalikud dokumendid, millest nõue tuleneb (PaS § 174 lg 1 p 2), nt lepingud ja arved.

Haldur kannab teatatud nõuded pankrotitabelisse (PaS § 175 lg 1 p 1). Pärast teatamise tähtaja lõppemist pannakse tabel pankrotikohtus osalistele tutvumiseks välja.

Nn nõuete kontrollimise istungil viib pankrotikohus läbi esitatud nõuete puhtformaalse kontrolli. Istungi aeg ja koht määratakse kindlaks juba menetluse algatamisel. Istungile kutsutakse nõude esitanud pankrotivõlausaldajad, pankrotihaldur ja pankrotivõlgnik. Kohus ei vii läbi teatatud nõuete põhjendatuse sisulist kontrolli, vaid teeb üksnes kindlaks, kas nõudeid vaidlustatakse pankrotihalduri, pankrotivõlgniku või mõne pankrotivõlausaldaja poolt. Kontrolli tulemus fikseeritakse pankrotitabelis (PaS § 178 lg 2).

Nõue, mille suhtes haldur ega ükski võlausaldaja ei esita vastuväidet, loetakse kaitstuks. Kaitstud nõue võetakse pankrotivara jaotamisel arvesse ilma edasiste kaalutlusteta. Kaitstud nõude pankrotimenetluses pankrotitabelisse kandmine toimib seadusliku otsusena, mida tuleb täita (PaS § 178 lg 3). Vastuväite korral peab võlausaldaja üritama oma nõude olemasolu tõestada tuvastamishagi esitamise teel. Kui see tal õnnestub, peab ta pankrotikohtu juures taotlema tabeli korrigeerimist (PaS § 183 lg 2). Kui võlausaldaja käsutuses on juba dokument, mille ta vaidlustas võlgniku vastu enne pankrotimenetluse algatamist, siis jääb vastuväide põhimõtteliselt tähelepanuta.

ÜlesÜles

Võlgniku vastuväidet teatatud nõude suhtes pankrotimenetluse jooksul ei arvestata. Kui võlgnik pole mingit nõuet siiski vaidlustanud, võib võlausaldaja pärast pankrotimenetluse lõpetamist rakendada pankrotitabelile tuginedes võlgniku suhtes eraldi sundtäitmist (PaS § 201 lg 2). Võlgniku vastuväite korral on võlausaldaja seotud eelneva hagiga.

8. Saneerimismenetluse tähendus?

Menetluse läbiviimise viisi üle otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosolek otsustab, kas võlgniku ettevõte tuleb sulgeda või peab see esialgu edasi tegutsema. Võlausaldajate üldkoosolek võib haldurile teha ülesandeks pankrotikava väljatöötamise ning talle selle kava eesmärgi ette anda (PaS § 218 lg 2). Pankrotikava esitamise õigus on ka võlgnikul ja pankrotihalduril (PaS § 218 lg 1). Pankrotikavaga võib kindlaks määrata seaduslikest eeskirjadest kõrvale kalduvaid regulatsioone, eriti ettevõtte säilitamiseks.

Pankrotikava koosneb kirjeldavast ja kujundavast osast. Kirjeldav osa informeerib pooli, tuues välja, missuguseid meetmeid on rakendatud pärast pankrotimenetluse algatamist või rakendatakse edaspidi (PaS § 220). Kujundav osa määrab kindlaks, kuidas selle kavaga muudetakse asjaosaliste õigusi (PaS § 221).

Võlausaldajate üldkoosolekul endal ei ole küll algatamisõigust, kuid ta võib pankrotihaldurile teha ülesandeks pankrotikava väljatöötamise. Pärast pankrotikava esitamist toimub selle kohtupoolne eelkontroll (PaS § 231). Niisugune kontroll peab välistama võimaluse, et asjaosalised tegelevad seadusevastase või perspektiivitu pankrotikavaga, põhjustades seeläbi pankrotimenetluse viivitust. Kui kontrolli tulemus on positiivne, suunab kohus kava seisukohavõtuks edasi pankrotitoimkonnale, võlgnikule, pankrotihaldurile ning ettevõtte nõukogule ja paneb paika seisukoha võtmise tähtaja (PaS § 232). Lõpuks määrab kohus kindlaks arutlus- ja kooskõlastamisistungi, millest teatatakse avalikult ja millele kutsutakse nõuded esitanud pankrotivõlausaldajad, eelisõigusega võlausaldajad, pankrotihaldur, võlgnik ja ettevõtte nõukogu (PaS § 235 lg 3). Istungil antakse kõigepealt kohalviibivatele asjaosalistele võimalus oma seisukohtade esitamiseks pankrotikava reguleerimiste kohta. Sellele järgneb võlausaldajate hääletamine pankrotikava heakskiitmise küsimuses (PaS § 243–246). Võlgnik peab põhimõtteliselt küll pankrotikava poolt hääletama, tema vastuväite korral jääb see aga sel juhul tähelepanuta, kui kava ei aseta võlgnikku halvemasse olukorda kui see, milles ta oleks ilma kavata, ja kui ükski pankrotivõlausaldaja ei omanda oma nõude täissummat ületavat majanduslikku väärtust (PaS § 247 lg 2). Kui pankrotikava võlausaldajate nõutava häälteenamusega vastu võetakse, siis kinnitab selle pankrotikohus (PaS § 248 lg 1).

ÜlesÜles

Kohtuliku kinnitamise hetkest jõustuvad pankrotikava kujundavas osas kindlaksmääratud sanktsioonid kõigi asjaosaliste poolt ja vastu (PaS § 254 lg 1 p 1). Pankrotikohus otsustab pankrotimenetluse tühistamise (PaS § 258 lg 1). Tühistamisotsusega likvideeritakse pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikmete ametikohad ning võlgnik saab tagasi pankrotivara vaba käsutamise õiguse (PaS § 259 lg 1). Pankrotikavas reguleeritud pankrotinõuete täitmine on pärast pankrotimenetluse tühistamist endise pankrotivõlgniku ülesandeks. Pankrotikava kujundavas osas võib aga ka ette näha, et nõuete täitmist jälgitakse pankrotihalduri poolt (PaS § 261 lg 1 p 1).

9. Mis on likvideerimismenetlus?

Kui pankrotikava jääb esitamata, realiseerib pankrotihaldur pankrotivara ning jaotab vara müügist saadud tulu võlausaldajate vahel. Vara realiseerimise konkreetse viisi üle otsustab pankrotihaldur oma kohustustele vastava äranägemise järgi, eesmärgiga saada võimalikult suurt tulu. Võimalik on võlgniku ettevõtte müümine tervikuna, tema üksikute käitiste müük või ettevõtte osadeks jaotamine ja üksikute võlgniku vara hulka kuuluvate esemete ükshaaval müümine.

Tulu jaotamisel juhindub pankrotihaldur jaotusnimekirjast, mille ta peab koostama pankrotitabeli põhjal (PaS § 175). Jaotusnimekiri peab sisaldama kõiki pankrotinõudeid, mida tuleb jaotamisel silmas pidada. Tulem jaotatakse võlausaldajate vahel proportsionaalselt vastavalt pankrotinõuete suurusele.

Tavaliselt ei alga jaotamine alles pärast pankrotivara realiseerimise lõppemist. Sagedamini hakatakse nn osamakseid tegema kohe, kui pankrotivaras on piisavalt sularahavahendeid (PaS § 187 lg 2 p 1). Kui pankrotivara realiseerimine on lõppenud, toimub lõppjaotamine (PaS § 188 p 1). Selleks on vaja pankrotikohtu nõusolekut (PaS § 196 lg 2). Kui kõik nõuded on täielikult rahuldatud, peab pankrotihaldur ülejäänud vara pankrotivõlgnikule tagastama (PaS § 199 p 1).

10. Missugused on menetluse lõpetamise eeldused?

Pärast lõppjaotamise läbiviimist lõpetab kohus pankrotimenetluse. Pankrotimenetluse lõpetamise otsusest antakse avalikult teada. Pärast pankrotimenetluse lõpetamist võivad võlausaldajad oma rahuldamata jäänud nõuded võlgniku vastu piiramatult sisse pöörata. Teistsugused tingimused kehtivad juhul, kui võlgnik on füüsiline isik ja kui ta on taotlenud ülejäänud võlgadest vabastamist. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise korral ei saa võlausaldajad lõplikult oma nõudeid võlgniku vastu sisse pöörata (erandiks on PaS §-s 302 nimetatud nõuded). Pankrotimenetluse lõpetamisega saab võlgnik põhimõtteliselt tagasi valitsemis- ja käsutusõiguse oma seni pankrotis olnud vara üle.

Pankrotikavamenetluses tühistatakse pankrotimenetlus niipea, kui pankrotikava on seaduslikult kinnitatud (PaS § 258 lg 2).

« Pankrott - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik