Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 27-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Milliseid menetlusi kohaldatakse maksejõuetuse korral? 1.
2. Millised on maksejõuetuse korral kohaldatava menetluse algatamise tingimused? 2.
3. Milline on menetlusosaliste roll? 3.
4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed? 4.
5. Milliseid reegleid teatavate võlgnevusekategooriate puhul rakendatakse? 5.
6. Milliseid eeskirju rakendatakse kahjustavate toimingute suhtes? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja vastuvõtmise tingimused? 7.
8. Milliseid eeskirju rakendatakse restruktureerimistoimingute suhtes? 8.
9. Mis on pankrotimenetlus? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Milliseid menetlusi kohaldatakse maksejõuetuse korral?

Ehkki maksejõuetust defineeritakse üldiselt kui olukorda, kus kohustusi on rohkem kui varasid, ei kasutata sellist mõistet Prantsuse kollektiivsete menetluste õiguses. Lähtutakse hoopis kitsamalt piiritletud rahaliste kohustuste täitmatajätmise mõistest: see on olukord, kus võlgniku käsutuses olev vara ei kata nõutavaid kohustusi.

Maksujõuetuse väljakuulutamisele eelnevad ennetava iseloomuga meetmed on:
  • hoiatusmenetlus: kui audiitor konstateerib asjaolusid, mis võivad ohtu seada ettevõtte tegevuse jätkamise, teatab ta sellest ettevõtte juhile või tegevjuhile. Kui audiitor ei saa rahuldavat vastust, palub ta kokku kutsuda ettevõtte juhatuse koosoleku ja teatab sellest kaubanduskohtu esimehele. Nõupidamisest teatatakse ettevõtte nõukogule. Kui raskusi ei suudeta ületada, koostab audiitor aruande, mida tutvustatakse järgmisel üldkoosolekul. Kui ka üldkoosoleku otsusega ei suudeta tagada ettevõtte tegevuse jätkamist, teatab audiitor sellest uuesti kaubanduskohtu esimehele.
  • ad hoc mandaat: huvitatud isiku taotlusel nimetab kohtu esimees ad hoc halduri, kelle ülesanded ning nende eesmärgi ja kestuse ta määrab vastavalt vajadusele.
Mitteformaalne reorganiseerimise ja restruktureerimise menetlus:
  • kokkulepe: kui ettevõttel on tekkinud raskusi või vajadusi, mida ei saa katta tema võimalustele vastava finantseerimisega, kuid ettevõte ei ole siiski maksejõuetu, võib ta taotleda kokkuleppemenetluse algatamist. Sellisel juhul nimetab kohtu esimees maksimaalselt neljaks kuuks lepitaja, kelle ülesandeks on soodustada ettevõtte toimimist ja saavutada kokkulepe võlausaldajatega.  Kohtu esimees võib lepitaja töö ajal peatada individuaalsed menetlused. Võlgnik ei või kohtu esimehe loata maksta varasematele võlausaldajatele ega teostada omandiga seotud toiminguid. Kui esimees kinnitab kokkuleppe, peatatakse individuaalsed menetlused kokkuleppe täitmise ajaks. Kui kokkulepet ei täideta, võib kohus, millele on hiljem esitatud taotlus tervendamis- või pankrotimenetluse algatamiseks, vastupidiselt esimehe hinnangule otsustada, et kokkuleppemenetluse alguskuupäeval oli ettevõte tegelikult maksejõuetu.
Formaalsed vara haldamise või pankrotimenetlused on:
  • tervendamine, mille eesmärgiks on ettevõtte ja töökohtade säilitamine, majandustegevuse jätkamine ja kohustuste täitmine. Menetluse käigus võtab kohus vastu tervendamiskava, mille kohaselt ettevõte kas jätkab tegevust (võlausaldajatele määratakse nõuete rahuldamise tähtajad) või loovutatakse (ettevõte ja selle tähtsamad lepingud loovutatakse kolmandale isikule, kes võtab teatavaid kohustusi).
  • pankrot kuulutatakse välja juhul, kui tervendamine ei ole ilmselgelt võimalik. Ettevõtte tegevus lõpetatakse või loovutatakse kolmandale isikule paindlikumatel tingimustel kui tervendamismenetluse raames.

2. Millised on maksejõuetuse korral kohaldatava menetluse algatamise tingimused?

Prantsuse õiguses on maksejõuetuse valdkonnas kaks erinevat režiimi:

ÜlesÜles

  1. Kaubandusettevõtete, põllumeeste või käsitööliste ja mis tahes muude juriidiliste isikute suhtes (välja arvatud korteriühistud): kohaldatakse eespool nimetatud tervendamis- või pankrotimenetlust, mida kirjeldatakse edaspidi. Neid menetlusi ei saa kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. Menetlus algatatakse, kui võlgnik on maksejõuetu: see on olukord, kus võlgniku vara ei kata kohustusi.
  2. Füüsiliste isikute suhtes, kellel on isiklikke võlgu (sealhulgas võlg, mis on tekkinud ettevõtte käendajaks olles, kui käendaja ei olnud ettevõtte juht): menetluse algatamise tingimuseks on hea usk ja ilmselge suutmatus tasuda kõik võlad. Sellisel juhul kohaldatakse järgmist menetlust:

Isik pöördub halduskomisjoni poole, kes koostab võlausaldajatelt saadud andmete põhjal võlanimekirja ning võib kohtunikult taotleda juba algatatud menetluste peatamist. Komisjon püüab pooli lepitada ning pakub välja tegevuskava, mis sisaldab maksetähtaegade edasilükkamist, võlgnevuste ajatamist või võlasummade vähendamist. Kui lepitus ebaõnnestub, soovitab komisjon rakendada mõningaid nimetatud meetmetest 10 või enama aasta jooksul, kui need meetmed on seotud põhielukohana kasutatava eluaseme ostuks võetud laenu tagasimaksmisega. Kui komisjon leiab, et võlgnikul ei ole vahendeid ega võõrandatavat vara osa võlgnevuste katmiseks, soovitab ta võlgade sissenõudmise peatada. Komisjoni soovituste vastu esitatud kaebuste üle otsustab kohus.

Kui heauskne isik tõendab, et tema olukord on parandamatult halvenenud, see tähendab, et tema suhtes ei saa rakendada eespool nimetatud meetmeid, võib ta kohtunikult taotleda eraisiku pankrotimenetluse algatamist: kõigepealt selgitatakse välja võlausaldajad ning hinnatakse võlgniku vara. Kohtunik kuulutab välja võlgniku pankroti. Ta nimetab pankrotihalduri, kes jaotab vara realiseerimisest saadava tulu võlausaldajate vahel tähtsuse järjekorras. Kui kõigi võlausaldajate nõudeid ei saa rahuldada, kuulutab kohtunik menetluse varade ebapiisavuse tõttu lõppenuks, mille tulemusel kustutatakse kõik võlgniku eraviisilised võlad peale nende, mille tasub käendaja.

ÜlesÜles

Ärimenetluste puhul võivad kohtu poole pöörduda võlgnik, võlausaldaja ja prokurör. Kohus võib menetluse algatada ka omal algatusel.

Menetluse algatamise otsus kantakse äri- ja ettevõtteregistrisse ning vajaduse korral ka kutseregistrisse, kuhu on kantud käsitöölised. Samuti avaldatakse see kahes juriidilisi kuulutusi edastavas ajalehes.

3. Milline on menetlusosaliste roll?

Pädev kohus on ettevõtjate ja äriühingute puhul kaubanduskohus, mis koosneb kohtu koosseisu valitud ettevõtjatest. Mõningates erandlikes departemangudes ei ole kaubanduskohust ning sellisel juhul teeb otsuse kolmest professionaalsest kohtunikust koosnev kõrgema astme kohus. Alsace-Moselle´is koosneb kõrgema astme kohtu kaubanduskoda ühest professionaalsest kohtunikust, kes on eesistuja, ning kahest valitud ettevõtjast (munitsipaalkohtunike süsteem). Põllumeeste puhul on pädev kõrgema astme kohus. Eraisikutest võlgnike puhul on pädev professionaalne täitevkohtunik, kes teeb otsuseid üksi.

Kohus uurib, kas ettevõtet on võimalik tervendada. Kui see on võimalik, kinnitab kohus tervendamiskava, mis võib olla kas jätkamiskava (sellisel juhul määratakse võlausaldajatele tagasimaksetähtajad ning ettevõte jätkab tegevust võlgniku juhtimisel) või loovutamiskava (sellisel juhul müüakse ettevõte kolmandale isikule ja müügitulu arvelt rahuldatakse võlausaldajate nõudeid). Kui see ei ole võimalik, kuulutab kohus välja pankroti. Sellisel juhul loovutatakse ettevõtte varad kas tervikuna või osadena.

Menetluse algatanud kohus määrab järelevalvekohtuniku, kes hoolitseb menetluse kiire kulgemise ja asjaosaliste huvide kaitse eest. Nimetatud kohtunik teeb otsuseid näiteks järgmistes küsimustes:

ÜlesÜles

  • vaidlused seoses varanõuetega, mille on esitanud kolmandad isikud, kes väidavad, et on võlgniku valduses olevate varade omanikud,
  • haldurite tegevuse kohta esitatud kaebused,
  • nõuete vaidlustamine,
  • võlgniku või halduri taotlused teatavate toimingute teostamiseks menetluse ajal,
  • pankroti korral vara loovutamise tingimused.

Kohtuniku otsuseid võib edasi kaevata.

Tervendamise puhul:
  1. Vastavate volitustega isikute seast nimetatakse kohtuhaldur (halduri nimetamise üle otsustab kohus, välja arvatud ettevõtete puhul, kelle alluvuses töötab üle 50 töötaja ning kelle käive on suurem kui 3 100 000 eurot). Haldur koostab aruande ettevõtte saneerimise võimaluste kohta ning kas juhib ise ettevõtet või abistab ametisse jäetud ettevõttejuhti menetluse algusest tervendamis- või pankrotiotsuse väljakuulutamiseni. Kui kohus määrab ettevõtte tervendamise, viib haldur tervendamiskava ellu.
  2. Eraldi nimekirja kantud isikute seast nimetatakse võlausaldajate esindaja, kes teatab võlausaldajatele menetluse algatamisest, võtab vastu nõudeavaldused ja soovitab järelevalvekohtunikul need kas vastu võtta või tagasi lükata. Üksnes tema võib tegutseda kõigi võlausaldajate huvides.
  3. Kui tervendamiskava kinnitatakse, kontrollib kava teostamise järelevaataja selle täitmist, maksab võlausaldajatele nõudesummad välja ning kui kava ei täideta, pöördub kohtu poole selle tühistamiseks.

Pankroti puhul: Eraldi nimekirja kantud isikute seast nimetatakse pankrotihaldur, kes teostab vara realiseerimisega seotud toimingud ja maksab võlausaldajatele nõudesummad välja.

ÜlesÜles

Eraisiku taotlusel kohaldatava eraisiku pankrotimenetluse puhul: pankrotihaldur selgitab välja võlausaldajad, koostab ülevaate võlgniku olukorrast, müüb võlgniku varad ja rahuldab võlausaldajate nõuded.

Võlgniku kohustused:

Tervendamise puhul võib kohus nimetada kohtuhalduri. Kohus määratleb halduri ülesande, milleks võib olla kas võlgniku abistamine või ettevõtte iseseisev juhtimine. Võlgnik teostab oma vara suhtes endiselt õigusi ja toiminguid, mis ei kuulu halduri ülesannete hulka. Igapäevased juhtimistoimingud, mida ta teostab iseseisvalt, kehtivad heausksete kolmandate isikute suhtes. Ta ei tohi siiski tasuda ühtki varasemat võlga (välja arvatud vastastikuste kohustuste tasaarveldused).

Kui kohus haldurit ei nimeta, juhib võlgnik ettevõtet üksi edasi ja koostab tervendamiskava projekti.

Pankroti puhul jäetakse võlgnik vara valitsemise ja käsutamise õigusest ilma kuni menetluse lõpuni. Tema asemel teostab tema õigusi pankrotihaldur. Võlgnik võib teostada üksnes oma isiklikke õigusi, mille hulgas on omandivälised õigused.

Eraisiku pankroti puhul jäetakse võlgnik vara valitsemise ja käsutamise õigusest ilma kuni menetluse lõpuni. Tema asemel teostab tema õigusi pankrotihaldur.

Võlausaldajate õigused ja edasikaebamise võimalused:

Võlausaldajad peavad oma nõuded esitama võlausaldajate esindajale. Enne menetluse algust algatatud individuaalsed menetlused peatatakse.

Iga võlausaldaja võib tema nõude tagasi lükanud otsuse edasi kaevata. Üksnes taotluse esitanud võlausaldaja võib edasi kaevata otsuse, millega algatatakse menetlus või millega keeldutakse menetlust algatamast.

ÜlesÜles

4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed?

  • Menetluse algatamine toob kaasa varem tekkinud kohustuste alusel algatatud individuaalsete menetluste peatamise, nimetatud kohustuste tagasimaksmise keelu ning kehtivate lepingute täitmise, tingimusel et peetakse kinni ettenähtud tähtaegadest. Koondamiseks peab olema järelevalvekohtuniku luba.
  • Menetluse alguses koostatakse võlgniku vara nimekiri. Selliste varade omanikud, mida ettevõte lihtsalt kasutas, võivad oma vara viivitamata tagasi nõuda.
  • Tervendamise korral teostab võlgnik vara valitsemise ja käsutamise õigusi. Pankroti korral teostab võlgniku õigusi, isiklikud õigused välja arvatud, pankrotihaldur.
  • Esitada tuleb kõik nõuded, välja arvatud töölepingust tulenevad nõuded.
  • Mingeid ajutisi erimeetmeid peale eelmises lõigus nimetatud meetmete ei rakendata. Õiguskaitsemeetmed, milleks võib olla kas ennetav arestimine või tagatisnõue (hüpoteek, kommertspant, äriühingu osade või vallasvara pantimine, vms), välistavad arestitud varade käsutamise. Need tuleb kuulutada tühiseks, kui võlgnik on neid rakendanud pärast maksejõuetuse väljakuulutamist.
  • Riigikassa poolt kolmandatest isikutest valdajatele väljastatavaid arvamusi ja raha arestimist maksejõuetusega seotud menetluse algatamine ei mõjuta.
  • Samad reeglid kehtivad ka menetluste kohta, mida algatatakse füüsiliste isikute suhtes nende eraviisiliste kohustuste alusel.
  • 22. mai 2000. aasta määruse artikli 3 lõike 1 alusel Euroopa Liidu teises liikmesriigis vastu võetud maksejõuetusega seotud menetluse algatamise otsuse Prantsusmaal avaldamise tingimusi ei ole üheski tekstis veel täpsustatud, kuid avaldamine on määruse otsese kohaldatavuse tõttu kohustuslik. Valmivas dekreedieelnõus nähakse ette, et avaldamise eest vastutab äri- ja ettevõtteregistri kantselei juhataja.

5. Milliseid reegleid teatavate võlgnevusekategooriate puhul rakendatakse?

  • Kolmandate isikute reaalsete õigustega seotud reeglid: kõik reaalseid õigusi (see tähendab hüpoteeki või panti, mis annab eelisõiguse pankrotivara müügist saadavale tulule ja/või järglusõigus) omavad kolmandad isikud peavad esitama nõudeavalduse ning menetlused peatatakse.
  • Tasaarvestamisega seotud reeglid: neid rakendatakse juhul, kui kahel isikul on vastastikuseid nõudeid. Sellisel juhul rakendatakse isikute vahel tasaarvestust, mille alusel vastastikused kohustused kustutatakse väiksema kohustuse ulatuses. Võlausaldaja võib tasaarvestuse teha ise ilma eriloata, kuid üksnes seotud nõuete ulatuses.
  • omanduse reservatsiooniklausel: müüja ja ostja vahel sõlmitud klausel, mille kohaselt omandiõiguse üleminek peatatakse kuni hinna täieliku maksmiseni. See vastandub kollektiivsele menetlusele.
  • töölepingud: vt punkt 7 - töötajad ei pea võlanõudeid esitama.
  • Prantsusmaal on tagatisinstitutsioon (Fonds national de garantie des salaires), mis maksab palganõuded ettemaksena välja väga lühikese tähtaja jooksul, mis võib varieeruda vastavalt palganõude iseloomule ja tekkimise kuupäevale (enne või pärast menetluse algatamist). Enne menetluse algatust tekkinud palganõuded tagab Fonds national de garantie des salaires; menetluse algatamise ja tervendamiskava vahele jääval ajavahemikul maksmata jäänud palkasid fond ei taga. Pankroti korral tagatakse palgad üksnes viieteistkümne päeva ulatuses pärast pankroti väljakuulutamist. Koondamishüvitised tagatakse üksnes juhul, kui tööleping katkestatakse viieteistkümne päeva jooksul pärast pankroti väljakuulutamist või kuu aja jooksul pärast tervendamiskava kinnitamise otsust.

6. Milliseid eeskirju rakendatakse kahjustavate toimingute suhtes?

Kahtlusalune periood kestab maksejõuetuse tekkimise päevast menetluse alguskuupäevani. Kohus ei või selleks määrata üle kaheksateistkümne kuu pikkust perioodi.

ÜlesÜles

Kõiki selle perioodi ajal tehtud rahalisi toiminguid võib tühistada, kui lepinguosaline oli maksejõuetuse tekkimisest teadlik. Tühistamise vajalikkuse üle otsustab kohus.

Teatavad seaduses kindlaksmääratud toimingud tuleb tingimata tühistada, kui need on teostatud kahtlusalusel perioodil, sõltumata sellest, kas lepinguosaline oli maksejõuetuse tekkimisest teadlik või mitte: sellised toimingud on näiteks leping, milles võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt teise lepinguosalise kohustusi, ebatavalisel viisil teostatud väljamakse, varasemale võlale seatud hüpoteek ja mis tahes alusetu tegu.

7. Millised on nõuete esitamise ja vastuvõtmise tingimused?

1) Nõuete kontrollimine:

Võlausaldajate esindaja teatab teadaolevatele võlausaldajatele vajadusest esitada talle nõuded. Võlgnik peab talle esitama võlausaldajate nimekirja.

Kõik võlausaldajad peale töötajate peavad oma nõuded esitama kahe kuu jooksul alates menetluse algatamise otsuse avaldamise päevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist peavad nad taotlema, et neid siiski arvataks võlausaldajate nimekirja, kui nad suudavad tõestada, et ei jätnud nõuet esitamata omal süül.

Nõuded, mida ei ole esitatud ja mille suhtes ei ole hiljem esitatud vastuvõtmise taotlust, kustutatakse.

Võlausaldajate esindaja teostab nõuete esmase kontrolli ja soovitab järelevalvekohtunikul nõuded vastu võtta või tagasi lükata. Kui tal on kavas soovitada nõue tagasi lükata, teatab ta sellest võlausaldajale. Kui võlausaldaja kolmekümne päeva jooksul ei vasta, ei saa ta võlausaldajate esindaja ettepanekut enam vaidlustada.

ÜlesÜles

Järelevalvekohtuniku otsuse võib edasi kaevata.

Palganõuded kontrollib ja kinnitab kogutud andmetest lähtuvalt võlausaldajate esindaja. Ta teatab töötajatele palganõuete esitamisest, mida huvitatud isikud võivad vaidlustada töökohtus kahe kuu jooksul.

2) Nõuete järgud

Eelisnõue tähendab, et nõude esitajal on õigus saada eelisjärjekorras tagasimakse kas võlgniku kogu vara või osa vara arvelt (näiteks vallasvara või panditud vara arvelt).

Kui aga nõue on tingimuslik: võlausaldajale makstakse alles pärast eelisnõuete rahuldamist. Eelise võib avaldada või mitte (töötajate eelis). Kollektiivsete menetluste põhimõtteks on tingimuslike nõuete võrdsus: kui algatatakse kollektiivne menetlus, käsitatakse neid võrdsetena ning nad ei saa tegutseda individuaalselt ja üksteisega konkureerivalt. Seevastu eelisnõudeid kollektiivsetes menetlustes kaitstakse.

Pärast menetluse algatamist tekkinud nõuded makstakse põhimõtteliselt välja varem kui enne menetlust tekkinud nõuded, isegi kui need on eelisnõuded.

On ka mitu erandit:

  • sõltumata menetluse tulemusest makstakse enne menetluse ajal tekkinud nõudeid eelisjärjekorras välja kohtumenetluse kulud ja menetluse algatamisele eelnenud viimase kuuekümne päeva jooksul tekkinud palganõuded.
  • kui menetlus lõpeb pankrotiga, makstakse ka tagatisega nõuded välja enne kui pärast menetluse algust tekkinud nõuded.

8. Milliseid eeskirju rakendatakse restruktureerimistoimingute suhtes?

Ettevõtte restruktureerimine võib toimuda kas tegevuse jätkamise või ettevõtte loovutamise kaudu.

ÜlesÜles

- Jätkamine

Kavas nähakse ette ühetaolised maksetähtajad, mis võivad olla pikemad kui 10 aastat. Kava võtab halduri ettepanekul vastu kohus. Võlausaldajatega konsulteeritakse, kuid neil pole õigust kava vaidlustada. Võlausaldajale ei saa määrata nõudesumma vähendamist.

- Loovutamine:

Igaüks, kes ei ole ettevõtte juht ega ettevõtte juhi sugulane, võib esitada ülevõtmispakkumise.

Pakkumine võib hõlmata kogu ettevõtet või osa selle tegevusaladest. Kolmandad isikud ei või pakkumisega tutvuda.

Kohus võtab vastu pakkumise, mis tagab kõige kestvamalt töökohtade säilimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise.

Kui kohus kinnitab loovutamiskava, siis mainitakse otsuses ülevõtja võetud kohustusi seoses ettevõtte tulevikuga, ettevõtte säilitamise tingimustega ning nõuete rahuldamisega.

Kavas nimetatakse töötajate arv, keda on lubatud asjakohaste tegevusalade ja kutsekategooriate puhul koondada.

Tegevuse jätkamiseks vajalikud lepingud loovutatakse ülevõtjale.

Ülevõtja maksab ülevõtmistasu. Põhimõtteliselt ei võta ta üle ettevõtte kohustusi, välja arvatud näiteks kavas sisalduva tagatisega koormatud vara finantseerimise puhul.

Kohus võib hiljem otsustada kava vahendeid ja eesmärke oluliselt muuta.

9. Mis on pankrotimenetlus?

Kui varad moodustavad tootmisüksuse (mida on kohtupraktikas määratletud kui materiaalsete varade ja personali kogumit, mis võimaldab jätkata või alustada majandustegevust), võib need tervikuna üle anda. Pankrotihaldur kogub kokku pakkumised, millega igaühel on õigus tutvuda. Järelevalvekohtunik valib välja pakkumise, mis tundub kõige tõsiseltvõetavam ning aitab parimatel tingimustel tagada töökohtade säilitamise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise.

ÜlesÜles

Eraldiseisvad varad, mis ei moodusta tootmisüksust, müüakse järelevalvekohtuniku otsuse alusel, kes annab loa müügiks kokkuleppe alusel või oksjonil.

Varade loovutamisest saadud tulemi jaotab pankrotihaldur. Ta peab välja arvestama tagatisega koormatud vara, näiteks kinnisvara, millega seoses selle omanikest võlausaldajatel on eelisõigus, ning kohtukulud ja Fonds national de garantie des salaires kulud (see institutsioon maksab töötajatele ettemaksena välja palganõuded ning tal on õigus nende summade hüvitamisele). Ülejäänud võlausaldajate nõuded rahuldatakse alles pärast seda, kui tagatisega koormatud nõuded ja eelisnõuded on rahuldatud.

10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused?

Menetlus lõpetatakse, kui nõuded on rahuldatud või kui pankrotitoiminguid pole võimalik jätkata, kuna varasid pole selleks piisavalt. Kohtule võib sellekohase avalduse esitada igal hetkel ning kohus võib lõpetamise otsustada ka omal algatusel. Pankrotihaldur esitab raamatupidamisandmed, mis kajastavad üksikasjalikult varade realiseerimise toiminguid ning saadud summade jagunemist. Võlgnik võib dokumente vaidlustada.

Üldiselt on füüsilisest isikust võlgnik seejärel taas täielikult õigusvõimeline ning võib pärast pankrotimenetluse lõpetamise otsust alustada mis tahes uut majandustegevust. Olukord on siiski teistsugune, kui kohus otsustab tema suhtes kohaldada juhtimiskeeldu või isikliku pankroti meedet (vähemalt viie aasta jooksul ning ilma ajalise ülempiirita), kuna isik on teinud juhtimisvigu või teostanud seaduses loetletud võlausaldajaid kahjustanud toiminguid (näiteks jätkanud kahjumiga tegevust, varjanud varasid, kasutanud raha saamiseks liiga kulukaid võimalusi, tasunud võlausaldajale nõudesumma pärast maksejõuetuse väljakuulutamist või jätnud tegemata raamatupidamise).

ÜlesÜles

Üldiselt ei või võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppu võlgnikule enam nõudeid esitada. Olukord on siiski teistsugune, kui kohus on otsustanud tema suhtes kohaldada käsutuskeeldu või isikliku pankroti meedet või kui võlausaldaja tõestab tema poolt toime pandud pettust (näiteks tõsiasja, et võlgnik ei ole pankrotihaldurile nõude olemasolu teatavaks teinud) või kui talle on ametiväliste asjaolude põhjal mõistetud kriminaalkaristus.

Võlausaldajad võivad esitada nõudeid võlgniku käendajatele.

MÄRKUS:

Kollektiivsete menetluste õigus võib muutuda, kuna valitsus on põhiseadusnõukogule esitanud olulise eelnõu, mille üldpõhimõtted on järgmised:

  • võlgnik, kellel on tekkinud raskused või kellel võib tekkida raskusi või kes on kuulutatud maksejõuetuks, võib kohtult taotleda, et määrataks lepitaja, kelle ülesandeks on pidada põhiliste võlausaldajatega läbirääkimisi meetmete suhtes, mis võimaldaksid tagada ettevõtte püsimajäämise. Kokkulepe kinnitatakse kohtu poolt, mistõttu seda ei saa vaidlustada, kui hiljem algatatakse tervendamis- või pankrotimenetlus.

  • Võlgnik, kellel on raskusi, mis võivad põhjustada maksejõuetuse, võib kohtult taotleda, et algatataks kaitsemenetlus, mille tulemusel individuaalsed menetlused peatatakse ja vastu võetakse jätkamiskava. Jätkamiskavaga, mille kohus võtab vastu kaitse- või tervendamismenetluse raames, võib teha teatavatele laenuasutustele või tarnijatele kohustuseks nõudesummat vähendada, kui enamik laenuasutusi või tarnijaid on sellega nõus ja kui kohus need kinnitab.

  • Pärast tervendamismenetlust ei saa ettevõtet üle anda, seda saab teha üksnes pankrotimenetluse tulemusel.

  • Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate isikute suhtes võib kohaldada maksejõuetusega seotud menetlusi.

  • Loomulikult ei tähenda eelnõu lühikirjeldus seda, et eelnõu ei võiks parlamendi menetluse käigus muutuda.

« Pankrott - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik