Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Soome

Viimati muudetud: 13-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles suomi
 

SISUKORD

1. Millised on pankrotimenetluse liigid ja mis on nende eesmärk? 1.
2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused? 2.
2.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 2.1.
2.2. Ettevõtte tervendamine 2.2.
2.3. Üksikisiku võlakorraldus 2.3.
3. Milline on menetlusosaliste roll eri menetlustes? 3.
3.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 3.1.
3.2. Ettevõtte tervendamine 3.2.
3.3. Üksikisiku võlakorraldus 3.3.
4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed? 4.
4.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 4.1.
4.2. Ettevõtte tervendamine 4.2.
4.3. Üksikisiku võlakorraldus 4.3.
5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid? 5.
5.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 5.1.
5.2. Ettevõtte tervendamine 5.2.
5.3. Üksikisiku võlakorraldus 5.3.
6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused? 7.
7.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 7.1.
7.2. Ettevõtte tervendamine 7.2.
7.3. Üksikisiku võlakorraldus 7.3.
8. Milles seisneb tervendamismenetlus? 8.
9. Milles seisneb likvideerimismenetlus (vara müügi ja saadud tulu jaotamise sätted)? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused? 10.
10.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes) 10.1.
10.2. Ettevõtte tervendamine 10.2.
10.3. Üksikisiku võlakorraldus 10.3.

 

1. Millised on pankrotimenetluse liigid ja mis on nende eesmärk?

Maksejõuetus tähendab seda, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid tähtpäeva saabumisel ja see suutmatus ei ole ajutine. Sellisel juhul tähendab pankrotimenetlus täitemenetlust, mis laieneb samaaegselt kõigile võlgniku rahalistele kohustustele.

Soomes on kolm pankrotimenetluse liiki: pankrotimenetlus, mis lõpeb pankroti väljakuulutamisega (pankrotimenetlus kitsamas tähenduses), võlgniku ettevõtte tervendamise ja üksikisiku võlakorralduse menetlus. Pankroti väljakuulutamisega lõppeva menetluse kohta käivad vastused põhinevad 1. septembril 2004 jõustunud pankrotiseaduse (120/2004) sätetel. Ettevõtte tervendamise seadus (47/1993) ja üksikisiku võlakorralduse seadus (57/1993) jõustusid 8. veebruaril 1993.

Pankrotimenetlus kitsamas tähenduses on likvideerimismenetlus, mille eesmärk on müüa võlgniku vara ja jagada müügitulu võlausaldajate vahel. Ettevõtte tervendamine ja üksikisiku võlakorraldus on tervendamismenetlused, mille eesmärk on taastada majanduslik usaldatavus ja võimaldada võlgnikul majanduslikest raskustest üle saada.

Võlgnik võib võlausaldajatega kokku leppida võlgade tasumises või sõlmida muid kokkuleppeid ametliku pankrotimenetluse väliselt. Vabatahtlike kokkulepete kohta seadusesätted puuduvad.

2. Millised on eri liiki pankrotimenetluste algatamise tingimused?

Kõigi kolme pankrotimenetluse algatamise üldine eeldus on võlgniku maksejõuetus.

ÜlesÜles

2.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankrot on üldkohaldatav, seega võib pankroti välja kuulutada nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Pankroti väljakuulutamist võib taotleda kas võlgnik või võlausaldaja.

Pankroti väljakuulutamise üldine eeldus on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiseadustes on sätestatud rida maksejõuetuse tuvastamist lihtsustada võivaid tingimusi; võlgnikku peetakse maksejõuetuks juhul, kui tema kohta kehtib üks neist tingimustest kui miski ei tõenda vastupidist.

Maksejõuetuse võimalikud tingimused:

kui võlgnik teatab oma maksejõuetusest ja kui selle väite ümberlükkamiseks puudub alus;

kui võlgnik on peatanud lepinguliste maksete tegemise;

kui võlakohustuse sissenõudmise menetluse käigus kuue kuu jooksul enne pankrotiavalduse esitamist ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara  kõigi kohustuste täitmiseks, või

kui võlgnik, kellel on või oli viimase aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist seadusjärgne kohustus pidada raamatupidamise arvestust oma äritegevuse kohta, ei tasu tuvastatud võlgnevuste saldot ühe nädala jooksul pärast võlausaldaja maksenõude kättesaamist. Võlausaldaja peab esitama pankrotiavalduse kolme kuu jooksul pärast maksenõudes märgitud võla tasumise tähtaja möödumist.

Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab võlausaldaja poolt nõutav summa põhinema kohtuotsusel või muul täitmisele pöörataval alusel või olema muul moel ilmne. Nõutav summa ei pea olema tähtaega ületanud. Pankroti taotlemine väikeste nõuete alusel on piiratud.

ÜlesÜles

Kohus tagab, et pankrotimenetluse algatamise teade avaldatakse kohe ametlikus väljaandes. Teate võib avaldada ka mõnes päevalehes. Pankrotihalduri ülesanne on teatada võlausaldajatele pankrotimenetluse algatamisest. Pankrotimenetluse algatamise kohta tehakse samuti kanne pankroti- ja tervendamisregistrisse, äriregistrisse, kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse, laevaregistrisse, laevaehitusregistrisse, lennukiregistrisse, kommertspandiregistrisse, autoregistrisse ja väärtpaberiregistrisse.

2.2. Ettevõtte tervendamine

Tervendada saab mis tahes äritegevusega tegelevat ettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtet. Teatavad ettevõtted nagu eriregulatsioonile ja -kontrollile alluvad krediidi- ja kindlustusasutused jäävad siiski võlgniku ettevõtte tervendamismenetluse rakendusalast välja. Tervendamismenetlust võib taotleda kas võlgnik või võlausaldaja. Enamiku avaldustest on esitanud võlgnikud.

Tervendamismenetlust võib alustada juhul, kui võlgnik ei ole suuteline makseid tegema ja kui menetluse alustamine ei ole seadusega takistatud. Takistus on muuhulgas see, kui maksejõuetust ei ole võimalik tervendamiskava abil kõrvaldada või kui võlgnikul ei jätku vara menetluskulude katteks. Tervendamismenetlust võib alustada ka võlgnikku ähvardava maksejõuetuse korral. Võlausaldaja võib taotleda menetluse alustamist sellise põhjendusega üksnes eritingimustel. Lisaks võib tervendamismenetlust alustada, kui võlgnik ja kaks võlausaldajat esitavad ühisavalduse. Sellisel juhul peab võlausaldajate ühisavaldus esindama vähemalt ühte viiendikku võlgniku teadaolevatest kohustustest.

ÜlesÜles

Kohus avaldab teate tervendamismenetluse alustamise otsuse tegemise kohta ametlikus väljaandes. Pankrotihalduri ülesanne on teatada tervendamismenetluse alustamisest võlausaldajatele. Pankrotimenetluse alustamise kohta tehakse ka kanne muuhulgas pankroti- ja tervendamisregistrisse, äriregistrisse, kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse ning väärtpaberiregistrisse.

2.3. Üksikisiku võlakorraldus

Võlakorraldust võib taotleda üksnes füüsiline isik. Võlakorraldusmenetluse käigus võib korraldada ka äritegevuse lõpetanud ettevõtete võlakohustusi.

Võlakorraldusmenetluse alustamine eeldab, et võlgnik on maksejõuetu ja võimetu mõistlikult oma maksejõulisust parandama, selleks et ta suudaks võlakohustusi täita. Olulised on ka maksejõuetuse põhjus (sealhulgas haigus, töötus), võlgnetav kogusumma ja võlgniku maksevõimelisus. Võlakorraldust võib teatavatel tingimustel taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtja. Võlakorraldusele ei tohi olla seaduses sätestatud takistust (nt kuritegeliku tegevusega või ilmselgest ettevaatamatusest põhjustatud võlakohustused).

Võlakorraldusmenetluse alustamisest teatatakse võlgnikule ja võlausaldajatele. Teate saadab kohus, kui kohus ei ole seda teinud ülesandeks haldurile. Kohus peab võlakorraldusmenetluse alustamisest teatama ka võlgniku elukohajärgsele ja võlgniku kinnisvara asukoha järgsele kohtutäiturile.

3. Milline on menetlusosaliste roll eri menetlustes?

3.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankroti väljakuulutamine on kohtu otsustada. Pädev kohus on esimese astme üldkohus (käräjäoikeus). Kohus otsustab ka pankrotimenetluse raugemise või muu enneaegse lõpetamise. Kohus määrab pankrotihalduri, kinnitab jaotuskava ning lahendab vaidlused nõuete üle. Kohtuotsuse võib edasi kaevata, välja arvatud mõned erandid.

ÜlesÜles

Võlausaldajad on peamised otsustajad pankrotivara üle. Kõige tähtsam otsuseid tegev organ on võlausaldajate koosolek. Võlausaldajate hääleõiguse määrab nende nõuete suurus. Võlausaldajate otsuse võib vaidlustada kohtus.

Pankrotihalduril on keskne roll pankrotivara valitsemisel. Pankrotihalduri ülesanne on muuhulgas esindada pankrotivara ja korraldada selle igapäevast valitsemist, koostada pankrotivara nimekiri ja võlgniku aruanne, võtta vastu nõudeid tõendavaid dokumente ja koostada nõuete põhjal jaotusettepanek. Pankrotihaldur hoolitseb ka pankrotivarasse kuuluva vara säilitamise ja müügi ning selle jaotamise eest. Pankrotihalduriks nimetatud isik peab vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele ja olema nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest sõltumatu.

Võlgnik peab tegema pankrotivara valitsemisel koostööd. Võlgnik peab andma pankrotihaldurile andmeid pankrotivara nimekirja koostamiseks ja kinnitama selle nimekirja õigsust. Võlausaldajal on õigus saada teavet pankrotivara kohta, osaleda võlausaldajate koosolekutel ning väljendada oma seisukohti otsustamisel olevates küsimustes.

3.2. Ettevõtte tervendamine

Ettevõtte tervendamise menetluse alustamise otsustab kohus. Kohus nimetab ka halduri ja vajaduse korral võlausaldajate komitee. Lisaks kinnitab ta tervendamiskava. Ettevõtte tervendamise küsimusi käsitletakse teatavates esimese astme kohtutes. Kohtuotsuse võib edasi kaevata, välja arvatud mõned erandid.

Haldur koostab võlgniku vara ja kohustuste aruande ning tervendamiskava ettepaneku. Ta hoolitseb ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise eest. Halduriks nimetatud isik peab vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele ja olema nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest sõltumatu.

ÜlesÜles

Võlausaldajate komitee esindab võlausaldajaid ja abistab haldurit nõuandva organina. Komiteed ei looda, kui see ei ole võlgnike väikese arvu tõttu vajalik.

Võlausaldajatel on õigus saada ära kuulatud menetluse eri etappides. Halduri koostatud tervendamiskava ettepanek edastatakse võlausaldajatele märkuste tegemiseks. Juhul kui kõik võlausaldajad ei ole nõus tervendamiskava toetama, pannakse hääletusele lõplik tervendamiskava. Võlausaldajad jagatakse hääletamiseks rühmadesse ja kava võib toetada, kui enamik rühmi on selle poolt.

Võlgnik peab esitama andmeid kohtule ja haldurile ning aitama tervendamiskava ellu viia. Võlgnikul on õigus teha tervendamiskava suhtes oma ettepanekud.

3.3. Üksikisiku võlakorraldus

Üksikisiku võlakorraldusmenetluse alustamise otsustab kohus. Kohus nimetab vajaduse korral halduri. Kohus vastutab ka maksekava kinnitamise eest. Kohtuotsuse võib edasi kaevata, välja arvatud mõned erandid.

Halduri ülesanne on koostada maksekava ettepanek ja täita muid kohtu määratud ülesandeid. Haldurile võib ülesandeks teha näiteks võlgniku vara müümise. Haldur peab vastama seaduses sätestatud pädevusnõuetele ja olema nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest sõltumatu.

Kui haldurit ei ole nimetatud, koostab võlgnik ise maksekava ettepaneku. Võlgnik peab andma teavet kohtule, haldurile ja võlausaldajatele ning aitama kaasa võlakorralduse nõuetekohasele läbiviimisele. Võlgnik saab abi kohalikult finants- ja võlanõustamise talituselt.

Võlausaldajatele antakse võimalus avaldada oma arvamust võlgniku avalduse ja maksekava ettepaneku kohta.

ÜlesÜles

4. Millised on menetluse algatamise tagajärjed?

4.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankrotivara hulka kuulub kogu vara, mis võlgnikul on pankrotimenetluse algatamise ajal ja mille võlgnik omandab enne pankrotimenetluse lõpetamist. Füüsilise isiku pankrotivara hulka ei kuulu siiski vara või mittetöine tulu, mida ta sai pärast pankrotimenetluse algatamist.

Pankrotimenetluse algatamisel kaotab võlgnik õiguse otsustada pankrotivara hulka kuuluva vara üle. See õigus läheb üle pankrotis olevale ettevõttele ehk pankrotipesale (võlausaldajatele).

Pankrotimenetluse käigus võib teatavatel tingimustel piirata võlgniku vabadust (nt keelata riigist lahkumine). Samuti on teatavas osas piiratud võlgniku tegevusvabadus. Võlgnik ei tohi pankrotimenetluse ajal näiteks asutada äriühingut ega kuuluda äriühingu juhatusse. Need piirangud on olulised eelkõige juhul, kui võlgnik on füüsiline isik.

Pankrotil ei ole võlgadest vabastavat mõju. Võlgnik jääb vastutavaks nende võlgade eest, mida pankrotimenetluse käigus ei tasuta. Võlavastutus on oluline vaid juhul, kui võlgnik on füüsiline isik, sest pankrot lõpeb tavaliselt juriidilise isiku likvideerimisega. Võlgnikul on üksikisiku võlakorraldusmenetluse abil siiski võimalus maksevõimet ületavatest võlgadest vabaneda.

Pankrotimenetluse algatamine välistab pankroti aluseks olevate nõuete ühekaupa sissenõudmise ehk sundtäitmise, välja arvatud mõned erandid nagu pandiga tagatud nõuded.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1346/2000 võib haldur nõuda, et pankrotimenetluse algatamise kohta avaldataks teade teises liikmesriigis (artikkel 21) ja et see kantaks teises liikmesriigis peetavasse registrisse (artikkel 22). Teises liikmesriigis algatatud pankrotimenetluse teade avaldatakse Soomes ametlikus väljaandes halduri taotluse alusel. Avaldamise eest vastutab Kohturegistrikeskus ehk Oikeusrekisterikeskus (www.oikeus.fi/oikeusrekisterikeskus/ English - suomi - svenska).

ÜlesÜles

Teises liikmesriigis algatatud pankrotimenetlus kantakse halduri taotluse alusel Soomes muuhulgas kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse, äriregistrisse, kommertspandiregistrisse, laevaregistrisse, laevaehitusregistrisse, lennukiregistrisse, autoregistrisse ja väärtpaberiregistrisse. Kande teeb asjaomase registri pidaja.

Avaldus kande tegemiseks kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse esitatakse ringkonnakohtusse, mille piirkonnas kinnisvara asub (www.oikeus.fi/ suomi).

Äriregistri ja ettevõttehüpoteegi registri pidaja on patendi- ja registrivalitsus (www.prh.fi/ English - suomi - svenska).

Laeva- ja laevaehitusregistri pidaja on Soome mereamet (www.fma.fi/palvelut/alusrekisteri/ English - suomi - svenska).

Lennukiregistri pidaja on lennuamet (www.ilmailulaitos.fi/ilma_alusrekisteri/ English - suomi - svenska).

ÜlesÜles

Autoregistri pidaja on Soome autoregistrikeskus (www.ake.fi/ English - suomi - svenska).

Väärtpaberiregistri pidaja on Soome väärpaberite keskdepositoorium (www.apk.fi/ English - suomi).

Avalikustamine ja registreerimine ei ole kohustuslik, kui võlgniku tegevuskoht on Soomes.

4.2. Ettevõtte tervendamine

Ei saa välja kuulutada sellise võlgniku pankrotti, kelle suhtes on algatatud ettevõtte tervendamise menetlus. Kohus, kellele avaldus esitatakse, võib ajutiselt keelata väljamaksete tegemise, võlgade sissenõudmise ja täitmise isegi enne menetluse alustamist.

Ettevõtte tervendamise menetluse ajal on keelatud väljamaksete tegemine, võlgade sissenõudmine ja täitmine. Keeld hõlmab kõiki enne menetluse alustamist tekkinud võlgu, sealhulgas pandiga tagatud võlgu.

Tervendamismenetluse käigus ei kaota võlgnik oma otsustusõigust. Ettevõtte tegevus jätkub, kuid halduri järelevalve all. Võlgnik peab mõnede toimingute tegemiseks saama halduri nõusoleku.

ÜlesÜles

Tervendamismenetluse jooksul kinnitatakse võlgniku tervendamise kava, mis võib ette näha mitmesuguseid meetmeid võlgniku majandusliku usaldatavuse taastamiseks. See võib sisaldada võlakorraldust, mille raames võidakse käsitleda enne menetluse alustamist tekkinud võlgu, sealhulgas pandiga tagatud võlgu. Meetmed võivad hõlmata ka ettevõtte vormi, tegevust, juhtimist, organisatsiooni, töötajaid ning kapitali. Kui võlgnik täidab tervendamiskavas kinnitatud maksekohustused, vabastatakse ta kavas kinnitatud summat ületava võlasumma tasumisest.

Teises Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud tervendamismenetluse Soomes avalikustamise ja Soome registritesse kandmise kohta vaata punkte 2.2 ja 4.1.

4.3. Üksikisiku võlakorraldus

Pankrotti ei saa välja kuulutada võlgnikule, kelle kohta on esitatud avaldus võlakorraldusmenetluse alustamiseks. Kohus võib ajutiselt keelata väljamaksete tegemise, võlgade sissenõudmise ja täitmise isegi enne menetluse alustamist.

Üksikisiku võlakorraldusmenetluse ajal on keelatud väljamaksete tegemine, võlgade sissenõudmine ja täitmine. Keeld hõlmab kõiki enne menetluse alustamist tekkinud võlgu, sealhulgas pandiga tagatud võlgu.

Võlakorraldusmenetluse osana kinnitatakse võlgniku tegelikust maksevõimest lähtuv maksekava. Maksekava on tähtajaline, tavaliselt viieaastane. Maksekava hõlmab kõiki enne menetluse alustamist tekkinud võlgu, sealhulgas pandiga tagatud võlgu. Kui võlgnik täidab maksekavas kinnitatud maksekohustused, vabastatakse ta ülejäänud võlgade tasumisest.

ÜlesÜles

Võlakorraldusmenetluse käigus ei müüda võlgniku eluliselt vajalikku vara. Teatavatel tingimustel võib võlgnik säilitada tema omandis oleva eluaseme.

5. Millised on eri liiki nõuetega seotud erinormid?

5.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankrot ei mõjuta oluliselt pandiga tagatud nõuet omava võlausaldaja õigust pant realiseerida. Pankrotis oleval ettevõttel ehk pankrotipesal on siiski õigus keelata pandiga koormatud vara (nt kinnisvara) müük mõneks ajaks, kui see on pankrotivara kaitse huvides vajalik. Lisaks on pankrotipesal teatud tingimustel ja kohtu loal õigus pandiga koormatud vara müüa. Pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja peab pankrotihaldurile oma pandiga tagatud nõudest teada andma. Selle eesmärk on lihtsustada pankrotivara likvideerimist. Võlgnikust ettevõtja vallasvara võib olla koormatud kommertspandiga. Kommertspant annab teatava eelisõiguse väljamaksete tegemisel. Võlausaldajale makstakse 50 protsenti kommertspandiga koormatud vara väärtusest. Ülejäänud nõue on selle tagatisena registreeritud kommertspandist hoolimata eelisõiguseta.

Kui võlgnik on omandanud vara omandiõiguse reservatsiooniga, on see teatavatel asjaoludel siduv ka pankrotipesale. Pankrotipesal on õigus astuda võlgniku asemel kokkuleppe osapooleks ja hoida sellega see vara oma valduses ja käsutuses.

Võlausaldajal on õigus tasaarvestada võlgnikult nõutav summa võlgnikule menetluse alustamisel võlgnetavate summadega. Krediidiasutuse tasaarvestamise õigus on piiratud, kui võlgnikul on krediidiasutuses pangakonto, mida võib kasutada maksetehingute sooritamiseks. Muus osas on tasaarvestamise õigus piiratud peamiselt selleks, et takistada selle õiguse kuritarvitamist.

ÜlesÜles

Võlgnikust ettevõtja töötajad üldiselt koondatakse pärast pankrotimenetluse algatamist. Pankrotihaldur peab tegema kindlaks töötajatele võlgnetavad summad ja selle, mil määral on võimalik neid summasid maksta töötuskindlustuse kaudu.

5.2. Ettevõtte tervendamine

Tervendamise käigus jätkab ettevõte tegevust. Tervendamismenetluse alustamine ei mõjuta võlgniku poolt juba võetud kohustusi, kui seadusega ei ole teisiti sätestatud.

Tervendamismenetluse õnnestumise kindlustamiseks mõjutab tervendamine ka pandiga tagatud nõuet omavate võlausaldajate seisundit. Väljamaksete tegemise, võlgade sissenõudmise ja täitmise keeld kehtib ka pandiga tagatud nõuet omavate võlausaldajate suhtes. Tervendamiskavas võidakse mõnede piirangutega käsitleda ka tagatisega laenude tingimusi.

Võlausaldajal ei ole tervendamismenetluses tasaarvestamise õigust (mõnede eranditega).

Tervendamismeetmena tuleb võib-olla teha töötajaid puudutavad ümberkorraldusi.

5.3. Üksikisiku võlakorraldus

Võlakorraldusmenetluse osana võib mõnede piirangutega korraldada ka pandiga tagatud võlgu. Väljamaksete tegemise, võlgade sissenõudmise ja täitmise keeld kehtib ka pandiga tagatud võlgade suhtes.

6. Millised on kahjustavat tegevust käsitlevad sätted?

Tehingu tühistamist käsitletakse 1992. aastal jõustunud vara pankrotivarasse tagasivõitmise seaduses. Tehing võidakse tühistada lisaks pankrotimenetlusele ka tervendamismenetluse ja üksikisiku võlakorraldusmenetluse käigus.

ÜlesÜles

Tagasivõitmise korral tühistatakse võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tehtud iseenesest seaduslik tehing. Tagasivõitmine erineb seega neist tsiviilõiguslikest meetmetest, mille korral tehingut võib käsitleda õigustühisena või selle kehtetuks tunnistada.

Tagasivõitmise alused võivad olla kas subjektiivsed või objektiivsed. Subjektiivseks aluseks on see, kui võlgnik on käitunud sobimatult võlausaldajate suhtes ja tehingu teine pool on tegutsenud pahauskselt. See alus kehtib kõigi tehinguliikide puhul.

Tagasivõitmise objektiivseks aluseks võivad olla sellised tehingud, mis on tüüpiliselt sobimatud ja võlausaldajatele kahjulikud. Seega ei ole petmisel tahtlust vaja tõestada. Objektiivseid aluseid kohaldatakse teatavate tehingute puhul, näiteks võla likvideerimine ja tagatise andmine tagasivõitmise ajal, mis on tavaliselt kolmekuuline ajavahemik enne tähtpäeva. Pankrotimenetluse puhul on näiteks tähtpäevaks pankrotiavalduse kohtule esitamise kuupäev.

7. Millised on nõuete esitamise ja tunnustamise tingimused?

7.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankrotimenetluses võib vara jaotamisel osaleda võlausaldaja, kelle nõue võlgniku vastu tekkis enne pankrotimenetluse alustamist (pankrotinõue). Võlausaldaja on kohustatud oma nõude esitama. Nõude esitamine ei ole siiski vajalik, kui pankrotihaldur peab pankrotinõuet ilmseks ka ilma selleta.

Nõuded tuleb esitada kirjalikult. Nõudeavalduses tuleb muuhulgas märkida nõude suurus ja alus, samuti nõude taotletav eelisseisund ja selle seisundi taotlemise alus. Avalduses tuleb nimetada dokument, millele võlausaldaja oma eelisseisundi nõudmisel tugineb, kui seda ei edastata pankrotihaldurile.

ÜlesÜles

Võlausaldaja peab nõudeavalduse edastama pankrotihaldurile nõudeavalduste esitamise tähtaja jooksul. Nõudeavalduste esitamise tähtaja määrab pankrotihaldur, kes hoolitseb ka nõuete esitamise teate avaldamise eest ja teatab nõuete esitamisest võlausaldajatele. Võlausaldaja võib oma nõude esitada pärast nõudeavalduste esitamise tähtaega, kuid sellisel juhul peab ta hilinenud esitamise eest maksma pankrotivarasse viivissumma.

Pankrotihaldur kontrollib esitatud nõudeid ja koostab ettepaneku selle kohta, kuidas peaks pankrotivara võlausaldajate vahel jagama (jaotusettepanek). Kohus kinnitab jaotusettepaneku. Esitatud nõudeid, mida ei ole vaidlustatud, käsitletakse pankrotimenetluses tunnustatuna.

Võlausaldajatele tehakse võlgniku varast väljamakse vastavalt võlausaldajatele maksmise korra seadusele. Eelisnõudeid on vähe. Need on peamiselt pandiga tagatud nõuded, ettevõtte tervendamisega seoses tekkinud nõuded ja elatisraha. Muidu jaotatakse võlgniku vara proportsionaalselt nõuete suurusega.

7.2. Ettevõtte tervendamine

Ettevõtte tervendamine puudutab kõiki võlgu, mis on tekkinud enne menetluse alustamist. Halduri ülesanne on teha kindlaks võlgniku võlausaldajad ja võlad. Võlausaldajatel on võimalus parandada nõudeid puudutavaid andmeid enne tähtaja möödumist. Võlausaldajatele tehakse väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud tervendamiskavale.

Tervendamiskava kinnitamine tähendab mõningate eranditega seda, et tunnustamata võlad kustutatakse.

7.3. Üksikisiku võlakorraldus

Võlakorraldus puudutab kõiki võlgu, mis on tekkinud enne menetluse alustamist. Võlgnik peab teatama kõikidest oma võlgadest. Nõuete esitamise kohustust ei ole. Võlgnik või haldur koostab maksekava ettepaneku. Võlausaldajatele antakse võimalus esitada maksekava ettepaneku kohta märkusi. Võlgnik teeb võlausaldajatele makseid vastavalt kohtu kinnitatud maksekavale.

ÜlesÜles

8. Milles seisneb tervendamismenetlus?

Vt vastuseid punktides 3.2, 3.3, 4.2, 4.3, 5.2, 5.3, 7.2. ja 7.3.

9. Milles seisneb likvideerimismenetlus (vara müügi ja saadud tulu jaotamise sätted)?

Pankroti korral müüakse pankrotivara selle vara puhul kõige kasulikumal viisil, nii, et vara müügist saadud tulu oleks võimalikult suur. Müügi viis ei ole sätestatud, vaid selle otsustavad pankroti võlausaldajad. Panditud vara kohta on erisätted (vt punkt 5.1). Kui pankrotis ettevõte on lõpetatud ja sinna kuuluv vara müüdud, jagatakse müügitulu võlausaldajate vahel kohtu kinnitatud jaotuskava kohaselt.

10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused?

10.1. Pankrot (menetlus kitsamas mõttes)

Pankrotihaldur koostab lõpparuande, kui pankrotis ettevõte on lõpetatud ja selle vara müüdud. Pankrotimenetlus arvatakse lõppenuks, kui võlausaldajad on lõpparuande heaks kiitnud.

Pankrotimenetluse võib lõpetada ka kohtuotsusega pankroti raugemise tõttu, kui pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks või kui pankrotimenetlus ei ole mõnel muul põhjusel asjakohane. Pankrotimenetluse raugemise otsust ei tohi teha, kui pankrot jätkub avaliku likvideerimisena. Kohus võib pankrotihalduri ettepanekul teha otsuse, et pankrot jätkub avaliku likvideerimisena. Avaliku likvideerimise põhjusteks võivad muuhulgas olla pankrotivara vähesus või võlgnikuga seotud põhjused. Kui pankrotivarast ei piisa avaliku likvideerimise kulude katmiseks, kaetakse ülejäänud osa riigi vahenditest.

ÜlesÜles

Pankrotimenetluse võib lõpetada n-ö sundkompromissiga, kus võlgnik ja võlausaldajad jõuavad võlgade tasumise osas kokkuleppele.

Pankrotimenetluse võib lõpetada ka kaalukatel põhjustel kaheksa päeva jooksul pärast menetluse alustamist.

Pankrotist tulenevad piirangud võlgniku tegevusvabadusele (vt punkt 4.1) kehtivad niikaua, kuni võlgnik on kinnitanud pankrotivara nimekirja, kuid kõige kauem neli kuud pärast pankrotimenetluse algatamist. Seejärel võib võlgnik näiteks hakata uuesti tegelema ettevõtlusega.

Võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise põhjustanud tegevusega tõenäoliselt seotud eeskirjade eiramine võib olla õigusrikkumine (nt raamatupidamisega seotud õigusrikkumine, võlgniku pettuslik tegu). Võlgnik või tema esindaja võib sooritada õigusrikkumise ka pankrotimenetluse ajal (nt võlgniku pettuslik tegu). Lisaks on võimalik võlgniku või tema esindaja suhtes kohaldada ärikeeldu. Eelduseks on see, et ta on oluliselt rikkunud äritegevusega seotud seadusjärgseid kohustusi või on oma äritegevuse käigus sooritanud kuriteo, mida ei saa pidada väikeseks. Ärikeeld on tähtajaline (3–7 aastat) ja see kantakse avalikku registrisse. Isik, kelle suhtes kohaldatakse ärikeeldu, ei saa muuhulgas tegeleda ise või teise isiku kaudu sellise äritegevusega, mille kohta tuleb pidada raamatupidamisarvestust, ega asutada või juhtida äriühingut.

10.2. Ettevõtte tervendamine

Tervendamiskava on jõus, kuni kavas määratud kohustused on täidetud. Kohus võib teha tervendamiskava lõpetamise otsuse, kui võlgnik ei täida kava ja kui see täitmata jätmine on oluline. Tervendamiskava jääb ellu viimata ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot enne kava täitmist. Lisaks võib kohus teha otsuse ka teatavat võlausaldajat puudutavate kavas sisalduvate võlakokkulepete lõpetamise kohta, kui võlgnik on oluliselt jätnud täitmata oma maksekohustuse selle võlausaldaja ees.

10.3. Üksikisiku võlakorraldus

Võlgnik vabastatakse ülejäänud võlgadest, kui maksekavas määratud kohustused on täidetud. Kohus võib teha otsuse maksekava lõpetamise kohta, kui võlgnik on ilma vastuvõetava põhjuseta jätnud maksekava olulisel määral täitmata või kui võlgnik ei täida koostöökohustust. Maksekava lõpeb ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot või kui ta sureb maksekava kehtimise ajal. Maksekava lõppemise tagajärjel taastuvad võlausaldajate esialgsed õigused.

« Pankrott - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik