Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Belgia

Viimati muudetud: 04-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on maksejõuetusmenetluste tüübid ja eesmärgid? 1.
2. Millised on tingimused eri tüüpi maksejõuetusmenetluste alustamiseks? 2.
3. Milline on eri tüüpi menetlustes osalejate roll? 3.
4. Milline mõju on menetluse alustamisel? 4.
5. Millised spetsiifilised reeglid seonduvad teatud nõudekategooriatega? 5.
6. Millised on kahjustavate teguviisidega seonduvad reeglid? 6.
7. Millised on nõuete esitamise ja omaksvõtu tingimused? 7.
8. Millised on reorganiseerimismenetlustega seonduvad reeglid? 8.
9. Millised on likvideerimismenetlustega seonduvad reeglid? 9.
10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Millised on maksejõuetusmenetluste tüübid ja eesmärgid?

Hüpoteegiseaduse § 8 sätestab1: „Võlgniku vara on tema võlausaldajatele ühistagatiseks ning selle vara väärtus jagatakse võlausaldajate vahel võrdsetel alustel, välja arvatud seadusega ettenähtud juhtudel, kui teatud võlausaldajad on eelisõigustatud."  

Maksejõuetus tähendab seda, et võlgnik ei suuda tehtud võlgu võlausaldaja(te)le tasuda. Tagamaks, et võlgniku kohustusi võlausaldajate ees ei tühistataks, on sätestatud kohtumenetlused, mille abil võlausaldajad võivad saada tagasimakseid kas täies ulatuses või osaliselt.

Tähtsaimad maksejõuetusmenetlused on kokkuleppemenetlus (gerechtelijk akkoord), pankrot (faillissement) ja kompromiss võlausaldajatega (collectieve schuldenregeling).

Belgia õigussüsteem eristab ettevõtjaid ja mitte-ettevõtjaid. Ettevõtja on isik, kelle peamiseks või lisategevusalaks on tulunduslik tegevus. Tulundusliku tegevuse tunnuseks on, et see viiakse läbi kasumi saamise eesmärgil. Kokkuleppemenetlust ja pankroti väljakuulutamist võivad taotleda üksnes ettevõtjad.

Pankrotimenetlust määratleb 8. augusti 1997. aasta seadus (Belgia ametlikud teadaanded, 28. oktoober 1997, parandatud, Belgia ametlikud teadaanded, 7. veebruar 2001) pelgalt likvideerimismenetlusena. 17. juuli 1997. aasta seadusega (Belgia ametlikud teadaanded, 28. oktoober 1977, parandatud, Belgia ametlikud teadaanded, 4. detsember 1997) sätestatakse, et kokkuleppemenetlus on pankrotile eelnev protseduur. Kokkuleppemenetluse jooksul on võlgnik kaitstud võlausaldajate eest ning tema suhtes ei saa algatada pankrotimenetlust.

ÜlesÜles

Ettevõtlusega mittetegelevate isikute puhul määratletakse kompromissiga (collectieve schuldenregeling) seonduv protseduur tsiviilseadustikus (Gerechtelijk Wetboek). Iga Belgias elav mitte-ettevõtjast füüsiline isik võib taotleda kompromissi, kui ta püsivalt pole suuteline võlgu maksma ning ei ole avaldanud kavatsust taotleda enda maksejõuetuks kuulutamist (tsiviilseadustiku § 1675/1 punkt 1. C)

2. Millised on tingimused eri tüüpi maksejõuetusmenetluste alustamiseks?

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetlust (gerechtelijk akkoord) võib alustada iga võlgnikust ettevõtja puhul, kelle tegevust ei saa lugeda pahauskseks, kui ta ei ole suuteline tähtaegselt võlgu tasuma või kui ta suhteliselt lühiajaliste tegevusraskuste tõttu on sunnitud makseid edasi lükkama, millega tema ettevõtte edasise tegevuse jätkumine on ohustatud (kokkuleppemenetlusseaduse § 9 punkt 1). Eelduseks on, et ettevõtte finantssuutlikkust ja kasumlikkust on võimalik taastada (kokkuleppemenetlusseaduse § 9 punkt 2).

Võlgnik võib taotleda kokkuleppemenetlust, esitades selleks kommertskohtule kirjaliku avalduse (kokkuleppemenetlusseaduse § 11 punkt 1). Menetlust võib kohtukutse esitamisega alustada ka riigiprokurör (kokkuleppemenetlusseaduse § 11 punkt 2).

Kommertskohtu registriosakonnas säilitatavale teabele makseraskustes ettevõtjate kohta on juurdepääs ainult riigiprokuröril ja ettevõtjal endal (kokkuleppemenetlusseaduse § 5). Seaduses nimetatakse seda andmete kogumiseks.

Pankrot

Ettevõtjale kuulutatakse välja pankrot kahe tingimuse täitumisel: ettevõtja on püsivalt lõpetanud maksete tasumise ning ta ei ole krediidivõimeline (pankrotiseaduse § 2 punkt 1).

ÜlesÜles

Pankrotimenetlust võidakse kommertskohtus alustada kas võlgniku enda avalduse või ühe või enama võlausaldaja, prokuröri, kohtu poolt nimetatud pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostava kohtuniku (järelevalveametniku) või pankrotihalduri esitatud kohtukutse alusel, kui tegemist on Euroopa Liidu sisese rahvusvahelise, territoriaalse maksejõuetusmenetlusega (pankrotiseaduse § 6). Enam ei või isiku pankrotti välja kuulutada kohtu initsiatiivil.

Kohus ei pea isiku pankrotti otsekohe välja kuulutama. Otsuse langetamist võib edasi lükata kuni viisteist päeva, et anda ettevõtjale või süüdistajale võimalus kokkuleppemenetluse taotlemiseks (pankrotiseaduse § 7).

Pankrotiseaduse § 10 sätestab, et võlgniku avaldusele peab olema lisatud bilanss, raamatupidamisarvestus, ettevõtte töötajate nimekiri ning klientide ja tarnijate nimekiri ja aadressid.

3. Milline on eri tüüpi menetlustes osalejate roll?

Kokkuleppemenetlus

Materiaalõiguse seisukohalt on pädevaks kohtuks on kommertskohus. Tööpiirkonna järgi on pädevaks kohus, kelle tööpiirkonnas asus võlgniku peamine tegevuskoht või juriidilise isiku puhul ettevõtte peakontor kokkuleppemenetluse algatamise päeva seisuga (kokkuleppemenetlusseaduse § 53). Kohus teeb otsuse kokkuleppemenetluse alustamiseks (kokkuleppemenetlusseaduse § 14), annab loa ajutiseks maksete peatamiseks (kokkuleppemenetlusseaduse § 15 punkti 1 alapunkt 1), määrab ametisse järelevalveametniku(d) (kokkuleppemenetlusseaduse § 15 punkti 1 alapunkt 2) ning annab vajadusel loa maksete lõplikuks peatamiseks (kokkuleppemenetlusseaduse § 33 punkt 1).

ÜlesÜles

Otsustav roll on järelevalveametnikul. Tema ülesandeks on kohtu järelevalve all abistada võlgnikku vara haldamisel (kokkuleppemenetlusseaduse § 19 punkt 1) ning esitada vastavate asjaolude ilmnemisel ja kohtu nõudmisel aruandeid (kokkuleppemenetlusseaduse § 19 punkt 1). Järelevalveametnikult eeldatakse erapooletust ja sõltumatust, kogemusi ärijuhtimises ja raamatupidamises ning lähtumist kutse-eetikast (kokkuleppemenetlusseaduse § 19 punkt 2).

Järelevalveametniku spetsiifiliste ülesannete hulka kuulub võlgniku abistamine ettevõtte tegevuse jätkamise kava (tervendamiskava) või maksegraafiku täideviimisel (kokkuleppemenetlusseaduse § 21 punkti 1 alapunkt 2), nimetatud kava ja maksegraafiku täitmise ning kokkuleppemenetluse protseduuri juhendamine ja jälgimine, (kokkuleppemenetlusseaduse § 36 punkt 1), aruannete esitamine kohtule kava ja kokkuleppe läbiviimise käigust (kokkuleppemenetlusseaduse § 36 punkt 2) ning kohtule kokkuleppemenetlusprotseduuri lõpulejõudmisel asjakohase aruande esitamine (kokkuleppemenetlusseaduse § 40 punkt 1). Samuti peab järelevalveametnik koostöös võlgnikuga vaatama läbi kõik võlgnike esitatud nõuded (kokkuleppemenetlusseaduse § 26).

Võlgniku kohuseks on koostada ettevõtte tegevuse jätkamise kava (tervendamiskava) ja maksegraafik (kokkuleppemenetlusseaduse § 29). Talle võib esitada kriminaalsüüdistuse, kui ta teadlikult varjab mingit osa oma varadest või kohustustest, esitab liialdatud või vähendatud andmeid mingi osa varade või kohustuste kohta või esitab teadlikult ebaõiget informatsiooni (kokkuleppemenetlusseaduse § 46). Võlgnikul on keelatud kasutada ükskõik millist pettust. Samuti ei ole tal lubatud järelevalveametniku loata osaleda juhtimises või otsuste vastuvõtmisel (kokkuleppemenetlusseaduse § 15 punkti 1 alapunkt 3).

ÜlesÜles

Võlausaldajal on õigus kohtulikule arutamisele (kokkuleppemenetlusseaduse § 13), tasuta tutvumisele kohtutoimikuga ning sellest kohtu registriosakonnale makstava tasu eest koopia saamisele (kokkuleppemenetlusseaduse § 18 punkt 2), nõuete mitterahuldamise korral maksete peatamise lõpetamise taotlemisele (kokkuleppemenetlusseaduse § 37 punkti 1 alapunkt 2) ning tervendamiskava muutmisele, kui ta suudab tõestada, et selle elluviimine põhjustab talle tõsiseid raskusi (kokkuleppemenetlusseaduse § 38 punkt 2).

Pankrot

Materiaalõiguse seisukohalt on pädevaks kohtuks on kommertskohus. Tööpiirkonna järgi on pädevaks kohus, kelle tööpiirkonnas asus võlgniku peamine tegevuskoht või juriidilise isiku puhul ettevõtte peakontor kokkuleppemenetluse algatamise päeva seisuga (pankrotiseaduse § 115). Isiku pankroti väljakuulutamise otsusega määrab kohus pankrotihalduri(d) (pankrotiseaduse § 11 punkt 1).

Pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostava kohtuniku vastutusel on eriti pankroti läbiviimise ja lõpetamise järelevalve ning kõigi vajalike tegevuste sooritamine. Tema kannab kohtule ette kõigist pankrotist tulenevatest erimeelsustest (välja arvatud vaidlused kohustuste hulka arvatavate nõuete üle). Ta määrab pankrotipesa varade kaitseks vajalikud kiireloomulised meetmed ning juhatab võlausaldajate koosolekuid (pankrotiseaduse § 35).

Halduriteks võib määrata vaid erikoolituse läbinud vandeadvokaate, kellel on vajalik kvalifikatsioon likvideerimismenetluse usaldusväärsuse tagamiseks (pankrotiseaduse § 27 punkt 2). Igal aastal esitavad nad pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostavale kohtunikule pankroti käigust üksikasjaliku aruande (pankrotiseaduse § 34 punkt 1). Haldurid haldavad pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostava kohtuniku juhendamisel pankrotivara (pankrotiseaduse § 40) ja koostavad varade nimekirja (pankrotiseaduse § 43 punkt 1). Nad esindavad võlausaldajaid, välja arvatud need võlausaldajad, kellel on kinnipidamisõigus, kelle rahuldamata nõue on tagatud hüpoteegi või pandiga ja võlausaldajaid, kelle nõue rahuldatakse esimeses järgus (separatistid).

ÜlesÜles

Pankrotiseaduse § 9 kohaselt peab võlgnik maksete peatumisest teavitama kommertskohtu registripidajat. Sellega kaotab ta automaatselt õiguse pankrotipesa valitsemiseks (pankrotiseaduse § 16 punkt 1), see õigus antakse halduritele. Kuid selgesõnaliselt on sätestatud, et teatud varad ei kuulu pankrotivarasse: need on ametialaseks tegevuseks vajalikud esemed ja tsiviilseadustiku alusel pankrotimenetlusest väljapoole jäävad summad ja esemed.

Võlausaldajad, keda haldurid ei esinda, s.o tagamata nõuetega ja üldjärjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuetega võlausaldajad, on õigustatud saama pärast pankrotipesa halduskulude ja eesõigustatud võlausaldajatele tehtud maksete mahaarvamist pankrotivarast võrdse osa (pankrotiseaduse § 99). Separatistid (eelisõigustega võlausaldajad) hoolitsevad oma nõuete rahuldamise eest ise (vt allpool).

4. Milline mõju on menetluse alustamisel?

5. Millised spetsiifilised reeglid seonduvad teatud nõudekategooriatega?

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetlusega saavutatakse ajutine maksete peatamine kuni kuue kuu pikkuseks jälgimisperioodiks (kokkuleppemenetlusseaduse § 15 punkti 1 alapunkt 1). Seega võib võlgnik olla osaliselt maksejõuetu; maksejõuetuse ulatuse üle otsustab kohus vastavalt konkreetsele olukorrale. Siiski pole võimalik anda järelevalveametnikule täielikke volitusi varasid hallata ja käsutada. Järelevalveametnik võib täita vaid abistaja ja/või juhendaja ülesandeid.

Peatatakse ka võlausaldajate täiteõigused: juba alustatud täitemeetmeid jätkata ei tohi ning ükski võlausaldaja ei tohi võtta tarvitusele uusi meetmeid. Jälgimisperioodi jooksul pole lubatud vara arestida ega erikonfiskeerida (kokkuleppemenetlusseaduse § 22).

ÜlesÜles

Õigusteadlased liigitavad võlausaldajaid eri kategooriatesse, peamiselt eristatakse tavalisi võlausaldajaid ja eelisõigustega võlausaldajaid (separatistid). Tavalised võlausaldajad on tagamata nõuetega võlausaldajad ja võlausaldajad, kelle nõuded rahuldatakse üldises järjekorras. Separatistide hulka kuuluvad võlausaldajaid, kelle nõue rahuldatakse esimeses järgus ja hüpoteegi- või pandipidajad.

Tavalised võlausaldajad on seotud ettevõtte tervendamiskava ja maksegraafikuga, samal ajal kui separatistid on sellega seotud ainult siis, kui nad selgesõnaliselt ja individuaalselt sellega liituvad. Separatistid ei saa võtta kasutusele edasisi täitemeetmeid: selliste meetmete kasutamine peatatakse. Siiski saavad nad nõuda lisatagatisi, kui suudavad tõestada, et nende olemasoleva tagatise väärtus võib oluliselt väheneda.

Pankrot

Alates päevast, mil kommertskohus annab välja pankrotimääruse, kaotab pankrotivõlgnik täielikult kontrolli oma varade üle (pankrotiseaduse § 16 punkt 1). Halduritele antakse kontroll konkursipesa varade üle ülesandega vara likvideerida.

Likvideerimine koosneb pankrotipesa vara realiseerimisest võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui võlausaldajaid on rohkem kui üks, nimetatakse neid kaasvõlausaldajateks. Põhimõtteliselt on nad kõik õigustatud saama võrdse kohtlemise osaliseks (hüpoteegiseaduse § 8 alusel), välja arvatud siis, kui eelisõiguse andmiseks on seaduslikud alused. Seaduslikud alused eelisõiguse andmiseks on pandid ja hüpoteegid. Omandireservatsiooni puutuvad sätted rahuldamata nõuetega võlausaldajate kasuks ja materiaalsed tagatised nagu pandid asetavad võlausaldaja teiste võlausaldajatega võrreldes tugevamale positsioonile.

ÜlesÜles

Õigusteadlased liigitavad võlausaldajaid eri kategooriatesse, peamiselt eristatakse tavalisi võlausaldajaid ja eelisõigustega võlausaldajaid (separatistid). Tavalised võlausaldajad on tagamata nõuetega võlausaldajad (kellele kohaldatakse võrdse jaotamise põhimõtet) ja võlausaldajad, kelle nõuded rahuldatakse üldises järjekorras ning neid esindab haldur. Pankrotipesa vara jaotamisel tuleb nende järjekord pärast separatiste. Separatistid peavad oma nõudeid ise kaitsma ning neid haldur ei esinda. Separatistide hulka kuuluvad võlausaldajaid, kelle nõue rahuldatakse esimeses järgus ja hüpoteegi- või pandipidajad.

Tavaliste võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks pole võimalik, et keegi neist võtab tarvitusele meetmeid oma positsiooni parandamiseks pärast seda, kui tema õigused tagatakse kompromissi käigus. Järelikult pole neil võimalik taotleda võlgniku varade arestimist kas ajutiselt või täitekorraldusega (vt pankrotiseaduse § 24-25).

Separatistide puhul kehtib põhimõte, et kõik nende nõuete rahuldamisele suunatud täitemeetmed peatatakse (pankrotiseaduse § 26).

Rahuldamata nõudega vallasvara müüjad, kelle vara asub veel muutumatul kujul pankrotipesas ega ole inkorporeerimise teel saanud kinnisvara osaks, võivad toetuda omandireservatsiooni sättele, juhul kui omandireservatsioon oli vormistatud kirjalikult (pankrotiseaduse §101).

Kui maksejõuetusmenetlust alustatakse välismaal ja võlgnikul on tegevuskoht Belgias, avaldatakse maksejõuetuseeskirjade § 21 kohaselt Belgia ametlikes teadaannetes maksejõuetusmenetluse alustamise määruse tähtsamad osad ja halduri nimi (pankrotiseaduse § 3 punkt 2).

Otsused pankroti väljakuulutamise, pankrotimenetluse raugemise, pankrotimenetluse lõpetamise, pankrotivõlgniku vastutusest vabastamise või mittevabastamise ning pankrotivõlgniku majandusliku teovõime taastamise (rehabiliteerimise) kohta kantakse ettevõtteregistrisse (ettevõtteregistri asutamise, firmaregistri kaasajastamise, ettevõtete teeninduskeskuste loomise ja mitmesuguste määruste sätestamise kohta välja antud seaduse § 23 punkti 1 alapunkt 12°).

ÜlesÜles

6. Millised on kahjustavate teguviisidega seonduvad reeglid?

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetluse perioodi jooksul ei ole seadusega määratletud „kahtlusalust perioodi”. Maksete ajutise peatamisega seoses on kehtestatud jälgimisperiood (kokkuleppemenetlusseaduse § 15 punkt 1). Reeglina ei tohi see kesta kauem kui kuus kuud, kuid seda võib ühel korral kuni kolm kuud pikendada (kokkuleppemenetlusseaduse § 23).

Pankrot

„Kahtlusalust perioodi” reguleerib pankrotiseaduse § 12 punkt 6. Põhimõtteliselt on see pankroti väljakuulutamise otsusele eelnev kõige rohkem kuue kuu pikkune ajavahemik, mis algab hetkest, mil ettevõtja ei ole suuteline võlgu maksma või laenu saama ja lõpeb siis, kui kommertskohus kuulutab välja pankroti. Maksete lakkamise kuupäeva võib ette aimata ainult siis, kui selleks on olulised objektiivsed põhjused, millest ühemõtteliselt ja selgelt nähtub, et maksed lakkavad enne pankrotimääruse väljaandmise kuupäeva.

Ettevõtjal võib tekkida kiusatus teha midagi sellist, mida ta muidu ei teeks. Sel juhul võib haldur nõuda tehingute tühistamist. Seejärel võib ta nõuda pankrotivõlglase poolt ära antud või liiga odavalt müüdud varade tagastamist. Eesmärgiks on võimalikult hästi tagada kõigi halduri esindatud võlausaldajate võrdne kohtlemine.

7. Millised on nõuete esitamise ja omaksvõtu tingimused?

Kokkuleppemenetlus

Jälgimisperioodi jooksul peab järelevalveametnik vaatama läbi ka võlgniku poolt esitatud nõuded. Seejuures peab ta juhinduma kokkuleppemenetlusseaduse § 26 ja sellele järgnevatest sätetest.

ÜlesÜles

Kuni vaidlusaluse nõude kohta pole otsust tehtud, arvatakse see pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostava kohtuniku ettepanekul ja kohtu poolt määratud summas ajutiselt kokkuleppemenetluse koosseisu ning seda arvestatakse tervendamiskava ja maksegraafiku koostamisel (kokkuleppemenetlusseaduse § 27 punkt 3).

Pankrot

Võlausaldajad peavad oma nõuded registreerima hiljemalt pankroti väljakuulutamise päeval. Sellest teavitatakse võlausaldajaid pankrotiotsuse väljavõtte avaldamisega Belgia ametlikes teadaannetes ja ringkirjaga, mille haldur annab välja kohe pärast võlausaldajate väljaselgitamist (pankrotiseaduse § 62). Haldur kontrollib nõuete õigsust pankrotivõlgniku juuresolekul või hiljemalt pärast võlgnikule kohaleilmumiskutse saatmist (pankrotiseaduse § 65).

Tagamata nõuetega võlausaldajate ja tavalises järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuetega võlausaldajate nõuete rahuldamisele asutakse pankrotipesa varade jaotamisel pärast seda, kui eelisjärjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuetega võlausaldajad ning hüpoteegi- ja pandipidajad on saanud oma osa.

8. Millised on reorganiseerimismenetlustega seonduvad reeglid?

Kokkuleppemenetlus

Jälgimisperioodi jooksul ei tohi vallas- või kinnisvara suhtes kasutusele võtta mitte mingeid täitemeetmeid. See kehtib kõigi võlausaldajate suhtes sõltumata tagatisest ja samuti nõuetele, mille on oma vara tagasisaamiseks esitanud omandireservatsiooniga võlausaldajad. Täitemeetmete peatamist ei kohaldata kaasvõlgnikele ega võlgniku käendajatele (kokkuleppemenetlusseaduse § 21 punkti 1 alapunkt 1).

ÜlesÜles

Seadus sätestab, et kohus võib anda nõudes esitatud summat aluseks võttes omandireservatsiooniga võlausaldajatele, eelisõigustatud võlausaldajatele, hüpoteegi- ja pandipidajatele avalduse alusel lisatagatise, kui tõestatakse, et tagatise või vara väärtus võib faktiliselt või tõenäoliselt oluliselt väheneda (kokkuleppemenetlusseaduse § 21 punkti 1 alapunkt 2).

Ka ei või jälgimisperioodi jooksul kohaldada arestimist ega erikonfiskeerimist. Enne maksete peatamist tehtud arestimisotsused jäävad ajutiste meetmetena jõusse, kuid kommertskohus võib vastavate asjaolude ilmnemisel peatada nende täideviimise pärast võlgniku, võlausaldaja ja pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostava kohtuniku ütluste ärakuulamist (kokkuleppemenetlusseaduse § 22).

Täideviimist peatav otsus kaotab kehtivuse ja võlausaldajad saavad nõudeõigused täies ulatuses tagasi, kui pole makstud menetluse algusest kogunenud intresse ega hüvitatud nõuetega seotud kulutusi.

Otsus maksete ajutiseks peatamiseks ei lõpeta kokkuleppeid, mis on sõlmitud enne otsuse langetamise kuupäeva (kokkuleppemenetlusseaduse § 28).

Kui ettevõtte valitsemis- ja käsutusõiguse üleminek aitab kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele ning sellega tagatakse äritegevuse jätkumine ja töökohtade säilimine, võib kohus volitada pankrotiprotsessi üle järelevalvet teostavat kohtunikku (järelevalveametnikku) ettevõtte käsutusõigust täies mahus või osaliselt üle andma (kokkuleppemenetluse § 41 punkt 1).

Läbirääkimisperioodi lõpus, kui järelevalveametnik on tutvunud ettevõtte ülevõtmisettepanekutega ning arutanud neid ettevõtte juhtkonna ja töötajate esindajatega (kokkuleppemenetlusseaduse § 41 punkt 2°), esitab järelevalveametnik kohtule kinnitamiseks ettepaneku ettevõtte täies mahus või osaliseks üleandmiseks. Enne otsuse langetamist peab kohus nõu juhtkonna ja töötajate esindajatega.

ÜlesÜles

Kui tehakse ettepanek ettevõtte käsutusõiguse üleandmiseks täies mahus, võib kohus selle kinnitada ainult siis, kui sellega on nõus rohkem kui pool hääletusel osalenud võlausaldajatest, kes on oma nõuded registreerinud ning kelle nõuete summa moodustab rohkem kui pool nõuete kogusummast. Võlausaldajate ärakuulamisest võib teha järelduse, et ettevõtte käsutusõiguse täies mahus üleminek on mõeldav ainult siis, kui kõik registreeritud nõuded on tõendatud.

Pankrot

Pankrotimenetluse ainus eesmärk on likvideerida pankrotipesa varad võlausaldajate kasuks. Pankrotistunud ettevõtte lakkab majanduslikus ja juriidilises tähenduses eksisteerimast.

9. Millised on likvideerimismenetlustega seonduvad reeglid?

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetluse eesmärk on tagada, et raskustes olevale ettevõttele pakutakse õigeaegset kaitset ning seeläbi on võimalik pankrotti vältida. Ettevõtet ei või kokkuleppemenetluse jooksul lõpetada.

Pankrot

Pankrotimenetluse protseduur alates otsusest pankrot välja kuulutada on suunatud pankrotipesa varade likvideerimisele. Niisiis kehtib kõik pankroti kohta kirjutatu automaatselt ja paratamatult ka likvideerimise kohta.

Eraldi võib viidata järgmistele reeglitele. Igal aastal esitavad haldurid järelevalveametnikule üksikasjaliku aruande pankrotiolukorra kohta (esimesel korral esitatakse aruanne 12 kuu möödumisel ametisse asumisest) (pankrotiseaduse § 34). Järelevalveametnik kannab ette pankroti käigus tekkinud vaidlustest ning määrab kiireloomulised meetmed pankrotipesa varade säilimise tagamiseks (pankrotiseaduse § 35).

ÜlesÜles

Järelevalveametnik kutsub pankrotivõlgniku avaldama halduri juuresolekul oma seisukohti varade parima realiseerimismooduse kohta. Istungi kohta koostatakse ametlik protokoll. Haldurid müüvad järelevalveametniku juhendamisel ja kooskõlas paragrahvidega 51 ja 52 kinnisvara, laos olevad kaubad ja vallasvara, ilma et nad oleksid kohustatud pankrotivõlgnikku selleks iga kord kohale kutsuma (pankrotiseaduse § 75 punkt 1).

Haldurite nõudmisel võib kohus seoses pankrotivõlglase äritegevuse lõpetamisega kiita heaks ettevõtte ülemineku vastavalt osapoolte määratud tingimustele, mille järgimist tagavad haldurid või pärast pankrotimenetluse lõppemist kõik asjasthuvitatud isikud (pankrotiseaduse § 75 punkt 4).

Vajadusel langetab pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik otsuse võlausaldajate vahel jaotatavate osade kohta ja määrab nende suuruse. Iga pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku korraldusel või nõusolekul tehtav väljamakse vähendab haldurite vastutust (pankrotiseaduse § 77).

10. Millised on menetluse lõpetamise tingimused?

Kokkuleppemenetlus

Juhul kui kommertskohus kinnitab maksete lõpliku peatamise, vabastatakse võlgnik pärast tervendamisplaani ja maksegraafiku täies ulatuses täitmist lõplikult kõigist seal registreeritud nõuetest (kokkuleppemenetlusseaduse § 35 punkt 3). Võlgnik võib alustada „puhtalt lehelt” ja kui tegemist on ettevõttega, võib selle äritegevus jätkuda.

Kui kommertskohus ei kinnita maksete lõplikku peatamist, võib ta sama otsusega välja kuulutada võlgniku pankroti pärast seda, kui on kuulanud ära võlgniku ütlused seoses pankroti tingimustega (kokkuleppemenetlusseaduse § 33 punkt 1).

ÜlesÜles

Pankrot

Pankrotimenetlus pole midagi enamat kui vahend tegevuse lõpetamiseks. Kõigepealt lahendab kohus raamatupidamisdokumentidega seonduvad vaidlused ning võimalusel teeb sinna parandusi. Seejärel võtab kohus pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku ettepanekul vastu otsuse pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik esitab kinnisel istungil kohtunikule võlausaldajate seisukoha pankrotivõlgniku vastutusest vabastamise küsimuses ja pankrotimenetluse asjaolude osas (pankrotiseaduse § 80).

Üldjuhul on pankrotivõlgnik pärast pankrotimenetluse lõpetamist õigustatud vastutusest vabastamisele, kui ta on füüsiline isik (s.t ei ole juriidiline isik), kui tema suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust ja ta on käitunud korrektselt ja vastutustundlikult. Vastutusest vabastamise tulemusena kustutatakse lõplikult kõik tema võlad ning vabastatakse kohustustest füüsilised isikud, kes on tasuta käendanud pankrotivõlgniku kohustusi. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule antud vabastus vastutuses kehtib ka tema abikaasale, kui viimane on andnud nõusoleku olla kaasvõlgnik (pankrotiseaduse § 81 kuni 82).

Vastutusest vabastatud pankrotivõlgnikul on nüüd võimalus alustada uut äritegevust ning tema majandustegevus loetakse rehabiliteerituks (pankrotiseaduse § 110). Pankrotivõlgnik, keda pole vastutusest vabastatud, võib taotleda rehabiliteerimist, juhul kui ta on maksnud kõik tasumisele määratud summad (pankrotiseaduse § 109 punkt 1).

Registripidaja informeerib pankrotivõlgnikku pankrotimenetluse lõpetamise otsusest. Kohus võib otsustada, et väljavõte pankrotimenetluse lõpetamise otsusest avaldatakse Belgia ametlikes teadaannetes. Kohtuotsuse avaldamine on kohustuslik, kui kohus otsustab, et pankrotivõlgnik kuulub vastutusest vabastamisele (pankrotiseaduse § 80).

Pankrotimenetluse lõpetamisega lõpevad haldurite ülesanded, välja arvatud pankrotimenetluse lõpetamisega seotud toimingud ning see tähendab haldurite täielikku vastutusest vabastamist.

Täiendav informatsioon

1 Vt veebilehelt www.just.fgov.be Deutsch - français - Nederlands rubriigi „geconsolideerde wetgeving/législation consolidée" all; vrd tsiviilseadustiku § 2091.

« Pankrott - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik