Euroopa Komisjon > EGV > Pankrott > Austria

Viimati muudetud: 02-04-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Pankrott - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Missuguseid menetluse liike ja eesmärke saab maksejõuetuse korral eristada? 1.
2. Missugused on erinevate menetluste algatamise eeldused maksejõuetuse korral? 2.
3. Missugune roll on erinevates menetlustes osalejatel? 3.
4. Missugused on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed? 4.
5. Missugused spetsiifilised reeglid on olemas üksikute nõudekategooriate jaoks? 5.
6. Missugused määrused kehtivad seoses kahjustavate tegudega? 6.
7. Missugused on hagi esitamise ja vastuvõtmise tingimused? 7.
8. Missugused reeglid kehtivad reorganiseerimismenetluse korral? 8.
9. Missugused määrused kehtivad likvideerimismenetluse korral? 9.
10. Missugused on menetluse lõpetamise tingimused? 10.

 

1. Missuguseid menetluse liike ja eesmärke saab maksejõuetuse korral eristada?

Austria õigus eristab kompromissi vastavalt kompromissikorrale (Ausgleichsordnung - AO) ja pankrotimenetlust vastavalt pankrotikorrale (Konkursordnung - KO).

Pankroti algatamise eelduseks on võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetust võib täheldada eriti siis, kui võlgnik lõpetab maksete tegemise. Maksejõuetus ei eelda võlausaldajate pealetükkivust. Asjaolu, et võlgnik on üksikute võlausaldajate nõudeid täielikult või osaliselt rahuldanud või et ta seda veel teha võib, ei anna iseenesest põhjust võlgniku maksejõulisuse eeldamiseks (KO § 66). Selliste äriühingute, mille isiklikult vastutavateks liikmeteks ei ole füüsilised isikud, ja teiste juriidiliste isikute vara ja pärandvara suhtes algatatakse pankrot ka võlgadega ülekoormatuse korral (KO § 67).

Pankrotimenetluse algatamise eelduste olemasolul või maksejõuetuse ohu korral võib võlgnik taotleda, et pankrotimenetluse asemel algatataks kompromissmenetlus (AO § 1).

Pankrotimenetluse eesmärk on esmajoones kõigi võlausaldajate nõuete võrdne rahuldamine. Olemasolevast varast saab iga võlausaldaja oma nõudega võrdelise osa. Võimalusel tuleb tervendamisvõimelise ettevõtte likvideerimist vältida ning anda võlgnikule võimalus oma majandusliku seisundi parandamiseks. See eesmärk tõuseb esiplaanile siis, kui pankrotimenetluses leiab aset niinimetatud sundkompromiss. Sundkompromissi tagajärjeks on kustutamata võlgnevuse jäägist vabastamine, juhul kui pankrotivõlgnik tasub kahe aasta jooksul 20% oma võlgadest.

Füüsilise isiku pankroti kohta kehtivad erireeglid. Üldjuhul on võimalik võlgnik kohustustest vabastada. Seda tingib sotsiaalne ülesanne anda väljapääsmatus majanduslikus olukorras olevale inimesele võimalus uuesti alustada. Pankrotimenetlust ettevõtjana mitte tegutsevate füüsiliste isikute korral nimetatakse võlgade reguleerimise menetluseks (Schuldenregulierungsverfahren - KO § 25).

ÜlesÜles

Kompromissmenetlus võimaldab võlgneva ettevõtte tervendamise huvides võlgu vähendada võlausaldajate enamusotsusega, juhul kui võlgnik tasub kahe aasta jooksul vähemalt 40% nõuetest.

Peale kohtuliku pankrotimenetluse võib võlgnik üritada ka kohtuvälist tervendamist. Kohtuliku menetlusega võrreldes on selle puuduseks asjaolu, et kokkuleppele tuleb jõuda kõigi võlausaldajatega ning üksikuid vasturääkivaid võlausaldajaid pole hääletamise teel võimalik vähemusse jätta. Seejuures on võlgnik vastavalt KO § 69 lõikele 2 kohustatud esitama 60 päeva jooksul pankrotiavalduse, niipea kui on olemas pankrotimenetluse algatamise eeldused.

Maksejõuetuse tagasitõrjumiseks õigeaegse põhjaliku tervendamise abil on seejärel võimalik läbi viia reorganiseerimismenetlus vastavalt ettevõtte reorganiseerimise seadusele. Selle eelduseks on asjaolu, et olemas on küll reorganiseerimise vajadus, maksejõuetust aga veel tekkinud ei ole. Reorganiseerimisvajadusega on tegemist siis, kui ettevõte on ohustatud majandusliku väärarengu tagajärjel, nii et tema edasiseks kestmajäämiseks tuleb sekkuda ettevõtte tegevusse.

2. Missugused on erinevate menetluste algatamise eeldused maksejõuetuse korral?

Pankrotimenetlus:
  • maksejõuetus või võlgadega ülekoormatus (vt ülalpool);
  • kulusid põhimõtteliselt kattev vara;
  • võlgniku või võlausaldaja pankrotiavaldus.
Kompromissmenetlus:
  • maksejõulisus, ähvardav maksejõuetus või võlgadega ülekoormatus;
  • võlgniku avaldus koos määrusekohase kompromissettepanekuga.

3. Missugune roll on erinevates menetlustes osalejatel?

Pankrotimenetlus:
  • Pankrotikohus
    • algatab ja juhib menetlust;
    • nimetab pankrotihalduri ja teostab järelevalvet tema tegevuse üle;
    • tagab pankrotivara;
    • juhatab võlausaldajate koosolekuid, iseäranis sundkompromissi või maksegraafiku hääletust;
    • langetab otsuseid teatud päevakorralistes küsimustes;
    • tühistab pankrotimenetluse.
  • Pankrotihaldur
    • vastutab pankrotimenetluse praktilise läbiviimise eest;
    • kontrollib pankrotivõlgniku majanduslikku olukorda;
    • annab hinnangu selle kohta, kas ettevõtte majandustegevust on võimalik jätkata või kas juba suletud ettevõtet saab uuesti avada;
    • kontrollib sundkompromissi vastavust võlausaldajate huvidele ning selle eeldatavat realiseeritavust;
    • teeb kindlaks ettevõtte varad ja nende väärtuse;
    • valitseb ja esindab pankrotivara;
    • teostab vaidlustamisõigust pankrotivara suhtes;
    • aitab kaasa võlaseisu kindlakstegemisel;
    • jaotab pankrotivara realiseerimise tulemi.

Ettevõtjana mitte tegutseva füüsilise isiku pankrotimenetluse korral (Schuldenregulierungsverfahren) pole pankrotihalduri ametisse määramine tingimata vajalik. Kui pankrotikohus loobub halduri nimetamisest, siis peab kohus haldurile pankrotikorraga pandud ülesandeid ise täitma.

ÜlesÜles

  • Võlgnik
    • on õigustatud esitama pankrotiavaldust ja edasikaebust pankroti algatamise otsuse peale;
    • kaotab pankrotimenetluse algatamisega pankrotivarasse kuuluva vara käsutamise õiguse;
    • on õigustatud osa võtma võlausaldajate üldkoosolekutest ja pankrotitoimkonna istungitest;
    • on õigustatud esitama avaldust kompromissi tegemiseks.
  • Võlausaldaja
    • Võlausaldajate üldkoosolek;
    • omab kindlaksmääratud algatamise õigusi (nt pankrotitoimkonna valimine, pankrotihalduri ametist vabastamine);
    • hääletab sundkompromissettepaneku üle;
    • Äärmisel juhul kohtu poolt nimetatud pankrotitoimkond;
    • toetab haldurit ja teostab tema tegevuse üle järelevalvet;
    • avaldab oma arvamust enne oluliste abinõude rakendamist halduri poolt;
    • omab teatud kindlatel juhtudel nõusolekuõigust.
Kompromissmenetlus:
  • Kohus
    • algatab ja juhib menetlust;
    • nimetab halduri ja teostab järelevalvet nii halduri kui ka teiste organite tegevuse üle;
    • langetab otsuseid teatud päevakorralistes küsimustes;
    • tühistab kompromissmenetluse.
  • Haldur
    • teostab järelevalvet võlgniku ja tema tegevjuhtkonna üle;
    • vahendab andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta ja esitab esialgse kirjaliku aruande;
    • kontrollib esitatud nõudeid;
    • annab oma nõusoleku teatud kindlatele õigustehingutele.
  • Võlgnik
    • esitab avalduse koos kompromissettepanekuga kompromissi tegemiseks;
    • säilitab põhimõtteliselt oma käsutusõigused ja haldab oma vara ise edasi;
    • on halduri järelevalve all.
  • Võlausaldaja
    • Võlausaldajate üldkoosolek hääletab kompromissettepaneku üle;
    • Äärmisel juhul kohtu nimetatud pankrotitoimkond nõustab ja toetab haldurit ning teostab järelevalvet tema tegevuse üle.

4. Missugused on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed?

Pankrotimenetlus:

Pankroti väljakuulutamine tehakse avalikult teatavaks ametliku teadaandega selleks ette nähtud veebilehel Deutsch. Pankroti väljakuulutamise õiguslik toime hakkab kehtima teate avaldamisele järgneval kuupäeval. Lisaks sellele tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märge avalikesse registritesse (kinnistusraamatusse, ettevõtete vararegistrisse jne).

ÜlesÜles

Pankroti väljakuulutamisega kaotab pankrotivõlgnik õiguse valitseda ja käsutada talle sellel ajahetkel kuuluvat vara või vara, mille ta pankroti jooksul omandab (pankrotivara). Pankrotivara võetakse hoiule ja halduri valitsemise alla ning seda kasutatakse pankrotivõlausaldajate nõuete ühiseks rahuldamiseks (KO § 1).

Pankrotivõlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehingud on pankrotivõlausaldajate suhtes tühised (KO § 3 lõige 1).

Kohtuvaidlused, mis taotlevad pankrotivarasse kuuluva varaga seotud nõuete kehtestamist või kindlakstegemist, ei kuulu pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu ei läbivaatamisele võtmisele ega jätkamisele. Eelisõigusnõudega ja pankrotivarasse mitte kuuluvate esemete välistamise nõudega seotud kohtuasju saab läbivaatamisele võtta ja jätkata ka pärast pankroti väljakuulutamist, kuid seda siiski ainult pankrotihalduri vastu (KO § 6 lõiked 1 ja 2).

Kõik pooleliolevad kohtuasjad, milles pankrotivõlgnik on kas hageja või kostja, välja arvatud pankrotivaraga mitte seotud kohtuasjad, katkestatakse pärast pankroti väljakuulutamist (KO § 7 lõige 1).

Kompromissmenetlus:

Kompromissi algatamisest teatatakse samuti avalikult ametlike teadaannete registris. Kompromissmenetluse algatamise õiguslik toime hakkab kehtima teate avaldamisele järgneval kuupäeval (AO § 7 lõige 1). Lisaks sellele tehakse kompromissmenetluse algatamise kohta märge avalikesse registritesse (kinnistusraamatusse, ettevõtete vararegistrisse jne).

Võlgnikul ei ole lubatud avalduse esitamise päevast menetluse algatamiseni kinnisasju müüa või koormata, oma varale eelisõigusi seada, ennast käendustega siduda ning esemete ja objektide tasuta kasutamiseks korraldusi teha. Niisugused õiguslikud tehingud on võlausaldajate suhtes tühised. Alates menetluse algatamisest vajab võlgnik ettevõtte sulgemiseks või taasavamiseks kohtu nõusolekut. Lisaks sellele vajab võlgnik teiste kindlaksmääratud õigustehingute ja ‑toimingute sooritamiseks halduri heakskiitu. Võlgnik võib kompromissmenetluse jooksul olemasolevaid vahendeid ainult sel määral enda tarbeks kasutada, kuivõrd see on hädavajalik tema ja ta perekonna tagasihoidlikuks äraelamiseks (AO § 8).

ÜlesÜles

Nõude esitamisega kompromissmenetluses nõude aegumine katkeb (AO § 9).

Alates menetluse algatamisest ei saa võlgnikele kuuluvatele asjadele seada kohtulikku pandi- või rahuldamisõigust (AO § 10).

5. Missugused spetsiifilised reeglid on olemas üksikute nõudekategooriate jaoks?

Pankrotimenetlus:
Välistamise õigused

Välistamise õigus hõlmab asju, mis küll asuvad võlgniku juures, kuid temale ei kuulu (KO § 44). Kuna pankrotivara sisaldab ainult pankrotivõlgniku vara, jäävad välistamise õigused pankroti väljakuulutamisest põhimõtteliselt puutumata.

Eelisõigused

Eelisõigused on võlausaldajate tunnustatud nõuded, mis rahuldatakse eelisjärjekorras pankrotivõlgniku teatud kindlast varast. Eelisõigustega võlausaldajatel on teiste pankrotivõlausaldajatega võrreldes eesõigus, niivõrd kui nende nõue on kaetud tagatisvaraga (nt pandiga). Vara müügist tulenev ülejääk läheb ühisesse pankrotivarasse (KO § 48). Põhimõtteliselt jäävad eelisõigused pankroti väljakuulutamisest puutumata.

Nõuded pankrotimenetluses (pankrotinõuded)

Pankrotinõuded on võlausaldajate varalised nõuded pankrotivõlgniku vastu, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (KO § 51). Pankrotinõueteks ei ole siiski eespool nimetatud nõuete jooksvad intressid alates pankroti algatamisest, pankrotimenetluses osalemise kulud, rahatrahvid mistahes liiki karistatavate tegude eest ja kinkimisest tulenevad nõuded (KO § 58).

Pankrotinõuete jaoks kehtib üldiselt võrdse kohtlemise põhimõte. Pankrotimenetluses ei eelistata ei kohalikke omavalitsusi ja kommunaalettevõtteid ega töövõtjaid. Äriühingu osaniku nõue omakapitali asendava laenu tagasimaksmiseks on siiski teisejärguline nõue.

ÜlesÜles

Nõuete tasaarvestus

Nõudeid, mis olid pankroti algatamise ajaks juba tasaarvestatavad, ei ole pankrotimenetluses vaja esitada (KO § 19 lõige 1). See annab võlausaldajale, kes samaaegselt on pankrotivõlgniku võlgnik, tagatisega võlausaldaja seisundi. Võlausaldaja kannatab aga erandjuhul, kui tema pankrotinõue on suurem pankrotivõlgniku nõudest. Niisugusel erandjuhul võib võlausaldaja pankrotist osa võtta. Tasaarvestuse eelduste kohta saab täpsemalt lugeda seadusest (KO § 20) liidukantsleriameti kodulehel Deutsch.

Menetlusega seotud nõuded

Menetlusega seotud nõuded on pankrotivara vastu esitatavad nõuded, mis tuleb pankrotivarast rahuldada kõigepealt, s.t enne pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist (KO § 47 lõige 1). Tähtsamad menetlusega seotud nõuded on (KO § 46 lõige 1):

  • pankrotimenetluse kulud;
  • pankrotivara säilitamise, valitsemise ja majandamisega seotud väljaminekud;
  • kõik pankrotivara puudutavad avalikud maksud, kuivõrd maksukohustust põhjustavad asjaolud realiseeruvad pärast pankroti algatamist;
  • töövõtjate nõuded jooksva tasu saamiseks pärast pankroti algatamist töötatud aja eest;
  • pankrotihalduri poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute täitmise nõuded (massikohustused);
  • pankrotihalduri õigustoimingutest tulenevad nõuded;
  • pankrotivara alusetust suurenemisest tulenevad nõuded;
  • töösuhte lõpetamisest põhjustatud nõuded, kui töösuhe ennistati pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse jooksul.

Menetlusega seotud nõudeid ei pea pankrotimenetluses esitama. Kui pankrotihaldur hoidub kõrvale maksmisele kuuluvate menetlusega seotud nõuete rahuldamisest, võib võlausaldaja need kohtulikult sisse nõuda.

ÜlesÜles

Pankrotivõlgniku lepingud
  • Pakkumised: hilisemale pankrotivõlgnikule tehtud pakkumised jäävad põhimõtteliselt jõusse. Pankrotihaldur võib valida, kas võtta tehtud pakkumine vastu või mitte. Sel juhul on lepingupartneri nõuded massikohustusteks (KO § 26 lõige 2). Hilisema pankrotivõlgniku tehtud pakkumised ei ole pankrotihaldurile siduvad (KO § 26 lõige 3).
  • Kahepoolsed lepingud: kui kahepoolset lepingut pole pankrotivõlgniku või teise lepingupoole poolt pankroti väljakuulutamise ajaks veel täitma hakatud või kui see on osaliselt täitmata, siis võib pankrotihaldur kas pankrotivõlgniku asemel lepingu (täielikult) täita ja teiselt lepingupoolelt lepingu täitmist nõuda või lepingust tagasi astuda (KO § 21 lõige 1).
  • Varakasutuslepingud: varakasutussuhe jääb pankroti väljakuulutamisest esialgu puutumata. Varakasutaja maksejõuetuse korral on nii pankrotihalduril kui ka vara kasutuseleandjal õigus leping üles ütelda vastavalt seaduslikule või kokkulepitud lühemale ülesütlemistähtajale (KO § 23).
  • Töölepingud: kui pankrotivõlgnik on tööandja ja töösuhe on juba alanud, võib töölepingu üldjuhul ühe kuu jooksul pärast ettevõtte või selle mingi valdkonna sulgemisotsuse avaldamist lõpetada kas töövõtja ennetähtaegse lepingust väljaastumise teel või pankrotihalduri poolt, pidades kinni seaduslikust, kollektiivlepinguga määratud või lubatud viisil kokku lepitud lühemast ülesütlemistähtajast. Seejuures tuleb arvesse võtta seaduslikke piiranguid ülesütlemisele.
Kompromissmenetlus
Nõuded kompromissmenetluses (kompromissnõuded)

Kompromissnõuded on eesõigustamata nõuded, mida rahuldatakse ainult võrdelisel määral. Võlgnik peab esitatud kompromissnõudeid kindlaksmääratud aja jooksul tunnustama või need vaidlustama. Nõuete esitamine on oluline võlausaldajate hääleõiguse kindlaksmääramiseks võlausaldajate üldkoosolekul, millel kompromissettepanek läbi vaadatakse ja kompromissi tegemise üle otsustatakse. Kui kompromissettepanek vastu võetakse ning kohtu poolt kinnitatakse, siis vähendatakse kompromissnõudeid võrdelisel määral, eeldusel, et võlgnik kompromissi täidab. See kehtib ka esitamata nõuete kohta.

ÜlesÜles

Välistamis- ja eelisõigused

Nagu pankrot, nii ei puuduta ka kompromiss põhimõtteliselt välistamis- ja eelisõigusi. Nende õiguste teostamisel võib siiski esineda kohustuslikku tähtaja pikendamist.

Tasaarvestus

Korraldus (AO § 19 ja 20) vastab pankrotikorrale.

Lepingud

Kompromissiga ei puudutata esialgu nõudeid kahepoolsetest lepingutest, mille korral kumbki lepingupool ei ole kompromissi algatamise hetkeks lepingut veel täies mahus täitnud. Võlgnik võib siiski valida, kas ta nõuab teiselt lepingupoolelt lepingu täitmist või astub lepingust tagasi (AO § 20b). Lepingust tagasiastumiseks on vajalik kompromissihalduri nõusolek. Haldur võib nõusoleku anda ainult sel juhul, kui lepingu täitmine või selle täitmise jätkamine kahjustaks kompromissi tegemist või täidetavust või ettevõtte tegevuse jätkamist (AO § 20b). Varakasutuslepingutele ja töölepingutele kohaldatakse erisätteid.

  • Varakasutuslepingud: kui võlgnik on mingi asja oma käsutusse võtnud, võib ta halduri nõusolekul ühe kuu jooksul pärast kompromissi algatamise otsuse avaldamist seaduslikust või kokkulepitud ülesütlemistähtajast kinni pidades lepingu üles ütelda (AO § 20c lõige 2).
  • Töölepingud: kui võlgnik on tööandja, võib ta halduri nõusolekul ühe kuu jooksul pärast kompromissi algatamise otsuse avaldamist töösuhte lõpetada, pidades kinni seaduslikust, kollektiivlepinguga määratud või lubatud viisil kokku lepitud lühemast ülesütlemistähtajast, võttes arvesse seaduslikke piiranguid ülesütlemisele.

6. Missugused määrused kehtivad seoses kahjustavate tegudega?

Õigustoimingud, mida teostati enne pankroti väljakuulutamist ja mis puudutavad pankrotivõlgniku vara, võib vaidlustada kahju tekitamise kavatsuse ja vara raiskamise (KO § 28), soodustamise (KO § 30) või maksejõuetusest teadmise (KO § 31) tõttu. Peale selle on ette nähtud tasuta käsutuste ja nendega samaväärsete käsutuste vaidlustamine (KO § 29). Vaidlustamise üksikasjalike eelduste kohta saab lugeda liidukantsleriameti kodulehel Deutsch avaldatud seadusest.

ÜlesÜles

7. Missugused on hagi esitamise ja vastuvõtmise tingimused?

Vaata vastust 5. küsimusele.

8. Missugused reeglid kehtivad reorganiseerimismenetluse korral?

Sundkompromiss-menetlus

Sundkompromiss ei ole omaette pankrotimenetlus, vaid „kompromiss pankroti korral”. Ka sundkompromissi tegemise ja täitmise tagajärjeks on ülejäänud võlgadest vabastamine: võlgnik maksab sundkompromissiga kindlaksmääratud võrdelise osa võlgadest ning on sellega pankrotinõuetest vabastatud.

Sundkompromissi saab algatada ainult ausa (kohtulikult karistamata petliku maksejõuetusega, ilmse viivitamiskavatsusega jne) võlgniku avalduse alusel. Samal ajal peab võlgnik tegema ettepaneku, kuidas ta võlausaldajaid rahuldada või nende nõudeid tagada kavatseb (KO § 140 lõige 1). Avaldus ei ole vastuvõetav, kui pankrotivõlausaldajatele ei pakuta pankrotinõuetest seadusliku alammäära 20% tasumist kahe aasta jooksul. Ettevõtjana mitte tegutsevatele füüsilistele isikutele võib maksetähtajaks anda kuni viis aastat. Kui maksetähtaeg on pikem kui kaks aastat, peab võlgnik tasuma vähemalt 30% nõuetest (KO § 141 punkt 3). Muuhulgas ei tohi puudutada välistamis- ja eelisõigusest tulenevaid nõudeid, menetlusega seotud nõuded tuleb rahuldada täies ulatuses ning pankrotivõlausaldajaid peab kohtlema põhimõtteliselt võrdselt (KO § 149). Peale selle ei tohi õigustatu sõnaselge nõusolekuta piirata pankrotivõlausaldajate õigusi pankrotivõlgniku käendajate või kaasvõlgnike või regressiõiguslike isikute suhtes (KO § 151). Sundkompromissi tegemiseks peab selle poolt hääletama enamik võlausaldajate üldkoosolekul viibivaid hääleõiguslikke võlausaldajaid. Lisaks peavad kompromissi poolt hääletavate võlausaldajate nõuded moodustama vähemalt kolm neljandikku üldkoosolekul viibivate võlausaldajate nõuete kogusummast (KO § 147 lõige 1).

ÜlesÜles

Kui kohus seejärel sundkompromissi kinnitab, vabastatakse pankrotivõlgnik kompromissiga kokkulepitud kvooti ületava võlgade jäägi maksmisest (KO § 156).

Eraisiku pankrot (Schuldenregulierungsverfahren)

Kui eraisiku pankrotimenetluses sundkompromissi ei tehta, realiseeritakse võlgniku vara. Teine võimalus võlgadest vabaneda on maksegraafiku koostamine või võlgniku kohustustest vabastamine. Maksegraafiku korral on tegemist sundkompromissi erivormiga. Peamised erinevused on võlgade maksmise seadusliku alammäära puudumine ja lubatud maksetähtaja pikenemine seitsme aastani. Maksegraafiku tegemiseks on vaja samasugust võlausaldajate häälteenamust nagu sundkompromissi ja kompromissi korral.

Kui võlausaldajad ei hääleta maksegraafiku koostamise poolt, otsustab kohus võlgniku avalduse alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (Abschöpfungsverfahren) läbiviimise üle koos ülejäänud võlgadest vabastamisega (KO § 200 lõige 1). Võlausaldajate nõusolek ei ole siin vajalik. Võlgade tasumiseks kasutatakse esimeses järjekorras arestitavat osa sissetulekust. Vastavad (palga)nõuded peab võlgnik seitsme aasta jooksul loovutama võlausaldajate usaldusisikule. Menetlus on edukas, kui võlgnikul õnnestub pankrotivara müügist saadud tulu ja usaldusisikule tehtud maksete abil rahuldada kolme aasta jooksul vähemalt 50% või seitsme aasta jooksul vähemalt 10% võlausaldajate nõuetest. Sel juhul kuulutab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppenuks ja vabastab võlgniku ülejäänud võlgade maksmisest (KO § 213). Kui makse-eesmärki seitsme aasta jooksul ei saavutata, võib kohus õigluse mõttes võlgniku ülejäänud võlgadest siiski vabastada, otsuse tegemise edasi lükata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni kolme aasta võrra pikendada.

ÜlesÜles

Kompromissmenetlus

Kui võlgnik on maksejõuetu või võlgadega ülekoormatud (vt lisaks vastust 1. küsimusele) või kui teda ähvardab maksejõuetus, võib ta esitada avalduse kompromissi algatamiseks. Kompromissi taotlemise avaldusele peab võlgnik lisama arvukalt tõendavaid dokumente (vara nimekiri, võlausaldajate ja võlgnike nimekiri, kolme viimase aasta bilanss, kompromissettepanek jne). Kompromissi lubatavuse eelduseks on peale võlgniku aususe ka ettepanek võlausaldajate nõuetest seadusliku alammäära 40% tasumiseks kahe aasta jooksul alates kompromissi kinnitamisest.

Üldjuhul tuleb kompromissi tegemise üle otsustada 90 päeva jooksul alates menetluse algatamisest (AO § 67 lõige 1, punkt 2). Häälteenamuse nõuded vastavad sundkompromissi nõuetele (vt ülalpool). Kompromissi peab kinnitama kohus. Kinnitamisotsusest antakse avalikult teada pankrotiregistris (AO § 49 lõige 3).

Menetluse lõppfaasiks on kolm võimalust: menetluse tühistamine ilma järelevalveta võlgniku üle, tühistamine ajutise hooldaja poolse järelevalvega või kompromissmenetluse jätkamine kompromissihalduri järelevalve all.

9. Missugused määrused kehtivad likvideerimismenetluse korral?

Põhimõtteliselt realiseeritakse pankrotivarasse kuuluvad asjad kohtuväliselt pankrotihalduri poolt, kasutades eelkõige vahetalitusteta müüki. Ainult erandjuhul, kui pankrotikohus langetab pankrotihalduri avalduse peale sellekohase otsuse, müüakse pankrotivara kohtulikul enampakkumisel vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale.

Oluliste korralduste tegemisel peab pankrotihaldur eelnevalt saama pankrotitoimkonnalt vastava arvamusavalduse (KO § 114 lõige 1). Lisaks sellele peab pankrotihaldur teatama pankrotikohtule vähemalt kaheksa päeva ette õigustehingutest, mille väärtus ületab 100 000 eurot. Kohtul on võimalus nende tehingute sooritamist keelustada (KO § 116: kokkulepete sõlmimine, vaieldavate välistamis-, eelisõigus- ja tasaarvestusnõuete, samuti menetlusega seotud vaieldavate nõuete tunnustamine, vaidlustamise hagi esitamine jne). Teatud õigustehinguteks on sõltumata tehingusumma suurusest vaja pankrotitoimkonna ja pankrotikohtu luba (KO § 117).

ÜlesÜles

Pankrotitoimkond võib pankrotikohtu loal otsustada jätta pankrotivõlgniku vabasse käsutusse nõuded, mille sissekasseerimine ei tõota erilist edu, ja tähtsusetu väärtusega asjad (KO § 119 lõige 5).

Pankrotimenetluse võlausaldajate nõudmised (menetlusega seotud väljamaksed) tuleb menetluse seisule vaatamata rahuldada niipea, kui nende nõuded on tunnustatud ja nõuete maksetähtaeg saabunud (KO § 124 lõige 1). Kui pankrotivarast nende nõuete rahuldamiseks ei piisa, peab pankrotihaldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning pankrotimenetluse võlausaldajate rahuldamise katkestama. Sel juhul on tegemist „pankrotiga pankrotis” (KO § 124a).

Pankrotivõlausaldajate rahuldamisega võib alustada alles pärast nõuete kaitsmise üldkoosolekut. Pankrotihaldur jagab pankrotivara üldiselt pärast jaotusettepaneku kooskõlastamist pankrotitoimkonnaga ning selle kinnitamist pankrotikohtu poolt (KO §-d 128-130). Erireeglid kehtivad vaieldavate (KO § 131) ja hilinemisega teatatud (KO § 134) nõuete käsitlemisel ning samaaegselt eelisõigusega võlausaldajateks olevate pankrotivõlausaldajate kohta (KO § 132).

10. Missugused on menetluse lõpetamise tingimused?

Pankrotimenetlus

Pankrotimenetlus lõpetatakse pärast pankrotivara lõppjagamise täideviimise tõendamist pankrotikohtule, sundkompromissi korral (KO § 139 lõige 1) pärast kompromissi seaduslikku kinnitamist ning välistamis- või eelisõigusega võlausaldajate ja pankrotimenetluse võlausaldajate nõuete rahuldamist või tagamist (KO § 157 lõige 1). Järgnevalt lõpetatakse pankrot ka pärast maksegraafiku seaduslikku kinnitamist (KO § 196 lõige 1) või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse seaduslikku algatamist (KO § 200 lõige 4).

Pankrot lõpetatakse ka siis, kui kõik pankrotimenetluse- ja pankrotivõlausaldajad annavad selleks oma nõusoleku (KO § 167 lõige 1) või kui pankrotimenetluse käigus selgub, et pankrotivarast ei jätku menetluse kulude katteks (KO § 166).

Pankroti seaduslikul lõpetamisel on iseäranis järgmine mõju:

  • Endine pankrotivõlgnik saab tagasi oma vara täieliku käsutamisõiguse (KO § 59) ja pankrotihalduri õiguspädevus lõpeb.
  • Endine pankrotivõlgnik saab jälle piiramatu aktiivse ja passiivse õiguse olla protsessi pooleks oma nõude alusel. Pooleliolevatel kohtuprotsessidel toimub seaduslik poole asendamine - pankrotihalduri asemele astub endine pankrotivõlgnik.
  • Pankrotivõlausaldajad võivad pankrotimenetluses tunnustatud nõude maksmata jäänud osa kättesaamiseks varasema pankrotivõlgniku vastu jälle piiramatult rakendada seaduses sätestatud korda.

Teatud valdkondades kehtivad pankrotivõlgnikule haldusõiguslikud (nt äriseadustiku) või kutseõiguslikud (nt advokaadiseaduse) piirangud, mille kohaselt võlgnikul on keelatud asutada uut ettevõtet. Võlausaldajate tahtliku kahjustamise korral ähvardavad teda kriminaalsanktsioonid.

Kompromissmenetlus

Menetluse lõpetamise tagajärjeks on võlgniku käsutusvabaduse kompromissiõigusliku piirangu lõppemine.

« Pankrott - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-04-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik