Euroopa Komisjon > EGV > Kohaldatav õigus > Saksamaa

Viimati muudetud: 17-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohaldatav õigus - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

I. Kehtivate õigusnormide allikad I.
I.1. Riigi õigusnormid I.1.
I.2. Mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid I.2.
I.3. Kahepoolsed konventsioonid I.3.
II. Kollisiooninormide rakendamine II.
II.1. Kas kohtunik on kohustatud kollisiooninorme omal algatusel kohaldama? II.1.
II.2. Tagasisaade ja edasiviide II.2.
II.3. Kohaldatava õiguse muutumine II.3.
II.4. Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid II.4.
II.5. Välisriigi õiguse tõendamine II.5.
III. Kollisiooninormid III.
III.1. Lepingulised kohustused III.1.
III.2. Lepinguvälised kohustused III.2.
III.3. Isiku õiguslik seisund III.3.
III.4. Põlvnemine, vanema-lapse suhted, sealhulgas adopteerimine III.4.
III.5. Abielu, partnerlus, lahutus, ülalpidamine III.5.
III.6. Abieluvara III.6.
III.7. Testamendid ja pärimine III.7.
III.8. Kinnisvara III.8.
III.9. Maksejõuetus III.9.

 

Vastutusest loobumine

Käesoleva teabe esitaja ei vastuta avaldatavate materjalide sisulise õigsuse eest. Need ei asenda õigusalast nõustamist igal üksikjuhul.

Käesoleva teksti eesmärk on esitada esmast teavet Saksamaa rahvusvahelise eraõiguse kohta. Sel eesmärgil on antud nõusolek teabe ülespanemiseks Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. Teabe muu kasutamise üle tuleb eelnevalt konsulteerida Saksamaa Liitvabariigi Justiitsministeeriumiga.

I. Kehtivate õigusnormide allikad

I.1. Riigi õigusnormid

Saksamaa rahvusvahelise eraõiguse normide peamine allikas on Saksa tsiviilseadustiku rakendamise seadus (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch – EGBGB), eelkõige selle artiklid 3–46. Vastavalt EGBGB artikli 3 lõikele 2 on selle seaduse suhtes ülimuslikud Euroopa Ühenduste õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud normid, mis on riigi õiguses vahetult kohaldatavad.

Peale EGBGB sisaldab üksikuid kollisiooninorme ka Saksa pankrotiseadus (Insolvenzordnung – InsO) ja Saksa kindlustuslepinguseaduse rakendamise seadus (Einführungsgesetz zum Versicherungsvertragsgesetz – EGVVG).

Seadusega reguleerimata valdkondades, näiteks rahvusvahelises äriühinguõiguses teeb kohaldatava õiguse sisu kindlaks asja menetlev kohus.

I.2. Mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid

Kõik Saksamaa poolt alla kirjutatud ja ratifitseeritud mitmepoolsed lepingud on loetletud ametliku väljaande Bundesgesetzblatt kataloogis B (saab tellida aadressil www.bundesgesetzblatt.de Deutsch). Seal nimetatud mitmepoolsete rahvusvaheliste konventsioonide hulgas on loetletud ka kollisiooninorme sisaldavad mitmepoolsed lepingud.

Mitmepoolsed lepingud sõlmitakse sageli rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel. Selles seoses tuleb eriti esile tõsta Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi (www.hcch.net English - français). Kollisiooninormide arendamisele aitavad kaasa ka organisatsioonid UNCITRAL (uncitral@uncitral.org) ja UNIDROIT (info@unidroit.org), kes tegelevad rahvusvahelise õiguse normide ühtlustamise ja rahvusvahelise kaubanduse õigusliku reguleerimisega. Saksamaa osaleb kõigi kolme organisatsiooni töös.

ÜlesÜles

I.3. Kahepoolsed konventsioonid

Üksikuid kollisiooninorme sisaldavad ka kahepoolsed rahvusvahelised konventsioonid. Saksamaa ja teiste riikide vahel sõlmitud konventsioonid on samuti loetletud Bundesgesetzblatt’i kataloogis B.

II. Kollisiooninormide rakendamine

II.1. Kas kohtunik on kohustatud kollisiooninorme omal algatusel kohaldama?

Saksamaa rahvusvaheline eraõigus ei ole tähtis mitte ainult kohtulike vaidluste puhul. Eri riikides asuvad kaubanduspartnerid peavad sõltumata tulevasest kohtuvaidlusest teadma, millise riigi õigust nende vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatakse. Sellele vastavalt määravad nad kindlaks oma õigused ja kohustused. Isikud, kes sõidavad autoga teise riiki puhkusereisile, peavad teadma, millise riigi õiguse järgi nad liiklusõnnetuse põhjustamise korral vastutavad. Sellest lähtudes määratakse kindlaks kahju hüvitamise viis ja ulatus.

Kui Saksamaa kohus peab tegema otsuse vaidluses, kus õigussuhte asjaolud on seotud teise riigi õiguskorraga, peab ta kohaldatava õiguse kindlakstegemiseks rakendama oma kollisiooninorme. Saksa kohtunik peab tundma Saksamaa rahvusvahelise eraõiguse norme ja neid omal algatusel kohaldama. Selles küsimuses puudub õiguse valiku võimalus.

II.2. Tagasisaade ja edasiviide

Tagasisaadet ja edasiviidet reguleerib EGBGB artikkel 4. Kui välisriigi seadus suunab tagasi Saksa õiguse poole, tuleb kohaldada Saksa materiaalõiguse norme.

ÜlesÜles

Kui pooled võivad vastavalt Saksa kollisiooninormidele valida kohaldatava õiguse, on lubatud valida üksnes materiaalõiguse norme.

II.3. Kohaldatava õiguse muutumine

Kohaldatava õiguse muutumine (mitmeti tõlgendatavate asjaolude korral) on Saksa õiguses tuntud. Näiteks määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal, nii et asja asukoha muutumise korral kohaldatakse selle suhtes uut õigust.

Kohaldatava õiguse muutumist tunnustatakse ka teistes õigusvaldkondades, nt kodakondsuse muutmise korral.

Kohaldatava õiguse aluseks oleva asjaolu muutumine ei ole võimalik juhul, kui kollisiooninorm sätestab kohaldatava õiguse tuvastamise täpse aja. Näiteks on pärimise suhtes kohaldatava õiguse määramise aluseks pärandaja kodakondsus surma hetkel (vt allpool punkt 3.7).

II.4. Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid

Saksa kohus peab kohaldama Saksa imperatiivseid õigusnorme ka juhul, kui Saksa kollisiooninormide kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus. Kas, mil viisil ja millises ulatuses tuleb Saksamaal järgida välisriigi õiguse imperatiivseid norme, kui asjaolude suhtes tuleb kohaldada Saksa õigust, on kirjanduses ja kohtupraktikas veel lõplikult selgitamata.

EGBGB artiklis 6 on sätestatud avaliku korra klausel. Selle järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Saksa õiguse oluliste põhimõtetega. Oluliste põhimõtetega vastuolus olemise all mõistetakse õiguse aluspõhimõtete rikkumist. Üldjuhul on tegemist Saksa põhiseaduses tagatud põhiõiguste jämeda rikkumisega. Avaliku korra klausli kohaldamise tingimuseks on, et õigussuhte asjaolud oleksid seotud Saksa õiguskorraga, ainult sel juhul on asi seotud Saksa õigusega.

ÜlesÜles

II.5. Välisriigi õiguse tõendamine

Saksa kohtunik ei ole kohustatud üksnes ex officio kohaldama oma riigi kollisiooninorme, vaid Saksamaa tsiviilmenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) artikli 293 järgi on ta kohustatud kohtumenetluses talle antud kaalutlusõigust ja otsustuspädevust kasutades tegema kindlaks välisriigi õiguse sisu. Asja menetlev kohus võib kasutada poolte esitatud dokumente, kuid ta ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma.

III. Kollisiooninormid

III.1. Lepingulised kohustused

Saksamaa on 1980. aasta Rooma konventsiooni lepinguliste kohustuste sätted üle võtnud EGBGB artikli 27 jj. Teatavate kindlustuslepingute kohta on Saksamaa kindlustuslepinguseaduse rakendamise seaduse (Einführungsgesetz zu dem Gesetz über den Versicherungsvertrag – EGVVG) artiklites 7–14 sätestatud eraldi kollisiooninormid.

Lepinguliste kohustuste puhul kohaldatakse eelkõige poolte valitud õigust (EGBGB artikkel 27).

Kohaldatava õiguse valik on piiratud nt riigisiseste juhtumite puhul, kus puudub välismaine element. Sel juhul kohaldatakse – sõltumata valitud õigusest – õigussuhte asjaoludega seotud õiguse imperatiivseid sätteid. Tarbijalepingute puhul ei tohi õiguse valik tuua kaasa olukorda, kus tarbijalt võetakse talle tema elukohariigi imperatiivsete sätetega tagatud kaitse.

Kui kohaldatav õigus on valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Pooled võivad valida üksnes lepingu mõne osa suhtes kohaldatava õiguse, samal ajal kui ülejäänud lepingu suhtes kohaldatav õigus tehakse kindlaks asjaolude alusel.

ÜlesÜles

Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, tehakse kohaldatav õigus kindlaks asjaolusid arvestades. Vastavalt EGBGB artiklile 28 kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Üldjuhul on leping kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingust tuleneva kohustuse. Siiski võib kõiki asjaolusid arvestades ilmneda, et leping on erandlikult tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega. Sel juhul tuleb kohaldada teise riigi õigust.

Eraldi normid kehtivad lepingute suhtes, mille esemeks on kinnisasjaõigus, ning veo-, töö- ja tarbijalepingute suhtes.

III.2. Lepinguvälised kohustused

Alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul on sätestatud EGBGB artiklis 38 õiguse kohaldamise erinormid. Kohustuse täitmisest tuleneva alusetu rikastumise vastu esitatud nõude suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegeliku või eeldatava õigussuhte suhtes, mille alusel kohustus täideti. Teise isiku õiguse rikkumisest tuleneva alusetu rikastumise vastu esitatud nõude suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus rikkumine toimus. Muudel juhtudel kohaldatakse alusetust rikastumisest tuleneva nõude suhtes selle riigi õigust, kus alusetu rikastumine toimus.

Käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele kohaldatakse EGBGB § 39 kohaselt selle riigi õigust, kus käsundita asjaajaja teo tegi. Eraldi norm kehtib kolmanda isiku kohustuse täitmisest tulenevate nõuete suhtes.

Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse EGBGB § 40 kohaselt selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Kannatanu nõudel võidakse kohaldada selle riigi õigust, kus saabus kahju tekkimise aluseks oleva teo või sündmuse tagajärg. Kui kahju hüvitamiseks kohustatud isiku ja kannatanu elukoht on kahju tekkimise aluseks oleva teo tegemise või sündmuse toimumise ajal samas riigis, kohaldatakse selle riigi õigust.

ÜlesÜles

Vastavalt EGBGB §-le 42 võivad pooled õiguse valikus kokku leppida pärast lepinguvälise kohustuse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumist või teo tegemist.

Kui lepinguväline kohustus on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega kui sellega, mida tuleks üldjuhul kohaldada, kohaldatakse vastavalt EGBGB §-le 41 teise riigi õigust.

EGBGB § 40 lõige 3, mis kujutab endast avaliku korra eriklauslit, piirab kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete esitamist.

III.3. Isiku õiguslik seisund

Füüsilise isiku õiguslikku seisundit käsitlevate õigusküsimuste suhtes, kohaldatakse Saksamaa rahvusvahelise eraõiguse järgi selle riigi õigust, mille kodanik isik on.

Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse vastavalt EGBGB artikli 5 lõike 1 esimesele lausele selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Kui mitme riigi kodakondsust omaval isikul on ka Saksa kodakondsus, siis on EGBGB artikli 5 lõike 1 teise lõigu kohaselt otsustava tähtsusega ainult see.

Kodakondsuse kriteeriumi kohaldatakse nimeõiguses (üksikasjade kohta vt EGBGB artikkel 10) ning füüsilise isiku õigus- ja teovõime üle otsustamisel.

III.4. Põlvnemine, vanema-lapse suhted, sealhulgas adopteerimine

Vastavalt EGBGB artiklile 19 kohaldatakse põlvnemise tuvastamise ja vaidlustamise puhul lapse elukohariigi õigust. Seejuures ei tehta vahet registreeritud abielust ja väljaspool registreeritud abielu sündinud laste vahel. Kummagi vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka selle riigi õiguse järgi, mille kodanik vanem on. Kui lapse ema on abielus, võib põlvnemise üle otsustamisel olla oluline ka perekonnaõigus, mida kohaldati tema suhtes lapse sündimise ajal. Erandid kehtivad enne 1.7.1998 sündinud laste suhtes.

ÜlesÜles

Põlvnemise vaidlustamise suhtes kohaldatakse EGBGB artikli 20 kohaselt üldjuhul selle riigi õigust, millest tulenevad vaidlustamise eeldused; laps võib põlvnemise vaidlustada oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi.

Vanema ja lapse vaheliste perekonnaõigusest tulenevate suhete suhtes kohaldatakse EGBGB § 21 järgi lapse elukohariigi õigust, kui kohaldamisele ei kuulu alaealiste kaitset käsitlev 1961. aasta Haagi konventsioon; selle järgi on teatavates aspektides otsustav selle riigi õigus, mille kodanik laps on.

Lapsendamise suhtes kohaldatakse vastavalt EGBGB artiklile 22 selle riigi õigust, mille kodanik lapsendaja lapsendamise ajal on. Abikaasade poolt lapsendamise korral kohaldatakse lapsendamise suhtes lapsendamise ajal abielu üldiste õiguslike tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust. Kui lapsendajaks on eri kodakondsusest abikaasad, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on abikaasade ühine elukoht. Lapsendatava lapse ja tema vanemate lapsendamiseks antud nõusoleku suhtes kohaldatakse vastavalt EGBGB artiklile 23 selle riigi õigust, mille kodanik laps on.

Välisriigi õiguse alusel toimuva lapsendamise tunnustamist ja õiguslikke tagajärgi reguleerib välisriigi õiguse alusel toimuvat lapsendamist käsitlev seadus (Adoptionswirkungsgesetz).

III.5. Abielu, partnerlus, lahutus, ülalpidamine

Abielu sõlmimise eelduste suhtes kohaldatakse vastavalt EGBGB artiklile 13 selle riigi õigust, mille kodanikud abiellujad on. Teatavatel tingimustel võib erandina kohaldada Saksa õigust.

Saksamaal sõlmitakse abielu ainult perekonnaseisuasutuse või erandjuhul välisriigi erivolituse alusel tegutseva isiku poolt (EGBGB artikkel 13 lõige 3).

ÜlesÜles

Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse vastavalt EGBGB artiklile 14 selle riigi õigusega, mille kodanikud abikaasad on.

Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on abikaasade ühine elukoht.

EGBGB artikli 14 lõikes 3 on lubatud õigust teatavates piirides valida.

Abielu lahutamise suhtes kohaldatakse EGBGB artikli 17 järgi lahutusmenetluse alustamise ajal abielu üldistele õiguslike tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust. Abielu lahutab Saksamaal üksnes kohus.

Abielu ajal Saksamaal soetatud eluaseme ja koduse vara kasutamisõiguse suhtes on otsustavad Saksa materiaalõiguse normid.

Pensionimaksete jagamine abikaasade vahel lahutuse korral määratakse vastavalt EGBGB artikli 17 lõikele 3 abielulahutuse käigus. Kui välisriigi õigus pensioniraha jagamist abikaasade vahel lahutuse korral ei sätesta, tehakse seda taotluse korral alternatiivse võimalusena Saksa õiguse järgi.

Perekonnasuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse vastavalt EGBGB artiklile 18 (millega võetakse üle ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni sätted) elatise saamiseks õigustatud isiku elukohariigi õigust.

Kui elatist saama õigustatud isikul pole erandina tema elukohariigi õiguse järgi õigust elatist saada, võib kohaldada selle riigi õigust, mille kodanikud pooled on. Kui see ei ole võimalik, kuulub analoogia korras kohaldamisele selle riigi õigus, millele kohtus ülalpidamisnõue esitatakse.

Registreeritud kooselu puhul on otsustav EGBGB artikkel 17b.

ÜlesÜles

III.6. Abieluvara

Abikaasade varaliste õiguste suhtes kohaldatakse EGBGB artikli 15 kohaselt abielu sõlmimise ajal abielu üldiste õiguslike tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust. Kui abikaasadel on sel ajal ühine kodakondsus, kohaldatakse selle riigi abieluvaraõigust, mille kodanikud nad on. Eri kodakondsusest abikaasade puhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus oli abikaasade elukoht abiellumise ajal.

Vastavalt EGBGB artikli 15 lõikele 2 võivad abikaasad abieluvaralepinguga määrata piiratud ulatuses kindlaks vastastikused varalised õigused ja kohustused.

III.7. Testamendid ja pärimine

Pärimise suhtes kohaldatakse EGBGB artikli 25 järgi pärandaja viimase elukohariigi õigust. Saksamaal asuvate kinnisasjade puhul võib valida Saksa õiguse.

Testament on vastavalt EGBGB artiklile 26 (millega võetakse üle Haagi 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni kollisiooninormid) formaalselt kehtiv siis, kui selle vorm vastab selle õiguskorra nõuetele, millega õigussuhte asjaolud on seotud näiteks pärandaja kodakondsuse, alalise elukoha või testamendi tegemise koha kaudu.

III.8. Kinnisvara

Vastavalt EGBGB artiklile 43 määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Asukohariigi õiguse järgi määratakse näiteks omandi sisu ja omandi üleandmise või pandiõigusega koormamise viis.

Transpordivahendite suhtes kohaldatava õiguse määramise kohta on EGBGB artiklis 45 eraldi säte.

EGBGB artikli 43 lõikes 2 on sätestatud teel olevale asjale kohaldatava õiguse.

EGBGB artiklis 44 on sätestatud kinnisasjalt lähtuvatest kahjulikest mõjutustest tulenevad nõuded.

Asjaõiguses ei ole õiguse valik lubatud. Kui asjaolud on enam seotud mõne teise riigi õigusega, võib EGBGB artikli 46 kohaselt teha erandi eelnimetatud kohaldatava õiguse määramise alustes määratud õiguse kohaldamisest.

III.9. Maksejõuetus

Pankrotiseaduse artiklis 335 on sätestatud, et pankrotimenetluse ja sellest tulenevate tagajärgede suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus menetlus algatati. Pankrotiseaduse artiklis 336 jj on sätestatud rahvusvahelise pankrotiõiguse teatavad aspektid (nt töösuhted, tasaarvestus, vaidlustamine), mille esinemaise korral võib teha erandi kohaldatava õiguse määramise alustes määratud õiguse kohaldamisest.

Täiendav informatsioon

Saksamaa Liitvabariigi Justiitsministeeriumi (Bundesministerium der Justiz) teatmik teemal „Rahvusvaheline eraõigus” on kättesaadav aadressil www.bmj.bund.de Deutsch - English.

« Kohaldatav õigus - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik