Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Itaalia

Viimati muudetud: 07-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Kehtivad mitmepoolsed välislepingud

Kehtivate mitmepoolsete välislepingute loetelu I.2.

I.3. Olulisemad kehtivad kahepoolsed välislepingud

Mitteammendav loetelu kahepoolsetest välislepingutest, mida kohtud kõige sagedamini kohaldavad I.3.

II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE II.
II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide II.2.
II.3. Kollisiooninormi pideme muutumine II.3.
II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. KOLLISIOONINORMID III.
III.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne) III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund ja selle perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime) III.3.
III.4. Vanema-lapse suhete, sh adopteerimise suhtes kohaldatav õigus III.4.
III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus III.5.
III.6. Abieluvara režiimid III.6.
III.7. Testament ja pärimine III.7.
III.8. Kinnisvara

Kinnis- ja vallasvara (asjaomasel juhul ei tundu olevat vajalik käsitleda üksikasjalikult immateriaalset vara). III.8.

III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD

I.1. Riigi õigusnormid

Itaalias on rahvusvahelise eraõiguse valdkonda kuuluvad küsimused reguleeritud 31. mai 1995. aasta seadusega nr 218, millega asendati tsiviilseadustiku üldosa artiklid 16–31.

I.2. Kehtivad mitmepoolsed välislepingud

Kehtivate mitmepoolsete välislepingute loetelu

Vt Itaalias kehtivate mitmepoolsete välislepingute lisatud loetelu PDF File (PDF File 13 KB).

I.3. Olulisemad kehtivad kahepoolsed välislepingud

Mitteammendav loetelu kahepoolsetest välislepingutest, mida kohtud kõige sagedamini kohaldavad

Varem Itaalia ja Euroopa Liidu üksikute liikmesriikide vaheliste rahvusvahelise eraõiguse valdkonda kuuluvate küsimuste suhtes kohaldatud kahepoolsed lepingud on asendatud samas valdkonnas vastuvõetud ühenduse õigusaktidega. EÜ määrustest kohaldatakse kõige sagedamini nõukogu määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta, nõukogu määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003 vanemliku vastutuse kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

ÜlesÜles

Itaalia ja kolmandate riikide vahelistes küsimustes kohaldatakse kõige sagedamini kahepoolseid õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise lepinguid, mis on sõlmitud Argentiinaga (Rooma, 9.12.1987), Brasiiliaga (Rooma, 17.10.1989), Venemaa Föderatsiooni ja teiste endise NSVLi riikidega (Rooma, 25.1.1979), endise Jugoslaavia vabariikidega (Belgrad, 7.5.1962), mõnede Ühendkuningriigi endiste dominioonidega, sealhulgas Austraalia ja Kanadaga (London, 17.12.1930), Šveitsiga kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Rooma, 3.1.1933), liikluskahjude hüvitamise kohta (Rooma, 16.8.1978) ning Bulgaariaga (Rooma 18.5.1990), Rumeeniaga (Bukarest, 11.11.1972) ja Türgiga (Rooma, 10.8.1926).

II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE

II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Millises ulatuses ja mis tingimustel peavad kohtunikud kohaldama kollisiooninorme isegi juhul, kui pooled ei ole seda taotlenud?

Itaalia õiguse kohaselt kuulub kollisiooninormide kohaldamine selles konkreetses kontekstis kohtuniku tavapäraste ülesannete hulka. Ta peab otsustama, millist normi kohaldada, sõltumata sellest, kas pooled on seda taotlenud või mitte (iura novit curia).

II.2. Tagasisaade ja edasiviide

Kui kohtu kohaldatav kollisiooninorm viitab välisriigi õigusele, võib juhtuda, et välisriigi õigus viitab omakorda kollisiooninormide kohaldamise tõttu mõnele muule kohaldatavale õigusele.

ÜlesÜles

Näide: Prantsuse kollisiooninorm viitab Inglise seadusele, mis reguleerib Prantsusmaal elava Inglise kodaniku teovõimet. Inglise kollisiooninorm viitab aga omakorda elukohariigi, st Prantsusmaa õigusele.

Palume märkida, kas teie riigi rahvusvahelises eraõiguses tuntakse tagasisaadet ja edasiviidet ning millises ulatuses tunnustatakse võimalust, et välisriigi õigus viitab tagasi teie õigusele või osutab kohaldatava õigusena kolmanda riigi õigusele.

Edasiviide teise riigi õigusele ning tagasisaade Itaalia õigusele leiab Itaalias aset juhul, kui viidatud välisriigi õiguses tunnustatakse renvoi’d või kui välisriigi õiguses endas on sätestatud edasiviide Itaalia õigusele. Tagasisaadet ja edasiviidet ei toimu, kui kohaldatava õiguse valivad pooled või kui see on seotud õigusnormidega, mis käsitlevad tehingute või lepinguväliste kohustuste vormi.

II.3. Kollisiooninormi pideme muutumine

Mis juhtub kollisiooninormi pideme muutumise korral, nt vallasvara võõrandamisel?

Kohaldatakse eespool kirjeldatud õigusnorme.

II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest

  • Kas kohus võib keelduda kohaldatava õiguse kohaldamisest juhul, kui see õigus on vastuolus rahvusvahelise õiguskorraga? Kas teie riigi territooriumil kohaldatakse seadusi või muid õigusakte, milles ei arvestata kollisiooninorme (imperatiivsed sätted „lois de police” tähenduses)?
  • Itaalia õiguse kohaselt (seaduse nr 218/1995 artikkel 16) ei või kohtunik kohaldada välisriigi õigust, kui selle tagajärjed on „vastuolus õiguskorraga”. Tavaliselt mõistetakse selle all rahvusvahelist õiguskorda.
  • Itaalia õiguse kohaselt (kõnealuse seaduse artikkel 17) on õigusnormide konflikti korral ülimuslik Itaalia õigus, kusjuures erandid ei ole lubatud, hoolimata viitest välisriigi õigusele, kui see kaldub kõrvale riigi õigusnormide eesmärgist ja kohaldamisalast.

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine

  • Millised on kohtuniku ja poolte ülesanded?

    Kohtunik tõendab välisriigi õiguse sisu. Ta võib kasutada ka poolte abi.

    ÜlesÜles

  • Millised tõendid on vastuvõetavad?

    Välisriigi õigust tõendatakse, nagu oleks tegemist faktilise asjaoluga. Tõendina võib seepärast kasutada välislepingutes nimetatud juriidilisi dokumente, välisriigi ametiasutuste poolt justiitsministeeriumi kaudu esitatud teavet ning asjatundjate või spetsialiseerunud organite arvamusi.

  • Mis juhtub, kui välisriigi õigust ei saa tõendada?

    Kohaldatakse viidatud õigust, kasutades võimaluse korral mõnda teist samas asjas olemasolevat kollisiooninormi pidet. Kui see ei ole võimalik, kohaldatakse Itaalia õigust.

III. KOLLISIOONINORMID

III.1. Lepingulised kohustused ja õigusaktid

Ei piisa lihtsalt viitamisest 1980. aasta Rooma konventsioonile. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata küsimustele, mida Rooma konventsioonis ei käsitleta.

Itaalia õiguses on olemas vastavad sõnaselged sätted. Lepinguliste kohustuste puhul viidatakse konkreetselt 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioonile. Juhtumite puhul, mida nimetatud konventsioon ei reguleeri, viidatakse vajaduse korral teistele asjaomastele välislepingutele.

Kohaldatav õigus sõltub samas lepingutest, mille pooled on oma vabast tahtest sõlminud.

Välislepingus nimetatud või poolte tahtel valitud õiguse kohaldamise võib siiski välistada, kui see on vastuolus avaliku korraga (nt kui see on vastuolus politseiõiguse või julgeolekut käsitlevate normidega).

III.2. Lepinguvälised kohustused (lepinguväline kahju, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine jne)

Eespool nimetatud seaduses nr 218/1995 on sätestatud normid, mida kohaldatakse järgmiste lepinguväliste kohustuste suhtes: ühepoolne lubadus (selle riigi õigus, kus lubadus anti); krediidiinstrumendid (1930. aasta vekslite ja võlakirjade ühtse õiguse Genfi konventsioon; teiste krediidiinstrumentide korral kohaldatakse põhikohustuste suhtes selle riigi õigust, kus instrument on emiteeritud); volitatud esindaja (selle riigi õigus, kus on esindaja tegevuskoht või kus ta peamiselt oma volitusi kasutab); seadusest tulenevad kohustused (selle riigi õigus, kui toimus kohustuse põhjustanud sündmus); vastutus lepinguvälise kahju korral (selle riigi õigus, kus sündmus toimus, ilma et see piiraks selle riigi õiguse kohaldamist – kui seda taotleb kannatanu –, kus toimus kahju põhjustanud sündmus, ja ilma et see piiraks riigi õiguse kohaldamist, kui asjaga on seotud vaid ühe riigi kodanikud).

ÜlesÜles

III.3. Isiku õiguslik seisund ja selle perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime)

Isiku õiguslikku seisundit ja teovõimet ning isiklike õiguste (sh õigus nimele) olemasolu ja sisu reguleerib huvitatud isiku kodakondsuse riigi õigus, välja arvatud selliste õiguste korral, mis tulenevad perekondlikest suhetest ja mille suhtes kohaldatakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt seaduses nr 218/1995 sätestatud viitenorme.

III.4. Vanema-lapse suhete, sh adopteerimise suhtes kohaldatav õigus

Kui peatuda vanema ja lapse suhetel, siis lapse seaduslikust abielust sündimise fakt ja kodakondsus tehakse kindlaks selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud olid vanemad või mille kodanik oli üks vanematest lapse sündimise ajal. Vanema ja lapse suhte tuvastamise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps oli sündimise ajal.

Lapsendamise küsimustes kohaldatakse Itaalia õigust selleks, et võrdsustada laps seaduslikust abielust sündinud lapsega, mille üle peab otsustama Itaalia kohus.

Teiste kollisiooninormide kohta on seaduse nr 218/1995 artiklis 38 sätestatud üksikasjalikud eeskirjad erinevateks juhtudeks.

III.5. Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus

Abieluasjades reguleerib abikaasadevahelisi isiklikke suhteid selle riigi õigus, mille kodanikud mõlemad abikaasad on; vastasel juhul reguleerib neid suhteid selle riigi õigus, kus abikaasad on peamiselt koos elanud.

Isiklike suhete suhtes kohaldatavat õigust kohaldatakse üldjuhul ka abieluvara suhtes, kuid sellest on võimalik kõrvale kalduda, kui abikaasad lepivad kokku teisiti või muudel, seaduses eraldi nimetatud juhtudel.

ÜlesÜles

Itaalia õigus ei tunnusta iseseisva õigusinstituudina muid kooseluvorme kui abielu.

Lahuselu ja lahutust reguleerib selle riigi õigus, mille kodanikud mõlemad abikaasad on; vastasel juhul reguleerib seda selle riigi õigus, kus abikaasad on peamiselt koos elanud. Kui viimasel juhul puuduvad välisriigi õiguses õigusnormid lahuselu ja lahutuse kohta, kohaldatakse Itaalia õigust.

Perekonna ülalpidamiskohustusi reguleerib 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon.

III.6. Abieluvara režiimid

Itaalias kohaldatakse abikaasadevahelise abieluvaralepingu üldpõhimõtet. 

Abikaasad võivad abieluvaralepingu asemel kasutada muud vararežiimi, näiteks lahusvara režiim või mõni muu lepinguline režiim.

III.7. Testament ja pärimine

Pärimist reguleerib selle riigi õigus, mille kodanik surnud isik oli surma hetkel. Oma eluajal saab isik testamendis määrata pärimise suhtes kohaldatavaks õiguseks oma elukohariigi õiguse; kui ta on Itaalia kodanik, ei mõjuta see Itaalias elavate pärijate õigusi.

Seoses vormiga on testament kehtiv, kui seda tunnustatakse selle riigi õiguses, kus testaator käsutas oma vara, või selle riigi õiguses, mille kodanik testaator oli testamendi tegemise ajal või surma hetkel, või selle riigi õiguses, kus oli testaatori alaline või peamine elukoht testamendi tegemise ajal.

III.8. Kinnisvara

Kinnis- ja vallasvara (asjaomasel juhul ei tundu olevat vajalik käsitleda üksikasjalikult immateriaalset vara).

Omandiõigust ja muid asjaõigusi reguleerib vara asukohariigi õigus.

III.9. Maksejõuetus

Itaalia õiguses puuduvad sõnaselged normid maksejõuetuse korral kohaldatava õiguse kohta.

ELi liikmesriikidevahelised ühtsed kollisiooninormid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1346/2000.

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik