Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Poola

Viimati muudetud: 28-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. Õiguse allikad I.
I.1. Riigisisene õigus I.1.
I.2. Kehtivad mitmepoolsedrahvusvahelised lepingud I.2.
I.3. Kehtivad kahepoolsed põhikonventsioonid I.3.
II. Kollisiooninormide rakendamine II.
II.1. Kohtu kohustus kohaldada rahvusvahelist eraõigust II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide II.2.
II.3. Kohtualluvuse muutumine (le conflit mobileII.3.
II.4. Rahvusvaheline avaliku korra klausel (ordre public) ja imperatiivsed sätted II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. Kollisiooninormid III.
III.1. Lepingulised kohustused III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund – füüsilised ja juriidilised isikud III.3.
III.4. Vanema ja lapse suhte kindlaksmääramine, sh lapsendamise otsustamine III.4.
III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus III.5.
III.6. Abieluvara III.6.
III.7. Testamendid ja pärimine III.7.
III.8. Omandiõigus ja muud asjaõigused III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. Õiguse allikad

I.1. Riigisisene õigus

Füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid reguleerivate normide allikaks on riigisisene õigus ja välislepingud.

Poolas on üks rahvusvahelise eraõiguse kõige olulisemaid allikaid 12. novembri 1965. aasta rahvusvahelise eraõiguse seadus.

I.2. Kehtivad mitmepoolsedrahvusvahelised lepingud

Poola on ühinenud paljude kollisiooninorme sisaldavate mitmepoolsete konventsioonidega, sh järgmistega.

Perekonna ja eestkoste küsimusi käsitlevad konventsioonid:

Alaealiste eestkostet käsitlev 12. juuni 1908. aasta Haagi konventsioon; alaealiste kaitsega seoses ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon; kodanikuõiguste äravõtmist ja sarnaseid kaitsemeetmeid käsitlev 17. juuli 1905. aasta Haagi konventsioon; ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon.

Pärimisasju käsitlevad konventsioonid:

Haagi 5. oktoobri 1961. aasta konventsioon testamendi vormile kohaldatava õiguse kohta.

Kodakondsust käsitlevad konventsioonid:

Teatavaid kodakondsusseaduste vastuoluga seotud küsimusi käsitlev Haagi konventsioon ja teatavaid kodakondsuseta isikutega seotud olukordi käsitlev protokoll; 20. veebruaril 1957 New Yorgis allakirjutamiseks avatud abielus naiste kodakondsust käsitlev konventsioon.

I.3. Kehtivad kahepoolsed põhikonventsioonid

Poola on sõlminud kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad õigusabi ja koostööd tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades. Sellised lepingud on sõlmitud järgmiste riikidega: Austria, Alžeeria, Bulgaaria, Eesti, Korea Demokraatlik Rahvavabariik, Kuuba, Leedu, Liibüa, Läti, Makedoonia, Prantsusmaa, Rumeenia, Serbia ja Montenegro, Soome, Tšehhi Vabariik, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa, Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

ÜlesÜles

II. Kollisiooninormide rakendamine

II.1. Kohtu kohustus kohaldada rahvusvahelist eraõigust

Kohtuasjas tähtsust omavate õiguslike asjaolude ja sündmuste hindamisel, mida pooled on tõendanud ja tunnistanud, peab kohus kohaldama kollisiooninorme omal algatusel, isegi kui menetluse pooled või osalised selliste normide kohaldamist ei nõua.

Välisriigi seadust kohaldatakse seadusena (mitte asjaoluna) ning kooskõlas selle päritoluriigi põhimõtetega, sealjuures võetakse arvesse nii välisriikide õigusallikaid (sh kohtupraktikat) kui ka nende tõlgendamise eeskirju. Seda tehakse sellest sõltumata, kas teine riik kohaldab sarnases olukorras kollisiooninormide alusel Poola õigust või mitte.

II.2. Tagasisaade ja edasiviide

Poola tunnustab rahvusvahelises eraõiguses sätestatud tagasisaate ja edasiviite käsitlust, kuigi Poola õiguse kohaselt on tagasisaate ja edasiviite kasutamise võimalused piiratud. Poola rahvusvahelise eraõiguse kohaselt on lubatud tagasisaade. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et kui välisriigi õiguses, mida nimetatud seaduse kohaselt tuleb kohaldada, on ette nähtud, et asjaomast õigussuhet reguleerib Poola õigus, siis kohaldatakse Poola õigust.

Poola õiguse kohaselt on lubatud ka edasiviide. Seaduse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et kui välisriigi õiguses, mida nimetatud seaduse kohaselt tuleb kohaldada, on ette nähtud, et asjaomast õigussuhet reguleerib muu välisriigi õigus, kohaldatakse kõnealuse välisriigi õigust. Nimetatud sätte kohaselt piirdub edasiviide selle riigi õigusega, millele viidatakse kui kolmanda riigi õigusele, sõltumata sellest, kas kolmanda riigi kollisiooninormides on kohaldatava õigusena ette nähtud mõne muu riigi õigus.

ÜlesÜles

II.3. Kohtualluvuse muutumine (le conflit mobile)

Kohtualluvus muutub, kui pooled muudavad oma tegevusega kohtuasja asjaolusid nii, et kollisiooninormid viitavad muule õigusele, kui kohaldati enne asjaolude muutumist. Näiteks reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 24 lõike 1 kohaselt omandiõigust ja muid sellega seotud asjaõigusi selle riigi õigus, kus omandi ese asub. Vallasasja viimisel ühest riigist teise muutub kohaldatav õigus hetkel, kui vallasasi ületab lähteriigi piiri. Sellisel juhul tekib küsimus, millise riigi õigust tuleks kohaldada õigussuhte selliste asjaolude hindamiseks, mille suhtes kohaldatav õigus on muutunud. Vallasasja omandiõiguse puhul on probleem seotud peamiselt vallasasja asukohaga, kuid ka füüsilise isiku kodakondsuse, elu- ja asukohaga või juriidilise isiku registreeritud asukohaga.

Rahvusvahelise eraõiguse seadus seda küsimust üldiselt ei reguleeri, kuigi sisaldab mõningaid konkreetseid lahendusi. Näiteks vallasasja omandiõiguste kohta on seaduse artikli 24 lõikes 2 sätestatud, et omandiõiguse omandamist või võõrandamist, selle sisu või sellega seotud eelisõiguste muutumist ning muid omandiga seotud õigusi reguleerib selle riigi õigus, kus asjaomase õiguse objekt asus ajal, kui toimus eespool nimetatud õiguslike tagajärgedega sündmus.

Seaduses reguleerimata juhtudel eeldatakse üldiselt, et ühe õiguse kohaselt sõlmitud suhe muutub ainult uues õiguses ettenähtud ulatuses.

II.4. Rahvusvaheline avaliku korra klausel (ordre public) ja imperatiivsed sätted

Poola rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikkel 6 sisaldab avaliku korra klauslit, mille kohaselt välisriigi õigust ei kohaldata, kui sellega rikutaks Poola Vabariigi õiguse olulisi põhimõtteid. Avaliku korra klauslit saab kohaldada üksnes erandkorras, kui välisriigi õigus on vastuolus õiguskorra kõige olulisemate põhimõtetega, mis kehtivad kohtuotsuse langetamise ajal. Enne kõnealuse klausli kohaldamist tuleb kaaluda mitte niivõrd siseriikliku õiguse ja välisriigi õiguse erinevusi, kuivõrd kahe õigussüsteemi konkreetses olukorras rakendamise tagajärgi. On võimalik, et täiesti erinevatest sätetest hoolimata on eri õigussüsteemide õigusnormide kohaldamise tagajärjed sarnased, mis välistab rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 6 kohaldamise.

ÜlesÜles

Imperatiivsetel sätetel (lois de police) on avaliku korra klausliga sarnane roll. Need on sellised erinormid, mida ei saa küll foorumi (asja arutav kohus) riigi kollisiooninormide kohaselt kohaldada, kuid mis on asjaga tihedalt seotud. Nendeks võivad olla nii foorumi riigi kui ka kolmanda riigi õigusnormid. Kõnealused õigusnormid on absoluutselt kohustuslikud ning neid kohaldatakse asjaomase õiguspositsiooni suhtes.

Rahvusvahelise eraõiguse järgi ei saa Poola kohus imperatiivseid sätteid kohaldada, kui kohtuasjas tuleb kohaldada välisriigi õigust. Kuid nii ekspertide töödes kui ka kohtuotsustes on avaldatud arvamust, et see on võimalik.

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine

Kohaldades Poola tsiviilkohtumenetluses välisriigi õigust omal algatusel, peab kohus seda tegema kõikides kohtuasjades samamoodi. See tähendab, et kohus peab tegema kindlaks välisriigi õiguse sisu ja selle tõlgendamise põhimõtted ning võtma arvesse välisriigi kohtuotsuseid.

III. Kollisiooninormid

III.1. Lepingulised kohustused

Õiguse allikad

Poola õiguses määravad lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 25-31; samuti kahe- ja mitmepoolsed lepingud ja riigisisese õiguse normid, millega rakendatakse valdkondlikes direktiivides sätestatud kollisiooninormid. Sellised õigusnormid on rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätete suhtes ülimuslikud.

Kohaldatav õigus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduses on üldpõhimõttena sätestatud kohaldatava õiguse valiku vabadus. Seaduse artikli 25 lõike 1 kohaselt võivad pooled valida, millist õigust nende vastastikuste lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatakse, kui valitud õigus on kohustustega seotud. „Kohustustega seotud” tähendab õigussuhte teatavat objektiivset seotust riigiga, mille õiguse pooled on kohaldamiseks valinud (lepingu sõlmimise või täitmise koht, lepingu poolte asukoht vms). Kohaldatava õiguse saab valida üksnes rahvusvahelise iseloomuga kohustuste puhul ning seda ei saa teha juhul, kui kohustused on seotud kinnisasjaga (seaduse artikli 25 lõige 2).

ÜlesÜles

Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, sätestab seadus mitu objektiivset kohtualluvuse määramise kriteeriumi. Kohtualluvuse määramise kriteeriumide rakendamisel tuleb järgida kindlat järjekorda. Seaduse artikli 28 kohaselt reguleerib näiteks börsilepingutest tulenevaid kohustusi börsi asukoha õigus, v.a juhul, kui pooled on valinud kohaldamiseks muu õiguse. Nimetatud sätet kohaldatakse ka kaubandusmessidel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste suhtes. Kui poolte asu- või elukoht on samas riigis, siis kohaldatakse vastavalt seaduse artiklile 26 selle riigi õigust (nimetatud sätet ei kohaldata kinnisvaraga seotud kohustuste suhtes). Seaduse artikli 27 kohaselt reguleerib vallasasja müügilepingutest, tarnelepingutest, töövõtulepingutest, teenuslepingutest, agendilepingutest, veolepingutest, ekspedeerimislepingutest, hoiulepingutest, ladustamislepingutest, kindlustuslepingutest ja autorilepingutest tulenevaid kohustusi konkreetse teenuse osutaja elu- või asukohariigi õigus (tingimusel, et ettevõtjaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste suhtes saab juriidilise isiku asukohariigi või füüsilise isiku elukohariigi õiguse asemel kohaldada ettevõtja asukohariigi õigust - seaduse artikli 27 lõige 3).

Poola õigusaktides ei ole sätestatud üldiseid kollisiooninorme seoses tarbijasuhetes kohaldatava õigusega, mis on sätestatud Rooma konventsiooni artiklis 5. Kui kohtuasi ei kuulu asjaolude alusel selliste riigisiseste seaduste kohaldamisalasse, millega rakendatakse tarbijadirektiivide kollisiooninorme, tuleb kõikide tarbijatega seotud piiriüleste vaidluste puhul kohaldada võlaõiguse üldnormides ettenähtud õigust.

Ühepoolsete õigustehingute suhtes kohaldatakse seaduse artikli 30 kohaselt lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust.

ÜlesÜles

Kohaldamisala

Lepinguid (sh ühepoolseid tehinguid) käsitlevates eeskirjades on muu hulgas sätestatud konkreetse õigustehingu sooritamise võimalused ja selliste tehingu kehtivuse tingimused. Õigus- ja teovõimet kui õigustehingu eeldust hinnatakse siiski vastavalt isiku õiguslikule seisundile, samas kui kohaldatavat õigust reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikkel 12.

Lisaks on õigustehinguid käsitlevates eeskirjades sätestatud tahteavalduste, tingimuste ja tähtaegade, lepinguliste suhete olemuse, kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, hüvitamise viisi ja ulatuse, kohustuste muutmise, aegumise ja üleandmise (nt loovutamise) tõlgendamise eeskirjad.

III.2. Lepinguvälised kohustused

Õiguse allikad ja nende suhted

Poola õiguses reguleerib lepinguväliseid kohustusi rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikkel 31. Sarnaselt lepinguliste kohustustega reguleerivad lepinguväliseid kohustusi lisaks kahe- ja mitmepoolsed välislepingud ning siseriikliku õiguse normid, millega rakendatakse valdkondlikes direktiivides sätestatud kollisiooninorme. Sellised õigusnormid on rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätete suhtes ülimuslikud.

Liiklusavariide puhul rakendatakse 1971. aasta Haagi konventsiooni liiklusõnnetuse suhtes kohaldatava õiguse kohta (millega Poola on ühinenud).

Sätted, millega rakendatakse valdkondlike direktiivide kollisiooninorme (nt tarbijakaitse kohta), on nende kohaldamisalas samuti rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätete suhtes ülimuslikud.

Kohaldatav õigus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 31 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et lepinguväliseid kohustusi reguleerib selle riigi õigus, kus toimus sündmus, millest kohustus tekkis. Kui pooled on aga sama riigi kodanikud või nende elukoht asub samas riigis, kohaldatakse selle riigi õigust.

ÜlesÜles

III.3. Isiku õiguslik seisund – füüsilised ja juriidilised isikud

Õiguse allikad

Poola õiguses reguleerivad füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus- ja teovõimega seotud küsimusi rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 9-11.

Kohaldatav õigus

Üldnormid on sätestatud rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 9 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt reguleerib isiku õigus- ja teovõimet tema kodakondsusriigi õigus, samas kui juriidilise isiku õigusvõimet reguleerib tema asukohariigi õigus. Juriidilise isiku asukohaks peetakse tema juhtorganite (juhatuse) tegelikku asukohta.

Füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundiga, täpsemalt kodakondsuse ja asukoha kriteeriumiga on seotud mõned erandid. Esiteks on mõnes kahepoolses lepingus juriidilise isiku õigusvõime kohta sätestatud, et kohaldada tuleb selle riigi õigust, kus juriidiline isik on asutatud.

Teiseks, kui juriidiline või füüsiline isik teeb õigustehingu, mis on seotud ettevõtjaga, reguleerib sellise juriidilise või füüsilise isiku õigusvõimet ettevõtja asukohariigi õigus (seaduse artikli 9 lõige 3).

Kolmandaks on seaduse artiklis 10 sätestatud, et kui välismaalane, kellel tema kodakondsusriigi seaduse kohaselt puudub õigus- või teovõime, on teinud Poolas õigustehingu, mille mõju avaldub Poolas, reguleerib sellise välismaalase õigus- ja teovõimet Poola õigus, kui see on vajalik heas usus tegutsevate isikute kaitsmiseks. Sarnaselt Rooma konventsiooni artikliga 11 on kõnealuse sätte eesmärk kaitsta heauskseid lepingupooli, kui isik on õigustehingu sooritamise riigis õigus- ja teovõimeline, kuid enda kodakondsusjärgse riigi õiguse kohaselt õigus- või teovõimetu. Seetõttu ei kohaldata kõnealust erandit perekonnaõiguse ning eestkoste- ja pärimisasjadega seotud õigustehingute suhtes.

ÜlesÜles

Erinormid kehtivad ka surnuks tunnistamise suhtes. Seaduse artikli 11 kohaselt tuleb kadunud isiku surnuks tunnistamise korral kohaldada sellise isiku kodakondsusjärgse riigi õigust (v.a juhul, kui Poola kohus langetab otsuse kohtuasjas, mis on seotud välismaalase surnuks tunnistamisega; sellisel juhul kohaldatakse Poola õigust).

III.4. Vanema ja lapse suhte kindlaksmääramine, sh lapsendamise otsustamine

Vanema ja lapse suhte kindlaksmääramine - õiguse allikad ja kohaldatav õigus

Vanema ja lapse suhtega seotud küsimusi reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 19 lõige 2, mille kohaselt isaduse või emaduse tuvastamist või eitamist reguleerib lapse kodakondsusjärgses riigis tema sünni ajal kehtinud õigus; vanema ja lapse suhte kindlaksmääramist reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik laps on suhte kindlaksmääramise ajal, samas kui sündimata lapse ja tema vanemate suhete kindlaksmääramist reguleerib ema kodakondsusjärgse riigi õigus.

Kui lapsel või emal on kahe või enama riigi kodakondsus, kohaldatakse seaduse artikli 2 lõikes 1 sätestatud Poola kodakondsuse ülimuslikkuse põhimõtet.

Enamikus kahepoolsetes konventsioonides on kasutusel samasugune lapse sünnijärgse riigi õiguse kohaldamise põhimõte. Mõnes riigis on lapse päritolu siiski seotud tema ema kodakondsusega lapse sünni ajal või vanemate ja laste asukohariigiga ning kui selline ühendav tegur puudub, lapse kodakondsusjärgse riigi õigusega.

Lapsendamine - õiguse allikad ja kohaldatav õigus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 22 lõike 1 kohaselt reguleerib lapsendamist lapsendaja kodakondsusjärgse riigi õigus, kuid seda tingimusel, et kõnealune õigus on kooskõlas lapse kodakondsusjärgse riigi õiguses sätestatud lapse nõusoleku, lapse seadusjärgse esindaja nõusoleku ja pädeva ametiasutuse loa nõuete ning lapsendamise piirangutega, mis on seotud praegusest elukohast teise riiki suundumisega.

ÜlesÜles

Poola sõlmitud kahepoolsete lepingute kohaselt saab eristada järgmisi põhimõtteid: (a) lapsendamise suhtes kohaldatakse lapse kodakondsusjärgse riigi õigust; (b) kui lapsendamissooviga abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse lapsendamise suhtes mõlema poole kodakondsusjärgse riigi õigust; (c) lapsendamise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille territooriumil lapsendatav ja lapsendaja elavad või kui nad elavad eri riikides, siis lapsendatava kodakondsusjärgse riigi õigust.

Poola on ühinenud ka 24. aprillil 1967 Strasbourg'is sõlmitud lapsendamise Euroopa konventsiooniga ja 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooniga riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö kohta.

III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

Abielu

Poola õiguses reguleerivad abieluga seotud küsimusi rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 14-16.

Reeglina hinnatakse abielu sõlmimise ja kehtetuks tunnistamise põhjendusi eraldi kummagi abikaasa kodakondsusjärgse riigi õiguse kohaselt (artikkel 14). See tähendab, et abielu sõlmimise õigust hinnatakse kummagi abikaasa puhul eraldi vastavalt tema kodakondsusjärgse riigi õigusele.

Kodakondsust kasutatakse kohtualluvuse määramise alusena ka ühelt poolt Poola ning teiselt poolt Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Rumeenia, Austria, Prantsusmaa ja teiste riikide vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes.

Kui ühel või mõlemal abikaasal on kahe või enama riigi kodakondsus, kohaldatakse Poola kodaniku suhtes Poola õigust, sõltumata sellest, kas teise riigi õiguse kohaselt on tal ka asjaomase riigi kodakondsus või mitte.

ÜlesÜles

Kui Poola kodanik abiellub välismaalasega, kellel on kahe või enama riigi kodakondsus, kohaldatakse välismaalase suhtes tema elukohariigi õigust, st selle riigi õigust, millega ta on kõige rohkem seotud.

Lahutus - kohaldatav õigus

Poola rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklis 18 on sätestatud, et lahutuse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad on lahutusavalduse esitamise ajal. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, kus mõlemad abikaasad elavad. Kui abikaasad ei ela samas riigis, kohaldatakse Poola õigust.

Lahuselu

Poola rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklis 18 on sätestatud, et lahuselu suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad on lahutusavalduse esitamise ajal. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, kus mõlemad abikaasad elavad. Kui abikaasad ei ela samas riigis, kohaldatakse Poola õigust.

Ülalpidamiskohustus

Poola õiguses puuduvad eraldi õigusnormid abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse kohta, seetõttu kohaldatakse abieluvara norme. Sellepärast sõltub ülalpidamiskohustus abielu ajal abikaasade rahalisest seisundist.

Kui üks abikaasadest esitab abielu ajal ülalpidamisnõude, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad on. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, kus mõlemad abikaasad elavad, ning kui abikaasad elavad eri riikides, siis Poola õigust. Lahutatud abikaasade vaheliste ülalpidamisnõuete suhtes kohaldatakse lahutusmenetluse suhtes kohaldatud õigust.

III.6. Abieluvara

Kohaldatav õigus

Abikaasade rahalisi suhteid reguleerib nende ühise kodakondsusjärgse riigi õigus (rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 17 lõige 1). Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse nende ühise elukohariigi õigust, ning kui abikaasad elavad eri riikides, siis Poola õigust.

ÜlesÜles

Abikaasade ühises kodakondsusjärgses riigis asjaomasel ajal kehtiv õigus reguleerib ka abieluvaralepingu sõlmimist, muutmist ja lõpetamist. Abieluvaralepingust tulenevaid rahalisi suhteid reguleerib abikaasade kodakondsusriigi õigus, mis oli jõus abieluvaralepingu sõlmimise ajal. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse nende ühise elukohariigi õigust, ning kui abikaasad elavad eri riikides, siis Poola õigust.

III.7. Testamendid ja pärimine

Õigusnormide allikad

Pärimisasjades kohaldatava õigusega seotud küsimusi reguleerivad rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 34 ja 35. Testamendi vormile kohaldatavat õigust käsitlev 1961. aasta Haagi konventsioon ja Poola sõlmitud kahepoolsete lepingute asjakohased kollisiooninormid on siiski kõnealuse seaduse suhtes ülimuslikud.

Kohaldatav õigus

Seaduse artikli 34 kohaselt reguleerib pärimisasju testaatori surma ajal tema kodakondsusjärgses riigis kehtiv õigus. Seaduse artiklis 35 on sätestatud, et nimetatud reeglist tehakse testamendi kehtivuse ja muude õiguslike kohustuste hindamise korral erand, kui see on vajalik selle riigi õiguses sätestatud vormi järgimiseks, kus õigustoiming sooritati.

Poolas asuvate talude pärimise eeskirjad.

Poolas asuvate talude pärimise kohta kehtivad eraldi eeskirjad, mis erinevad oluliselt pärimisseaduse üldistest sätetest. Nii õiguspõhimõtetes kui ka asjakohases õiguskirjanduses eeldatakse, et pärimisseadust kohaldatakse ka Poolas asuvate talude suhtes, kuid seejuures tuleb arvesse võtta Poola üksikasjalikke seadusi, mis kehtivad talude pärimise suhtes.

ÜlesÜles

III.8. Omandiõigus ja muud asjaõigused

Kohaldatav õigus

Omandiõigust ja muid asjaõigusi reguleerib selle riigi õigus, kus omandi ese asub (rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikkel 24). Kohaldatakse eseme (vallas- või kinnisasja) asukohariigi kehtivat õigust. Vara omandamist ja võõrandamist, muude asjaõiguste omandamist, võõrandamist ja muutmist ning nendega seotud eelisõigusi reguleerib selle riigi õigus, kus vara asus selle sündmuse toimumise ajal, millest tulenesid eespool nimetatud õiguslikud tagajärjed. Õhusõidukite suhtes kohaldatakse teistsuguseid norme, sest asjaõigused õhusõiduki pardal määrab selle riigi õigus, kus õhusõiduk on registreeritud.

Mereõiguse kohaselt reguleerib omandiõigusi laeval selle riigi õigus, kus laev on registreeritud.

Kinnisvara

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 25 lõike 2 kohaselt reguleerib kinnisasjaga seotud kohustusi (nt müügileping, vahetus, kinkimine, annuiteet, mitmesugused üüri/rendilepingud) alati selle riigi õigus, kus kinnisasi asub. See tähendab, et selliste kohustustega seotud isikud ei saa kohaldatavat õigust vabalt valida.

III.9. Maksejõuetus

Kohaldatav õigus

Poola õiguse kohaselt reguleerivad maksejõuetuse küsimusi 28. veebruari 2003. aasta pankroti- ja saneerimisseadus ning rahvusvahelise eraõiguse seadus, seda siiski tingimusel, et rahvusvahelise eraõiguse seadus ei sisalda kollisiooninorme otseselt pankroti või pankroti väljakuulutamisega seotud küsimustes.

Pankrotiseaduse artiklid 460-470 välistavad rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaldamise pankrotimenetluses, mis on algatatud Poola Vabariigi territooriumil pankrotiseaduses loetletud äriühingute suhtes, st välispankade ja krediidiasutuste ning nende filiaalide suhtes. Muude isikute, st ettevõtjate, näiteks füüsiliste ja juriidiliste isikute ning organisatsioonide juriidilise isiku õigusteta üksuste pankrotimenetluse puhul kohaldatakse rahvusvahelises eraõiguse seaduses sätestatud kollisiooninorme.

Pankrotiseaduse artiklis 460 on sätestatud põhimõte, et kõikide Poola Vabariigi territooriumil algatatud pankrotimenetluste suhtes kohaldatakse Poola õigust. Seaduses on siiski sätestatud ka palju erandeid, mille puhul võetakse arvesse asjaomase õigussuhte laadi, tihedaid sidemeid teise riigiga või eseme (vallasasja) asukohta.

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik