Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Kreeka

Viimati muudetud: 30-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui üksikisikute vahelise õigussuhte teatavad elemendid ühendavad seda rohkem kui ühe riigiga (rahvusvaheline element) ja tekib vaidlus, ei kohalda Kreeka kohtud tingimata Kreeka õigust, vaid uurivad, millist õigust tuleb kohaldada (kohaldatav õigus) rahvusvahelise eraõiguse alusel. Rahvusvaheline eraõigus on süsteem, mis toimib kollisiooninormide alusel, et määrata kindlaks kohaldatav õigus (st ühe riigi õigusnormid), milleks võib olla kõnealuse kohtu asukoha riigi või teise riigi õigus. Kollisiooninormid määratakse kindlaks vähemalt ühe kollisiooninormi pideme alusel. Kollisiooninormi pide on rahvusvahelise elemendiga vaidluse kriteerium, mis aktiveerib rahvusvahelise eraõiguse konkreetse normi, et määrata kindlaks kõnealuses asjas kohaldatav õigus.



 

SISUKORD

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Rahvusvahelised konventsioonid I.2.
II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE II.
II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide II.2.
II.3. Kollisiooninormi pideme muutumine II.3.
II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. KOLLISIOONINORMID III.
III.1. Lepingulised kohustused III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund III.3.
III.4. Vanema-lapse suhe. Lapsendamine. III.4.
III.5. Abielu III.5.
III.6. Abieluvara režiimid ja abikaasade vahelised isiklikud suhted III.6.
III.7. Testamendid ja pärimine III.7.
III.8. Kinnisvara III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

I. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD

I.1. Riigi õigusnormid

Kreeka õigusaktid on Kreeka rahvusvahelise eraõiguse peamine allikas. Peamised õigusnormid on sätestatud tsiviilseadustikus (artiklid 4–33), kuigi asjaomaseid õigusnorme esineb ka teistes õigusaktides, näiteks seaduses 5960/1933 tšekkide kohta (artiklid 70–76). Õigus sisaldab ka Kreeka poolt ratifitseeritud kahe- ja mitmepoolseid konventsioone, mida kohaldatakse pärast ratifitseerimist nii nagu Kreeka õigusnorme.

I.2. Rahvusvahelised konventsioonid

Α. Mitmepoolsed konventsioonid

Olulisimad rahvusvahelised konventsioonid on järgmised:

  • Rahvusvaheline kaupade autoveolepingu 19. mai 1956. aasta Genfi konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega 559/1977.
  • Testamendi vormile kohaldatava õiguse 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega 1325/1983.
  • Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioon, mille Kreeka ratifitseeris seadusega 1792/1988.

Β. Kahepoolsed konventsioonid

Olulisimad kahepoolsed rahvusvahelised konventsioonid on järgmised:

Kreeka ja USA vaheline konventsioon (ratifitseeriti seadusega 2893/1954) ja Kreeka ja Küprose vaheline konventsioon (ratifitseeriti seadusega 1548/1985). Kreekas, USAs ja Küprosel asutatud äriühingute vaheliste vaidluste korral kohaldatakse selle riigi õigust, kus asjaomased äriühingud on asutatud.

II. KOLLISIOONINORMIDE RAKENDAMINE

II.1. Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel

Kui Kreeka rahvusvahelise eraõiguse kollisiooninormide kohaselt tuleb kohaldada teise riigi õigust, võtab Kreeka kohtunik seda arvesse omaenda algatusel, st et kohtumenetluse pooltel ei ole vaja kõnealusele õigusele viidata ega tõendada kõnealuste normide sisu (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 337).

ÜlesÜles

II.2. Tagasisaade ja edasiviide

Kui Kreeka rahvusvahelise eraõiguse kollisiooninormide kohaselt tuleb kohaldada teise riigi õigust, kohaldatakse kõnealuse riigi materiaalõiguse norme, mitte ei viidata nimetatud riigi rahvusvahelise eraõiguse normidele (tsiviilseadustiku artikkel 32), milles omakorda võidakse viidata asjaomasele Kreeka õigusele või mõne kolmanda riigi kohaldatavale õigusele.

II.3. Kollisiooninormi pideme muutumine

Õigussuhte kollisiooninormi pide muutub sageli suhte käigus (nt vallasasi viiakse ühest riigist teise ja sel juhul muutub ka kohaldatav õigus). On olemas õigusnormid, milles sõnaselgelt nähakse ette lahendus, st millist õigust tuleb lõpuks ikkagi kohaldada, vastasel juhul kohaldab kohus kas esialgu või hiljem kohaldatavat õigust või mõlemat õigust kombineeritult, olenevalt tegelikest asjaoludest.

II.4. Erandid kollisiooninormide tavapärasest kohaldamisest

Kui Kreeka rahvusvahelises eraõiguses (kollisiooninormides) on ette nähtud välisriigi õiguse kohaldamine, kuid selle kohaldamine on vastuolus Kreeka avaliku korra aluseks olevate kõlbelisuse põhiseisukohtadega (tsiviilseadustiku artikkel 33), siis kõnealuse asja läbivaatamisel ei kohalda Kreeka kohus välisriigi õiguse asjaomaseid norme, vaid teisi välisriigi õigusnorme (negatiivne funktsioon). Kui välisriigi õigusnormide kohaldamise välistamise korral on välisriigi õiguses õiguslik vaakum, ületatakse see siiski Kreeka õiguse kohaldamisega (positiivne funktsioon).

ÜlesÜles

Üheks Kreeka õigussüsteemi huvide kaitsmise viisiks on otsekohaldatavate õigusnormide kehtestamine. Kõnealuste õigusnormidega reguleeritakse eriti olulisi küsimusi riigi sisemistes õigussuhetes ja Kreeka kohtud kohaldavad neid otse ka rahvusvahelistes asjades, mida ei saa lahendada Kreeka rahvusvahelise eraõiguse alusel.

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine

Kui välisriigi õigusnormide kohta teabe saamine on keeruline, võib Kreeka kohus kõnealused õigusnormid kindlaks teha, kehtestades kohaldatava välisriigi õiguse tõendamise kohustuse või kohaldades muid asjakohaseks peetud meetmeid; see võib muu hulgas tähendada ka kohtumenetluse pooltelt abi palumist ning ei ole piiratud esitatud tõenditega (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 337). Kreekas on õigusteabe tagamisel oluline osa Ateenas asuval Rahvusvahelise ja Välisriigi Õiguse Instituudil (Institute of International and Foreign Law).

Kreeka kohus ei uuri ega kohalda välisriigi õigust ning kohaldab Kreeka õigust erandkorras: i) kohtu määruste suhtes nende kiireloomulisuse tõttu ja ii) asjades, mille puhul välisriigi õigusnormide kindlakstegemine on jõupingutustest hoolimata olnud praktiliselt võimatu.

III. KOLLISIOONINORMID

III.1. Lepingulised kohustused

Α. Rooma konventsioon

Kreeka kohtud määravad rahvusvahelise elemendiga lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kindlaks Rooma 19. juuni 1980. aasta konventsiooni alusel, olenemata sellest, kas kohaldada tuleb liikmesriigi õigust või konventsiooniga mitteühinenud riigi õigust. Kohaldatav õigus määratakse kindlaks kollisiooninormi pidet käsitlevate standardsete õigusnormide ja otsekohaldatavate õigusnormide alusel.

ÜlesÜles

  1. õigusnormid kollisiooninormi pideme kohta
    • üldine norm näeb ette, et pooltevaheliste lepinguliste suhete suhtes kohaldatakse õigust, mille pooled on sõnaselgelt või vaikimisi valinud. Pooled võivad esialgu valitud kohaldatavat õigust muuta;
    • kui pooled ei ole lepingu sõlmimise ajal valinud kohaldatavat õigust, võivad nad seda teha hiljem (nt kohtus). Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kohaldab kohus selle riigi õigust, mis on lepinguga tugevamalt seotud;
    • varalepingute puhul kohaldatakse vara asukohariigi õigust;
    • veolepingute puhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus on asutatud lastisaatja;
  2. otsekohaldatavad õigusnormid

    Kui õiguskorra kaitsmine on äärmiselt oluline, nt teatava varaga seotud lepingute või tarbijate või töötajatega sõlmitud lepingute korral, määratakse kohaldatav õigus kindlaks, kasutades järgmistest õigussüsteemidest ühe otsekohaldatavaid õigusnorme:

    • asja menetleva kohtu asukohariigi õigussüsteem;
    • selle riigi õigussüsteem, mille õigust tuleb kohaldada;
    • selle riigi õigussüsteem, mille õigusega on seotud kõik lepingu aspektid, olenemata asjaolust, et pooled on valinud kohaldatavaks õiguseks teise riigi õiguse.

Β. Tsiviilseadustiku artikkel 25

Kõigi selliste lepinguliste kohustuste puhul, mis ei kuulu Rooma konventsiooni kohaldamisalasse (füüsiline isik, tagatisi reguleerivad lepingud, vahekohus, kohtu valik, äriühingud ning pärimis- ja pereküsimused), määratakse kohaldatav õigus kindlaks tsiviilseadustiku artikli 25 alusel.

  • Pooltevaheliste lepinguliste suhete suhtes kohaldatakse õigust, mille pooled on sõnaselgelt või vaikimisi valinud.
  • Kui pooled ei ole valinud kohaldatavat õigust, kohaldab Kreeka kohus selle riigi õigust, mis konkreetsetes tingimustes on lepinguga kõige tugevamalt seotud.

III.2. Lepinguvälised kohustused

Lepinguvälise kahju tekitamisest tulenevate kohustuste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis (tsiviilseadustiku artikkel 26).

ÜlesÜles

Alusetu rikastumise tõttu tekkinud kohustuste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille õigust saab üldiselt konkreetsetes tingimustes kõige paremini kohaldada.

III.3. Isiku õiguslik seisund

Küsimustes, mis on seotud kreeklase või välismaalase võimega omandada õigusi ja võtta kohustusi, sõlmida tehinguid, olla kohtus hagejaks või kostjaks ning osaleda isiklikult menetluses, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik asjaomane isik on (tsiviilseadustiku artiklid 5 ja 7 ning tsiviilmenetluse seadustiku artikli 62 punkt a ja artikli 63 lõige 1).

III.4. Vanema-lapse suhe. Lapsendamine.

Α. Vanema-lapse suhte küsimused on seotud vanemate ja laste vaheliste peresidemetega ning nendega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Kui otsustatakse küsimust, kas laps on sündinud abielust või väljaspool abielu (tsiviilseadustiku artikkel 17), on kohaldatavaks õiguseks:

  • selle riigi õigus, mille õigusega reguleeriti lapse ema ja tema abikaasa vahelist isiklikku suhet lapse sündimise ajal;
  • kui abielu lahutati enne lapse sündi, selle riigi õigus, mille õigusega reguleeriti lapse ema ja tema abikaasa vahelist isiklikku suhet abielu lahutamise ajal.

Seoses väljaspool abielu sündinud lapse juriidilise võimalusega saada seaduslikuks tunnistatud lapseks (10. septembri 1970. aasta rahvusvahelise perekonnaseisukomisjoni konventsiooni artikkel 1, Kreekas ratifitseeritud seadusega 1657/1986) kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik lapse isa või ema on ja mille õiguses on sätestatud lapse seaduslikuks tunnistamine juhul, kui tema vanemad hiljem abielluvad või kohtuotsuse alusel pärast abiellumist.

ÜlesÜles

Vanemate ja abielust sündinud laste vaheliste suhete suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 18) kohaldatav õigus:

  • kui nad oma sama riigi kodanikud, selle riigi õigus;
  • kui nad on pärast lapse sündi saanud uue ühise kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud;
  • kui nad on enne lapse sündi eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutu pärast lapse sündi või kui nad on enne lapse sündi sama riigi kodanikud, kuid vanemate või lapse kodakondsus muutub pärast sündi: selle riigi õigus, kus neil oli kõige viimane ühine alaline elukoht lapse sünni ajal;
  • kui neil puudub ühine alaline elukoht: selle riigi õigus, mille kodanik on laps.

Isa ja ema ja väljaspool abielu sündinud lapse vaheliste suhete suhtes (tsiviilseadustiku artiklid 19 ja 20) kohaldatav õigus:

  • kui nad on sama riigi kodanikud, selle riigi õigus;
  • kui nad on pärast lapse sündi saanud uue ühise kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud;
  • kui nad on enne lapse sündi eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutu pärast lapse sündi või kui nad on enne lapse sündi sama riigi kodanikud, kuid vanemate või lapse kodakondsus muutub pärast sündi: selle riigi õigus, kus neil oli kõige viimane ühine alaline elukoht lapse sünni ajal;
  • kui neil puudub ühine alaline elukoht: selle riigi õigus, mille kodanik on isa või ema.

Väljaspool abielu sündinud lapse ema ja isa vaheliste suhete suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 21) kohaldatav õigus:

ÜlesÜles

  • kui nad oma sama riigi kodanikud, selle riigi õigus;
  • kui nad on enne lapse sündi saanud uue ühise kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud;
  • kui nad on enne lapse sündi eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutu pärast lapse sündi või kui nad on enne lapse sündi sama riigi kodanikud, kuid neist ühe kodakondsus muutub pärast sündi: selle riigi õigus, kus neil oli kõige viimane ühine alaline elukoht enne lapse sündi;
  • kui neil puudub ühine alaline elukoht: selle riigi õigus, kus neil oli viimati lihtsalt ühine elukoht.

Β. Lapsendamine

Rahvusvahelise lapsendamise ja rahvusvahelise lapsendamise tühistamise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik iga lapsendamises osalev isik on (tsiviilseadustiku artikkel 23). Kui lapsendamises osalevad isikud on eri riikide kodanikud, tuleb järgida kõikides vastavate riikide õigusaktides sätestatud tingimusi ja kõnealuste õigusaktide kohaselt ei või lapsendamisele olla mingeid takistusi.

Lapsendaja ja lapsendatu vaheliste suhete suhtes kohaldatav õigus:

  • kui nad on pärast lapsendamist sama riigi kodanikud: selle riigi õigus;
  • kui nad saavad lapsendamise ajal uue ühise kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud;
  • kui nad on enne lapsendamist eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutu pärast lapsendamist või kui nad on enne lapsendamist sama riigi kodanikud, kuid lapsendamisel osalevatest isikutest ühe kodakondsus muutub lapsendamisel: selle riigi õigus, kus neil oli kõige viimane ühine alaline elukoht lapsendamise ajal;
  • kui neil puudub ühine alaline elukoht: selle riigi õigus, mille kodanik on lapsendaja või, kui lapsendajateks on abikaasad, abikaasade vahelist isiklikku suhet reguleeriv õigus.

III.5. Abielu

Α. Sisulised tingimused

Abielluda soovivatele isikutele kohustuslike tingimuste ja abiellumist takistavate asjaolude suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud nad on või, kui nad on eri riikide kodanikud, neist ühe riigi õigust (tsiviilseadustiku artikli 13 lõike 1 punkt a).

ÜlesÜles

Β. Menetluslikud tingimused

Selleks et abielu oleks ametlikult kehtiv, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud on abiellujad, kui nad on sama riigi kodanikud, või, kui nad on eri riikide kodanikud, neist ühe riigi õigust või selle riigi õigust, kus abielu sõlmiti (tsiviilseadustiku artikli 13 lõike 1 punkt b). Kreeka õigussüsteemis eeldatakse teatavate vorminõuete täitmist abielu sõlmimisel; sellise paari liit, kes elab koos, kuid kes ei ole ametlikult abielus, tunnistatakse Kreekas kehtivaks, kui see tunnistatakse kehtivaks välisriigi õiguse alusel ning kui koos elavad isikud ei ole kreeklased.

C. Abielulahutus

Abielulahutuse ja muu lahuselu vormi, sealhulgas endiste abikaasade ülalpidamise küsimuste puhul kohaldatakse selle riigi õigust, mille õigusega on reguleeritud abikaasade isiklik suhe abielulahutuse või lahuselu menetluse algatamise ajal (tsiviilseadustiku artikkel 16).

III.6. Abieluvara režiimid ja abikaasade vahelised isiklikud suhted

Α. Abikaasade vahelised isiklikud suhted on suhted, mis põhinevad abielul ja millel puudub igasugune seos varaga, näiteks kooselu ning õigused ja kohustused, sealhulgas ülalpidamine.

Abikaasade vaheliste isiklike suhete suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 14) kohaldatav õigus:

  • kui abikaasad on pärast abiellumist sama riigi kodanikud: selle riigi õigus;
  • kui abikaasad saavad abiellumisel uue ühise kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud;
  • kui abikaasad olid abiellumisel sama riigi kodanikud ja neist üks sai hiljem teise riigi kodakondsuse: selle riigi õigus, mille ühise kodakondsuse on nad viimasena saanud, kui teine abikaasa on veel selle riigi kodanik;
  • kui abikaasad on enne abiellumist eri riikide kodanikud ja kui nende kodakondsus ei muutu pärast abiellumist või kui nad on enne abiellumist sama riigi kodanikud, kuid neist ühe kodakondsus muutub abiellumisel: selle riigi õigus, kus neil oli kõige viimane ühine alaline elukoht;
  • kui neil puudub ühine alaline elukoht: selle riigi õigus, millega abikaasad on kõige tugevamalt seotud.

Β. Abieluvara režiimi kohaldatakse abielust tulenevate varaliste õiguste ja vastavate kohustuste suhtes.

Kohaldatavaks õiguseks on õigus, mille alusel reguleeritakse abikaasade isiklikke suhteid vahetult pärast abielu sõlmimist (tsiviilseadustiku artikkel 15).

ÜlesÜles

III.7. Testamendid ja pärimine

Pärimiskord reguleerib isiku surmast tulenevaid vallas- ja kinnisvaraga seotud õigusi ja kohustusi, sõltumata sellest, kas surnud isik oli teinud testamendi.

Kõigi pärimisküsimuste, v.a testamendi koostamise ja tühistamise viisi suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik oli surnud isik surma hetkel (tsiviilseadustiku artikkel 28).

Testamendi olemasolu korral käsitletakse seda kehtivana, kui see on koostatud ühe õiguse kohaselt järgmistest õigustest (Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni artikkel 1):

  • selle riigi õigus, kus surnud isik tegi oma testamendi;
  • selle riigi õigus, mille kodanik surnud isik oli testamendi tegemise ajal või surma hetkel;
  • selle riigi õigus, kus surnud isik elas alaliselt testamendi tegemise ajal või surma hetkel;
  • kui testament on seotud varaga: vara asukohariigi õigus.

III.8. Kinnisvara

Kinnisvaraga seotud õiguste suhtes kohaldatav õigus on kindlaks määratud Rooma konventsiooniga.

Vara valduse ja kõigi vallasvaraga seotud õiguste suhtes kohaldatakse vara asukohariigi õigust (tsiviilseadustiku artikkel 27).

Varaga seotud tehingute vormi suhtes kohaldatakse kinnis- või vallasvara asukohariigi õigust (tsiviilseadustiku artikkel 12).

III.9. Maksejõuetus

Maksejõuetusega seotud küsimuste puhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus maksejõuetusmenetlus on algatatud (määruse 1346/2000 artikli 4 lõige 1).

Täiendav informatsioon

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik