Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Läti

Viimati muudetud: 30-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. Õigusallikad I.
I.1. Riigi õigusaktid I.1.
I.2. Mitmepoolsed konventsioonid I.2.
I.3. Kahepoolsed lepingud I.3.
II. Kollisiooninormide kohaldamine II.
II.1. Kollisiooninormide kohaldamine ametivõimude poolt II.1.
III. Kollisiooninormid III.
III.1. Õigus- ja teovõime III.1.
III.2. Põlvnemine isast, vanemate ja laste vaheline sugulussuhe ning lapsendamine III.2.
III.3. Abielu, partnerlus, lahutus III.3.
III.4. Abieluvara omandiline kuuluvus III.4.
III.5. Pärimine III.5.
III.6. Varalised õigused III.6.
III.7. Maksejõuetus III.7.

 

I. Õigusallikad

I.1. Riigi õigusaktid

Õigusaktide hierarhia on koostatud vastavalt õigusaktide õiguslikule jõule. Asutuse välja antud õigusakti õiguslik jõud võib erineda sõltuvalt akti väljaandmisel kasutatud menetlusest. Õigusliku jõu järgi määratakse kindlaks, kas õigusaktis sisalduvad normid on ülimuslikud madalamate õigusaktide suhtes, või on nad alamaktid kõrgemate õigusaktide suhtes.

Läti õigusaktid jagunevad vastavalt järgmisele hierarhiale:

  1. Läti Vabariigi põhiseadus (Satversme);
  2. Parlamendi (Saeima) vastuvõetud õigusaktid, ratifitseeritud rahvusvahelised õigusnormid ja välislepingute heakskiitmise aktid;
  3. Õigusakti jõudu omavad valitsuse määrused;
  4. Valitsuse määrused ja valitsuse heakskiidetud rahvusvahelised õigusnormid;
  5. Kohustuslikud kohaliku omavalitsuse määrused.

I.2. Mitmepoolsed konventsioonid

  • Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon;
  • 1. märtsi 1954. aasta Haagi konventsiooni tsiviilkohtumenetluse kohta;
  • 1965. aasta 15. novembri Haagi konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kätteandmise kohta;
  • 1970. aasta 18. märtsi Haagi konventsioon kaubandus- või tsiviilasjades välismaal tõendite kogumise kohta;
  • 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse Haagi konventsioon.

I.3. Kahepoolsed lepingud

  • Läti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi ja Kirgiisi Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi ja Ukraina vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
  • Läti Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping;
  • Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades.

II. Kollisiooninormide kohaldamine

II.1. Kollisiooninormide kohaldamine ametivõimude poolt

Kui Läti õiguse kohaselt on lubatud välisriigi õiguse kohaldamine, määratakse selle sisu kindlaks tsiviilkohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Kui see ei ole võimalik, eeldatakse, et asjaomase välisriigi õigussüsteem on käsitletavas õigusvaldkonnas kooskõlas Läti õigussüsteemiga samas valdkonnas. Kui vastavalt tsiviilseadustikule tuleb kohaldada välisriigi õigust, kuid kõnealuses õiguses on omakorda sätestatud, et tuleb kohaldada Läti õigust, kohaldatakse Läti õigust.

ÜlesÜles

Välisriigi õigust Lätis ei kohaldata, kui see on vastuolus Läti sotsiaalmudeli või moraalsete tõekspidamistega või Läti õigussüsteemi kohustavate või keelavate normidega.

III. Kollisiooninormid

III.1. Õigus- ja teovõime

Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määratakse kindlaks vastavalt tema elukoha õigusele. Kui isikul on mitu elukohta ja üks neist asub Lätis, siis määratakse selle isiku õigus- ja teovõime ning tema õigustoimingute tagajärjed kindlaks vastavalt Läti õigusele.

Välisriigi kodanikud, kes on teovõimetud, kuid keda Läti õiguse kohaselt võib tunnistada teovõimeliseks, vastutavad nende poolt Lätis sooritatud õigustoimingute eest, kui see on nõutav õigusemõistmise huvides.

Juriidilise isiku õigus- ja teovõime määratakse kindlaks vastavalt selle juhatuse asukoha riigi õigusele.

Läti õiguse sätted, millega piiratakse välisriigi kodanike õigus- või teovõimet Lätis, on kehtetud.

Eespool mainitud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.2. Põlvnemine isast, vanemate ja laste vaheline sugulussuhe ning lapsendamine

Lapse põlvnemise isast ja selle vaidlustamisega seonduvad õigussuhted määratakse kindlaks Läti õiguse kohaselt, kui lapse sünni ajal oli lapse ema elukoht Lätis.

Samuti kohaldatakse Läti õigust, kui vaidlus lapse isast põlvnemise üle tõusetub Lätis.

Kui lapse ametlik elukoht on Lätis, kohaldatakse vanemate ja lapse õigussuhetele Läti õigust.

ÜlesÜles

Eestkoste- ja hooldusõigused määratakse kindlaks Läti õiguse kohaselt, kui isikute elukoht, kelle suhtes eestkoste- või hooldusõigusi taotletakse, asub Lätis. Kui kõnealuste isikute vara asub Lätis, kohaldatakse selle vara suhtes Läti õigust isegi siis, kui isikutel puudub elukoht Lätis.

Abikaasa lapse lapsendamine on vastavalt Läti õigusele lubatud juhul, kui lapsendatava elukoht on Lätis.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.3. Abielu, partnerlus, lahutus

Kui abielu sõlmitakse Lätis, määratakse õigus abielluda, abielu sõlmimise vorminõuded ja abielu õiguslik tagajärg kindlaks vastavalt Läti õigusele.

Sarnaselt määratakse vastavalt Läti õigusele kindlaks Läti kodaniku õigus abielluda välisriigis. Sellistel juhtudel kohaldatakse abielu sõlmimisel neid vorminõudeid, mis on sätestatud abielu sõlmimise riigi õiguses.

Kui abielu lahutamise ja kehtetuks tunnistamise asju arutab Läti kohus, lähtub ta Läti õigusest sõltumata abikaasade kodakondsusest. Sellistel juhtudel on lubatud teha kõnealusest sättest erand, mille kohaselt otsustatakse kõikide tsiviilõiguslike suhete üle vastavalt kõnealuste suhete loomisel, muutmisel või lõpetamisel kehtinud õigusaktidele.

Abikaasade vahelised suhted enne seda, kui nende suhtes hakkas kehtima Läti õigus, võib samuti kindlaks määrata vastavalt Läti õigusele. Varem omandatud õiguste suhtes see ei kehti.

Teises riigis abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, mis on seotud Läti kodanikega, tunnustatakse ka Lätis, v.a kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise alused ei ole kooskõlas Läti õigusega või on vastuolus Läti sotsiaalmudeli või moraalsete tõekspidamistega.

ÜlesÜles

Abikaasade vahelised isiklikud ja varalised suhted määratakse kindlaks vastavalt Läti õigusele. Kui abikaasade vara asub Lätis, kohaldatakse selle vara suhtes Läti õigust isegi siis, kui neil puudub elukoht Lätis.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.4. Abieluvara omandiline kuuluvus

Abikaasade isiklikud ja varalised suhted määratakse kindlaks vastavalt Läti õigusele. Kui abikaasade vara asub Lätis, kohaldatakse selle vara suhtes Läti õigust isegi siis, kui neil puudub elukoht Lätis.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.5. Pärimine

Lätis asuva pärandiga seotud õigusi käsitletakse vastavalt Läti õigusele.

Pärandvara üleandmine välisriiki on lubatud üksnes pärast seda, kui on rahuldatud seaduse kohaselt esitatud nõuded Lätis elukohta omavate isikute pärandvara vastu.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.6. Varalised õigused

Varalised õigused, sh valdus, määratakse kindlaks vastavalt vara asukoha riigi õigusele.

Vallasvara asukoha muutumine ei mõjuta sellega seotud kolmandate isikute varalisi õigusi, mis on omandatud vastavalt vallasvara eelmise asukoha riigi õigusele.

Varaliste õigustega seotud ettekirjutatud või piiravate tähtaegade möödumise õiguslike tagajärgede üle otsustatakse vastavalt selle riigi õigusele, kus asub vara tähtaja möödumisel.

Lätis asuva kinnisvaraga seotud varaliste õiguste omandamise, muutmise ja tühistamise ning õigustehingutest, mille alusel võib kõnealuseid varalisi õigusi omandada, muuta ja tühistada, tulenevate kohustuste vorminõuded ja sisu määratakse kindlaks üksnes Läti õiguse alusel, olenemata sellest, kes teostas asjaomaseid õigustehinguid ja kus see toimus. Kõnealustes õigustehingutes sisalduvad vastuolulised sätted ja vorminõuded on Lätis kehtetud.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ei ole sätestatud teisiti Läti Vabariigi jaoks siduvates rahvusvahelises õigusaktides.

III.7. Maksejõuetus

(Vt maksejõuetust käsitlevat lehekülge).

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik