Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Hispaania

Viimati muudetud: 21-09-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD 1.
1.1. RIIGI ÕIGUSNORMID 1.1.
1.2. KEHTIVAD MITMEPOOLSED RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID 1.2.
1.3. KEHTIVAD KAHEPOOLSED PÕHIKONVENTSIOONID 1.3.
2. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE 2.
2.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel 2.1.
2.2. Tagasisaade ja edasiviide 2.2.
2.3. Kohtualluvuse muutumine 2.3.
2.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest 2.4.
2.5. Välisriigi õiguse tõendamine 2.5.
3. KOLLISIOONINORMID 3.
3.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid 3.1.
3.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne) 3.2.
3.3. Isiku õiguslik seisund ja selle perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime) 3.3.
3.4. Vanema-lapse suhete, sh adopteerimise suhtes kohaldatav õigus 3.4.
3.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus 3.5.
3.6. Abieluvara 3.6.
3.7. Testamendid ja pärimine 3.7.
3.8. Kinnisvara 3.8.
3.9. Maksejõuetus 3.9.

 

1. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD

1.1. RIIGI ÕIGUSNORMID

Hispaania õiguse allikad on seadused ja muud õigusaktid, tavad ja õiguse üldpõhimõtted. Sätteid, mis on vastuolus hierarhias kõrgemal asuvate sätetega, ei kohaldata. Tavaõigust kohaldatakse vaid juhul, kui puudub kohaldatav seadus, kui tavaõigus ei ole vastuolus üldise moraali või avaliku korraga ning kui see on välja kujunenud. Üldisi õiguspõhimõtteid kohaldatakse juhul, kui seadus ja tavaõigus puuduvad, ilma et see piiraks nende rolli õiguskorrast teavitamisel. Õiguskorda täiendab kohtupraktika, mida riigi kõrgeim kohus pidevalt loob, kui ta tõlgendab ja kohaldab seadusi, tavaõigust ja õiguse üldpõhimõtteid.

1.2. KEHTIVAD MITMEPOOLSED RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID

  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/00 English - español - fran�§ais PDF File (PDF File 87 KB)
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 English - español - français PDF File (PDF File 105 KB)
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 English - español - français PDF File (PDF File 200 KB)
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/03 English - español - français PDF File (PDF File 227 KB)
  • 16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioon
  • Õigusabitaotluse edastamise Euroopa kokkulepe, Strasbourg, 27. jaanuar 1977
  • 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsioon (dokumentide kätteandmine)
  • 18. märtsi 1970. aasta Haagi konventsioon (tõendite kogumine)
  • 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon (õiguskaitse kättesaadavus)
  • 24. oktoobri 1956. aasta Haagi konventsioon (laste ülalpidamise kohustus)
  • 15. aprilli 1958. aasta Haagi konventsioon (laste ülalpidamise kohustusi käsitlevate kohtuotsuste täitmine)
  • 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon (ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine)
  • 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon (ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus)
  • 1. märtsi 1954. aasta Haagi konventsioon (tsiviilmenetlus)
  • 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon (lapserööv)
  • 20. mai 1980. aasta Luxembourgi konventsioon (laste eestkostega seotud otsuste täitmine)
  • 15. märtsi 1978. aasta Strasbourgi konventsioon (teave välisriigi õiguse kohta)
  • 30. jaanuari 1975. aasta Panama konventsioon (õigusabitaotlused)
  • 8. mai 1979. aasta Montevideo konventsioon (teave välisriigi õiguse kohta)
  • 20. juuni 1956. aasta New Yorgi konventsioon (ülalpidamistoetuse saamine välismaal)

1.3. KEHTIVAD KAHEPOOLSED PÕHIKONVENTSIOONID

  • Hispaania – Maroko:
    • konventsioon õigusalase koostöö kohta tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades (30. mai 1997);
    • konventsioon õigusalase koostöö, laste eestkostet ja lastega suhtlemise õigust käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise ning laste tagasitoomise kohta (30. mai 1997).
  • Hispaania – Tuneesia:
    • konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (24. september 2001).
  • Hispaania – Tai:
    • konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5. juuni 1998).
  • Hispaania – Brasiilia:
    • konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (13. aprill 1989).
  • Hispaania – Uruguai:
    • konventsioon õigusalase koostöö kohta (4. november 1987);
    • konventsioon laste ülalpidamise ning ülalpidamisega seotud kohtuotsuste ja kohtulike kokkulepete täitmise suhtes kohaldatava õiguse kohta (4. november 1987).
  • Hispaania – Dominikaani Vabariik:
    • konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (15. september 2003).
  • Hispaania – Bulgaaria Vabariik:
    • leping õigusabi kohta tsiviilasjades (23. mai 1993).
  • Hispaania – Venemaa Föderatsioon:
    • konventsioon õigusabi kohta tsiviilasjades (26. oktoober 1990).
  • Hispaania – Hiina Rahvavabariik:
    • leping õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2. mai 1992) español.
  • Hispaania – Šveits:
    • leping kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (10. november 1896).
  • Hispaania – Colombia:
    • konventsioon kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilasjades (30. mai 1908) español.
  • Hispaania – Mehhiko:
    • konventsioon kohtuotsuste ja vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (17. aprill 1989) español.
  • Hispaania – Iisrael:
    • Hispaania ja Iisraeli vaheline konventsioon kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (30. mai 1989) español.
  • Hispaania – Rumeenia:
    • konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (17. november 1997).
  • Hispaania – El Salvador:
    • leping kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (7. november 2000).

2. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE

2.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Kohtud ja ametiasutused kohaldavad Hispaania kollisiooninorme omal algatusel.

ÜlesÜles

2.2. Tagasisaade ja edasiviide

Tagasisaadet ja edasiviidet ei ole nendes rahvusvahelistes konventsioonides tunnustatud, millega Hispaania on ühinenud. Ainukesed kaks konventsiooni, mis on selles osas ebaselged, on 18. märtsi 1965. aasta Washingtoni konventsioon investeerimisvaidluste lahendamise kohta riikide ja teiste riikide kodanike vahel ning 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste kohta. Kuna nendes konventsioonides on määratud pigem see, millist rahvusvahelise eraõiguse süsteemi tuleks kohaldada, mitte see, millist seadust peab kohtunik kohaldama, ei saa siiski rääkida tagasisaatest või edasiviitest.

Tsiviilseadustiku kohaselt käsitatakse asjaomastes Hispaania õigusnormides esinevaid viiteid välisriigi õigusele viidetena materiaalõigusele, sõltumata kollisiooninormide tagasisaadetest või edasiviidetest mõnele muule, mitte Hispaania seadusele. See näitab seda, et tunnustatakse vaid esimese astme tagasisaadet või edasiviidet. Hispaania õiguses lubatud esimese astme tagasisaade või edasiviide ei ole siiski kohustuslik (kasutatakse sõnastust „seda võetakse arvesse”). Kohtupraktika tõlgenduse kohaselt on see võimalik vaid asjades, kus selle abil saavutatakse rahuldav, mõistlik ja õiglane lahendus.

Teise astme tagasisaade või edasiviide (st kui seaduses, millele Hispaania seaduses viidatakse, on omakorda viidatud kolmanda riigi seadusele) ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui tegemist on vekslite, tšekkide või võlakirjadega. Need võivad muuta selle kohustuslikuks, märkides, et nende suhtes kohaldatakse õigussubjekti riigi seadust, kuigi juhul, kui selles seaduses on märgitud, et kohaldada tuleb mõne muu riigi seadust, kohaldatakse viimati nimetatud seadust.

ÜlesÜles

2.3. Kohtualluvuse muutumine

Hispaania õiguses puudub üldine kord selliste olukordade jaoks, kus kollisiooninormis ettenähtud kohtualluvuse määramise tingimused muutuvad. Probleemi pole, kui kollisiooninormis on sätestatud aeg, mille seisuga kohtualluvus määratakse. Kui seda tehtud ei ole, puudub Hispaania õiguses igasugune selgesõnaline ja üldine juhis. Tundub siiski, et tavaliselt võetakse arvesse seadust, mida kohaldati siis, kui asjaomane õiguslik olukord tekkis, kuigi kohtualluvuse määramise aluseks olnud asjaolud võivad olla hiljem muutunud.

2.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest

Hispaania õiguses on rahvusvahelist avalikku korda käsitlev klausel, mille kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust juhul, kui see on vastuolus avaliku korraga. Seega välistatakse välisriigi õiguse kohaldamine, kui see on selgelt vastuolus Hispaania õiguse aluspõhimõtetega. Neid aluspõhimõtteid ei ole loetletud, kuid põhimõtteliselt on need konstitutsioonis nimetatud põhimõtted, näiteks abielu lõpetamise võimalikkus, laste võrdsus seaduse ees, õigus nimele, vara ja turutingimusi käsitlevad normid, tarbija- ja keskkonnakaitse normid jne. Avaliku korra klauslit kohaldatakse piiratult. Seda kohaldatakse juhul, kui rahvusvahelise eraõiguse normis on kindlaks määratud muu kohaldatav seadus, ning sel juhul viidatakse vastavale seadusele. Muu kohaldatava seaduse puudumisel kohaldatakse Hispaania õigust.

2.5. Välisriigi õiguse tõendamine

Välisriigi õiguse sisu ja kehtivust tuleb tõendada ning kohus võib kasutada selle kontrollimiseks mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks. Poolte suhtes kohaldatakse välisriigi õiguse tõendamise puhul tsiviilkohtumenetluses üldiselt kasutatavaid tõendamiskohustuse norme. Välisriigi õigust saab tõendada mis tahes õiguslikult tunnustatud tõendiga.

ÜlesÜles

3. KOLLISIOONINORMID

3.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid

Hispaania on ühinenud 1980. aasta Rooma konventsiooniga lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Selle põhireegli kohaselt võivad lepingupooled valida, millist õigust lepingu suhtes kohaldatakse. Kui lepingupooled ei ole kohaldatavat õigust valinud (või kui valik ei ole õiguspärane), kohaldatakse põhimõtteliselt selle riigi õigust, kus oli lepingu täitja alaline elukoht lepingu sõlmimise ajal, või äriühingu korral selle riigi õigust, kus asub äriühingu kontor.

Rooma konventsioonis on lisaks sellele üldreeglile sätestatud teatavad tagatised, mille kohaselt võivad pooled teatavatel juhtudel valida kohaldatava õiguse (kliendilepingud ja üksikud töölepingud), ning eespool nimetatud tingimuste suhtes ülimuslikud erinormid juhuks, kui valikut ei ole tehtud. Näiteks kohaldatakse kliendi alalise elukoha seadust, kui kaup on tarnitud kliendile, kui klient on teinud tellimuse selles riigis või kui müüja on korraldanud ostu tegemiseks reisi välisriiki. Töölepingute suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus töötaja töötab. Kui tööd ei tehta ühes kindlas riigis, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub töötaja palganud asutus.

Kindlustuse valdkonnas kohaldatakse kindlustuslepinguseaduse 50/1980 kohast erikorda, mis erineb sõltuvalt sellest, kas tegemist on kahju- või isikukindlustusega.

Kahjukindlustuse puhul kohaldatakse Hispaania õigust järgmistel juhtudel:

  1. kui riskid asuvad Hispaania territooriumil ning seal on füüsilisest isikust kindlustusvõtja alaline elukoht või juriidilisest isikust kindlustusvõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja juhtimiskoht;
  2. kui lepingu sõlmimisel on järgitud Hispaania õiguses sätestatud kindlustuskohustust.

Suuri riske katvate kindlustuslepingute pooltel on õigus kohaldatavat õigust vabalt valida.

ÜlesÜles

Elukindlustuse puhul kohaldatakse Hispaania õigust järgmistel juhtudel:

  1. kui kindlustusvõtja on füüsiline isik ja tema alaline asukoht või elukoht on Hispaania territooriumil. Kui ta on mõne muu Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinenud riigi, mitte Hispaania kodanik, võib ta leppida kindlustusandjaga kokku, et kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik ta on;
  2. kui kindlustusvõtja on juriidiline isik ja tema asukoht, tegeliku juhatuse asukoht ja juhtimiskoht või peamine tegevuskoht on Hispaania territooriumil;
  3. kui kindlustusvõtja on füüsiline isik ja Hispaania kodanik, kelle alaline elukoht ei ole Hispaanias, kuid kes lepib kindlustusandjaga kokku Hispaania õiguse kohaldamises;
  4. kui grupikindlustusleping on sõlmitud Hispaania õiguse kohast töölepingut järgides või selle tõttu.

Ajavahemikus 21. novembrist 1990 kuni 9. novembrini 1995 kehtis artikkel 108.

Selle artikli norme kohaldatakse muu isikukindlustuse, välja arvatud elukindlustuse suhtes.

See säte lisati 19. detsembri 1990. aasta seaduse 21/1990 artikliga 3.

Juhtumite puhul, mille suhtes ei kohaldata ühtegi eespool nimetatud kordadest, rakendatakse tsiviilseadustiku üldsätteid. Nende sätete kohaselt kohaldatakse lepinguliste kohustuste suhtes õigust, millele pooled on sõnaselgelt viidanud, kui sellisel õigusel on seos kõnealuse tehinguga. Seose puudumise korral kohaldatakse poolte ühise kodakondsusriigi õigust. Sellise õiguse puudumise korral kohaldatakse ühise alalise elukoha riigi õigust ja viimase võimalusena lepingu sõlmimiskoha riigi õigust. Kui lepingus ei ole sõnaselgelt viidatud ühelegi õigusele, kohaldatakse kinnisvaraga seotud lepingute korral vara asukohariigi õigust ja äriühingute vallasvara müügi korral äriühingu asukohariigi õigust. On siiski olemas erinorm, mille kohaselt on ülemäära koormavad lepingud, mille on Hispaanias sõlminud välismaalane, kes on oma kodakondsusriigi õiguse kohaselt teovõimetu, Hispaania õigussüsteemis siiski kehtivad, kui Hispaania õigusnormid ei tunnista isiku teovõimetuse põhjust. Seda reeglit ei kohaldata välisriigis asuva kinnisvaraga seotud lepingute suhtes.

ÜlesÜles

Töölepingute suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus tööd tehakse, kui pooled ei ole sõnaselgelt viidanud konkreetse riigi õigusele. Õigusliku esinduse korral kohaldatakse õigust, mis reguleerib seda õigussuhet, millest tulenevad esindaja volitused. Vabatahtliku esinduse korral, kui ei ole viidatud ühelegi konkreetsele õigusele, kohaldatakse selle riigi õigust, kus antud volitusi kasutatakse. Annetuste suhtes kohaldatakse igal juhul annetaja kodakondsusriigi õigust.

Lepingu vorminõuded tulenevad selle riigi õigusest, kus leping on sõlmitud. Kehtivad on siiski ka sellised lepingud, mis on sõlmitud nende sisu suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud vorminõudeid järgides; samuti lepingud, mis on sõlmitud soodustatud isiku õiguslikku seisundit või lepingu täitjate ühist õiguslikku seisundit järgides. Samuti kehtivad kinnisvaraga seotud aktid ja lepingud, mis on koostatud või sõlmitud vara asukohariigi vorminõudeid järgides. Kui aktide ja lepingute sisu reguleeriv seadus eeldab nende kehtivuse tagamiseks teatava vorminõude järgimist, tuleb seda alati teha, muu hulgas välisriigis koostatud või sõlmitud aktide või lepingute korral.

Lõpuks tuleb märkida, et Hispaania on ühinenud 15. juuni 1955. aasta Haagi konventsiooniga kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta.

3.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne)

Konventsiooni puudumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku sätteid. Hispaania on ühinenud kahe selle valdkonna konventsiooniga.

Neist esimene on 4. mai 1971. aasta Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Selle kohaselt kohaldatakse õnnetuskoha riigi õigust, kuigi konventsioon sisaldab sõiduki registreerimisriigi õigusega seotud erandeid.

ÜlesÜles

Teine on 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta. Selles on sätestatud võimalus kohaldada selle riigi õigust, kus asub otseselt kahju kannatanud isiku alaline elukoht, (kui see riik on ka väidetava vastutava isiku peamine tegevuskoht) või selle riigi õigust, kus otseselt kahju kannatanud isik omandas asjaomase toote, või selle riigi õigust, mille territooriumil kahju tekkis.

Kui eespool nimetatud sätteid ei saa kohaldada, rakendatakse tsiviilseadustikku, mille kohaselt järgitakse lepinguvälise vastutuse juhtudel vastutuse aluseks oleva juhtumi toimumiskoha riigi õigust. Lubamatu käsundita asjaajamise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus on asjaajaja peamine tegevuskoht, ja alusetu rikastumise suhtes kohaldatakse õigust, mille tõttu isik alusetult rikastus.

3.3. Isiku õiguslik seisund ja selle perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime)

5. septembri 1980. aasta Müncheni konventsiooni kohaldatakse ees- ja perekonnanimede suhtes ning selle kohaselt määratakse perekonnanimi kodakondsusriigi õiguse alusel.

Seoses eespool nimetatuga on tsiviilseadustiku artiklis 9 märgitud, et kohaldatava õiguse määrab füüsilise isiku kodakondsus. See seadustik reguleerib ka teovõimet ja perekonnaseisu, perekondlikke õigusi ja kohustusi ning pärimist. Hispaania õiguse kohaselt lubatud topeltkodakondsuse korral järgitakse rahvusvahelisi lepinguid. Kui rahvusvahelistes lepingutes asjakohased sätted puuduvad, on määrav eelkõige selle riigi kodakondsus, kus oli isiku viimane alaline asukoht, ja kui selle alusel otsustamine ei ole võimalik, siis selle riigi kodakondsus, mille isik sai viimasena, välja arvatud juhul, kui isiku teine kodakondsus on Hispaania kodakondsus, mis on esmatähtis. Ebaselge kodakondsusega isikute puhul (st nad ei ole mitte kodakondsuseta, vaid nad ei suuda oma kodakondsust tõendada) kohaldatakse nende alalise elukoha riigi õigust. Kodakondsuseta isikute suhtes kohaldatakse 28. septembri 1954. aasta New Yorgi konventsiooni artiklit 12, mille kohaselt kohaldatakse kodakondsuseta isiku päritoluriigi õigust või selle puudumise korral elukohariigi õigust.

ÜlesÜles

Juriidiliste isikute suhtes rakendatava õiguse määrab nende riikkondsus ja seda õigust kohaldatakse kõige suhtes, mis on seotud teovõime, asutamise, esindamise, tegevuse, õigusvormi muutmise, likvideerimise ja lõpetamisega, kuigi selliste äriühingute ühinemisel, mis asuvad eri riikides, tuleb arvestada vastavaid riigi seadusi. Hispaania äriühinguteks peetakse selliseid äriühinguid, mille alaline asukoht on Hispaania territooriumil, sõltumata sellest, kus need äriühingud on asutatud. Äriühingu alaliseks asukohaks peetakse Hispaaniat ka juhul, kui selle alaline tegevuskoht asub Hispaania territooriumil.

3.4. Vanema-lapse suhete, sh adopteerimise suhtes kohaldatav õigus

Vanema-lapse suhete kohta on Hispaania alusseaduses 1/1996 sätestatud, et üksikisikute vaheliste suhetega seoses tuginetakse otse ÜRO lapse õiguste konventsioonile (võeti vastu 20. novembril 1989 New Yorgis). Tsiviilseadustiku kohaselt on vanema-lapse suhete, samuti lapsendamise reguleerimise aluseks lapse õiguslik seisund (mis tähendab tavaliselt tuginemist lapse kodakondsusriigi õigusele, nagu eespool märgitud), või kui seda ei suudeta kindlaks teha, on kohaldatavaks õiguseks lapse alalise elukoha riigi õigus.

Lapsendamise kinnitamisel Hispaania kohtus kohaldatakse Hispaania õigust. Lapsendatava lapse kodakondsusriigi õigust tuleb siiski järgida lapse teovõime ja vajaliku nõusolekuga seoses juhul, 1) kui lapse alaline elukoht on väljaspool Hispaaniat; 2) kui laps ei saa lapsendamisest hoolimata Hispaania kodakondsust, kuigi elab Hispaanias. Lapsendaja või prokuröri taotlusel on lapsendatava huvides võimalik nõuda ka kas lapsendaja või lapsendatava lapse kodakondsusriigi õiguses või alalise elukoha riigi õiguses nõutud nõusolekuid, kohtuistungeid või lube.

ÜlesÜles

Eestkoste ja õigusliku teovõimeta isikute muu kaitse suhtes kohaldatakse nende isikute kodakondsusriigi õigust. Ajutiste või kiireloomuliste meetmete puhul kohaldatakse siiski nende alalise elukoha riigi õigust. Hispaania kohtu- või haldusasutustes eestkoste ja muu kaitse seadmise korral kohaldatakse igal juhul Hispaania õiguses ettenähtud vorminõudeid.

Hispaania õigust kohaldatakse ka Hispaania territooriumil hüljatud alaealiste või õigusliku teovõimeta isikute kaitse ja kasvatamise meetmete suhtes.

3.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

Abielu sõlmimise suhtes kohaldatavad normid olenevad sellest, kas abiellujad on hispaanlased. Kui abiellujad on hispaanlased, on tsiviilseadustikus sätestatud, et nende abielu võib Hispaanias või väljaspool Hispaaniat sõlmida 1) kohtunik, linnapea või seadustikus nimetatud ametnik; 2) seaduses sätestatud usulise (katoliikliku, juudi, evangeelse või islami) talituse käigus. Lisaks on sätestatud, et hispaanlased võivad abielluda väljaspool Hispaaniat vastavalt abielu sõlmimise koha riigi õigusele. Kui mõlemad pooled on välismaalased, võivad nad abielluda Hispaanias samade sätete kohaselt kui hispaanlased või ühe abielluja päritoluriigi õiguse kohaselt.

Abielu tagajärjed on seotud abikaasade ühise õigusliku seisundiga abielu sõlmimise hetkel. Kui neil ühine õiguslik seisund puudub, kohaldatakse ühe abielluja õigusliku seisundi kohast õigust või alalise elukoha riigi õigust, mille nad on koos valinud ja kinnitanud enne abielu sõlmimist koostatud ametlikus dokumendis. Kui nad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse selle alalise elukoha riigi õigust, kus nad asusid elama vahetult pärast abielu sõlmimist, või selle puudumisel abielu sõlmimise koha riigi õigust.

ÜlesÜles

Abielu tühistamise korral kohaldatakse abielu sõlmimise koha riigi õigust.

Lahuselu ja lahutuse suhtes kohaldatakse lahutusavalduse esitamise hetkel abikaasade ühise kodakondsusriigi õigust. Ühise kodakondsuse puudumise korral kohaldatakse selle riigi õigust, kus on sel ajal abikaasade ühine alaline elukoht, või sellise elukoha puudumisel selle riigi õigust, kus oli nende viimane ühine alaline elukoht, kui üks abikaasadest elab veel seal. Hispaania õigust kohaldatakse igal juhul siis, kui üks abikaasadest on hispaanlane või elab alaliselt Hispaanias ning a) kui ühtegi eespool nimetatud õigustest ei saa kohaldada, b) kui Hispaania kohtule esitatud avalduses taotlevad mõlemad abikaasad või üks abikaasa teise abikaasa nõusolekul lahuselu või lahutust ja c) kui eespool nimetatud kriteeriumide kohaselt kohaldatavas õiguses ei tunnustata lahuselu või lahutust või seda tunnustatakse diskrimineerival või avaliku korraga vastuolus oleval viisil.

Hispaania rahvusvahelises eraõiguses puuduvad registreerimata kooselu käsitlevad normid (st et põhimõtteliselt tuginetakse analoogiale).

Sugulaste omavaheliste ülalpidamisnõuete küsimuses on Hispaania ühinenud 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooniga ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Konventsioon määrab kindlaks kohaldatava õiguse, muutes seega kehtetuks vastava tsiviilseadustikus sätestatud riigisisese normi. Esiteks tuleb kohaldada elatise saaja elukohariigi õigust. Elatise saaja alalise elukoha muutumisel kohaldatakse uue alalise elukoha riigi õigust kohe alates elukoha muutumisest. Kui elatise saajal ei ole uue alalise elukoha riigi õiguse alusel õigust elatist saada, kohaldatakse elatise saaja ja elatise maksja ühise kodakondsusriigi õigust. Kui elatise saajal ei ole kummagi nimetatud õiguse alusel õigust elatist saada, kohaldatakse selle riigi õigust, mille ametiasutus nõuet käsitleb.

ÜlesÜles

3.6. Abieluvara

Eespool nimetatud abielu tagajärgi reguleeriv norm hõlmab nii tagajärgi isikule kui ka mõju varale. Lepingud ja kokkulepped, milles on sätestatud abielu majanduslikud tagajärjed või millega neid muudetakse või asendatakse, on kehtivad, kui need on abielu sõlmimise hetkel kooskõlas abielu tagajärgi käsitleva seaduse või ühe poole kodakondsusriigi või alalise elukoha riigi õigusega.

3.7. Testamendid ja pärimine

Tsiviilseadustiku kohaselt kohaldatakse pärimisasjade suhtes surnud isiku kodakondsusriigis isiku surmahetkel kehtinud õigust, sõltumata vara laadist või asukohast. Testamendid ja pärimislepingud, mis on koostatud kooskõlas testaatori või soodustatud isiku kodakondsusriigis nende koostamise hetkel kehtinud õigusega, on kehtivad isegi juhul, kui pärimist reguleerib mõni muu õigus; sundosa suhtes kohaldatakse siiski viimati nimetatud õigust. Üleelanud abikaasa õigused tulenevad samast õigusest kui see, mida kohaldatakse abielu tagajärgede suhtes, välja arvatud alanejate sugulaste sundosa puhul. Hispaania ei ole ühinenud 1. augusti 1989. aasta Haagi konventsiooniga surma korral kohaldatava pärimisõiguse kohta.

Testamendi vormi käsitleva reegli kohaselt tuleb järgida selle riigi vorminõudeid, kus testamenti täidetakse, kuigi kehtivaks võib pidada ka testamenti, mis on koostatud selle sisu suhtes kohaldatava õiguse vorminõudeid järgides, samuti testamente, mis on koostatud pärandi saaja õiguslikku seisundit järgides. Kui testament on koostatud reisil oleva laeva või lennuki pardal, loetakse see koostatuks laeva lipuriigis või lennuki registreerimisriigis. Hispaania õigust kohaldatakse Hispaania diplomaatide või konsulaartöötajate poolt välismaal kinnitatud testamentidele.

3.8. Kinnisvara

Kinnisvara valdust, sellega seotud omandi- ja muid õigusi ning selle avalikustamist reguleerib vara asukohariigi õigus. Sama õigust kohaldatakse ka vallasvara suhtes.

Transiitkaubaga seotud õiguste kindlaksmääramisel või andmisel peetakse vara asukohaks lähetamiskohta, välja arvatud juhul, kui saatja ja vastuvõtja on sõnaselgelt või vaikimisi kokku leppinud, et kaupa käsitletakse sihtkohas asuvana.

Laevade, lennukite ja raudteesõidukite ning nendega seotud õiguste suhtes kohaldatakse lipuriigi või registreerimisriigi õigust. Autode ja muude maanteetranspordivahendite suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus need sõidukid asuvad. Väärtpaberite emiteerimise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus neid emiteeritakse.

3.9. Maksejõuetus

9. juuli 2003. aasta pankrotiseadus nr 22/2003 põhineb nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusel (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta ja seetõttu puudub vajadus seda siin käsitleda.

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-09-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik