Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Holland

Viimati muudetud: 23-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. Kehtiva õiguse allikad I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Kehtivad mitmepoolsed konventsioonid I.2.
I.3. Tähtsaimad kahepoolsed lepingud I.3.
II. Kollisiooninormide kohaldamine II.
II.1. Kollisiooninormide kohaldamine ametivõimude poolt II.1.
II.2. Renvoi (tagasisaade ja edasiviide) II.2.
II.3. Seose muutmine II.3.
II.4. Erandid kollisiooninormide kohaldamisel II.4.
II.5. Välisriigi õiguse sisu kindlakstegemine II.5.
III. Kollisiooninormid III.
III.1. Lepingulised kohustused ja õigustoimingud III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund (nimi, elukoht, õigus- ja teovõime) III.3.
III.4. Põlvnemine ja lapsendamine III.4.
III.5. Abielu, registreeritud ja vaba kooselu, abielulahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus III.5.
III.6. Abieluvara käsitlevad õigusnormid III.6.
III.7. Pärimist käsitlevad õigusnormid III.7.
III.8. Omandiõigus III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. Kehtiva õiguse allikad

I.1. Riigi õigusnormid

Mõned rahvusvahelise eraõiguse normid sisalduvad üldõigusnormide (Kuningriigi õigusnormide) seaduses [Wet houdende algemene bepalingen der wetgeving van het Koninkrijk] (edaspidi: „üldõigusnormide seadus”).

Lisaks sellele on olemas mitu seadust, mida tuntakse nimetuse all „[õiguse valdkonna] (kollisiooninormide) seadus”. Kõnealused õigusvaldkonnad on: abielulahutus [abielulahutuse (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht echtscheiding, WCE]; perekonna- ja eesnimed [perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht namen, WCN]; abielu [abielu (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht huwelijk, WCH]; abieluvararežiimid [abieluvararežiimide (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht huwelijksvermogensregime, WCHv]; elukindlustus; kahjukindlustus; abielusuhted [abielusuhete (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht huwelijksbetrekkingen, WCHb]; mereõigus ja siseveeliikluse õigus [seadus mereõiguse ja siseveeliikluse õiguse valdkonna rahvusvahelise eraõiguse normide kohta, Wet bepalingen van internationaal privaatrecht met betrekking tot zeerecht en binnenvaartrecht, WIPRZ]; varahaldusühingute õigus [varahaldusühingute (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht trusts, WCT]; pärimisõigus [pärimise (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht eropvolging, WCErf]; ühingud; õigusvastane tegevus [õigusvastase tegevuse (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht onrechtmatige daad, WCOD]; põlvnemine [põlvnemise (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht afstamming, WCA]; lapsendamine [lapsendamise (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht adoptie, WCAd] ning registreeritud kooselu [registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seadus, Wet conflictenrecht geregistreerd partnerschap, WCGP]. Teised valdkonnad on hõlmatud pigem konventsioonidega või kohtupraktikast tulenevate normidega, kui riigi õigusnormidega.

ÜlesÜles

I.2. Kehtivad mitmepoolsed konventsioonid
  • 24. oktoobri 1956. aasta Haagi konventsioon laste ülalpidamiskohustustega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
  • alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat õigust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon (edaspidi: „alaealiste 1961. aasta Haagi konventsioon”);
  • Testamendi vormile kohaldatava õiguse 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon (edaspidi: „testamendi vormi Haagi konventsioon”);
  • 10. septembri 1970. aasta Rooma konventsioon, mis käsitleb abielu alusel seaduslikuks tunnistamist;
  • 4. mai 1971. aasta Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „liiklusõnnetuste Haagi konventsioon”);
  • 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „ülalpidamiskohustuste 1973. aasta Haagi konventsioon”);
  • 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon tootevastutuse suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „tootevastutuse Haagi konventsioon”);
  • 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsioon esindamise suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „esindamise Haagi konventsioon”);
  • 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsioon abielude kehtivuse kinnitamise ja tunnustamise kohta;
  • 14. märtsi 1978. aasta Haagi konventsioon abieluvararežiimide suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „abieluvara Haagi konventsioon”);
  • lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioon (edaspidi: „Rooma konventsioon”);
  • 5. septembri 1980. aasta Müncheni konventsioon perekonna- ja eesnimede suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi: „nimede konventsioon”);
  • 1. juuli 1985. aasta Haagi konventsioon varahaldusühingute suhtes kohaldatava õiguse ja nende tunnustamise kohta (edaspidi: „varahaldusühingute Haagi konventsioon”);
  • 1. augusti 1989. aasta Haagi konventsioon surma korral kohaldatava pärimisõiguse kohta (edaspidi: „pärimisõiguse Haagi konventsioon”; konventsioon ei kehti, kuid seda kohaldatakse Madalmaades kooskõlas pärimise (kollisiooninormide) seadusega);
  • nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta.
I.3. Tähtsaimad kahepoolsed lepingud

Puuduvad.

ÜlesÜles

II. Kollisiooninormide kohaldamine

II.1. Kollisiooninormide kohaldamine ametivõimude poolt

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku [Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering] artikli 25 kohaselt peavad kohtud kohaldama kollisiooninorme omal algatusel (seega ka juhul, kui pooled ei taotle kõnealuste normide kohaldamist).

II.2. Renvoi (tagasisaade ja edasiviide)

Kui on osutatud riigi A õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusnorme. Kui A õiguses nähakse ette, et tuleb kohaldada Hollandi õigust või riigi B õigust, siis seda sätet põhimõtteliselt ei kohaldata. Mõnedel juhtudel tehakse sellest põhimõttest erandeid.

II.3. Seose muutmine

Üldised eeskirjad, mis käsitlevad seose muutmisest tulenevaid probleeme, puuduvad. 3. peatükis arutatakse lahendusi mitmes eri õigusvaldkonnas, kus lahendused on olulised.

II.4. Erandid kollisiooninormide kohaldamisel

Avalik kord

Välisriigi õigust ei kohaldata, kui see või selle kohaldamine on rahvusvahelise eraõiguse kohaselt vastuolus rahvusvahelise avaliku korraga. Sellise juhuga on tegemist siis, kui välisriigi õigusega (või selle kohaldamisega) rikutaks Hollandi õigussüsteemi olulisi põhimõtteid. Kõnealust põhimõtet tuleb kohaldada kitsalt. Ainuüksi asjaolust, et välisriigi õigusnorm erineb Hollandi õigusnormist, ei piisa avaliku korra põhimõttele tuginemiseks, isegi kui kõnealune Hollandi õigusnorm on imperatiivne. Kui asi ei ole õigusnormis, vaid pigem selle kohaldamises, millega võidakse rikkuda avalikku korda, siis võib selle õigusnormi hinnang osaliselt sõltuda sellest, mil määral asi on seotud Hollandi jurisdiktsiooniga. Avaliku korra põhimõtte kohaldamist võib taotleda isegi kui kõnealune õigusnorm ei sisalda nimetatud põhimõtte kohaldamist käsitlevat sätet.

ÜlesÜles

Ülimuslikkuse põhimõte

Hollandi kohtud võivad kohaldada imperatiivseid eriõigusnorme (ülimuslikkuse põhimõtet) hoolimata pooltevahelist õigussuhet reguleerivatest õigusnormidest. Siinjuures ei osutata tavapärastele imperatiivsetele normidele, vaid pigem normidele, mis sageli toimivad ka avalikus õiguses. Kohaldada võib nii Hollandi kui ka välisriigi ülimuslikkuse põhimõtet. Vastupidiselt sellele ei tohi kindlaksmääratud õiguse sätteid kohaldada, kui avalik-õiguslik huvi, mida nendega kaitstakse, ei ole konkreetses asjas oluline.

II.5. Välisriigi õiguse sisu kindlakstegemine

Kohus peab ametlikult kindlaks tegema välisriigi õiguse sisu. Pooli kutsutakse sageli välisriigi õiguse kohta arvamust andma ja tavaliselt nad kõnealuse palve täidavad. See ei muuda tõsiasja, et kohus ise on vastutav selle eest, mida ta tunnistab välisriigi õiguse sisuna.

Kohus valib ise teabe saamise viisi. Ta võib kasutada välisriikide õigusinfo Euroopa konventsioonis (London, 7. juuni 1968) määratud kanalit, võib teha kirjanduse põhjal oma uuringu, võib tellida uuringu kõnealuse riigi eksperdilt või uurimisinstituudilt, nagu näiteks T.M.C. Asser Instituut või Rahvusvaheline Õigusinstituut [Internationaal Juridisch Instituut].

Kui välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik piisaval määral kindlaks teha, kasutatakse eri lahendusi, nagu tegelikult kohaldatava õigusega seotud süsteemi kohaldamine, rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete või Hollandi õiguse kohaldamine.

III. Kollisiooninormid

III.1. Lepingulised kohustused ja õigustoimingud

Lepingud

Enamiku lepingute puhul määratakse kehtiv õigus kindlaks Rooma konventsiooni alusel. Esinduslepingute kohta vt siiski järgmist osa.

ÜlesÜles

Mõnede lepingute suhtes, mis on jäetud Rooma konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohaselt selle kohaldamisalast välja, kohaldatakse eri õigusakte (vt allpool). Muude lepingute puhul ei ole kollisiooninormid õigusaktides ette nähtud.

Enne Rooma konventsiooni jõustumist sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse asjaomasel ajal kehtinud kollisiooninorme. Kõnealused normid vastavad üldjoontes Rooma konventsiooni kollisiooninormidele.

Esindamine

Esinduslepingute puhul on esindamise Haagi konventsiooni normid Madalmaades Rooma konventsiooni normide suhtes ülimuslikud. Esindaja ja esindatava vahelises õigussuhtes on lubatud valida kohaldatav õigus; kui kohaldatav õigus ei ole valitud, kohaldatakse mõnede eranditega esindaja alalise elukoha/asukoha riigi õigust või esindatava alalise elukoha riigi õigust juhul, kui esindamise toimingud leiavad aset põhiliselt kõnealuses riigis (esindamise Haagi konventsiooni artikkel 6 jj). Esindatava ja tema vastaspoole vahelistes suhetes reguleeritakse esindusega seotud küsimusi (nagu nt esindaja volitused ja tema tegevuse tagajärjed) mõnede eranditega vastavalt esindaja alalise elukoha/asukoha riigi õigusele (esindamise Haagi konventsiooni artikli 11 lõige 1).

Elukindlustus, kahjukindlustus

Elukindlustuse ja kahjukindlustuse juhtudel hõlmavad kollisiooninormid elukindlustuse (kollisiooninormide) seadust [Wet conflictenrecht levensverzekering] ja kahjukindlustuse (kollisiooninormide) seadust [Wet conflictenrecht schadeverzekering].

Ostmine

Viini konventsioonis kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (Viin, 11. aprill 1980) on sätestatud ühtsed kaupade müüki käsitlevad õigusnormid. Konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul, kui kooskõlas rahvusvahelise eraõiguse normidega kohaldatakse konventsiooniosalise riigi õigust, siis kõnealuse riigi siseriikliku õiguse asemel kohaldatakse konventsiooni.

ÜlesÜles

Õigustoimingud

Õigustoimingud ei moodusta eraldi võrdluskategooriat. Õigustoiminguid, mis leiavad aset lepingu kontekstis, reguleeritakse üldjuhul lepingut reguleeriva õigusega; muudest õigustoimingutest tulenevaid kohustusi peetakse lepinguvälisteks kohustusteks (näiteks käsundita asjaajamise puhul) või liigitatakse muu kategooriasse (näiteks: testamendi koostamine, lapse isast põlvnemise tunnistamine). Soodustavat kollisiooninormi kohaldatakse tavaliselt õigustoimingute vormi suhtes: vastavalt vormile on õigustoiming kehtiv, kui ta vastab kas selle tegemise koha või seda sisuliselt reguleeriva riigi õiguse nõuetele (üldõigusnormide seaduse artikkel 10).

III.2. Lepinguvälised kohustused

Õigusvastane tegevus

Õigusvastase tegevuse (kollisiooninormide) seaduses [Wet conflictenrecht onrechtmatige daad] on sätestatud, et õigusvastast tegevust reguleerib selle riigi õigus, kus kõnealune tegevus aset leidis (õigusvastase tegevuse (kollisiooninormide) seaduse artikli 3 lõige 1). Sellest põhimõttest on siiski olemas mitu erandit, mis kehtivad eelkõige siis, kui õigusvastase tegevuse tagajärjed ei esine mitte selles riigis, kus leidis aset kõnealune tegevus, kui õigusvastaselt tegutsenud isiku ja kannatanu alalised elukohad on kõnealuses riigis, või ebaseadusliku konkurentsi puhul. Kui õigusvastane tegevus on tihedalt seotud teise pooltevahelise õigussuhtega, võib kohus vastupidiselt eespool nimetatule kohaldada õigusvastase tegevuse suhtes ka selle riigi õigust, mis reguleerib kõnealust teist õigussuhet (õigusvastase tegevuse (kollisiooninormide) seaduse artikkel 5).

ÜlesÜles

Vastupidiselt eespool nimetatule võivad pooled ka ise valida kohaldatava õiguse (õigusvastase tegevuse (kollisiooninormide) seaduse artikkel 6).

Liiklusõnnetused

Põhimõtteliselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus toimus liiklusõnnetus (liiklusõnnetuste Haagi konventsiooni artikkel 3). Kui aga liiklusõnnetusse on kaasatud ainult teises riigis registreeritud sõidukid, kohaldatakse lisatingimuste täitmisel selle riigi õigust, kus on registreeritud kõnealused sõidukid (liiklusõnnetuste Haagi konventsiooni artiklid 4, 5, 6).

Kohaldatavast õigusest hoolimata kohaldatakse liiklusõnnetuse kohas kehtivaid liiklus- ja ohutusnorme (liiklusõnnetuste Haagi konventsiooni artikkel 7).

Tootevastutus

Tootevastutuse Haagi konventsiooni artiklites 1, 2 ja 3 sätestatud tootevastutusega seotud asjades kohaldatakse selle koha õigust, kus leidis aset kahju põhjustanud toiming, kui on täidetud üks kõnealuse konventsiooni artiklis 4 osutatud tingimustest. Muudel juhtudel kohaldatakse põhimõtteliselt kahju kandnud isiku alalise elukoha riigi õigust või vastutava poole alalise asukoha riigi õigust (tootevastutuse Haagi konventsiooni artiklid 5 ja 6).

Käsundita asjaajamine

Käsundita asjaajamise kohta puuduvad kohustuslikud õigusnormid. Kohaldatakse selle riigi õigust, kus leidis aset käsundita asjaajamine, v.a kui pooled ise valivad kohaldatava õiguse. Kui kohaldatavat õigust ei ole võimalik kindlaks määrata näiteks selle tõttu, et käsundita asjaajamine toimus mitmes riigis, kohaldatakse selle riigi õigust, kelle jurisdiktsiooniga on käsundita asjaajamine kõige rohkem seotud (ülemkohus, 23. veebruar 1996, Madalmaade kohtupraktika 1997, 276).

ÜlesÜles

Alusetu makse: alusetu rikastumine

Õigusaktides puuduvad alusetut makset ja alusetut rikastumist käsitlevad kollisiooninormid. Samuti puudub kõnealustes asjades ühetaoline kohtupraktika.

III.3. Isiku õiguslik seisund (nimi, elukoht, õigus- ja teovõime)

Üldine teave

Isiku õiguslikku seisundit reguleerib põhimõtteliselt tema kodakondsusriigi õigus. Hollandi kodanike puhul on see sätestatud üldõigusnormide seaduse artiklis 6; välisriigi kodanike õiguslik seisund peab samuti tulenema kõnealusest sättest. Eri õigusaktides on ette nähtud palju erandeid üldõigusnormide seaduse artiklist 6.

Nimi

Nimede konventsiooni sätted on lisatud perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seadusse. Lisaks on kõnealuses seaduses sätestatud Hollandi rahvusvahelisele eraõigusele omased täiendavad normid. Perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seaduse artikli 1 kohaselt reguleerib isiku nime tema kodakondsusriigi õigus, mis hõlmab rahvusvahelise eraõiguse norme.

Kui isikul on nii Hollandi kui ka välisriigi kodakondsus, kohaldatakse Hollandi õigust (perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seaduse artikkel 2). Kui isikul on mitu kodakondsust, kuid kumbki neist ei ole Hollandi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikuna on kõnealusel isikul, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kõige tugevamad sidemed (perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seaduse artikli 1 lõige 2). Perekonna- ja eesnimede (kollisiooninormide) seaduse artikkel 5b reguleerib perekonnanime valikut rahvusvahelistes asjades.

ÜlesÜles

Elukoht

Hollandi rahvusvahelises eraõiguses puuduvad elukohta reguleerivad normid. Praktikas kohaldatakse järgmist. Kui konventsioonis või õigusaktis osutatakse isiku elukohale, omab see, kas kõnealune elukoht asub Madalmaades või mitte, enamikul juhul tähtsust üksnes Hollandi kohtule (näiteks: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1 kuni 14 k.a, mis on seotud ainult küsimusega, kas asi allub Hollandi kohtule, mitte aga küsimusega, kas asi allub välisriigi kohtule). Kohus peab selles küsimuses kohaldama Madalmaade tsiviilseadustiku artikleid 1:10 kuni 1:15 k.a. Muudes konventsioonides ja õigusaktides osutatakse sageli isiku alalisele elukohale. Sel juhul võib omada tähtsust see, kas kõnealune alaline elukoht asub Madalmaades või välismaal (näiteks osutatakse sellele Rooma konventsioonis, mille alusel tuleb määrata kindlaks, kas tuleb kohaldada Hollandi või välisriigi õigust). Seetõttu ei ole alalise elukoha mõiste täpsemalt määratletud Hollandi õiguse standardite alusel, vaid pigem kõnealusele õigusnormile vastavate standardite alusel (konventsiooni või Euroopa Liidu õigusakti autonoomse tõlgendamise alusel).

Alaealisus ning õigus- ja teovõime

Seda, kas isik on alaealine, ja seda, kas ta on teovõimeline, määratakse üldõigusnormide seaduse artikli 6 kohaselt kindlaks põhimõtteliselt tema kodakondsusriigi õiguse alusel. Mitmed õigusaktid sisaldavad eraldi sätet, milles määratakse kindlaks, millise vanuseni kõnealust õigusnormi kohaldatakse.

Alaealiste ja täiskasvanute kaitse

Küsimust, kas isik on alaealine ja/või teovõimeline, tuleb eristada küsimusest, milliseid meetmeid saab kohaldada alaealise või täiskasvanu huvide kaitseks. Alaealiste puhul reguleerib kõnealuseid meetmeid alaealiste 1961. aasta Haagi konventsioon, mille artiklis 2 on sätestatud, et kohaldatakse alaealise alalise elukoha riigi õigust. Täiskasvanute puhul on meetmed seotud veel isiku kodakondsusriigi õigusega, kuid lähtudes analoogiast alaealiste 1961. aasta Haagi konventsiooni artikliga 2, ka täiskasvanu alalise elukoha riigi õigusega.

ÜlesÜles

III.4. Põlvnemine ja lapsendamine

Põlvnemine

Lapse vanemad määratakse kindlaks põlvnemise (kollisiooninormide) seaduses ette nähtud riigi õiguse alusel. Kõnealuses seaduses nähakse ette kollisiooninormid seoses järgmiste olukordadega:

Põlvnemine abielust: kohaldatakse lapse sünni ajal abikaasade ühise kodakondsusriigi õigust; kui abikaasadel on erinev kodakondsus, siis mõlema abikaasa alalise elukoha riigi õigust või, kui neil on erinevad elukohad, lapse alalise elukoha riigi õigust (põlvnemise (kollisiooninormide) seaduse artikkel 1).

Põlvnemine naisest, kes ei ole abielus: kohaldatakse naise kodakondsusriigi õigust, põlvnemissuhe määratakse igal juhul kindlaks, kui naise alaline elukoht asub Madalmaades (põlvnemise (kollisiooninormide) seaduse artikkel 3).

Põlvnemine isast selle tunnistamise alusel: isast põlvnemist saab tunnistada, kui see on võimalik vastavalt mehe või lapse kodakondsusriigi õigusele või kooskõlas mehe või lapse alalise elukoha riigi õigusega. Abielus Hollandi mehe puhul isast põlvnemise tunnistamise ja lapse isast põlvnemise tunnistamise kohta antava ema nõusoleku suhtes kohaldatakse erinorme (põlvnemise (kollisiooninormide) seaduse artikkel 4).

Isast põlvnemise tuvastamisel kohaldatav õigus: kohaldatakse mehe ja ema ühise kodakondsusriigi õigust; kui neil on erinev kodakondsus, siis nende ühise alalise elukoha riigi õigust või selle puudumisel lapse alalise elukoha riigi õigust (põlvnemise (kollisiooninormide) seaduse artikkel 6).

Põlvnemine seaduslikuks tunnistamise alusel: põhimõtteliselt kohaldatakse abielu alusel seaduslikuks tunnistamist käsitleva konventsiooni (Rooma, 10. september 1970).

ÜlesÜles

Lapsendamine

Hollandi õigust kohaldatakse Madalmaades lapsendamise või kõnealuse lapsendamise tühistamise suhtes (lapsendamise (kollisiooninormide) seaduse artikkel 3). Vanemate või muude isikute nõusolekut reguleerib põhimõtteliselt lapse kodakondsusriigi õigus; kui lapsel on mitu kodakondsust, siis määravaks teguriks on see riik, mille kodanikuna on lapsel, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kõige tihedamad sidemed.

III.5. Abielu, registreeritud ja vaba kooselu, abielulahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

Abielu

Abielu võib sõlmida Madalmaades juhul, kui mõlemad pooled vastavad nende kodakondsusriigi õiguses sätestatud abielu sõlmimise nõuetele. Kui üks pooltest on Hollandi kodanik, võib abielu sõlmida ka siis, kui mõlemad pooled vastavad Hollandi õiguses sätestatud nõuetele (abielu (kollisiooninormide) seaduse artikkel 2). Abielu ei saa sõlmida, kui esineb üks abielu (kollisiooninormide) seaduse artiklis 3 osutatud asjaoludest, sel juhul käsitletakse abielu avaliku korra vastasena. Madalmaades võib abielu sõlmida üksnes sündide, surmade ja abieluregistri pidaja (perekonnaseisuasutus) või teatavatel tingimustel välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja (abielu (kollisiooninormide) seaduse artikkel 4).

Abieluvararežiim

Abieluvararežiimi reguleerivas õigusaktis kindlaksmääratud kollisiooninorm sõltub abielu sõlmimise kuupäevast.

Kui abielu sõlmiti enne 23. augustit 1977, kohaldatakse teatavatel erandjuhtudel 17. juuli 1905. aasta Haagi abielu konventsiooni, milles osutatakse selle riigi õigusele, mille kodanik oli mees abielu sõlmimise ajal.

ÜlesÜles

Kõnealuse konventsiooni kohaldamisalasse mittekuuluvate abielude puhul, mis sõlmiti enne 1. septembrit 1992, on kollisiooninormid sätestatud ülemkohtu 10. detsembri 1976. aasta otsuses (Madalmaade kohtupraktika 1977, 275, kohtuasi Chelouche/van Leer).

Kõnealustes normides on sätestatud, et tulevased abikaasad võivad ise valida kohaldatava õiguse. Kui nad seda ei tee, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud nad mõlemad on abielu sõlmimise ajal või mille kodanikeks on nad saanud peagi pärast abielu sõlmimist. Ühise kodakondsuse puudumisel kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub nende esimene abielujärgne elukoht. Selle puudumisel kohaldatakse selle riigi õigust, millega on pooltel, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kõige tihedamad sidemed.

Vastavalt kõnealustele kollisiooninormidele kohaldatavat õigust kohaldatakse ka edaspidi, v.a kui pooled valivad hiljem teise kohaldatava õiguse.

Kuni 1992. aasta 1. septembrini sõlmitud abielud kuuluvad abieluvara Haagi konventsiooni kohaldamisalasse. Ka kõnealune konventsioon võimaldab teataval määral valida kohaldatava õiguse. Kui kohaldatav õigus ei ole valitud, kohaldatakse sõltuvalt asjaoludest kas selle riigi õigust, kus on poolte esimene alaline elukoht pärast abiellumist, või nende ühise kodakondsusriigi õigust.

Seega võivad muutunud asjaolud (kodakondsus, alaline elukoht) põhjustada muutuse kohaldatavas õiguses.

Abielu tagajärjed isikule

Abieluvararežiimi kohaldamisalast väljapoole jäävaid abielu tagajärgi reguleeritakse abielusuhete (kollisiooninormide) seaduses kindlaksmääratud õigusega. Kohaldatakse vastavalt kas abikaasade ühise kodakondsusriigi õigust, nende mõlema alalise elukoha riigi õigust või selle riigi õigust, millega neil on, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kõige tihedamad sidemed (abielusuhete (kollisiooninormide) seaduse artikli 1 lõiked 1 ja 2; vt siiski kõnealuse seaduse artiklites 2 ja 3 sätestatud erandid).

ÜlesÜles

Abielulahutus, lahuselu

Abielulahutuse (kollisiooninormide) seaduse artiklis 1 sätestatud kollisiooninormide toime seisneb selles, et praktikas kohaldatakse abielulahutuse menetlustes peaaegu alati Hollandi õigust. Üksnes siis, kui abikaasadel on ühine välisriigi kodakondsus, kohaldatakse kõnealuse riigi õigust, kuid ka sellest põhimõttest on olemas palju erandeid.

Registreeritud kooselu

Hollandi õigust kohaldatakse, kui mistahes isikud registreerivad kooselu Madalmaades (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artikkel 1). Hollandi õigust kohaldatakse ka registreeritud kooselu lõpetamise suhtes, v.a erandjuhtudel (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artikkel 22 ja artikli 23 lõige 1).

Kooselu vararežiim

Koos elav paar võib määrata teatavas ulatuses kindlaks paari vararežiimi reguleeriva õiguse. (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artiklid 6 ja 8). Kui nad ei tee seda, kohaldatakse kooselu sõlmimise riigi õigust, sh selles riigis kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse norme (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artikkel 7).

Koos elavate partnerite vahelised isiklikud suhted

Koos elavate partnerite vahelisi isiklikke suhteid reguleerib kooselu sõlmimise riigi õigus, sh selles riigis kehtivad rahvusvahelise eraõiguse normid (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artikli 5 lõiked 1 ja 2, vt siiski lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandid).

Registreeritud kooselu lõpetamine

Registreeritud kooselu lõpetamise suhtes kohaldatakse Hollandi õigust või erandjuhtudel kooselu sõlmimise riigi õigust (registreeritud kooselu (kollisiooninormide) seaduse artiklid 22 ja 23).

ÜlesÜles

Vaba kooselu

Selliste olukordade suhtes, mil isikud elavad koos, kuid ei ole sõlminud abielu või registreerinud kooselu, puuduvad kollisiooninormid.

Ülalpidamine

Ülalpidamiskohustusi reguleerib ülalpidamiskohustuste 1973. aasta Haagi konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud õigus. Kõnealuse konventsiooni kohane kollisiooninorm on järgmine: ülalpidamiskohustusi reguleerib põhimõtteliselt ülalpidamistoetuse saaja alalise elukoha riigi õigus (ülalpidamiskohustuste 1973. aasta Haagi konventsiooni artikkel 4). Kõige olulisem erand kõnealusest normist seisneb selles, et endiste abikaasade puhul kohaldatakse ülapidamiskohustuste suhtes sama õigust, mida kohaldati abielulahutuse menetluses (ülalpidamiskohustuste 1973. aasta Haagi konventsiooni artikkel 8).

III.6. Abieluvara käsitlevad õigusnormid

Vt punktis 3.5 esitatud arutlus.

III.7. Pärimist käsitlevad õigusnormid

Vastavalt pärimise (kollisiooninormide) seaduse artiklile 1 kohaldatakse pärimisõiguse Haagi konventsiooni: pärandaja võib valida tema pärandvara suhtes kohaldatava õiguse. Kui ta ei ole seda teinud, kohaldatakse tema viimase alalise elukoha riigi õigust, kui ta elas seal üle viie aasta või vastasel juhul tema kodakondsusriigi õigust (pärimisõiguse Haagi konventsiooni artikkel 3).

Seda, kas testament on vormistatud korrektselt (näiteks kas on nõutav notariaalne kinnitus) saab hinnata vastavalt ühele testamendi vormi Haagi konventsiooni artiklis 1 kokku võetud õigussüsteemidest. Hinnata tuleb muu hulgas kas testamendi koostamise või pärandaja surma ajal kehtinud testamendi koostamise koha õigust ning pärandaja kodakondsusriigi või elukoha riigi õigusnorme.

III.8. Omandiõigus

Asjaõigused

Asjaõigusi reguleerib vallas- või kinnisvara asukoha riigi õigus. Kinnisvara käsitlevad normid on sätestatud üldõigusnormide seaduse artiklis 7. Vallasvara puhul võidakse õigusnorm tuletada kohtupraktikast.

Vallasvara paigutatakse sageli ümber teise riiki. Sel juhul määratakse asjaõiguste kehtestamine ja kõnealuste õiguste ulatus kindlaks vastavalt selle koha õigusele, kus asub vallasvara kõnealuse sündmuse ajal; sel viisil loodud õigused jäävad kehtima isegi kui vallasvara paigutatakse ümber. Pärast kõnealust vara ümberpaigutamist omandatud õigusi reguleerib uue asukoha riigi õigus ja kõnealused õigused on eelisseisundis varem kehtinud õiguste suhtes.

Varahaldusühingud

Varahaldusühingute suhtes kohaldatakse varahaldusühingute Haagi konventsioonis kindlaksmääratud õigust. Varahaldusühingu liige võib ise valida kohaldatava õiguse (varahaldusühingute Haagi konventsiooni artikkel 6). Kui ta ei vali kohaldatavat õigust, kohaldatakse selle riigi õigust, millega on varahaldusühingul kõige tihedamad sidemed. Üksikuid teemasid reguleerivad varahaldusühingute (kollisiooninormide) seaduses eri kollisiooninormid.

III.9. Maksejõuetus

Kõikide Madalmaades algatatud maksejõuetusmenetluste suhtes kohaldatakse maksejõuetusmenetlust käsitlevas määruses kindlaksmääratud õigust.

Täiendav informatsioon

Veebileht, kus avaldatakse Madalmaades kehtivate rahvusvahelise eraõiguse valdkonna õigusaktide tekstid, sh Euroopa Liidu kõnealuse valdkonna õigusaktide hollandikeelsed tekstid ja eespool nimetatud konventsioonide tõlked hollandi keelde, on hetkel loomisjärgus aadressil: www.internationaalprivaatrecht.nl English - Nederlands.

Haagi konventsiooni autentsed prantsus- ja ingliskeelsed tekstid ning kõnealuste konventsioonide staatust käsitlevad andmed on kättesaadavad aadressil: www.hcch.net български - dansk - Deutsch - English - español - français - italiano - latviešu valoda - Nederlands - polski - português - slovenšcina - română - suomi - svenska.

Õigusalast nõu ja teavet rahvusvahelise eraõiguse ja välisriikide õiguse kohta võib saada T.M.C. Asser Instituut-st internetiaadressil www.asser.nl English ja Rahvusvahelisest Õigusinstituudist internetiaadressil www.iji.nl English - Nederlands.

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik