Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Portugal

Viimati muudetud: 28-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE ALLIKAD I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Kehtivad mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid I.2.
I.3. Peamised kehtivad kahepoolsed konventsioonid I.3.
II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE II.
II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide II.2.
II.3. Ühendava teguri muutumine II.3.
II.4. Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. KOLLISIOONINORMID III.
III.1. Lepingulised kohustused ja õigustoimingud III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused III.2.
III.3. Isiku seisund ja tema õigusliku seisundiga seotud aspektid (nimi, alaline asukoht, teovõime) III.3.
III.4. Vanema-lapse suhte loomine, sealhulgas adopteerimine III.4.
III.5. Abielu, vabalt või registreeritult koos elavad paarid, lahutus, kohtulik lahuselu, ülalpidamiskohustused III.5.
III.6. Abieluvarasüsteemid III.6.
III.7. Testamendid ja pärimine III.7.
III.8. Kinnisvara III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE ALLIKAD

I.1. Riigi õigusnormid

Portugali rahvusvahelise eraõiguse normid põhinevad selleks volitatud ametiasutuste koostatud kirjalikel õigustekstidel, teiste sõnadega, pädevate riigiorganite välja antud kohustuslikel eeskirjadel, mille eesmärgiks on kehtestada konkreetsete olukordade suhtes kohaldatavad üldised kriteeriumid. Nimetatud normid on sätestatud kirjalikes tekstides, mis määravad nende rakendusala ja peajooned.

Tava (pidev sotsiaalne praktika, mis on vastava õigusnormi siduvas laadis uskumuse aluseks) ei või Portugali tsiviilseadustiku tingimuste kohaselt olla vahetu õiguse allikas. Kuid teatud valdkondades, eriti rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonnas, on see ikkagi oluline allikas.

Portugalis ei peeta teooriat (õigusteadlaste teoseid) ja kohtupraktikat (eelnevate kohtuotsuste kogusummat) üldiselt õiguse allikaks, kuigi neid peetakse mõõtuandvaks seaduste loomisel ja rakendamisel. Konstitutsioonikohtu otsused aga on üldkohustuslikud ja kujutavad endast tõelist õiguse allikat.

I.2. Kehtivad mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid

Selles küsimuses palun vt tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu Portugali kontaktlehelt aadressil http://www.redecivil.mj.pt/ português käesoleva teabelehe täielikus versioonis leiduvat konventsioonide nimekirja.

ÜlesÜles

I.3. Peamised kehtivad kahepoolsed konventsioonid

Selles küsimuses palun vt tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu Portugali kontaktlehelt aadressil http://www.redecivil.mj.pt/ português käesoleva teabelehe täielikus versioonis leiduvat konventsioonide nimekirja.

II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE

II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Kohtunik peab kaaluma kollisiooninormide kohaldatavust, isegi kui kumbki pool ei nõua välisriigi õiguse kohaldamist.

Ent teatud valdkondades, eriti lepingute valdkonnas, on pooltel vaba voli määrata kohaldatav õigus. See tähendab, et pooled võivad vabalt valida välisriigi materiaalõiguse, mis reguleeriks nende konkreetseid suhteid. Kui valik on tehtud, kollisiooninorme ei kohaldata.

II.2. Tagasisaade ja edasiviide

Kas Portugali rahvusvahelises eraõiguses on olemas tagasisaade ja edasiviide ja kui jah, siis mil määral lubab see kohaldataval välisriigi õigusel osutada riigisisesele õigusele või kolmanda riigi õigusele?

Portugali õiguse kohaselt kehtib üldpõhimõte, et kui kollisiooninormid viitavad mõne välisriigi õigusele, tuleb vastavat õigust kohaldada ainult siis, kui ei ole teisiti sätestavat õigusnormi; nimetatud reegel hõlmab ainult õigusnorme, mis oma sisu ja õigusliku funktsiooni põhjal sisaldavad kollisiooninormides viidatava õiguse norme.

ÜlesÜles

Vaatamata nimetatud põhimõttele lubab Portugali õigus tagasisaadet ja edasiviidet juhtudel, kui riigisiseses kollisiooninormis valitud välisriigi õiguses ei peeta võimalikuks selle õiguse kohaldamist ja osutatakse selle asemel muule õigusele, mis võib olla Portugali või kolmanda riigi oma.

Seega, kui Portugali kollisiooninormides osutatud õigussüsteemi  rahvusvahelise eraõigusega kohaldatakse tagasisaadet ja edasiviidet muu riigi õiguse suhtes ja kui selle õiguse kohaselt on see õigus asja arutamiseks pädev, tuleb kohaldada äranäidatud õigust.

Tagasisaadet ja edasiviidet tuleb samuti aktsepteerida, kui asjasse pole segatud kolm, vaid neli või rohkem õigust, tingimusel et kõik pooled nõustuvad, et üks konkreetne õigus on sobivaim rahvusvahelise eraõiguse juhtumi käsitlemiseks.

Nimetatud sätet ei kohaldata, kui õigus, millele viitab Portugali rahvusvaheline eraõigus, on isiklik õigus (portugali keeles on isiklikuks õiguseks asjaomase isiku kodakondsuse riigi õigus), ja asjaomase isiku peamine alaline elukoht on Portugali territooriumil või riigis, mille kollisiooninormidega on kohaldatav tema kodakondsuse riigi õigus.

Siiski kohaldatakse ülalmainitud reeglit eestkoste ja hoolduse, abikaasadevaheliste varaliste suhete, vanema õiguste, lapsendajate ja lapsendatud lapse vaheliste suhete ja surnud isiku varaga seotud asjade puhul, kui kollisiooninormides viidatav riigisisene õigus osutab kinnisvara asukohale ja kui seda õigust peetakse kohaldatavaks.

II.3. Ühendava teguri muutumine

Mis juhtub ühendava teguri muutumise korral, näiteks vallasvara ümberkolimisel?

ÜlesÜles

Asjaomase õigussituatsiooni käsitlemiseks sobivaima õiguse kindlakstegemisel on otsustavaks kriteeriumiks ühendav tegur.

Ühendav tegur võib oma laadilt olla muutlik või püsiv, olenevalt sellest, kas seda saab muuta või mitte. Muutlike ühendavate tegurite näiteks on kodakondsuse, alalise asukoha, vallasvara asukoha või juriidilise isiku peakontoriga seotud tegurid. Püsiva siduva teguri näiteks on kinnisvara asukoht või õigusliku tehingu toimumise koht.

Kui kollisiooninorm tugineb muutlikule ühendavale tegurile, siis sellega tavaliselt määratakse ajahetk, millal ühendavat tegurit arvesse võtta tuleb.

Asjaomase ühendava teguri muutumine võib põhjustada erinevate õiguste järjestikuse kohaldamise, tekitades seeläbi niinimetatud vallasvarakonflikti.

Sellistel juhtudel on reegliks, et uue staatuse (näiteks vallasvaraobjekti uue asukoha või uue isikliku seisundi) kohaldamine ei tohi piirata eelnevalt omandatud õigusi.

Mõned muutlikud ühendavad tegurid võivad sisult muutuda poolte otsusel, kes seeläbi omandavad teatud määral kohaldatava õiguse valimise võime. Meelevaldsete ümberkolimiste kuritarvitamise ärahoidmiseks viidi Portugali õiguses sisse õigusest üleastumise mõiste, mis sätestab, et kollisiooninormide kohaldamisel ei arvestata tegelikke või juriidilisi olukordi, mis on tekitatud petturliku kavatsusega vältida selle õiguse kohaldamist, mida oleks muudel asjaoludel kohaldatud; teiste sõnadega, karistus õigusest üleastumise eest seisneb just nende õigusnormide kohaldamises, mida petturliku tegevusega vältida püüti.

II.4. Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid

Kas kohtud võivad kohaldatava õiguse tagasi lükata, kui see oleks vastuolus rahvusvahelise avaliku korraga?

ÜlesÜles

Jah. Kollisiooninormides ära näidatud välisriigi õiguse kohaldamist ei rakendata, kui selline kohaldamine võiks Portugali riigi rahvusvahelise avaliku poliitika aluspõhimõtetega vastuolus olla.

Nimetatud põhimõtted on ideed, mis esindavad juriidilisi, poliitilisi, eetilisi, sotsiaalseid, majanduslike ja religioosseid huvisid, mis on neid rakendavale ühiskonnale elulise tähtsusega, ja mis samuti kujutavad endast seda ühiskonda teistest eristatavaks muutvaid tunnuseid. Oma erilise tähtsuse tõttu ei või nimetatud ideid nendega karjuvas vastuolus oleva välisriigi õiguse kohaldamisega eirata või rikkuda.

Kui avaliku korra nõudmised tähendavad, et välisriigi õiguse erinormi tuleb eirata, tuleb kasutada selle õiguse vastavat üldnormi, kohaldades kohtupidamise koha õigust (s.o riigi õigust, kus toimub hagi kohtulik arutamine) ainult siis, kui välisriigi õiguse kohaldamine on täielikult teostamatu.

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine

Milline on kohtunike ja poolte roll?

Portugali õigussüsteem käsitleb välisriigi õigust õiguse ja mitte faktina.

Portugali õigus sätestab, et välisriigi õiguse kohaldamist taotlev pool peab selle olemasolu ja sisu tõendama, kuigi kohtul tuleb püüda selle kohta mitteametlikult teavet hankida.

Nimetatud mitteametlikult teabe hankimise kohustus kehtib kohtuniku jaoks alati ka siis, kui tal tuleb kohtuotsus välisriigi õiguse alusel vastu võtta ja kumbki pool ei ole selle õiguse kohaldamist taotlenud või vastaspool on selle olemasolu ja sisu tunnistanud või ei ole sellele vastu seisnud.

ÜlesÜles

Milliseid tõendeid aktsepteeritakse?

Seadus ei näe ette konkreetseid tõenditüüpe ja seetõttu võib pool või kohtunik kasutada mis tahes asjakohast tõendit oma seisukoha tõendamiseks (näiteks ekspertide tunnistusi või dokumentaalseid tõendeid).

Millised tagajärjed on sellel, kui välisriigi õigust ei tõestata?

Kui kohaldatava välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik tuvastada, kohaldatakse selle asemel teiseselt kohaldatavat õigust ja sama protseduuri tuleb kasutada alati, kui ei ole võimalik määrata faktilist või õiguslikku alust, mille põhjal selle õiguse kohaldatavus otsustati.

Kui ei ole võimalik kindlaks teha teisest seost või osutub võimatuks selle seosega viidatud õiguse sisu tuvastada, tuleb kohtul kasutada tavalisi Portugali õigusnorme (tagasisaade).

III. KOLLISIOONINORMID

III.1. Lepingulised kohustused ja õigustoimingud

Alates 1. septembrist 1994 on Portugalis kehtinud Rooma konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (1980). Seda kohaldatakse pärast selle jõustumist võetud kohustuste suhtes ja õiguste konflikti hõlmavatel juhtudel.

Konventsioon talletas põhimõtte, et pooled saavad valida, mis õigust tuleb lepingu või selle osa suhtes kohaldada ja võivad isegi igal ajal kokku leppida kohaldatava õiguse muutmises. Ent välisriigi õiguse valik ei või takistada selle riigi õigussüsteemi kohustuslike õigusnormide kohaldamist, kus asuvad valiku tegemise ajal asjaomase olukorra muud elemendid.

Kui valikut ei ole tehtud, kehtib lepingu suhtes selle riigi õigus, millega sel on tihedaim seos.

ÜlesÜles

Selle seose määramiseks tuleb hinnata kõnealuse juhtumi kõiki asjaolusid (poolte elukoht või peakontori asukoht, keskjuhtkonna asukoht, peamine tegutsemiskoht või varustamise eest vastutava üksuse asukoht, kinnisvara asukoht, omaniku alaline elukoht, lepingu keel, selle objekti asukoht ja teostamise koht, lepingupoolte kodakondsus jne).

III.2. Lepinguvälised kohustused

Lepinguväline tsiviilvastutus

Üldiselt ollakse Portugali tsiviilkoodeksis seisukohal, et lepinguvälise tsiviilvastutuse (s.o vastutus, mis tuleneb teise isiku õiguste või kolmandate isikute kaitseks mõeldud õigusnormide tahtlikust ja omavolilisest rikkumisest, või ohtlikust tegevusest või käitumisest, mis võib olla seaduslik kuid tekitab kahju kolmandatele pooltele) juhtumite korral on kohaldatavaks õiguseks selle riigi õigus, kus peamist kahju tekitanud tegevus aset leidis. Kui vastutus tuleneb ebaõigest tegutsemisest, on kohaldatavaks õiguseks selle koha õigus, kus vastutav isik oleks pidanud tegutsema.

Kollisiooninormis viidatavas õiguses on määratud hüvitise maksmise kohustuse alused ja tagajärjed.

Alusetu rikastumine

Portugali tsiviilseadustiku tingimuste kohaselt kehtib alusetu rikastumise (mis leiab aset, kui isik saab teise isiku kulul rahalist kasu ilma põhjendatud aluseta) suhtes õigus, mille alusel väärtuse üleminek rikastuvale poolele toimus.

Kollisiooninormis viidatav õigus kehtib sellise alusetu rikastumise aluste, sisu ja sellest tulenevate kohustuste suhtes.

Käsundita asjaajamine

Käsundita asjaajamise suhtes (olukorra, kus üks isik ajab teise isiku asju, nende omaniku huvides ja nimel, ilma selleks volitusi omamata), kus sooritatakse õigustoiminguid, kehtib 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsioon esinduslepingute suhtes kohaldatava õiguse kohta.

ÜlesÜles

III.3. Isiku seisund ja tema õigusliku seisundiga seotud aspektid (nimi, alaline asukoht, teovõime)

Üldiselt reguleerib isiku seisundit asjaomase isiku isiklik õigus, nii nagu on sätestatud Portugali tsiviilseadustiku kollisiooninormiga.

Isiklik õigus on isiku kodakondsuse riigi õigus või, kodakondsuseta isiku puhul, tema alalise elukoha (täisealise isiku puhul) või juriidilise asukoha (alaealise või õigusvõimetu isiku puhul) õigus. Alalise elukohata isiku puhul on isiklikuks õiguseks tema ajutise elukoha õigus või kui seda ei saa kindlaks määrata, siis selle koha õigus, kus isik sellel ajal asub.

Juriidiliste isikute isiklik õigus on riigi õigus, kus asub nende juhtiv ja tegelik peakontor. Peakontori üleviimine ühest riigist teise ei põhjusta juriidilise õigussubjekti kadumist, kui mõlema riigi seadused on selles küsimuses ühel meelel. Erinevate isiklike õigustega üksuste ühinemist reguleeritakse mõlema asjaomase isikliku õigusega.

Rahvusvaheliste juriidiliste isikute isiklik õigus on nende asutamislepingus või põhikirjas äranäidatud õigus. Kui ühtegi õigust ei ole ära näidatud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub juhtiv peakontor.

III.4. Vanema-lapse suhte loomine, sealhulgas adopteerimine

Seda valdkonda reguleerib Portugali tsiviilseadustik.

Üldjuhul kohaldatakse selles valdkonnas asjaomaste poolte isiklikku õigust.

Vanema-lapse suhte loomist reguleerib selle suhte loomise aegne vanema isiklik õigus. Abielus naise lapse puhul toimub selle suhte loomine isa suhtes ema ja abikaasa ühise riigisisese õiguse poolt reguleeritult; kui see ei ole võimalik, siis kohaldatakse abikaasade alalise ühise elukoha õigust, kui see ei ole võimalik, siis lapse isiklikku õigust. Seejuures on määravaks ajahetkeks lapse sünd või abielu lahutamise aeg, kui see toimub varem.

ÜlesÜles

Vanemate ja laste vahelisi suhteid reguleerib vanemate ühine riigisisene õigus; kui see ei ole võimalik, siis nende alalise ühise elukoha õigus; kui vanemad elavad tavaliselt eri riikides, kohaldatakse lapse isiklikku õigust. Kui vanema-lapse suhet loetakse looduks ainult ühe vanemaga, kohaldatakse selle vanema isiklikku õigust; kui üks vanematest on surnud, kohaldatakse ellujäänu isiklikku õigust.

Lapsendamissuhte loomise suhtes kehtib lapsendava vanema isiklik õigus. Ent kui lapsendajateks on abielupaar või lapsendatav laps on lapsendava vanema abikaasa laps, kohaldatakse vanemate ühise koduriigi õigust, kui see ei ole võimalik, siis nende ühise alalise elukoha õigust. Kui puudub ka alaline ühine elukoht, kohaldatakse selle riigi õigust, millega lapsendavate vanemate perekonnaelu peetakse kõige tihedamalt seotuks. Suhteid lapsendava vanema ja lapsendatud lapse vahel ja lapsendatud lapse ning tema päritolupere vahel reguleerib lapsendava vanema isiklik õigus.

Kui lapsendatud lapse ja tema vanemate vahelisi suhteid reguleeriv õigus ei tunnista lapsendamise institutsiooni või ei luba lapsendada lapsendatava lapse perekondlikes suhetes olevaid isikuid, ei ole lapsendamine lubatud.

Kui vanema-lapse suhtesse astuva või lapsendatava isiku isiklik õigus nõuab tema nõusolekut, tuleb seda nõuet täita. Samuti tuleb täita võimalikke sellise kolmanda poole nõusoleku nõudeid, kellega asjaomane isik on seotud mis tahes perekonna- või eestkostesuhtega, kui see on kooskõlas selle poole suhtes kehtiva õigusega.

Vanemate ja laste vahelisi suhteid reguleeriva õiguse reguleerimisala hõlmab eeskätt vanema õigusi. 5. oktoobri 1961. aasta alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlev Haagi konventsioon, mida kohaldatakse alati, kui alaealise alaline elukoht on konventsioonile allakirjutanud riigis, allutab vanema õigused aga alaealise kodakondsuse riigi õigusele. Seega, alati kui seda konventsiooni kohaldatakse, kohaldatakse tsiviilseadustikku ainult väga piiratud määral (näiteks kohaldatakse seda alaealise lapse alalise juriidilise asukoha määramiseks.)

ÜlesÜles

Lisaks sellele sõltuvad vanema-lapse suhte lapse nimel loomise tulemused perekonnanimede ja eesnimede suhtes kohaldatavat õigust käsitleva Müncheni konventsiooni alusel lapse kodakondsuse riigi õigusest.

Kohustust lapsele ülalpidamist tagada reguleerib omakorda 24. oktoobri 1956. aasta laste ülalpidamise kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Haagi konventsioon ja 2. oktoobri 1973. aasta ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse Haagi konventsioon – hilisem asendab esimese selle konventsiooniga liitunud riikide vaheliste suhete osas.

III.5. Abielu, vabalt või registreeritult koos elavad paarid, lahutus, kohtulik lahuselu, ülalpidamiskohustused

Abielu ametlik õiguspärasus on Portugalis reguleeritud 12. juuni 1902. aasta abielu sõlmimise suhtes kohaldatavate õiguste konflikti lahendamise konventsiooniga. See rahvusvaheline konventsioon on aga üha piiratuma tähtsusega sellega ühinenud riikide väikese arvu tõttu.

Seega kohaldatakse järjest laialdasemalt Portugali tsiviilseadustikust tulenevaid kollisiooninorme.

Lahutust ja lahuselu reguleerib lahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust ja kohtualluvust käsitlev 12 juuni 1902. aasta Haagi konventsioon. Jällegi on ka selle konventsiooniga ühinenud väga väike arv riike ja seetõttu on selle praktiline tähtsus piiratud.

Niisiis on Portugali tsiviilseadustikus sisalduvatel konfliktide lahendamise reeglitel laiem kohaldatavus.

Vastavalt tsiviilseadustikule reguleerib abikaasadevahelisi suhteid nende ühise elukohariigi õigus. Kui neil ei ole sama kodakondsus, kohaldatakse nende ühise alalise elukoha õigust, kui see ei ole võimalik, siis selle riigi õigust, millega nende perekonnaelu kõige tihedamalt seotuks loetakse.

ÜlesÜles

Perekonnasuhetest (veresugulusest, abielust, lapsendamisest ja abiellumisest tekkinud suhetest) tulenevad ülalpidamiskohustusi reguleerib põhimõtteliselt 2. oktoobri 1973. aasta ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse Haagi konventsioon.

III.6. Abieluvarasüsteemid

Abielu mõju (isikliku ja finantsilise) suhtes kehtib Portugalis 17.juuli 1905. aasta Haagi konventsioon, mis käsitleb õiguste konflikti seoses abielu mõjuga abikaasade õigustele ja kohustustele nende isiklikus suhtes seoses nende varaga. See rahvusvaheline konventsioon on aga üha piiratuma tähtsusega, sest sellega on ühinenud ainult väike hulk riike. Tuleks samuti märkida, et kuna selle sätted sisaldavad õiguse valimist mehe kodakondsuse järgi, on see rahvusvaheline konventsioon vastuolus abikaasade võrdsuse põhiseadusliku põhimõttega, mis muudab selle täieliku kohaldamise Portugali seaduses ebapraktiliseks.

Selle tulemusena reguleerib abielu tagajärgi üldjuhul õigus, mis on ära näidatud Portugali tsiviilseadustiku kollisiooninormides.

III.7. Testamendid ja pärimine

Portugali tsiviilseadustik on sätestatud surma korral pärimise suhtes kohaldatavad õigused.

Üldiselt reguleerib pärimist lahkunu isiklik õigus. See õigus kehtib ka surma korral pärimise ning pärandvara hooldaja ja testamenditäitja volituste suhtes. Selleks isiklikuks õiguseks on põhimõtteliselt kodakondsuse riigi õigus.

Portugalis kehtib 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon surnud isikute pärandvara rahvusvahelise haldamise kohta. Kuid allakirjutanute väga väikese hulga tõttu on selle kohaldatavus väga piiratud.

ÜlesÜles

Vormiliste aspektide kohta kehtib Portugalis 26. oktoobri 1973. aasta rahvusvaheliste testamentide vormi käsitleva ühtse seaduse konventsioon.

III.8. Kinnisvara

Omandi, omandiõiguse ja teiste asjaõiguste (kasutusvalduse, kasutus- ja elamisõiguse, ajajaotusõiguste, hoonestusõiguse ja servituutide) suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asjaomane omand asub. See reegel kehtib nii vallas- kui ka kinnisvara kohta.

Üldiselt kohaldatakse asjaõiguseid tekitavate, ülekandvate, muutvate või annulleerivate sündmuste suhtes selliste sündmuste toimumise ajal asjaõiguste suhtes kohaldatavat õigust.

Kui rakendub õigusnormide õigusjärglus, tuleb järgida omandatud õiguste respekteerimise põhimõtet.

III.9. Maksejõuetus

Portugali kohtutes toimuvate maksejõuetus- või ettevõtte tervendamise menetlustega, mille puhul võlgniku alaline asukoht või registrijärgne asukoht on Portugalis, püütakse hõlmata mitte ainult Portugalis, vaid ka välismaal asuvat vara. Neis olukordades on pädevad Portugali kohtud ja kohaldavad kas menetlusõigust või Portugali materiaalõigust.

Ent juhtudel, mis hõlmavad asjaõigusi varale, mis moodustavad osa pankrotivarast või tervendatava juriidilise isiku varast, ilmneb, et kohaldatavaks õiguseks on kinnisvara käsitlevates õigusnormides äranäidatav õigus, nimelt selle koha õigus, kus vara asub.

Põhimõtteliselt reguleerib maksejõuetusmenetlusi ja nende mõju selle liikmesriigi õigus, kelle territooriumil hagi algatatud on. Teatud mõjusid aga reguleerib vastavatele õigustele kohaldatav õigus (näiteks kui asi käsitleb asjaõigusi ja omandireservatsiooni).

Täiendav informatsioon

FurtherInformation Lisateavet saab järgmistelt veebilehtedelt:

  • http://www.gddc.pt/siii/tratados.html English - français - português - Dokumentatsiooni ja võrdleva õiguse büroo;
  • http://www.stj.pt English - français - português - Ülemkohus;
  • http://www.tribunalconstitucional.pt/ português - Konstutsioonikohus;
  • http://www.mj.gov.pt/ English - português - Justiitsministeerium;
  • http://trl.pt/ português - Lissaboni Apellatsioonikohus;
  • http://www.trc.pt/ português - Coimbra Apellatsioonikohus;
  • http://www.tre.pt English - français - português - Évora Apellatsioonikohus;
  • http://www.trp.pt português - Porto Apellatsioonikohus;
  • http://www.pgr.pt/ português - Riigiprokuratuur;
  • http://www.itij.mj.pt português - Õigusalased andmebaasid;
  • http://www.cej.pt/ English - français - português - Õigusõppe keskus (Portugali kohtunike koolituse eest vastutav institutsioon)
  • http://www.dgsj.pt português - Kohtute peadirektoraat (sealt saab muu hulgas ka kohtute kontaktandmeid ja teavet kohtute tööpiirkondade kohta, samuti juurdepääsu kohtuametnike veebilehele);
  • http://www.gplp.mj.pt/ English - português - Justiitsministeeriumi seadusandluspoliitika ja planeerimistalitus;
  • http://www.dgrn.mj.pt português – Registrite ja notarite peadirektoraat;
  • http://www.asjp.pt/ português - Portugali Kohtunikeühendus;
  • http://www.smmp.pt/ português - Portugali Riigiprokuröride Liit;
  • http://www.oa.pt/ português - Portugali Advokatuur;
  • http://www.dr.incm.pt/dr/ português - Õigusaktide sidusandmebaas (sisaldab Portugali ametliku väljaande 1.osas pärast 1. jaanuari 1970 avaldatud seadusi ja õigusnorme, tasuta juurdepääs ka 1. osas alates 1. jaanuarist 2000 avaldatud õigusaktidele);
  • http://www.solicitador.net/ português - Õigusnõustajate Liit;

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik